3-22-2659/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-2659

Haldusasi

OÜ Tõetera kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 09.11.2022. a otsuse

nr 13-30.1/22/900 ja 20.01.2023. a vaideotsuse

nr 13-30.1/22/1147-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.07.2023. a otsus

Menetluse

alus

ringkonnakohtus

OÜ Tõetera apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, istung 06.11.2024

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – OÜ Tõetera, volitatud esindaja

Merike Peterson, seaduslik esindaja Maris Rosenthal

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindaja Lisbet Sadam

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2023. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 05.12.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Tõetera esitas 01.09.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)

taotluse toetuse saamiseks maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku

tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ alusel (taotlustoimiku number 61002100122).

Toetust taotleti pärast PRIA poolt aktsepteeritud muudatust ratastraktori, poomniiduki ja

ruloonipressi jaoks summas 40 000 eurot.

2. OÜ-le Tõetera määrati PRIA 15.11.2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisade 3 ja 4 alusel

toetust 40 000 eurot. Samal alusel toimus ka esimese osa 30 000 eurot väljamaksmine.

3. PRIA otsustas 09.11.2022. a otsusega nr 13-30.1/22/900: 1) tunnistada kehtetuks PRIA

15.11.2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4, millega rahuldati toetustaotlus ja määrati

toetus summas 40 000 eurot ning mille alusel toimus ka esimese osa toetuse väljamaksmine

summas 30 000 eurot; 2) jätta välja maksmata teine osa toetusest summas 10 000 eurot;

3) nõuda OÜ-lt Tõetera tagasi ratastraktori, poomniiduki, ja ruloonipressi jaoks väljamakstud

summa 40 000 eurot. PRIA asus kokkuvõtvalt seisukohale, et toetuse saamise tingimused ei

ole täidetud: taotleja ning temaga samal kinnistul ettevõtlusega tegeleva füüsilisest isikust

ettevõtja majandustegevus on omavahel põimunud ning on käsitatav ühise

majandustegevusena; taotleja on loonud toetuse saamise tingimused kunstlikult.

4. PRIA 11.11.2022. a õiendi nr 13-30.1/22/900-1 kohaselt on PRIA 09.11.2022. a otsuse

nr 13-30.3/22/900 resolutsiooni punkti 3 õige lause järgmine - nõuda OÜ-lt Tõetera tagasi

väljamakstud toetus summas 30 000 eurot.

5. OÜ Tõetera esitas PRIA-le 09.12.2022. a otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 20.01.2023.

a vaideotsusega nr 13-30.1/22/1147-1 rahuldamata.

6. OÜ Tõetera esitas 20.02.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 09.11.2022. a otsuse ja

20.01.2023. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. Kaebaja puhul olid täidetud maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ §-des 2 ja 3 (edaspidi Määrus

nr 53) toetuse taotlejale sätestatud eeldused. Kaebaja on aastatel 2019 – 2021 omandanud

Järvamaa Kutsehariduskeskuses lambakasvatuse erialal lambakasvataja IV ja V taseme

kutsed, et hakata tegelema põllumajandusega intensiivsemalt.

6.2. Kaebaja on täitnud määruse nr 53 §-de 14 ja 15 nõuded. Kaebaja soetas PRIA-lt saadud

toetuse eest ettevõttesse põhivahendid: ratastraktori Case (32825,95 eurot), niiduki (5400

eurot) ja ruloonpressi (1080 eurot). Pangakonto väljavõttelt nähtub, et OÜ seaduslikult

esindajalt laenatud rahaliste vahendite eest soetas kaebaja 10 ristandlammast FIE-lt A. Rudi

28.02.2022, millest alates on OÜ majandustegevus alanud. OÜ juhatuse liikme laenu abil

maksti ka traktori Eestisse toomise kulud, soetati heinaseeme, osteti söödakaera ning soetati

traktorile vajaminevad varuosad. Kaebaja on esimese majandusaasta kolmandaks kvartaliks

täitnud äriplaani tegevusest esimese majandusaasta müügitulu teravilja (kaer) kasvatamiselt.

Loomade registris olevate andmete kohaselt oli soetatud äriplaaniga kooskõlas 12 ristandit,

käesolevaks ajaks on soetatud veel 3 kihnu maalamba tõugu lammast (seisuga 09.02.2022 oli

kaebaja 17 lamba omanik) ning seega on planeeritud tegevusest täidetud 47%. Koos muude

tegevustega (põhivahendite soetamine) oli planeeritud eesmärk täidetud 100 % ulatuses,

müügitulu täitmise prognoos 88% ulatuses ning äriplaan koondtulemusena rohkem kui 75%

ulatuses. Ettevõtte majandustegevuse algusest oli PRIA kontrolli ajaks möödunud alles pool

aastat ning toetuse andmise otsusest 8 kuud.

6.3. 09.11.2022. a otsuses on jäetud tähelepanuta kõik kaebaja kasuks olevad (kaebaja

majandustegevuse jõudlust kinnitavad) asjaolud. Põhjendamatult suur kaal on omistatud

kaebaja ja FIE A. Rudi elukaaslaseks olemisele ning järelduste tegemisel ei ole järgitud

piisaval määral uurimispõhimõtet.

6.4. Ekslik on kaebaja lammaste pidamise kohaks pidada FIE A. Rudi lammaste asukohaks

olevat ehitist temale kuuluval kinnisasjal. Kaebaja esitas PRIA-le tõendid, mille kohaselt on

Hageri külas kaks külgnevat „Nõmme“ ja „Nõmmela“ kinnisasja erinevate isikute omandis ja

kinnisasi „Nõmme“ kuulub A. Rudile, sellel asub ehitis nr EE26657, kus paiknevad FIE

A. Rudi lambad ning kinnisasi „Nõmmela“ kuulub M. Adamsonile ja sellel kinnisasjal asub

ehitis nr EE39936 (laut-garaaž), mida kasutab rendilepingu alusel kaebaja.

6.5. Konto väljavõttel ei kajastu makseid kahe põllutööseadme (käru ja randaal) kasutamise

eest põhjusel, et need anti kaebajale kasutada tasuta. Kokkuleppel FIE-ga A. Rudi tasub

kaebaja viimase poolt külvatud põldude eest, kui vilja müügist laekub raha.

6.6. Ratastraktori registreerimistunnistusele on kantud teised isikud põhivahendi kasutamiseks

kaebaja majandustegevuses. Kuna kaebaja kasutuses olevate põldude paiknemise tõttu

erinevates kohtades tuleb traktoriga liigelda ka avalikul teel, siis peab traktorit juhtiv isik

saama tõendada, et ta valdab sõiduvahendit selle omaniku loal ehk õiguspäraselt.

6.7. Tõend selle kohta, et A. Rudi juhib ka kaebajale kuuluvat ratastraktorit, ole kaebaja

ettevõtte juhtimine. Puuduvad tõendid, et kaebaja nägi ette ja soovis traktori kasutamist

pereliikmete poolt väljaspool kaebaja enda majandustegevust. FIE-l A. Rudi on endal olemas

juba kõik majandustegevusega tegelemiseks vajalikud põllutöömasinad ja seadmed ning

vajadust ka kaebaja põhivahendeid kasutada tal ei ole.

6.8. Kaebajale ei saa äriplaani olemuse tõttu olla etteheidetav, et ta soetas 28.02.2022 FIE-lt

Armin Rudi 10 ristandlammast ning et 14.09.2022. a seisuga ei ole loomade registris

registreeritud kaebajal ühtegi Kihnu maalamba (KML) tõugu lammast. Äriplaan on olemuselt

orientiir ettevõtjale tema alustatud tegevustes, mida on võimalik ka muuta.

6.9. Asjas ei oma tähtust, et kaebaja registrijärgne asukoht on A. Rudile kuuluval kinnistul.

Kaebaja majandustegevus leiab aset muudes asukohtades – renditud maadel, sh kaebaja

registrijärgse aadressiga külgneval Nõmmela kinnistul.

6.10. Tõendamist ei ole leidnud, et FIE A. Rudi kasutab või käsutab olulist osa kaebaja

varadest või et ta on mõjutanud kaebaja osanikku ja seaduslikku esindajat oma

majandustegevuses otsuste tegemisel. Kaebaja korraldusel ettevõttesse töiselt panustamine ei

ole kaebaja vara ega selle olulise osa käsutamine ega kasutamine FIE huvides.

6.11. Määrav on kaebaja ainuosaniku huvi oma ettevõtte (loomise) vastu. Tal on

lambakasvatamiseks vajalik kõrge kvalifikatsioon ja omandatud ka kõrgharidus

lambakasvatuse käigus tekkiva saaduse (villa) töötlemise ja kasutamise valdkonnas.

6.12. Kaebaja asutamine üksnes noore põllumajandusettevõtja meetme toetusvooru avamise

tõttu ei ole tõendatud.

6.13. Pelgalt elukaaslasteks olemine ei ole kindel tõend valitseva mõju olemasolust.

7. Vastustaja vaidles oma vastuses kaebusele vastu ja leidis kokkuvõtvalt, et OÜ Tõetera ja

FIE A. Rudi on käsitatavad ühe majandusüksusena. Määruse nr 53 § 3 lg 6 sätestab, et toetust

ei saa taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat

mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on

oluline valitseva mõju avaldamise võimalus, mistõttu ei ole vaja tõendada, kas valitsevat mõju

tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama.

8. Tartu Halduskohus jättis 14.07.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ning tühistas

22.12.2022. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Halduskohtu põhjendused olid

kokkuvõtlikult järgmised.

8.1. Kaebaja taotles määruse nr 53 alusel toetust ratastraktori, poomniiduki, vaaluti,

ruloonipressi, viljakäru ja muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise tegevuste

jaoks summas 40 000 eurot. Kaebaja esitas 04.06.2022. a toetustaotluse muudatustaotluse

(tl 59-72), milles loobus algsest kahest tegevusest: vaaluti ja viljakäru. Muudatuse järgselt ei

muutunud esialgsega võrrelduna kogumaksumus ega toetuse summa. PRIA aktsepteeris

muudatustaotluse.

8.2. Kaebaja vaidlustas tühistamisnõudega otsuse, millega PRIA jättis kaebajale välja

maksmata teise osa toetusest (10 000 eurot), tunnistas kehtetuks enda varasema 15.11.2021. a

otsuse nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4 toetuse 40 000 eurot määramise kohta, mille alusel

toimus ka esimese toetuse osa väljamaksmine, ning nõudis kaebajalt tagasi väljamakstud

toetuse (30 000 eurot).

8.3. Määruse nr 53 § 11 lg 1 järgi kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja

selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu

õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas

ja määruses sätestatud nõuetele.

Vastustaja jõudis kokkuvõtvalt järeldusele, et ettevõtjaid OÜ Tõetera ja FIE Armin Rudi saab

vaadelda ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena, kuigi formaalselt on tegemist

erinevate ettevõtjatega, ning et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga

kvalifitseeruda toetuse saajana vastavalt määruses nr 53 sätestatud nõuetele.

8.4. Määruse nr 53 § 3 lg 6 järgi ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või

omab konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju teise

põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju

võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt

teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil

otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada

teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada

teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2). Valitsev mõju on algselt

konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loetakse formaalselt erinevad ettevõtjad

sisuliselt üheks ettevõtjaks (RKHK 18.03.2021. a otsus asjas nr 3-18-1287, p 24). Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 2 lg 1 p d kohaselt on

põllumajandusliku majapidamise mõiste avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1307/2013 artiklis 4. Nimetatud artikli kohaselt moodustavad ühe põllumajandusliku

majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks

kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil.

8.5. Vastustaja on, tuvastades ühe majandusüksusena tegutsemise läbi isikutevahelise seose,

tuginenud analoogia korras TuMS § 8 lg 1 käsitlusele. Kohtupraktika ei ole näinud toetuse

taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses

sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad (Tartu Ringkonnakohtu

29.04.2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p 24).

8.6. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seaduslik esindaja ja FIE A. Rudi kui füüsiline isik on

elukaaslased ning ühe leibkonna liikmed. Vastustaja on, tehes järelduse isikute seotusest,

viidanud mh järgmistele asjaoludele: M. Rosenthal asutas OÜ Tõetera augustis 2021 (umbes

kuu enne toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega); toetustaotluse kohaselt on kavandatava

tegevuse asukohaks kinnistu katastritunnusega 31701:001:0159, mis kuulub FIE-le A. Rudi;

äriregistri andmetel on nii OÜ Tõetera kui ka FIE A. Rudi tegevuskoha aadress Nõmme,

Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond; nii OÜ Tõetera kui ka FIE A. Rudi tegevusalaks on

märgitud lamba- ja kitsekasvatus; toetustaotlus sisaldas viiteid varasemale koostööle FIE-ga

A. Rudi (OÜ Tõetera juhatuse liige töötas FIE A. Rudi juures ning omas samal ajal tema

täielikku esindusõigust e-PRIA-s); 14.09.2022. a seisuga ei olnud Tõetera OÜ-l ühtegi KML

tõugu lammast; OÜ soetas ainsa tehinguga ristandlambaid FIE-lt A. Rudi; esitatud

ortofotodel ei ole märgitud kohas loomapidamishoonet; taotleja pangakonto väljavõttelt ei

nähtu tasumisi M. Adamsoni nimelisele isikule (elektrienergia eest) ning

ehitisregistri andmetel ei ole kummaski M. Adamsoni katastriüksuse 31701:001:2781

abihoones elektrivoolu; toetuse eest ostetud ratastraktori registreerimistunnistusel on

märgitud muude isikute seas ka A. Rudi.

8.7. Seoses PRIA järeldusega, et tõendatud pole kaebaja ja FIE A. Rudi majandustegevuse

eraldatus lammaste kasvatamisel, on kaebaja selgitanud järgmist. Hageri külas asuvad

külgnevad „Nõmme“ ja „Nõmmela“ kinnisasjad on erinevate isikute omandis: kinnisasi

„Nõmme“ kuulub A. Rudile ning sellel asub ehitis nr EE26657, kus paiknevad FIE A. Rudi

lambad; kinnisasi „Nõmmela“ kuulub M. Adamsonile ja sellel kinnisasjal asub ehitis

nr EE39936 (laut-garaaž), mida kasutab rendilepingu alusel kaebaja.

Vastustaja arvamuse kohaselt ei ole välistatud, et loomade pidamine FIE-ga A. Rudi pole

eristatud ja mõlema ettevõtte loomi peetakse ühiselt. Kaebaja esitatud fotod (tl 54) ei tõenda

lammaste pidamist hoones EE39936. Rendilepingu (sõltumata selle vormist ja tasulisusest)

olemasolu ei tõenda samuti veel lammaste pidamist hoones. Ka väide elektriarvete tasumise

kohustusest või vastustasuks naabri abistamisest majapidamistöödes ei kinnita erinevate

ettevõtjate lammaste eristamist. Esitatud elektriarve võib tõendada küll elektritarbimist

mõõtepunktis, kuid mitte seda, et tarbitud elektrit ja hoonet EE39936 on kasutatud lammaste

pidamiseks.

8.8. Esitatud ortofotodel ei ole neil märgitud kohas loomapidamishoonet. PRIA peab

ebaõigeks kaebaja selgitust, et loomade registris ettevõtte tegevuskoha kandmisel PRIA

kaardile ei võimaldanud registrilahendus ühele kinnisasjale märkida rohkem kui ühe asukoha,

ning selgitas järgmist - teatamiskohustusega tegevusaladel tegutseval ettevõtjal või füüsilisel

isikul, kes soovib tegeleda loomade pidamisega muul eesmärgil kui majandustegevus

(so kodumajapidamises loomade pidamine), tuleb oma tegevusest teavitada

põllumajandusloomade registrit. Igal ettevõtjal ja füüsilisel isikul tuleb enda tegevuskoha

andmed registrisse kanda. Asjaolu, et tegemist on juba registrisse kantud tegevuskohaga, ei

takista igal seal tegutseval isikul endaga seotud andmete registrisse kandmist. Kui kaebajal oli

tõepoolest takistusi registrisse andmete esitamisel, tulnuks sellest PRIA-t viivituseta teavitada.

Haldusasja tõenditest ei selgu, et kaebaja oleks seda teinud.

8.9. Kaebaja väide planeeritud Kihnu maalammaste ostu mittetoimumisest aretustegevuse

valdkonnas toimuva ebaselguse ja takistuste tõttu (tl 148p-149) ei veena kohut. ELÜPS § 76

lg 3 p-st 2 tuleneb taotlejale kohustus teavitada menetlevat asutust viivitamata ilmnenud

asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist. Haldusasja toimikust ei

ilmne, et kaebaja oleks teavitanud vastustajat põhjustest, miks planeeritud kihnu

maalammaste asemel soetab kaebaja hoopis ristandid enda füüsilisest isiksust ettevõtjana

tegutsevalt elukaaslaselt.

8.10. Kaebaja sõnul võttis ta üle FIE-lt A. Rudi külvatud seemnega põllud, mis tähendab, et

sisendkulu on teostanud teine juriidiline isik ilma kasu saamata. Kaebaja ei ole pangakonto

väljavõtte kohaselt teinud kulutusi ega tasunud A. Rudile nende põldude ülevõtmise eest.

8.11. Vastustaja on ühe asjaoluna ettevõtjate tegevuse läbipõimumist järeldades tuginenud

toetuse eest ostetud ratastraktori registreerimistunnistusele, kus muude isikute hulgas on

kasutajana märgitud ka A. Rudi. Kaebaja selgitas, et kuna kinnistute vahel liikumiseks on vaja

juhtida traktorit avalikel teedel, on selle kasutajatena registreerimistunnistusel märgitud kõik

kaebaja ettevõttele tööd tegevad isikud. See selgitus ei kummuta vastustaja terviklikku

järeldust ühisest majapidamisest ning kaebaja ja FIE seotusest, mis võimaldab viimasel

kasutada tasuta kaebaja vara. Tõendite kogumi hindamise tulemusena saab järeldada

valitsevat mõju ka põhjusel, et ettevõtjatel oli võimalik otsustada vara kasutamise üle ja seda

ka reaalselt kasutada.

8.12. Kohtu hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud – Tõetera OÜ asutamise aeg võrrelduna

toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega; tegevuskoha aadress ja seotus kõrvalkinnistuga;

põhitegevusalaga seotud lammaste ostu asjaolud; ühine tegutsemine FIE A. Rudi ettevõtluses

(tasuta töö, esindusseosed); tõendamata eristatus loomade pidamisel; külvatud põldude

ülevõtmine – kogumis sellisele seotusele ettevõtjate vahel, mis võimaldab järeldust, et Tõetera

OÜ ja FIE A. Rudi majandustegevus ei ole eristatavad.

8.13. Kohus möönab, et külakogukonnas ja talumajapidamises võib esineda ka vastastikkust

mitterahalist ja dokumentaalselt (lepingutega või arvetega) tõendamata koostööd ja

abistamist, kuid kaebaja vastavad väited ei veena, et tema enda ettevõtlus toimus lahutatult

FIE A. Rudi omast. Kaebaja väited ja selgitused tema püüdluste kohta saavutada oma

ettevõtluses tulevikus suurem iseseisvus ning säästa oma ettevõtte vara vastastikku tasuta

koostööd tehes ning FIE A. Rudi põlde tasuta üle võttes, pigem kinnitavad vastustaja

järeldust kahe ettevõtja majandustegevuse ühtsusest. Majandustegevuse segunemisele viitab

ka äriplaanis kirjeldatud koostöö, mille kohaselt on kaebaja juhatuse ainus liige teinud seni

vabatahtlikku tööd enda füüsilisest isikust ettevõtjast elukaasalase ettevõtluses ning näeb

sarnaselt vastastikust vabatahtlikku panustamist ka enda loodavas ettevõttes (toetustaotluse lk

19; tl 43).

8.14. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et kaebaja ja FIE A. Rudi, kuigi formaalselt

erinevate ettevõtjate äriseadustiku § 1 tähenduses, tegevus on käsitatav ühe ettevõtjana

tegutsemisena. ELÜPS (kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsioon) § 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt

tunnistatakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt

kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei

täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud kohustusi. Vastustaja selgitas, et kuna kaebaja lõi äriühingu umbes kuu enne

toetustaotluse esitamist, ei olnud vastustajal toetustaotluse menetlemise ajal veel piisavalt

asjaolusid väitmaks, et kaebaja ja FIE A. Rudi majandustegevus on käsitatav ühe

majandusüksusena ning PRIA soovis veenduda, et kaebaja on iseseisev ettevõte ning toetuse

saamine ja maksmine on õigustatud vastavalt määruse § 14 lg-le 6. Seega ei saa vastustajale

ette heita, et vastustaja ei jõudnud juba toetustaotlust lahendades ja toetust määrates

arusaamisele, et taotleja tegevust on alust käsitada teise ettevõtjaga ühise

majandustegevusena.

8.15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega

juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks

vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Toetuse

saamise tingimuste kunstliku loomise all ei mõista PRIA mitte määrustes toodud nõuete

mittetäitmist, vaid kohustuslike nõuete kunstlikku täitmist eesmärgil saada toetus, mida ilma

tingimuste kunstlikku loomist poleks alust saada. Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist

saab järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt (Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021. a

otsus kohtuasjas nr 3-19-1474, p 29).

8.16. Vastustaja tuvastas, et FIE A. Rudi on varem saanud meetmest 6.3 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamine“ PRIA-lt toetust 15 000 eurot. Määruse nr 53 § 3 lg 5

välistab toetuse taotlemise meetmest 6.1 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore

ettevõtja toetus“, sätestades nõude, et toetuse taotleja kohta ei oleks varem „Eesti maaelu

arengukava 2014–2020” meetme 6 tegevuse liigi 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamine” raames tehtud taotluse rahuldamise otsust (välja arvatud § 2 lõikes 8 nimetatud

taotleja puhul). Vaidlust pole selle üle, et FIE A. Rudi tegeles lambakasvatusega juba enne

kaebaja asutamist ning, et kaebaja on äriühinguna registreeritud 26.08.2021, st vahetult enne

toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega. Seega on veenev vastustaja järeldus, et kaebaja

loomise üheks eesmärgiks on olnud taotleda toetust, mis võimaldaks kaebajal alustada oma

ettevõtlust ja samas kasutada ühist ressurssi juba toimiva ettevõtjaga, kellel endal puudus

võimalus sellest meetmest toetust saada.

Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et toetuse taotlemisel jäeti mulje, et seni tegutsenud

FIE A. Rudi kujundab oma tegevuse ümber, sh vähendab lambakasvatust ja tegeleb vähem

väärtuslike loomadega (ristanditega ja teiste tõugudega) ning OÜ Tõetera hakkab tegelema

KML tõugu lammaste aretamise ja müügiga. 18.10.2022. a seisuga oli loomade registris

registreeritud FIE-l A. Rudi 87 lammast ning kaebajale kuuluvaid KML tõugu lambaid, mida

ta äriplaani kohaselt pidi soetama, ei ole registrisse kantud.

8.17. Kohus on eelnevalt nõustunud vastustaja järeldustega kaebaja ja FIE A. Rudi

majandustegevuse segunemisest ning käsitlusest neist kui ühest ettevõtjast. Kohtupraktikas on

leitud, et juba tegutsemine viisil, mis kolmandatele isikutele jätab mulje kahest äriühingust

kui ühest majandusüksusest, on piisav, et lugeda neid seotud isikuteks (viidatud otsus asjas

nr 3-19-1474, p 25). Seega on PRIA õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et kaebaja on loonud

kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele. Tingimuste

kunstlik täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused

täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste

täitmisest.

8.18. Nii siseriiklik kui asjakohane Euroopa Liidu õigus viib samuti järeldusele, et nii toetuse

saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui ka toetuskõlblikkuse tingimuste

rikkumise korral tuli PRIA-l keelduda kaebajale maksenõude alusel toetuse väljamaksmisest

ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus, kuna sellises olukorras ei ole lubatud anda

isikule Euroopa Liidu vahendite arvel finantseeliseid (vt viidatud lahend asjas nr 3-19-1474, p

20). Toetuse taotlejal ei saa tekkida õiguspärast ootust toetuse väljamaksmise suhtes

olukorras, kus ta ei ole täitnud talle taotlejana kehtivaid kohustusi.

8.19. Vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane ning puuduvad alused selle otsuse

tühistamiseks. Vaidlustatud otsuse andmisel ei ilmne ka vormi- ega menetlusnõuete

rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Vastustaja on taganud

kaebajale õiguse anda menetluses selgitusi vastates PRIA järelepärimistele ning esitada

vastuväiteid kavandatava otsuse eelnõule. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebaja

pole väitnud, et selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsus tema õigusi

iseseisvalt rikuks, puuduvad alused vaideotsuse tühistamiseks. Kaebus jääb tervikuna

rahuldamata.

8.20. Eelnevast tulenevalt tühistab kohus ka oma 22.12.2022. a määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS §

253 lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas 14.08.2023 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi tagasi

samale halduskohtule uueks menetlemiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus kohaldas

ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme ning hindas tõendeid valesti ja jättis otsuse

põhjendamata.

9.1. Juba toetustaotluse menetlemisel avaldas kaebaja PRIA-le kõik asjaolud, mis võisid

omada tähtsust tema taotlejana kvalifitseerumisel (kaebaja ainuosanik ja A. Rudi on

elukaaslased; kaebaja registriaadress on FIE-ga A. Rudi samal kinnisasjal, kaebaja ainuosanik

on enne ettevõtte alustamist töötanud FIE A. Rudi juures, kaebaja ainuosanikul on varem

olnud FIE A. Rudi esindusõigus toimingute tegemiseks e-PRIAs, kaebaja kavatsus kasutada

ettevõtte tegevusega alustamisel ainuosaniku elukaaslase (A. Rudi) tasuta panustamist kaebaja

majandustegevuses). Kaebajale ei saa seega ette heita, et soodustava otsuse saamiseks on ta

varjanud mingit asjaolu või seda kunstlikult kujundatud.

9.2. Vaidlusalune otsus tugineb ka sellele, et OÜ-l Tõetera puudusid seisuga 14.09.2022 KML

tõugu lambad ning ainsad 10 ristandit olid soetatud FIE-lt A. Rudi; PRIA-le esitatud

ortofotodel nähtav ehitis ei ole loomapidamishoone; OÜ Tõetera pangakonto väljavõttelt ei

nähtu tasumisi elektrienergia eest naaberkinnisasjal asuva loomade pidamiseks kasutatava

ehitisega seoses ja ehitisregistri andmetel puudub kinnisasjal olevates abihoonetes elektrivool;

toetuse eest soetatud ratastraktori registreerimistunnistusele on märgitud ka A. Rudi. Need

asjaolud said tekkida alles toetuse saamise järgselt kaebaja majandustegevuses. Toetuse

väljamaksmise järgselt aset leidnud tegevusi ei saa käsitleda toetuse andmisele eelnenud või

toetuse andmise otsustamise ajal olemas olnud asjaoludena.

9.3. Toetuse andmise otsustamise ja väljamaksmise järgselt saab kaebajale kohaldada üksnes

Määruse nr 53 § 14. Määruse nr 53 § 14 lg 6 kohaselt ei tohi toetuse saaja kuni sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni olla äriseadustiku § 6 tähenduses tütarettevõtja ja tema üle ei tohi

omada KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teine ettevõtja. Halduskohus nõustus

PRIA-ga, et kaebaja ja FIE A. Rudi majandustegevus ei ole selgelt eristuv, kuid samas

kohaldas õigust kitsendavalt, lähtudes Määruse nr 53 § 3 lg-st 6 ja ei ole hinnangut andnud §

14 lg-st 6 lähtuvalt.

9.4. OÜ Tõetera võttis pikaks ajaks FIE-lt A. Rudi üle olulise ressursi - 42 ha põllumaid tasu

eest kasutusse aastani 2026. Lambad on soetatud ettevõtte ainuosaniku ettevõttesse antud

laenu abil, mitte toetuse abil. Seega käsutab kaebaja ainuosanik ainuisikuliselt suure

väärtusega varasid ning on ettevõtte majandustegevusest tegelik kasusaaja. Kaebaja on FIE-lt

A. Rudi võtnud teraviljakasvatuseks mõeldud põllud kasutusse aastani 2026 külvatuna, kuid

tasumise kohustusega viljast saadud tulu tekkimisel. FIE A. Rudi tasuta töine panustamine

kaebaja majandustegevuses on olemuselt tegutsemine kaebaja ettevõtluses tulu tekkimise

eesmärgil. Seega on pigem kaebajal valitsev mõju FIE A. Rudi üle, mis on Määruse nr 53 §

14 lg 6 järgi lubatav.

9.5. Tõend selle kohta, et A. Rudi juhib, abistades kaebajat majandustegevuses vajalikel

põllutöödel, kaebaja ratastraktorit, ei ole kaebaja ettevõtte juhtimine KonkS tähenduses.

9.6. Kaebaja on PRIA-le selgitanud OÜ Tõetera lammaste eraldi pidamist ja vaidele lisatud

„Nõmmela“ kinnistu omanikuga (M. Adamson) kirjalikult vormistatud laut-garaaži

kasutamise leping tõendab seda piisaval määral.

9.7. Kaebaja on toetuse taotlemisel PRIA-le selgitanud, et perspektiivis kujuneb

lambakasvatus pigem OÜ Tõetera kandvaks tegevusalaks. 19.10.2021. a vastuses PRIA

päringule tõi kaebaja välja, et FIE A. Rudi jätkab lambakasvatusega, kuid vähendatud mahus

ja vähem väärtuslike loomadega ning plaanib oma tegevuse tulevikus ümber profileerida

mahesöödavilja kasvatusele, rohumaade hooldamisele ja metsandusele. Seega oli võetud

suund spetsialiseeruda erinevatele tegevusaladele.

9.8. OÜ-le Tõetera ei saa ette heita asutamist vahetult enne toetuse taotlemist, sest tegemist

oligi meetmega toetada põllumajandusliku ettevõtlusega alustamist ja see ei saa olla

etteheidetav.

9.9. Kaebajale ei saa olla etteheidetav, et ta soetas 10 ristandlammast FIE-

lt A. Rudi 28.02.2022 ega ka see, et 14.09.2022. a seisuga ei ole loomade

registris registreeritud kaebajal ühtegi KML tõugu lammast. See äriplaanile

tuginev asjaolu ei ole äriplaani olemuse tõttu prognoosina kaebajale

etteheidetav. Äriplaan on olemuselt orientiir ettevõtjale tema alustatud

tegevustes. Seda on võimalik ka muuta. Asjaolu, et kaebaja oli soetanud

10 ristandit ja eelistas need soetada FIE-lt A. Rudi, on mõistlikult

põhjendatud PRIA-le 10.10.2021. a saadetud kirjas: „Ühest kohast on loomad

parem hankida karjatervise seisukohast lähtuvalt (bioohutus) /…/.“

10. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

10.1. ELÜPS rakendamise seaduse kuni 31.12.2022. a kehtinud redaktsiooni § 4 lg 1 kohaselt

on vastustaja näol tegemist EL makseasutusega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1306/2013 art 7 kohaselt vastutav EL fondide kulude haldamise ja kontrolli

eest. Sealjuures on vastustajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse art 58 lg-st 1

tulenevalt kohustus tagada EL finantshuvide kaitse, mis muuhulgas seisneb kohustuses

ennetada, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettuseid ning nõuda tagasi alusetud

maksed. ELÜPS § 9 lg 1 kohaselt ühise põllumajanduspoliitika abinõude kohta esitatud

nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus käesoleva seaduse alusel ettenähtud

teates esitatud andmete õigsust kontrollivad Maaeluministeerium, PRIA, isik või asutus, kelle

sellekohane õigus on sätestatud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis,

ning teised riigiasutused oma pädevuse piires. Vastavalt meetme määruse § 11 lg-le 1

kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust

ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

Lisaks toob vastustaja välja, et ELÜPS § 103 lg 1 kohaselt riikliku järelevalve käigus

kontrollitakse ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks esitatud nõuete täitmist

ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses,

asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuetele. ELÜPS § 105 lg 1 kohaselt on riikliku järelevalve teostajaks

asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle PRIA. Eelnevast tulenevalt ei saa olla küsimust

selles, et vastustajal on pädevus, õigus ja ka kohustus kontrollida toetuse saamiseks sätestatud

tingimuste täidetust ning seda nii toetustaotluse kui ka maksetaotluse läbivaatamisel ning ka

pärast vastava taotluse osas otsustuse tegemist.

10.2. Kui nõustuda kaebaja arvamusega, et vastustaja ei saa pärast toetuse määramist ja

väljamaksmist tugineda Määruse vastavatele nõuetele, mis on sätestatud toetuse taotlejale,

vaid kohaldada saab õigusnorme, mis on kehtestatud toetuse saajale, siis ei oleks alusetult

määratud toetuste tühistamine ning toetuste tagasinõudmine üldse võimalik. Selline olukord ei

ole kooskõlas kehtiva õigusega. ELÜPS § 81 lg-d 3 ja 4 sätestavad, et PRIA teeb toetuse

maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud

toetuse saaja kohustusi (lg 3) ning toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab

PRIA või riigi sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Lisaks,

kui vaadata ELÜPS § 80, milles on sätestatud alused toetuse määramise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, siis sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt tunnistatakse toetuse määramise otsus

kehtetuks muuhulgas siis, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud. Seega

on ilmselge, et toetuste tühistamine pärast nende määramist on võimalik ka selliste

materiaalõigusnormide alusel, mis käsitlevad näiteks taotlejaks kvalifitseerumist. Kui

vastustaja tuvastab pärast toetuse määramist või välja maksmist asjaolud, mis näitavad, et

toetus on valesti määratud, on vastustajal õigus ja kohustus sellele vastavalt reageerida

(tühistada toetuse andmine). Vastustaja on haldusakti andmisel lähtunud järeldusest, et

ettevõtjaid OÜ Tõetera ja FIE A. Rudi saab vaadelda ühtselt toimiva põllumajandusliku

majapidamisena, kuigi formaalselt on tegemist erinevate ettevõtjatega, ning et kaebaja on

loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda toetuse taotlejaks vastavalt meetme

määruses sätestatud nõuetele.

10.3. Kaebaja on seisukohal, et juba toetustaotluse menetlemisel avaldas ta vastustajale kõik

asjaolud, mis võisid omada taotleja puhul tähtsust taotlejaks kvalifitseerumisel. Samas toob

kaebaja ise välja, et hulk asjaolusid said tekkida alles toetuse saamise järgselt. Siinkohal leiab

kaebaja aga, et asjaoludele, mis tekkisid või ilmnesid pärast toetuse välja maksmist, ei saa

tugineda toetuse määramise kehtetuks tunnistamisel. Kaebaja vastav seisukoht on alusetu.

Toetuse saamine ei ole isiku subjektiivne õigus. Juhul, kui isik soovib toetust saada, peab ta

ise, toetatav tegevus ja toetustaotlus vastama seaduses ja vastavas meetme määruses

sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavust kontrollib vastustaja taotluse läbivaatamisel, kuid

vajadusel ka hiljem läbiviidavate kontrollimenetluste käigus. Vastustaja on juba varasemalt

selgitanud, et toetustaotluse menetlemise ajal ei olnud teada piisavalt asjaolusid väitmaks, et

kaebaja ja FIE A. Rudi on käsitletavad ühise majandusüksusena. Vaidlust ei ole selles, et

asjaolud, mis kinnitasid, et kaebaja tegevust on alus käsitada teise ettevõtjaga ühise

majandustegevusena, ilmnesid alles pärast toetuse määramist ja osalist välja maksmist.

Maksetaotluse menetlemisel ilmnesid täpsustamist vajavad asjaolud, mille osas saadeti

kaebajale järelepärimine. Ühtlasi soovis vastustaja veenduda, et kaebaja on iseseisev ettevõte

ning toetuse saamine ja maksmine on õigustatud ka Määruse nr 53 § 14 lg 6 alusel. Tartu

Halduskohus on õigesti järeldanud, et vastustajale ei saa ette heita, et ta ei jõudnud juba

toetustaotlust lahendades ja toetust määrates arusaamale, et taotleja tegevust on alust käsitada

teise ettevõtjaga ühise majandustegevusena.

10.4. Küsimuses, kas ettevõtjaid saab käsitada ühise majandusüksusena, ei ole kaebaja

esitanud uusi põhjendusi ega tõendeid, mis vastustaja või Tartu Halduskohtu järeldused

ümber lükkaks. Tervikuna on kaebaja apellatsioonkaebuses läbivalt pigem kinnitanud, et

ettevõtjad tegutsevad ühiselt. Näiteks toob ta ise välja, et FIE oluline ressurss on rakendatud

kaebaja majandustegevusse, FIE-l on võimalik kasutada kaebaja põhivara (ratastraktor),

kaebaja osanikul oli teise ettevõtja esindusõigus e-PRIAs, FIE lammaste üle võtmine kaebaja

poolt jne.

10.5. Tartu Halduskohtu otsuses on kokkuvõtlikult välja toodud, et hindamaks isikutevahelisi

seoseid ühise majapidamise tuvastamise kontekstis tuleb hinnata väiteid ja tõendeid kogumis

arvestades ning vastustaja on seda ka teinud. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud selliseid

sisulisi argumente või tõendeid, mis vastava järelduse ümber lükkaksid. See aga ei tähenda, et

vastustaja või Tartu Halduskohus ei ole kaebaja seisukohti hinnanud.

11. Kaebaja esitas 02.05.2024 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et

vaidlust ei ole selle üle, et toetuse taotleja peab Määruse nr 53 § 3 lg 6

kvalifitseerumisnõuetele vastama. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus

vähemalt ühe ettevõtja või füüsilise isiku poolt otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat,

mis võib seisneda õiguses mõjutada ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid

või kasutada või käsutada ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

11.1. PRIA tugineb asjaolule, et kaebaja ainuosanik on kaks aastat enne ettevõtte asutamist

teinud praktilist ja vabatahtliku tööd FIE A. Rudi juures. Etteheidetav praktiline töö (praktika)

leidis aset aastatel 2020-2021 ehk enne oma ettevõtte asutamist. Seda asjaolu ei ole võimalik

pidada valitsevaks mõjuks KonkS § 2 lg 4 tähenduses.

11.2. Kaebaja ainuosaniku õigus teha kuni 2022. a kevadeni FIE A. Rudi volituse alusel

kandeid e-PRIAs on üledimensioneeritud. Andmete sisestamine FIE tehingute kohta on

tehnilist laadi toiming ja seda ei saa pidada seoseks KonkS § 2 lg 4 tähenduses.

11.3. Toetuse taotlemise ajal oli kaebaja sõlminud erinevate maaomanikega kokku 42 ha

põllumaa kasutamise pikaajalised rendilepingud. Kasutusse võetud põldudelt prognoosis

kaebaja toetuse arvelt soetatava põllumajandustehnika abil saada tulu. Kuna puuduvad

tõendid, et rendilepingutega kasutusse võetud maid kasutas ka pärast seda kaebaja FIE-st

elukaaslane oma ettevõtluses tulu tekitamiseks, siis ei ole võimalik väita, et põllumaade

rendile võtmisega oli loodud FIE ja kaebaja vahel suhe KonkS § 2 lg 4 tähenduses.

11.4. PRIA-le olid teada algusest peale kaebaja ja FIE elukaaslasteks olemine, kummagi

ettevõtte registrisse kantud aadress samal kinnisasjal ning äriplaanis oli toodud ära ka kaebaja

kavatsus ettevõtte tegevuse alguses kasutada elukaaslase tasuta panustamist. Ühestki neist

asjaolust ei ole võimalik järeldada enamat, kui abi marginaalsetes aega või energiat vajavates

toimingutes, mida elukaaslased teineteisele võivad pakkuda.

11.5. Kaebajale ei olnud võimalik toetuse taotluse menetlemisel ette heita Määruse 53 § 3 lg 6

nõuetele mittevastavust ka pärast toetuse andmist, sest midagi uut ei selgunud kaebaja ja FIE

A. Rudi osas ei kaebaja toetuse saajaks kvalifitseerumise ajal ega hilisemalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.

Apellatsioonkaebuses ja kaebaja täiendavas seisukohas toodud väited ei anna alust

halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega esitatud

kaebus rahuldataks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse

tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel, ei rikkunud menetlusnorme ja ei

tõlgendanud valesti ka asjas kogutud tõendeid.

Mis puudutab konkreetselt

apellatsioonkaebuses toodud väidet, et halduskohus rikkus HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud

põhjendamiskohustust, siis leiab ringkonnakohus, et halduskohtu vaidlustatud otsuses on välja

toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole

alust nõustuda väitega, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Tartu

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seega põhjendatud ja vastab HKMS § 157 lg 1 nõuetele.

Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt

antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt

analüüsinud ja hinnanud ning otsuse tegemisel põhjendamiskohustust rikkunud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-

le 4 ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja leiab ka apellatsioonimenetluses, et pärast toetuse määramist ja/või välja

maksmist ei saa toetuse andmist tühistada ja alusetult saadud toetust tagasi nõuda toetuse

taotlejale sätestatud nõuete alusel.

13.2. Vastavalt ELÜPS § 111 lg-le 1, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha

on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud

sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud

toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL)

nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes

sätestatud alustel ja tähtaegadel. Sama seaduse § 79 lg 3 p-de 1 ja 3 järgi lisaks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama

määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata

jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on

esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei

tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist

pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. ELÜPS 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt

maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt

kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei

täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud kohustusi. Määruse (EL) 1306/2013 art 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete

kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid

füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste

eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide

eesmärkidele. Määrust (EL) nr 1306/2013 täiendati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas,

otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest

maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja

süsteemiga seotud halduskaristuste osas Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr

640/2014. Määruse (EL) nr 640/2014 art 35 reguleerib maaelu arengu toetuste meetmete

toetuskõlblikkuse kriteeriumide (v.a pindala suurus või loomade arv) ning sellekohaste või

muude kohustuste täitmata jätmisel sanktsioonide rakendamise korda. Sätte järgi taotletud

toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta (lg

1).Seega viitab nii siseriiklik kui ka asjakohane Euroopa Liidu õigus siiski sellele, et nii

toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui toetuskõlblikkuse

tingimuste rikkumise korral tuli PRIA-l keelduda kaebajale maksenõude alusel toetuse

väljamaksmisest ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus, kuna sellises olukorras ei ole

lubatud anda isikule Euroopa Liidu vahendite arvel finantseeliseid.

13.2. Määruse nr 53 § 11 lg 1 järgi kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja

selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu

õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas

ja määruses sätestatud nõuetele. Eelnevast tulenevalt ei saa olla küsimust selles, et ka

vastustajal oli pädevus, õigus ja ka kohustus kontrollida toetuse saamiseks sätestatud

tingimuste täidetust ning seda nii toetustaotluse kui ka maksetaotluse läbivaatamisel ja ka

pärast vastava taotluse osas otsustuse tegemist.

13.3. Kui nõustuda kaebaja käsitlusega, et pärast toetuse määramist ja/või välja maksmist ei

saa toetuse andmist tühistada ja toetust tagasi nõuda toetuse taotlejale sätestatud nõuete alusel,

siis ei oleks alusetult määratud toetuste tühistamine ning toetuste tagasinõudmine üldse

võimalik. ELÜPS § 81 lg-d 3 ja 4 sätestavad siiski, et PRIA teeb toetuse maksmisest

keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja

kohustusi ning toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA või riigi

sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Nagu juba märgitud,

siis ka ELÜPS § 80, milles on sätestatud alused toetuse määramise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, ütleb sama § lg 2 p 1 kohaselt, et toetuse määramise otsus tunnistatakse

kehtetuks muuhulgas siis, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud. Seega

on toetuste tühistamine pärast nende määramist võimalik ka selliste materiaalõigusnormide

alusel, mis käsitlevad näiteks taotlejaks kvalifitseerumist. Kui PRIA tuvastab pärast toetuse

määramist või välja maksmist asjaolud, mis näitavad, et toetus on valesti määratud, on

vastustajal õigus ja kohustus tühistada toetuse andmine.

14. Eeltoodu põhjal ei ole alust kaebaja väitel, et antud olukorras, kus toetuse taotleja on

esimese osa toetusest kätte saanud, oleks võinud kohaldada ainult Määruse nr 53 § 14 lg 6,

mis ütleb, et toetuse saaja võib omada valitsevat mõju teise põllumajandustootja üle, mida

kaebaja ka FIE A. Rudi üle sisuliselt omas, võttes üle varasemalt FIE A. Rudi kasutuses olnud

üle 42 ha põllumaad, sh kaks teraviljakasvatuseks mõeldud põldu külvatuna ning

kasutades FIE A. Rudi töist panust kaebaja majandustegevuses.

Seega on alusetud kaebaja etteheited halduskohtule ja vastustajale, mis puudutavad toetuse

taotlejale sätestatud nõuete rikkumisele tuginemist otsuse tegemisel ning Määruse nr 53

§-s 14 sätestatud kohustustele hinnangu andmata jätmist.

14.1. PRIA-lt toetuse saamiseks peavad isik ise, toetatav tegevus ja toetustaotlus vastama

seaduses ja vastavas meetme määruses sätestatud nõuetele ning nõuetele vastavuse ja esitatud

andmete tegelikkusele vastavuse eest vastutab toetuse taotleja. Nõuetele vastavust kontrollib

eelpooltoodust nähtuvalt PRIA esmalt taotluse läbivaatamisel, kuid vajadusel ka hiljem

läbiviidavate kontrollimenetluste käigus. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt

kaebaja seisukohaga, mille järgi sai PRIA vaidlusaluse otsuse tegemisel tugineda üksnes neile

asjaoludele, mis olid talle teada enne toetustaotluse rahuldamise otsuse tegemist 15.11.2021 ja

ei saanud tugineda asjaoludele, mis selgusid/tekkisid alles toetuse esimese osas kättesaamise

järgselt kaebaja majandustegevuses.

15. Kaebaja väited ei anna samuti alust asuda selles osas, et kaebajat ja FIE A. Rudi saab

käsitada ühise majandusüksusena, halduskohtu seisukohast erinevale seisukohale.

15.1. Hindamaks isikutevahelisi seoseid ühise majapidamise tuvastamise kontekstis tuleb

hinnata väiteid ja tõendeid kogumis, ning seda on halduskohus teinud. Ka ringkonnakohtu

arvates viitavad vaidlusaluses otsuses kirjeldatud asjaolud (OÜ Tõetera asutamise aeg

võrrelduna toetusvoorus taotluste esitamise tähtajaga, kaebaja asu- ja tegevuskoha seotus

A. Rudi kinnistuga, kaebaja ja FIE A. Rudi tegutsemine samal tegevusalal, põhitegevusalaga

seotud lammaste ost FIE-lt A. Rudi, varasem ühine tegutsemine FIE A. Rudi ettevõtluses,

tõendamata eristatus lammaste pidamisel, põldude, sh külvatud põldude ülevõtmine sisuliselt

FIE-lt A. Rudi, kaebaja tegevuse hälbimine äriplaanist, FIE A. Rudi võimalus kasutada

kaebaja põhivara) kogumis sellisele seotusele ettevõtjate vahel, mis võimaldab järeldust, et

OÜ Tõetera ja FIE A. Rudi majandustegevus ei ole tegelikkuses olnud eristatav, so OÜ

Tõetera ei ole eelkirjeldatu ja ka isikliku seotuse tõttu ettevõte, mis omaks enda toimimise üle

100% kontrolli ning teeks kõik otsused iseseivalt Määruse nr 53 § 14 lg 6 mõttes ega ka

ettevõte, mis isiklikust seotusest olenemata täidaks Määruse nr 53 § 3 lg 6 nõuet mitte omada

valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Eeltoodut kinnitab

ringkonnakohtu hinnangul vähemalt kaudselt veel ka apellatsioonimenetluses esitatud tõend

(19.09.2022. a PRIA kirjale antud vastuse lisa), millest nähtub kaebaja ja A. Rudi soov 2022.

a algul ühiselt otsustada KML ostmise üle.

15.2. Apellatsioonkaebuses on samuti välja toodud, et kaebajal oli kujunenud valitsev seisund

teise ettevõtja ehk FIE A. Rudi suhtes. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et see kinnitab

veelgi ettevõtjate tugevat seotust ning halduskohtu ja PRIA hinnangut, et ettevõtjad

tegutsevad ühiselt. Nagu eelpool märgitud, tõi kaebaja esitatud apellatsioonkaebuses ise välja,

et FIE oluline ressurss on rakendatud tema majandustegevusse, kaebaja võttis sisuliselt FIE-lt,

kes neid maid varem ise kasutas, 2026. aastani üle 42 ha põllumaad, sh kaks

teraviljakasvatuseks mõeldud põldu külvatuna jne. Selles, et elukaaslastest ettevõtjate

majandustegevus ei ole olnud selgelt eristatav ja tegutsetakse ühiselt, seisnes ka põhjus, miks

vastustaja ja halduskohus leidsid, et Määruses nr 53 sätestatud tingimused ei olnud kaebaja

puhul tegelikult täidetud. Halduskohus analüüsis vaidlusaluses otsuses põhjalikult kaebaja ja

FIE A. Rudi seotusele viitavaid asjaolusid ja leidis põhjendatult, et nende sisuliselt koos

tegutsemine, ressursside jagamine ning A. Rudi ja kaebaja ainuosaniku omavahel

elukaaslaseks olemine on piisavad, et pidada äriühinguid seotud isikuteks valitseva mõju

kaudu.

16. See, et rendilepingu olemasolu ei ole iseenesest kahtluse alla seatud, ei tähenda samuti

veel, et rendilepinguga oleks tõsikindlalt tuvastatud asjaolu, et kaebaja hoidis oma lambaid

naaberkinnistul asuvas hoones. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja ja M. Adamsoni vahel

sõlmitud rendileping viimase kinnisasjal asuva nn laut-garaaži kasutamiseks ei tõenda veel

kaebaja lammaste pidamist selles hoones. Ka vastustaja tõi juba vaideotsuses välja, et

ehitisregistri andmetel M. Adamsoni kinnistul loomapidamiseks mõeldud hoone puudub

(tl 92p).

17. Käesoleval juhul ei ole asjakohane ka kaebaja viide TsÜS §-le 29, mis teeb vahet

äriühingu asu- ja tegevuskohal ja väide, et seega pole tähtis, et kaebaja asukoht on A. Rudile

kuuluval kinnistul, kuna tema tegevuskoht on eemalolevatel põldudel ja ka naaberkinnistul,

kuna seal kasutab kaebaja naabri majapidamishoonet.

Riigikohus on näiteks juba 18.11.2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-46-15 märkinud, et

põllumajandusettevõtja tegevuskohta võib määrata ka kohaliku omavalitsuse täpsusega ja ka

see täidab eesmärki, et toetussummad ei koguneks ühte piirkonda üksteise suhtes valitsevat

mõju omavate isikute kätte ega kahjustaks seeläbi konkurentsi. Seega ei ole vastustaja

käesolevas asjas ebaõigesti leidnud, et kaebaja ja FIE A. Rudi tegutsevad

põllumajandusettevõtjatena samal tegevusalal ja samas tegevuskohas. Lisaks eelnevale on

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 2 lg 1 p d kohaselt

põllumajandusliku majapidamise mõiste avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1307/2013 art-s 4. Nimetatud artikli kohaselt moodustavad ühe põllumajandusliku

majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks

kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil.

18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega

juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks

vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise

tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus

tingimuste täitmisest. Ringkonnakohus nõustub asja materjalide pinnalt halduskohtu

seisukohtadega, et kaebaja loomise üheks eesmärgiks oli taotleda toetust, mis võimaldaks

kaebajal alustada oma ettevõtlust ja samas kasutada ühist ressurssi juba toimiva ettevõtjaga,

kellel endal puudus võimalus sellest meetmest toetust saada ning, et toetuse taotlemisel jäetud

mulje, et seni üksi ettevõtjana tegutsenud FIE A. Rudi kujundab oma tegevuse ümber ja OÜ

Tõetera hakkab FIE asemel tegelema KLM aretamise ja müügiga, ei realiseerunud.

19. Kõike eeltoodut arvestades ei anna kaebaja esitatud seisukohad alust apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks.

20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja

menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses

menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)