1-24-7029/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-7029

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsembril 2024, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-7029

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Ergo

Rapp

süüdistatuna KarS § 4231

järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Andres Vegel

Süüdistatav

Ergo Rapp – isikukood 37811230257, xxxx kodanik,

elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht W OÜ, e-post

xxxx, telefon xxxx, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Ergo Rapp KarS § 4231 järgi ning mõista karistuseks vangistus 3

kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ergo

Rapp ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista Ergo Rappilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1230 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 219,60

eurot riigituludesse.

Kohustada Ergo Rappi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120,80 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1449,60 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99924700034078. Selgitusse võib märkida: „Ergo Rapp, kriminaalasi 1-24-

7029 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Ergo Rappi süüdistatakse KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava mootorsõiduki süstemaatilise

juhtimise toimepanemises juhtimisõiguseta isiku poolt, mis seisneb selles, et tema isikuna,

kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 03.02.2021 Harju Maakohtu

poolt KarS § 4231 järgi (juhtis 27.12.2019, 24.03.2020 ja 13.06.2020) ja 30.12.2022 (juhtis

14.10.2022) Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti s.o

süstemaatiliselt 22.06.2023 kella 11:59 ajal Harjumaal, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

tee 36km, Orava ja Kaluri tee vahelisel teelõigul suunaga Kaluri tee poole mootorsõidukit

Mercedes Benz Vito 115 CDI registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega Ergo Rapp rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1/mootorsõidukit võib juhtida isik,

kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei

ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt

kõrvaldatud/ nõuet, s.o pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Ergo Rappi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 28.11.2024 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Ergo Rappi süüdi tunnistamist KarS § 4231 järgi ja

tema karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Ergo Rappile mõistetud

vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata

täielikult täitmisele kui Ergo Rapp ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1230 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

219,60 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik