2-24-127578/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

xxxxx Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

xxxxx, 4. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-24-127578

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I. K.N vastu 992

euro 61 sendi saamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post

XXX)

Kostja I. K.N (isikukood XXX, registrijärgne elukoht

xxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi I. K.N vastu 992 euro 61 sendi saamiseks

menetlusse võtmata, sest asi ei allu Eesti kohtule.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

3. Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada käesoleva

määruse peale kirjaliku määruskaebuse xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse I. K.N (kostja) vastu 992 euro 61 sendi saamiseks seoses lepinguga,

mille Elisa Eesti AS (võlausaldaja) oli 07.01.2022 kostjaga sõlminud. Pärnu Maakohus tegi

01.08.2024 määrusega kostjale makseettepaneku ning proovis seda kostjale korduvalt kätte

toimetada.

2. Pärnu Maakohus lõpetas 11.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja

menetlemiseks üle xxxxx Maakohtule TsMS § 486 lg 1 p 2 kohaselt, sest tal ei õnnestunud

makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus tõi välja, et ta proovis kostjale

makseettepanekut kätte toimetada järgmiselt:



02.08.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud



07.08.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud



12.08.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud



15.08.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud



09.09.2024 aadressil XXX - Tagastatud - e-postile vastus puudub



03.09.2024 saadetud makseettepanek e-posti aadressidel XXX – puudub kättesaamise

kinnitus, XXX – puudub kättesaamise kinnitus.

Kohus märkis, et rahvastikuregistri andmetel on aadress xxxxxxxxx–xxxxxxxx kehtetu.

Telefoninumbril XXX vastas võlgniku abikaasa (rahvastikuregistris info puudub), kes

kinnitas, et võlgnik elab xxxx, kontakte ei tea. Lubas edastada võlgnikule kohtu

telefoninumbri.

3. xxxxx Maakohus jättis 30.09.2024 määrusega hagi TsMS § 487 lg 1 kohaselt käiguta ning

andis hagejale tähtaja, et esitada nõue ja seda põhjendada hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Sealjuures selgitas kohus, et hageja peab märkima kostja aadressi või tooma välja, mida ta on

kostja andmete teada saamiseks teinud, samuti põhjendama kohtualluvust.

3.1. Hageja esitas 25.10.2024 xxxxx Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt enda

kasuks välja mõista põhivõlg 898 eurot 99 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 520 eurot 65 senti ja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni täitmiseni.

Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena 673 eurot, millest 315 eurot oli

riigilõiv ja 358 eurot õigusabikulud.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 07.01.2022 võlausaldajaga Apple IPadi ostmiseks

osamaksetega müügilepingu nr 12142196 (leping), mille järgi oli osamaksete suurus 899

eurot, tasumisperiood 36 kuud ning intress 0%. Kuivõrd kostja makseid ei tasunud, ütles

võlausaldaja 28.04.2022 lepingu üles ning loovutas sellest tulenevad nõuded 07.03.2024

hagejale.

Hageja leidis hagiavalduses, et asi allub xxxxx Maakohtule TsMS § 79 lg 2 kohaselt, sest

lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema aadress on Mõisavahe tn 63–3, 50707 xxxxx,

xxxxx maakond ning see on kostja viimane teadaolev elukoht. Täiendavalt oli hageja aga ka

seisukohal, et xxxxx Maakohus peaks saatma asja lahendamiseks Harju Maakohtule, sest

viimasel on kohtualluvus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse nr

1215/2012 järgi kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades ehk Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) (määrus) kohaselt. Hageja leidis,

et Harju Maakohtul on kohtualluvus määruse art 5 lg 1 ja art 17 lg 1 p b kohaselt, mis

kohaldub tarbijalepingutele.

3.2. xxxxx Maakohus jättis 05.11.2024 määrusega hagiavalduse veelkord käiguta ning palus

hagejal kohtualluvust täiendavalt põhjendada. Kohus selgitas, et välismaise elemendiga

tarbijalepinguid puudutavas vaidluses saab määruse art 17 lg 1 ja 18 lg 2 kohaselt esitada

tarbija vastu hagi üksnes selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus

märkis, et tema hinnangul puudub tarbijast kostjal Eestis harilik viibimiskoht ning tõi välja, et

hageja ei ole tuginenud ka kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe olemasolule.

Kohtute infosüsteemi ja rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja xxxx Vabariigi

kodanik, kellel puudub elukoht Eestis. Ajavahemikul 25.11.2021–13.02.2022 oli kostja

aadress xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx linn ja ajavahemikul 14.02.2022–12.06.2022 oli kostja

aadress xxxxxxxxx-xxxxxxxx linn. Kostjal ei ole registri andmetel vähemalt kaks aastat

Eestis elanud.

3.3. Hageja leidis 22.11.2024 esitatud vastuses, et TsMS § 89 lg 1 kohaselt on kohtualluvus

Harju Maakohtus, sest nõue tuleneb võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, mille

täitmise koht on võlausaldaja tegevuskoht Tallinnas. Hageja viitas ka Euroopa Kohtu

17.11.2011 otsusele asjas nr C-327/10 Hypoteční banka a.s. vs U.M.L, kus Euroopa Kohus oli

leidnud, et kui kohtul ei ole võimalik mõistlikke jõupingutusi tehes tarbija elukohta teada

saada, saab nõuet menetleda tarbija viimase teadaoleva elukohariigi kohtus.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 75 ja § 371 lg 1 p 2

kohaselt keelduda, sest asi ei allu xxxxx Maakohtule. Kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1

kohaselt esiteks, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib esitada hagi Eesti kohtule.

Kohus leiab, et kuivõrd kostja on xxxx kodanik, esineb välismaine element ning kohtualluvust

tuleb kontrollida Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) kohaselt. Ekslik on hageja seisukoht,

et kohtualluvust reguleerib Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustik, sest Euroopa Liidu õiguse

kohaldamine on Eesti õiguse kohaldamise suhtes ülimuslik (RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05,

p 49; Euroopa Kohtu 15.07.1964 otsus asjas nr 6/64 Costa vs ENEL; ühendatud kohtuasjad C-

10/97 kuni C-22/97, Ministero delle Finanze vs. IN.CO.GE.'90, [1998] ECR I-6307).

5. Kuna kostja sõlmis osamaksetega müügilepingu tarbijana oma majandustegevusest või

kutsealast sõltumatul eesmärgil, reguleerib kohtualluvust määruse art 17 lg 1 järgi määruse

neljas jagu. Määruse art 18 lg 2 kohaselt võib tarbija vastu üldreeglina menetluse algatada

üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema harilik viibimiskoht. Erandiks on kohtualluvuse

kokkulepped, mis on art 19 kohaselt lubatud vaid piiratud juhtudel. Hageja ei ole tuginenud

sellele, et võlausaldaja oleks sõlminud kostjaga kohtualluvuse kokkuleppe ning kohtualluvuse

kokkulepe ei nähtu ka lepingust. Võlausaldaja on küll üldtingimuste p-s 9.3 kohtualluvust

eraldi reguleerinud, kuid mitte tarbijalepingute puhul. Võlausaldaja üldtingimuste p 9.3

kohaselt lahendatakse vaidlused tarbijaga tarbija elukohajärgses kohtus.

6. Eeltoodut arvestades tuleb kohtualluvus kontrollida määruse üldreegli järgi art 18 lg 2

mõttes, mis sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle

liikmesriigi kohtus, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus hindab seda, kas kostja harilik

viibimiskoht on Eestis määruse art 62 lg 1 kohaselt siseriikliku materiaalõiguse alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on elukoht koht, kus isik alaliselt

või peamiselt elab.

Hageja on märkinud maksekäsu kiirmenetluse avalduses, et kostja elukoht on xxxxx aadressil

xxxxxxxxx–xx. Hageja leidis hagiavalduses, et kostja elab xxxxx aadressil xxxxxxxxxxxx–x

ning tõi välja, et seal oli kostja elukoht ka lepingu sõlmimise ajal. Rahvastikuregistri andmetel

on mõlemad elukoha aadressid aga alates 2022. aastast kehtetud. Aadress xxxxxxxxxxxx–x

on kehtetu alates 13.02.2022 ning aadress xxxxxxxxx–xx on kehtetu alates 12.06.2022.

Täiendavalt on alates 13.12.2022 kehtetu ka üldine elukoha aadress Eestis ning kostjat

puudutava kirje olekuks on märgitud „arhiivis“. Andmed muude lähisugulaste elukohtade või

lisa-aadresside kohta puuduvad ning Politsei- ja Piirivalveamet andis 07.11.2024 vastuses

kohtule teada, et neil puuduvad andmed kostja elu- või asukoha kohta. Seega ei ole kostjal

Eestis kehtivat elukoha-aadressi olnud juba kaks aastat. Kohus leiab, et eeltoodud andmetest

nähtuvalt puudub kostjal Eestis harilik viibimiskoht, ta ei ela TsÜS § 14 lg 1 mõttes alaliselt

või peamiselt Eestis.

7. Kohus leiab, et kostja vastu ei saa esitada Eesti kohtusse hagi ka Euroopa Kohtu

varasemaid suuniseid arvestades, kuigi suuniseid võib asjakohaseks pidada ka praegu.

Euroopa Kohus on leidnud, et kui kohus ei suuda tuvastada, et tarbijast kostja elukoht oleks

üheski liikmesriigis, võib kohtualluvuse määramisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast

elukohast, kui tarbija loobus oma elukohast enne tema vastu hagi esitamist (Euroopa Kohtu

17. novembri 2011. aasta otsus C-327/10, Hypoteční banka a.s. vs U. M. L., p-d 39–45). Sama

seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus, tuues ühtlasi välja, et see on asjakohane ka muude

kui kinnisvara tagatisel võetud pikaajaliste laenude puhul (RKTKm 31.03.2015 3-2-1-179-14,

p 13).

8. Euroopa Kohtu suuniseid arvestades saaks Eesti kohtusse kostja vastu hagi esitada aga

üksnes eeldusel, et kostja elukoht ei ole Eestis ning kohus ei suuda määruse art 62 lg 2

kohaselt kindlaks teha tarbijast kostja elukohta ka muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust

kohaldades. Rahvastikuregistri andmetel on kostja sündinud xxxx, tema emakeel on läti keel

ning tal on xxxx kodakondsus. xxxx tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on isiku

elukoht koht, kus isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada või

tegutseda. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas kostja abikaasa telefoni teel kohtule, et kostja

elab xxxx, kuid ta ei tea kostja kontakte. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja elab xxxx

ning seal on tema harilik viibimiskoht, mistõttu tuleb määruse art 18 lg 2 kohaselt esitada

tarbijast kostja vastu hagi xxxx kohtusse. Eeltooduga samale järeldusele viivad ka Euroopa

Kohtu suunised, sest kostja andmeid ning tema abikaasa selgitusi arvestades on kostja

viimane teadaolev elukoht samuti xxxx, mitte Eestis.

9. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 kohaselt menetlusse

võtmata, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt

hageja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin