3-23-2019/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-2019

Haldusasi

O.B kaebus Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsuse nr P26O-

2023-56343 ja 05.09.2023 vaideotsuse 5.2-3/32616-3 tühistamiseks

ning vastustaja kohustamiseks puude raskusastme tuvastamise ja

vastava sotsiaaltoetuse määramise küsimust uuesti läbi vaatama

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – O.B ;

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetluskulud vaidluse osapoolte endi kanda;

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses

kaebaja nimi tähemärgiga

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

05.12.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.B esitas 16.07.2023 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime

hindamiseks ja tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas kaebajal 18.08.2023 otsusega nr TVH/23/030948 osalise töövõime.

3. Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsusega nr P26O-2023-56343 O.B-l puude raskusastet ei

tuvastatud ning puudega tööealiste inimeste sotsiaaltoetust ei määratud. O.B esitas

Sotsiaalkindlustusametile 22.08.2023 eelnimetatud otsuse peale vaide, kuid

Sotsiaalkindlustusamet jättis 05.09.2023 otsusega 5.2-3/32616-3 kaebaja sellekohase vaide

rahuldamata.

4. O.B esitas 14.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023

otsuse nr P26O-2023-56343 ja vastavasisulise 05.09.2023 vaideotsuse 5.2-3/32616-3

tühistamiseks, samuti uue otsuse tegemise ja puude ning liikumisraskuse tuvastamise

kohustamise nõudes.

5. Tallinna Halduskohus võttis 27.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

6. Sotsiaalkindlustusamet vastas kaebusele 30.10.2023. Kaebaja esitas sellele 31.10.2023

omapoolse vastuväite.

7. Tallinna Halduskohus määras 04.10.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

8. Kaebaja esitas 08.10.2024 ja 21.11.2024 täiendavad seisukohad.

9. Sotsiaalkindlustusamet esitas 21.11.2024 vastuse kaebaja täiendavate seisukohtade osas.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

10. Kaebaja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti väljastatud otsus rikub tema õigusi. Otsus

21.08.2023 nr P26O-2023-56343 on ebaõiglane ja vale. Kaebaja nõuab oma liikumisraskuste

tõttu õiglast puude raskusastme tuvastamist.

11. Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsuses nr P26O-2023-56343 puudusid põhjendused,

seetõttu puudus kaebajal ka võimalus esitada põhjendatud vastuväited isegi

Sotsiaalkindlustusametile vaide esitamise ajal.

12. Kaebaja ei saa nõustuda võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge

piirang). Vaideotsuses on kirjas et „Taotleja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt,

abivahendite infokeskuse andmetel riigipoolse soodustusega abivahendeid ei ole siiani soetatud.“,

kuid see ei vasta tõele. Ajavahemikul 2021-2023 ostis kaebaja liikumiseks 4 rulaatorit. Närviarsti

dr. Toomas Toomsoo epikriisis on ka mustvalgelt kirjas et „Patsient liikumispiiranguga“ (vt

kaebuse lisa 7). Kaebaja tarvitab väga tihti käsimüügist saadavaid valuravimeid. Arvestades

liikumisraskusi määras Eesti Töötukassa 18.08.2023 otsusega nr TVH/23/030948 kaebajale

osalise töövõime 5-ks aastaks. Kaebaja ei saa kuidagi nõustada Sotsiaalkindlustusameti

seisukohaga et „Terviseseisundist tulenevalt O.B-l igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus

osalemises ei esine piiranguid.“

13. Täiendavas 31.10.2023 seisukohas leiab kaebaja, et Sotsiaalkindlustusameti vastus kaebusele

on formaalne ja ei anna vastuseid kaebaja toodud seisukohtadele. Otsus oli tehtud ebaõiglaselt

ning osa otsuses toodud asjaoludest ei vasta tõele. Kaebaja vajab abi turvaliseks liikumiseks nt

laevadel, parklates jne. Perioodiliselt kasutab kaebaja rulaatorit ja keppe. Otsuses on jäetud

arvestamata kaebaja igapäevaste liikumisraskustega. Kaebaja leiab 08.10.2024

menetlusdokumendis täiendavalt, et vastustaja põhjendused on vastuolulised.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja 21.08.2023 otsus nr P26O-2023-

56343 ja 05.09.2023 vaideotsus nr 5.2-3/32616-3 on õiguspärased.

15. Vastustaja selgitab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 alusel,

kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist,

kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud

eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineb vastustaja puude

raskusastme tuvastamise menetluses Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule.

16. Vaidlustatud otsuses nr P26O-2023-56343 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud

kaebaja taotluses sisalduvaid andmeid, tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid ning töötukassa

töövõime hindamise otsust.

17. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Viktoria Kallas hindas kaebajal liikumise valdkonna

võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust

„ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „seismine ja

istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine. Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine 1,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme

tuvastamiseks liikumise valdkonnas.

18. Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsusest nr P26O-2023-56343 nähtub, et see põhineb

Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangul (kes on omakorda ekspertiisi teostades võtnud arvesse

kaebaja taotluses toodud väiteid oma tervisliku seisundi kohta) ning kaebaja terviseandmete

kohaselt ei esine tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi sellisel

määral, mis annaks alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Otsusest on seega

arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma

tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei ole leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest

tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust ulatuses, mis annaks alust keskmise puude raskusastme

tuvastamiseks. Sotsiaalkindlustusametil puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt

menetlusse arstiõppe saanud isikuid. PISTS § 23 lg 7 sätestab sõnaselgelt, et kui tööealine isik

taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude

raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust (edaspidi

eksperdiarvamus) ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

19. Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas sotsiaalkaitseministri määrusega nr

18. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda. Iga valdkonna puhul

hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri tasapindadel, ohutut

ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5). Võtmetegevuste

piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Võtmetegevuste piirangute arvväärtustest

arvutatakse igas seitsmes valdkonnas aritmeetiline keskmine (§ 6 lg 3). Puude raskusaste

tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75

(keskmine puue). Kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonnas skooriga 1,67.

Eelnevale toetudes tuli puude raskusastme tuvastamisel ka käesoleval juhul toetuda töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele ja töötukassa antud töövõime hindamise otsusele

Eesti Töötukassa on teinud dokumendipõhise hindamise ja Sotsiaalkindlustusamet on lähtunud

sellest kehtiva metoodika alusel.

20. Vastustaja kaasas vaide läbivaatamisse ekspertarsti Aune Tamme, kes leidis 04.09.2023 antud

arvamuses, et tehtud otsus on korrektne ja muutmist ei vaja. Seega on ekspertarst Aune Tamm

nõustunud Eesti Töötukassa ekspertarsti Viktoria Kallase ekspertarvamusega ning selgitanud

lisaks juurde, et kaebajal on meditsiiniline ravivajadus ning kasutamata on jäetud ravipotentsiaal.

Samuti on ekspertarst Aune Tamm lisanud, et alust pole puude raskusastet tuvastada ka

erijuhtumina.

21. Kaebaja on oma kaebuses väitnud, et ei saa nõustuda võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on veendunud, et „ohutu ringiliikumine“ kui „kerge

piirang“ ei ole õiglane ja olukord tuleb hinnata vähemalt kui „mõõdukas piirang“. Samuti viitab

kaebaja abivahendi kasutamisele. Vastustaja selgitab, et töövõime hindamise juhendi alusel

hinnatakse ohutu ringiliikumise valdkonnas ennekõike nägemist ja kuulmist ehk siis RFK

(rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni alusel). Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse

koos abivahendiga, mida taotleja oma terviseseisundist põhjustatud piirangute

kompenseerimiseks kasutab. Ekspertarstil ei ole õigust anda hinnangut ainult taotleja ütluste

alusel, ütlusi peavad toetama terviseandmed. Kui piirang on abivahendiga kompenseeritud, saab

piirangu hinnata puuduvaks (0) või kergeks (1)). Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada

nägemisfunktsiooni langust ja ulatust, vaateväljade kadu, mida ei ole võimalik abivahenditega

kompenseerida, samuti kohanemist nägemishäiretega. Nägemisfunktsioonide langusega inimese

liikumisvõimet tuleb hinnata koos tema tavapärase abivahendi (prillid, kontaktläätsed, valge

kepp, juhtkoer vm) kasutamisega. Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada

kuulmislangusest tingitud orienteerumise häirega. Ohutu ringiliikumise piirangut võivad

põhjustada ka rasked luu-lihaskonna häired, näiteks lülisamba kaelaosa liikuvuspiiratus, mille

tõttu inimene pole võimeline pead pöörama ja tema vaateväli on piiratud. Kaebajal vastavaid

tervisehäireid ei ole kirjeldatud ja seega ei ole alust hinnata võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

suurema arvväärtusega, kui üks. Abivahendite kasutamine ei ole piirangut võimendav, vaid

piirangut kompenseeriv ehk teisisõnu abivahendi kasutamise fakt ei ole puude raskusastme

tuvastamise aluseks.

22. Ekspertiis on arvestanud ka dr Toomsoo hinnanguga, et kaebajal on liikumispiirangud, sest

1.1 liikumine eritasapindadel on hinnatud mõõdukaks ja samuti on hinnatud 1.3 seismine ja

istumine mõõdukaks ning 1.2 ohutu ringiliikumine kergeks. Mõõdukate piirangute aluseks on

asjaolu, et kaebaja on nendes tegevustes iseseisev. Raskeks saab hinnata piirangu siis, kui kaebaja

saab liikuda vaid kõrvalabiga või on püsivalt ratastoolis. Antud juhul terviseandmed ega ka

kaebaja ise seda ei kinnita.

23. Kaebaja väidete kohta valuravimite kasutamise kohta selgitab vastustaja, et see ei ole

tõenduspõhine. Närvivalude vastu kasutatavaid valuravimeid ei saa käsimüügist.

24. Kaebaja väited, mis puudutavad MRT uuringu tegemise võimatust, selgitab vastustaja, et

MRT (magnetresonantstomograaf) uuringut ei saa tõesti teha üle 150 kg kaaluvatel isikutel, mis

ei tähenda, et see asjaolu takistaks kuidagi isikut ravimast. Ka enne MRT kasutusele võtmist

raviti inimesi edukalt. Koormustaluvust ei saa aga kuidagi teisiti parandada, kui ainult

treeninguga. Intensiivset taastusravi on rakendatud vaid aastal 2021 ägeda seisundi järgselt.

Ekspertarvamuse andmisel on arvestatud kõiki kaebaja tervisehäireid. Samuti on arvestatud, et

tervisehäire ravivõimalused on olemas. Esmalt peab alustama ravi rakendamisega, alles seejärel

saab hinnata, kas piirangud jäävad püsivaks või vähenevad tõenduspõhise raviga. Vastustaja

selgitab ka, et ekspertarstil tuleb iga taotluse hindamisel arvestada sel hetkel esinevate oluliste

asjaoludega ning aktuaalsete andmetega. Isikul ei saa seetõttu tekkida ootust, et iga kord jõutakse

puude tuvastamise menetluses samale järeldusele.

25. Täiendavas 21.11.2024 seisukohas selgitab vastustaja, et lähtuvalt rahvusvahelise

funktsioneerimisvõime klassifikaatori (who) alustest, hinnatakse esinevaid osaluse ja tegutsemise

piiranguid. Isiku suutlikkust kirjeldatakse kui igapäeva põhitegevustega hakkamasaamist ilma

ravi, ravimite ja abivahenditeta. Sooritusvõimet hinnatakse koos ravi, ravimite ja abivahenditega.

taotleja on soetanud abivahendeid riigi toel (viimati 4-rattaline tugiraam 09.01.2023), aga hiljuti

lisatud terviseandmete kohaselt on raviarst märkinud kõik funktsioonid normis olevateks, sh

liikumine ja motoorika (vastuse lisa 1 ja 2). Ei ole põhjust eeldada, et otsuse koostamise ajal oli

tegemist raske funktsioonihäirega liikumise valdkonnas, mis mainitud digiloo sissekande

tegemise hetkeks oli täielikult taandunud. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiis ei tugine

diagnoosidel (RHK-10 on statistiline klassifikaator, mitte sama diagnoosi piires

soorituspiiranguid isikupõhiselt täpsustav klassifikaator). Kaebaja viidatud kavandatavad

raviprotseduurid ei määratle, ei tagasiulatuvalt ega etteulatuvalt, puude raskusastet ega liiki.

Vastustaja selgitab, et eksperdiarvamus ei ole olnud vastuoluline. Mõõdukas piirang mingi

funktsiooni osas kliinilises käsitluses ei samastu mõõduka piiranguga ühiskonnaelus osalemisel ja

igapäevaste põhitoimingute sooritamisel. Kaebaja väide, et kliiniliselt hinnatud mõõdukas

funktsioonihäire tähendab samaaegselt ja automaatselt mõõdukat piirangut puude kontekstis on

antud ekslikel alustel ja eeldustel.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsust nr P26O-

2023-56343 ja 05.09.2023 vaideotsust nr 5.2-3/32616-3, taotletud nende tühistamist ning

vastustaja kohustamist puude raskusastme tuvastamise ja vastava sotsiaaltoetuse määramise

küsimust uuesti läbi vaatama. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 määrusega

menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 21.08.2023 otsuse nr P26O-2023-

56343 ja vastavasisulise 05.09.2023 vaideotsuse õiguspärasuse küsimuses. Kohustamisnõude

rahuldada üksnes sel juhul kui vaidlustatud haldusaktid nr P26O-2023-56343 ja 5.2-3/32616-3

osutuvad õigusvastaseks. Vastupidisel eeldusel ehk õiguspäraste haldusaktide pinnalt vaidlusega

seonduvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.

27. Vaidlus puudub selles, et Sotsiaalkindlustusamet oli 21.08.2023 otsuse nr P26O-2023-56343

ja 05.09.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/32616-3 tegemiseks pädev haldusorgan. Pooled on eri meelt

kaebaja puude esinemise või mitteesinemise küsimuses. Kaebaja leiab, et tema terviseseisundit

arvestades tulnuks tal liikumisraskustest tulenev puue tuvastada ning puuetega inimeste

sotsiaaltoetus määrata, kuid vastustaja ei ole tal puude raskusastet tuvastanud.

28. PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või

funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike

takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi

tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt

igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise

raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb

igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Raske puue on PISTS § 2 lg 21 p

2 järgi inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise

või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid määruse nr 18 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal

saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja

võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute

esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele

andmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2). Puude raskusastme

tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev

hindamisotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 5.11.2020. a otsus nr 3-19-2182, p 11). Seega ei pea

halduskohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist.

29. Puude raskusastme tuvastamise/mittetuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema

kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus

(HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades töövõime (printsiip peaks kohalduma ka puude suhtes)

hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest

mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme (mitte)tuvastamise otsuse põhjendustes peab

olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud

metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (vt ka Riigikohtu 5.09.2019 otsus asjas nr 3-17-

1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule

dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu

11.05.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et

haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1110, p 18).

30. Kohtu hinnangul on Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsus nr P26O-2023-56343

põhjendamispuudustega. Sotsiaalkindlustusameti otsusest nähtub vaid see, et tuginetakse taotleja

taotlusele, tervise infosüsteemis sisalduvatele andmetele, töötukassa töövõime hindamise otsusele

ja puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud kaebaja

toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel

püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist

ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese

igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja

ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel

määral, et tuvastada puuet. Ühtlasi nenditakse, kui terviseseisundis on muutusi, võib taotleda uut

puude raskusastme tuvastamist. Otsuses pole selgitatud puude tuvastamise/tuvastamata jätmise

metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud,

et piiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel ei esine. Vastustaja ei ole

vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse

kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista. Vaatamata eeltoodule

on halduskohus seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud antud juhul asja

otsustamist. Kohtupraktika käigus on asutud seisukohale, et olukorras, kus puude raskusastme

mittetuvastamise otsust ei ole küll piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul siiski alust vastavasisulist

otsustust tühistada, kui Sotsiaalkindlustusamet on hiljemalt kohtumenetluses toonud välja sellised

põhjendused, mille pinnalt on selge, et kaebuse rahuldamise ja haldusakti tühistamise korral

tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu

01.04.2022 otsus asjas nr 3-21-682, p 13 ja 05.11.2020 otsus 3-19-2182, p 11). Seega saab kohus

otsust tehes arvestada Sotsiaalkindlustusameti 05.09.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/32616-3 ja

kohtumenetluses 30.10.2023 ja 21.11.2024 esitatud põhjalike selgitustega.

31. Kaebaja on arvamusel, et arvestades asjaoluga, et Eesti Töötukassa tuvastas tal osalise

töövõime, tuleb Sotsiaalkindlustusametil kaebaja liikumisraskusi arvestades puude raskusaste

tuvastada. Kohus märgib, et kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud

eksperdiarvamus ei ole Sotsiaalkindlustusametile vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused

siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-

17-1110, p-d 22 ja 26). Käesolevas haldusasjas on Sotsiaalkindlustusamet pidanud vajalikuks

vaidemenetluse käigus küsida täiendavat eksperdiarvamust ekspertarst Aune Tammelt.

Ekspertarst Aune Tamm, tutvunud kaebaja vaidega ning üle vaadanud isiku taotluse, esitatud

terviseandmed ning töötukassa eksperdiarvamuse, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumidele

tööealistel inimestel, asus seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei

põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises,

et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks (vt ka vaideotsuse lk 5).

32. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged

ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega

seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu otsus nr 3-17-1110,

p 24). Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas

kaebaja 16.07.2023 taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid kaebaja kohta TIS-i

kantud andmed olla ebaõiged. Vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja 16.07.2023 taotlusel,

tervise infosüsteemis sisalduvatele andmetel ja ekspertarstide arvamusel. Kohus ei saa asuda ise

ekspertide asemel hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses

kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui eksperdid oleksid võtnud aluseks ebaõige

hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest

ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi

erapooletuses. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku alust

kahelda ekspertide erapooletuses.

33. Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusega nr 18

kehtestatud metoodikast, sh hindas ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi.

Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse määruse nr 18 § 6 lg 2 kohaselt seitset valdkonda

(liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja

tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja

suhted).

34. Kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2

(mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal oli

liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine 1,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudus alus puude raskusastme

tuvastamiseks nimetatud valdkonnas (vt ka vaideotsuse lk 3-4). Vastustaja on seega leidnud

otsuses nr P260-2023-56343, et terviseseisundist tulenevalt kaebajal igapäevases tegutsemises ja

ühiskonnaelus osalemises piiranguid ei esine. Vaideotsuses on selgitatud täiendavalt, et:

„terviseseisundist tulenevalt on vaide esitajal tuvastatud osaline töövõime. Ühiskonnaelus

osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõimet piiravatele teguritele. Töövõime

vähenemine ei tähenda igal juhul, et esineb ka puue. Tööealistel isikutel lähtutakse puude

raskusastme tuvastamisel raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel,

mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti

tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi

või ravimitega. …… Piirangute hindamisel arvestatakse ravivõimaluste olemasolu piirangute

vähendamiseks. Antud juhul on taotleja tervisehäire ravivõimalused olemas. Tegutsemisvõimet

hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid,

protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Esmalt peab alustama ravi

rakendamisega, alles seejärel saab hinnata, kas piirangud jäävad püsivaks või vähenevad

tõenduspõhise raviga. Diagnooside hulk ja põetud haigused ei samastu püsiva iseloomuga

piirangutega igapäevategevustel ja ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks.“

35. Sotsiaalkindlustusamet ei pidanud puude raskusastme tuvastamise menetluse eripärast

tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis on TIS-s saadaval. Otsuses on viidatud, et see

põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima

põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud

dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist olukorda ei esinenud. Kaebaja ei ole

kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et ekspertarstide hinnangud olid

ekslikud või TIS-i tehtud kanded vigased.

36. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023

otsuse nr P26O-2023-56343 ja 05.09.2023 vaideotsuse 5.2-3/32616-3 tühistamiseks ning puude

raskusastme tuvastamise ja vastava sotsiaaltoetuse määramise küsimuse uuesti läbi vaatamise

kohustamiseks.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

vastustaja ei ole taotlenud (kohtupraktika käigus on asutud seisukohale, et haldusorganite

menetluskulu, nende olemasolul, üldjuhul väljamõistmisele ka ei kuuluks, sest taolised vaidlused

ei välju Sotsiaalkindlustusameti põhifunktsioonide täitmise raamistikust) menetluskulude

kaebajalt välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud

nende endi kanda.

38. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu

hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist

puudutavaid andmeid. Sarnaste vaidluste puhul on see küllalt sage praktika.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik