2-23-14656/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-14656

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N. Š.-i ja D. Š.-i

vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, XXX-i )

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostjad:

1. N. Š. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i );

2. D. Š. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i )

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada N. Š.-i ja D. Š.-i ühisomand korteriomandile nr XXX asukohaga XXX

(Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr XXX) selle müügiga avalikul

enampakkumisel.

3. Jagada korteriomandi (registriosa nr XXX) müügist laekuv raha N. Š.-i ja D. Š.-i

vahel võrdsetes osades.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue kostjale 1 jääva rahalise vahendi

arvelt täita kostja 1 kohustus hageja ees, mis tuleneb 2-23-104278 kohtumäärusest

22.02.2023, ts 2-22-139107 kohtumäärusest 10.XXX.2022 ja ts 2-23-124727

kohtumäärusest XXX.07.2023 ning kanda saadud summad Julianus Inkasso OÜ

arveldusarve.

5. Menetluskulud jätta solidaarselt N. Š.-i ja D. Š.-i kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 690 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot ja 200 eurot hageja

esindaja põhjendatud kulud), mis mõista solidaarselt N. Š.-ilt ja D. Š.-ilt Aktiva

Finance Group OÜ kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on solidaarselt N. Š. ja D. Š. kohustatud tasuma

hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

Tsiviilasi nr: 2-23-14656

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Jätta Pärnu Maakohtu 22.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14656 kohaldatud

hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni

kohtuotsuse täitmiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 16.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse N.

Š.-i (kostja 1) ja D. Š.-i (kostja 2) vastu. Hageja palub Pärnu Maakohtul jagada kostjate

2 (5)

Tsiviilasi nr: 2-23-14656

ühisvara selliselt, et ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXX)

lõpetatakse selle müügiga avalikul enampakkumisel; kinnisasja müügist jagatakse pärast

täitekulude maha arvamist üle jääv raha kostjate vahel võrdsetes osades; kostjale 1 jääva

rahalise vahendi arvelt täita kostja 1 kohustus hageja ees, mis tuleneb tsiviilasja nr 2-23-

104278 kohtumäärusest 22.02.2023, tsiviilasja nr 2-22-139107 kohtumäärusest 10.11.2022 ja

tsiviilasja nr 2-23-124727 kohtumäärusest 11.07.2023 ning kanda saadud summad Julianus

Inkasso OÜ arveldusarvele.

Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohus on 22.02.2023 tsiviilasjas nr 2-23-104278

maksekäsuga mõistnud kostjalt 1 välja 1651,82 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Hageja

on edastanud nõude kohtutäiturile, kes algatas täiteasja 175/2023/618. Pärnu Maakohus

10.11.2022 on tsiviilasjas nr 2-22-139107 maksekäsuga mõistnud kostjalt 1 hageja kasuks

välja 1297,32 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Hageja on edastanud nõude

kohtutäiturile, kes algatas täiteasja 175/2023/1059. Pärnu Maakohus on 11.07.2023 tsiviilasjas

nr 2-23-124727 mõistnud kostjalt 1 hageja kasuks välja 279,41 eurot, millele lisandub

täiendav viivis. Hageja on edastanud nõude kohtutäiturile, kes algatas täiteasja

176/2023/2675. Kohtutäituril ei ole õnnestunud kostja 1 suhtes toimuvates täiteasjades

nõudeid rahuldada kostja 1 lahusvara ja sissetulekute arvelt. Kostjate ühisomandisse kuulub

kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXX).

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamiseks

seada kinnisasja (registriosa nr XXX) käsutamise keelumärge hageja kasuks.

3. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 22.11.2023 menetlusse ning hagi tagamiseks seadis

käsutamise keelumärke kinnistusraamatus kostjate ühisomandis olevale korteriomandile nr

XXX asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr XXX) Aktiva

Finance Group OÜ kasuks.

4. Kostjale N. Š. toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel

28.02.2024 ja kostjale D. Š. toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3141 lg 2

alusel 09.11.2024. Seega kostjale N. Š. vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 13.03.2024 kell

24:00 ja kostjale D. Š. vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 25.11.2024 kell 24:00. Kostjad

vastust hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 413 lg 4 kohaselt kohus ei tee

tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara

jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab

lahendada eraldi muust abieluasjast.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et

kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud

kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt TMS alusel täidetakse nõuded, mis

tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest

tsiviilasjas. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav

3 (5)

Tsiviilasi nr: 2-23-14656

võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat

kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib

nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Varajagamise

hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks

võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse

ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole

kokku lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38

kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või

enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad

ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1

sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 kohaselt kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades,

anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostjate poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd kostjad ei ole hagiavalduse osas kohtule oma seisukohti

esitanud, siis kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Kostja 1 ei ole täitnud 22.02.2023 maksekäsuga tsiviilasjas 2-23-104278, 10.11.2022

maksekäsuga tsiviilasjas 2-22-139107 ja 11.07.2023 maksekäsuga tsiviilasjas 2-23-124727

väljamõistetud võlgnevusi ning asjades on alustatud täitemenetlus nr 175/2023/618, nr

175/2023/1059 ja 176/2023/2675. Hagejal on õigus TMS § 14 lg 2, PKS § 37 lg 3, 38, AÕS §

77 lg 2 alusel nõuda kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja 1 osale

ühisomandist.

9. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude, millega hageja soovib kostjale

1 jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja 1 suhtes tehtud kohtulahenditest tulenevad

kohustused hageja ees. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuded kostja 1 vastu ühisvaral lasuvad

kohustused, mida kohus peaks ühisvara jagamise käigus täitma. Seetõttu ei saa kohus määrata,

et kostjale 1 ühisvara jagamise tulemusena tekkiva lahusvara arvel tuleb täita kostja 1

kohustused hageja ees. Ka Riigikohus on selgitanud, et kohtul ei ole õigust asuda ise

täitemenetlust korraldama ega kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. TMS § 52 lg 1 teise

lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel, kuid see

toimub TMS-s sätestatud korras ja kuulub TMS § 3 lg 1 kohaselt kohtutäiturite pädevusse

(RKTKo 27.03.2024, 2-20-7985, p 12.2).

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

4 (5)

Tsiviilasi nr: 2-23-14656

ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas

tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest

lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja

keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu,

asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 490 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise

vältimatu eeltingimus.

XXX. Hageja taotleb lisaks riigilõivudele lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 760

eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks

lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepingulise esindajal kulunud dokumentide analüüsiks, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse

koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 4 tundi ja 30 minutit. Esindaja tasuks on hageja

märkinud 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Kohtu arvates on hageja lepingulise esindaja kulud 760 eurot olulises osas ülepaisutatud.

Praeguses asjas esitas hageja kohtule hagi ja selle tagamise avalduse. Kohtuistungeid asjas ei

toimunud. Kostjad hagile vastu ei vaielnud. Sissenõudja poolt abikaasade ühisvara jagamiseks

esitatud hagi ei ole õiguslikult keeruks. Kohtu arvates saab praegusel juhul pidada hagi ja

selle tagamise avalduse koostamiseks (sh lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks)

mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ja esindaja tasuks 100 eurot tund. Eeltoodut arvestades on

põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tund).

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks,

vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei

määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda. Kohus jätab kostjate kanda ka nende endi võimalikud kulud, kostjad ei ole faktiliselt

menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole neil kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjaid tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

14. Hageja on tasunud hagi tagamisel tagatist 161,43 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 195 lg

1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja

avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. TsMS § 391 lg 1 järgi

peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju,

kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või

kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb,

et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist

tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt

TsMS § 391 lg-le 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi

tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei

ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ajast alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

5 (5)