3-24-3281/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Q.O HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3281

Määruse kuupäev

4. detsember 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Q.O taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Q.O riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Q.O Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse riigi õigusabi taotluse esitajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik Q.O esitas 24. oktoobril 2024 Harju Maakohtule taotluse riigi

õigusabi saamiseks. Taotleja on märkinud taotletava õigusabi liikidena isiku esindamine

haldusmenetluses ning isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. Keeleks,

milles taotleja on võimeline advokaadiga suhtlema, on märgitud vene keel. Taotleja selgitab, et

Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja edastab vangla juristidele regulaarselt andmeid tema

tervisliku seisundi kohta (väljavõte haigusloost) suuremal määral, kui on vajalik kohtuasjades

(3-24-18, 3-23-1487, 3-23-164, 3-24-25 jne). Taotleja soovib sellega seoses enda õiguste ja

vabaduste kaitsmist ning tema terviseandmete ebaseadusliku esitamise lõpetamist. Taotleja

märgib, et soovib vaidlustada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 16. oktoobri 2024. a otsuse nr

2.1-1/24/471-1152-2 ja 2.1-1/24/616-1494-1. Riigi õigusabi saamine on vajalik, sest taotleja

sõnul ei ole tal vahendeid advokaadile maksmiseks. Taotlus registreeriti Harju Maakohtus

väärteoasjana nr 4-24-3593.

2. Harju Maakohus edastas 15. novembri 2024. a määrusega Q.O riigi õigusabi taotluse

vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtule.

3. Viru Maakohus edastas 3. detsembri 2024. a määrusega Q.O riigi õigusabi taotluse

lahendamiseks Q.O Halduskohtule. Viru Maakohus leidis, et taotluse lahendamine ei ole

maakohtu pädevuses, vaid kuulub lahendamisele halduskohtus.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus mõistab, et Q.O soovib vaidlustada AKI otsuse nr 2.1-1/24/471-1152-2 ja 2.1-

1/24/616-1494-1 selleks, et lõpetada tema terviseandmete edastamine Viru Vangla

3-24-3281

meditsiiniosakonna juhataja poolt juristidele suuremal määral, kui on kohtuasjades vajalik.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kõnealuse AKI otsuse on Viru Maakohus väärteoasjas nr 4-24-

3593 välja küsinud ning tegemist on menetluse lõpetamise teatega isikuandmete kaitse asjas,

millega lõpetati taotleja kaebuste alusel algatatud järelevalvemenetlus Viru Vangla osas. Otsuses

on märgitud, et taotlejal on võimalik menetluse lõpetamise teade vaidlustada 30 päeva jooksul,

esitades kas haldusmenetluse seaduse kohase vaide AKI peadirektorile või

halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse halduskohtusse. Seega antud vaidluse puhul

saaks halduskohus taotleja õiguste kaitseks määrata taotlejale esindaja haldusmenetluses

võimaliku vaide esitamiseks (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6) ja

halduskohtumenetluses vajadusel kaebusega halduskohtusse pöördumiseks (RÕS § 4 lõike 3

punkt 5). Taotleja väitel takistab majanduslik seisund tal enda õiguste kaitsmist ja esindajale

tasumist.

5. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lõige 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lõikes 1 on sätestatud

alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lõike 1

punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

6. Kohtu hinnangul ei ole taotlejale riigi õigusabi andmine põhjendatud. Vaatamata juriidilise

hariduse puudumisele on taotleja kohtu hinnangul võimeline end haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses ise esindama. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses (samuti ka

haldusmenetluses) kehtib uurimispõhimõte (haldusmenetluse seaduse § 6, halduskohtumenetluse

seadustiku § 2 lõiked 4 ja 5). Seetõttu ei ole juriidilise hariduse või teadmiste puudulikkus

õiguste kaitsmisel takistuseks. Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel

selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid

esitada. Taotleja puhul ei ole tegemist isikuga, kellel puuduksid kogemused haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses osalemisel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt

pöördunud muuhulgas vangla tegevust puudutavate kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt

kohtusse (sh läbides ka kohtueelse menetluse). Seejuures on taotleja kaebused olnud sellised,

mille suhtes sai kohus võtta sisulise seisukoha. Taotleja on osalenud nendes menetlustes,

kõrvaldanud puudused ja esitanud täiendavaid seisukohti (näiteks asjades 3-22-997 ja 3-22-2402

võeti kaebused menetlusse ja lahendati otsusega, asjas nr 3-22-866 võeti kaebus menetlusse ja

pärast seda jäeti läbi vaatamata, asjas nr 3-23-276 tagastati kaebus põhjusel, et riive on

väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, seega kohus käsitles taotleja väiteid

sisuliselt). Q.O on küll märkinud, et ta on advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles, kui

samas on tema erinevad kaebused ja avaldused (sh ka käesolev riigi õigusabi taotlus) olnud

esitatud eesti keeles ning seda arvestades puudub kohtul kahtlus selles, et taotleja eesti keele

oskus on tema õiguste kaitseks piisav. Seega saab Q.O kohtu hinnangul enda õiguste

kaitsmisega nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses ise hakkama.

7. Kohus märgib täiendavalt, et käesolevaks hetkeks on AKI 16. oktoobri 2024. a otsuse nr 2.1-

1/24/471-1152-2 ja 2.1-1/24/616-1494-1 vaidlustamistähtaeg saabunud. Arvestades aga asjaolu,

et taotleja on praeguse riigi õigusabi taotluse esitanud vaidlustamistähtaja jooksul, siis võib see

iseenesest olla tähtaja ennistamise aluseks. Samas aga ei nähtu kohtu eelhinnangul, et AKI või

3-24-3281

Viru Vangla vastu taotleja terviseandmetega seonduvalt esitataval kaebusel võiksid olla suured

eduväljavaated. Taotleja on varasemalt esitanud halduskohtule kaebuse seoses vangla poolt tema

terviseandmete kasutamisega tõenditena. Q.O Halduskohus märkis 11. novembri 2024. a

määruses haldusasjas nr 3-24-1623, et üldisel tasandil ei saa olla vaidlust selles, et

terviseandmete (ja ka muude eriliiki isikuandmete) töötlemine on lubatud olukorras, kus

haldusorgan töötleb neid tema vastu esitatud õigusnõude lahendamise või kohtus poolena oma

seisukoha kaitsmise eesmärgil. Selle õiguslikuks aluseks on isikuandmete kaitse üldmääruse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679) art 9 lg 2 punkt f -

eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks,

esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Kui

kaebaja esitab vangla vastu nõude tervise kahjustamise alusel või seoses tervishoiuteenuse

osutamisega, siis peab ta arvestama sellega, et vangla töötleb nõude lahendamise raames tema

terviseandmeid. Ei ole mõeldav, et vanglal on tema vastu esitatud nõude lahendamisel või

kohtuvaidluses võimalik kasutada ainult neid asjaolusid ja tõendeid, mille esitab või mille

kasutamiseks annab nõusoleku kaebaja. Taotleja on AKI-le esitatud kaebuses heitnud Viru

Vanglale ette ka seda, et talle said teatavaks teiste kinnipeetavate isikukoodid, tervishoiuasutuse

nimed ja mis eriala arsti vastuvõtule nad suunati. Samuti on taotleja viidanud, et väidetavalt anti

tema terviseandmeid sisaldav kiri vanglaametnikule. Kohus nõustub AKI-ga, et olukorras, kus

taotleja ise sai väidetavalt vanglalt informatsiooni teiste kinnipeetavate terviseandmete kohta, ei

saa tema õigused olla rikutud. Ka ei nähtu kohtule AKI vaidlusaluses otsuses välja toodud

asjaolusid arvestades taotleja õiguste riivet seoses tema terviseandmeid sisaldava kirja

vanglaametnikule andmisega. Seega eelnevat arvestades on taotleja võimalused oma õiguste

kaitseks vähesed.

8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Q.O riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5

alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)