3-22-2383/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2383

Haldusasi

O.L kaebus pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – O.L , esindaja Oksana C

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja U.U

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2383

resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus tuvastas O.L töötamise täistööajaga Vabariigi

Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII

koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid

joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene,

ametikohale vastaval ametikohal perioodil 01.01.2007 kuni 15.05.2009 Brandneri

Elektroonika AS-is.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-2383

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.L esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 31.08.2022 avalduse ja dokumendid

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

2. SKA 10.10.2022 otsusega nr E12380-1 peatati O.L pensioniavalduse menetlemine seoses

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus

kuni kohtulahendi saamiseni.

3. O.L esitas 08.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 27.11.2023)

soodustustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku asjaolu tuvastamiseks. Kaebaja

palus tuvastada, et tema töökoht monteerijana (tegelikult tinatajana), millel ta töötas Brandneri

Elektroonika AS-is ajavahemikel 01.08.1997‒15.05.2009 ja 01.10.2009‒04.09.2017, vastab

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale erialale „jootja ja kuumtinataja, kes

joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid

või kantserogeene“ (Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude

kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ (loetelu nr 1) osa XIII Ühiskutsed, erialakoodid

16456 ja 13417).

Soodustingimustel vanaduspension on mõeldud inimestele, kes töötasid pikka aega

töökeskkonnas, mis kahjustas eriti tugevalt nende tervist või kus töötingimused olid eriti

rasked. Kaebaja töötas rohkem kui 19 aastat sellistes töötingimustes.

Loetelus nr 1 toodud tööde puhul ei ole oluline töökoha või ametikoha nimetus, vaid töö sisu.

Seetõttu ei ole määrav, et kaebaja töötas töölepingu järgi koostaja-monteerijana, mitte jootjana

või kuumtinatajana. Tegelikult olid kaebaja töökohustused igapäevaselt vahetult seotud

sellega, et kaebaja jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi

kahjulikke aineid või kantserogeene. Ekslik on vastustaja seisukoht, et alates 2007. a-st ei

jootnud kaebaja tooteid ainult joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke

aineid või kantserogeene.

Kaebaja määramine grupijuhatajaks ei tähenda tema ametialaste ja töökohustuste muutmist.

Kaebaja jätkas endiselt monteerija kohustuste täitmisega, kuid lisaks sellele tekkisid ka

täiendavad kvaliteedikontrolliga seotud töökohustused tema grupi sees. Kvaliteedikontroll

tähendab grupis olevate töötajate töö kvaliteedi üle järelevalve teostamist ning vajadusel

(praagi avastamise korral) ka valmis tehtud detailide või seadmete ümbertegemist (s.o toodete

jootmine ja kuumtinatamine). Pole tähtis, kui suure osa kogu protsessist hõlmas töötamine

eelnimetatud tervistkahjustavate ainetega. Loetelu nr 1 erialakood ei nõua, et antud ainetega

2(8)

3-22-2383

töötanud isik oleks pidanud kogu tööprotsessi jooksul tegema jootmistöid üksnes 1. või 2.

ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate ainete jootmisega. Brandneri Elektroonika AS-is

tööprotsess ei seisnenud üksnes valmistehtud toodete väljaandmises, vaid ka eelmärgitud

kemikaalide ja tervist kahjustavate ainete kasutamises. Oluline on, et kaebaja viibis kogu

tööpäeva vältel keskkonnas, kus olid 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate ainete

aurud, sest teised töötajad kasutasid neid oma töö tegemisel. Seaduse eesmärk ei ole pakkuda

varasema pensioni saamise õiguse kaudu paremat kaitset üksnes isikutele, kes ise neid aineid

kasutasid, vaid kõigile töötajatele, kes sellises töökeskkonnas viibisid.

Tunnistaja C poolt antud selgituste kohaselt töötas kaebaja Brandneri Elektroonika AS-is

täistööajaga ja täitis jootmise ning tinatamisega seotud ülesandeid korralikult ja täismahus.

Kaebaja töötas antud töökohal 11 aastat ja 9 kuud, mis ületab kahekordselt tööstaaži, mis on

vajalik sooduspensioni saamiseks. Kaebaja muude tööülesannete (tööprotsessi korraldamine,

ettevalmistamine ja aruandlus) maht ei olnud väga suur, kuid oli töö kohustuslik osa.

Tunnistaja C kinnitab, et ohtlike ainetega seotud tööoperatsioonidele on kulunud 100%

tööajast ning täiendavate, sellega seotud ülesannete täitmiseks oli töötajale antud täistööaeg

ületunnitöö korras. Grupijuhataja ülesanded lisati töölepingusse 04.01.2009 selleks, et

motiveerida firma Saksa omanikku töötaja palka tõstma. Grupijuhataja kohustused seisnesid

tootmisjuhatajaga nädala tööde mahu arutamises ja tööde täitmise aruandes. Arutelud kestsid

mitte kauem kui pool tundi esmaspäeviti enne tööpäeva algust ja reedeti pärast tööd.

Vaidlusalusel perioodil oli kaebaja töölepingutes ametinimetuseks märgitud monteerija ja

tõendite hulgas on ka monteerija ametijuhend. Vastavalt ametijuhendile sätestavad kaheksast

punktist viis viimast punkti vahetult kaebaja jootja-tinataja kohustusi ja esimesed kolm punkti

on seotud töötaja kutsealaste teadmistega (skeemide lugemine, tinatamiseks õigete detailide

valik jne). Kaebaja esitatud videod tõendavad, et monteerija töö on tegelikult protsess, mis on

vahetult seotud jootmisega-tinatamisega. Kaebaja kasutas oma igapäevases tööprotsessis

elektroonikatööstuses kasutatavat tina-plii- või tina-hõbedasulamist lisakomponentidega

joodist (traati), mis sisaldas: tina, pliid, hõbedat ja kampolit.

4. SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja tööraamatus on kanded kaebaja töötamise kohta Brandneri Elektroonika AS-is

01.08.1997‒15.05.2009 (tööleping nr 52) ning 01.10.2009‒04.09.2017 (tööleping nr 166).

Töölepingu nr 52 kohaselt asus töötaja tööle elektroonikaseadmete monteerijana. Töölepingu

nr 166 kohaselt asus töötaja tööle monteerijana ning töö sisuks on märgitud SHD ja suurte

detailide montaaž ja jootmine. Kaebaja esitas 13.07.2022 koos töölepingutega ka Brandneri

Elektroonika AS-i monteerija ametijuhendi, millest saab välja lugeda järgmised tööülesanded:

elektroonikamoodulite (seadmete) käsimontaaž; montaažiskeemide lugemine; detailide õigesti

kasutamine; oskus jootekolviga kvaliteetselt joota; oskus käsitsi ja tinapastaga joota; juhtmete,

drosselite ja trafode tinutamine kuumtina vannis; moodulite kestade enne valamist

ettevalmistamine; jootekontroll. Brandneri Elektroonika AS kinnitab 20.09.2017 tõendiga

kaebaja töötamist neil kahel ajavahemikul koostaja-monteerijana. Tõendis kinnitatakse, et

kaebaja tegeles toodete käsimontaažiga, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke

aineid või kantserogeene. Tõendis kinnitatakse, et kaebaja tööülesanded kuulusid

ametikohtade loetelu nr 13417, 16456 alla. Lisaks on tõendis märgitud, et alates 2007. a-st on

pliijootmist kasutatud piiratud määral kliendi erisoovil.

Brandneri Elektroonika AS kinnitab 10.08.2022 tõendiga kaebaja töötamist neil kahel

ajavahemikul koostaja-monteerijana. Kaebaja tegeles elektroonikatoodete käsimontaažiga ja

ta puutus kokku pliitinaga igapäevaselt täistööaja jooksul trükkplaadile erinevaid komponente

jootes ja juhtmeotsi kuumtinatades. Tootmisprotsessil kasutatud materjalid sisaldasid pliid, 1.

või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Tõendis kinnitatakse, et kaebaja

3(8)

3-22-2383

tööülesandeid kuulusid loetelu nr 13417, 16456 alla ning välja on toodud plii

mõõtmistulemused veres aastatel 1998, 2002 ja 2004. Tööandja ei ole täpsustanud, milliseid 1.

või 2. ohuklassi aineid või kantserogeene materjalid sisaldasid. Tõendile oli lisatud

10.08.1997 allkirjastatud elektroonikatoodete koostaja/monteerija ametijuhend, milles on

töötaja kohustused jaotatud järgnevalt: toodete montaaž vastavalt juhendile ja

tootmistellimustele, elektroonikatoodete testimine, plaanilise ülesande täitmine,

kvaliteedisüsteemi ja toodangu kvaliteedi tagamise kohustused, ressursside tagamise kohustus,

aruandluskohustus, tootmiskeskkonna töökaitse kohustused, muud kohustused. Samuti oli

tõendile lisatud erinevaid dokumente aastatest 1998‒2004 seoses tervisekontrolliga ja pliiga

kokkupuute kohta. Dokumentidest selgub näiteks see, et kaebajal oli kokkupuude pliiga,

kaebaja plii näit veres jäi alla toksilisuse piiri ning aastal 2002 vastasid töötingimused

ohutusnõuetele.

Elektroonikaseadmete koostaja-monteerija ega monteerija ametikoht ei kajastu loetelus nr 1.

SKA-l ei ole õigust täiendada määrusega nr 206 kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega

võrdsustada mõnda loeteludes nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või

ametikohaga. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 lg 5 sätestab, et

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata Vabariigi Valitsuse

kinnitatud nimekirjades loetletud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Kaebaja töötamise

saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui ta täitis täistööajaga jootja ja kuumtinataja

tööülesandeid, kui ta seejuures jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või

2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Täistööaja ulatuses töötamine tähendab

seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 1 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt

Riigikohtu 27.02.2019 otsus nr 3-17-1108, p 11).

Haldusmenetluses ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks teinud täistööaja ulatuses ainult

jootja ja kuumtinataja tööd, puutudes kokku plii, 1. või 2. ohuklassi kahjulike ainete või

kantserogeenidega. Esitatud dokumentide põhjal kuulusid kaebaja tööülesannete hulka mh ka

ressursside tagamine, aruandlus, muud kohustused, elektroonikamoodulite (seadmete)

käsimontaaž, montaažiskeemide lugemine, moodulite kestade enne valamist ettevalmistamine,

jootekontroll, alates 04.01.2006 ka grupijuhataja kohustused. Alates 2007. a-st ei jootnud

kaebaja tooteid ainult joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid

või kantserogeene, mida tõendab tööandja 20.09.2017 tõend.

5. Tallinna Haldusohus rahuldas 19.12.2023 otsusega kaebuse osaliselt, tuvastades, et

kaebaja töötas täistööajaga määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega

16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis

sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval

ametikohal perioodil 01.08.1997‒15.05.2009 Brandneri Elektroonika AS-is.

SVPS § 1 p 1 ja määruse nr 206 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks

vaja täita kõik järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud loetellu nr 1

kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 10 aastat (nn soodusstaaž)

ning 3) taotlejal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue).

Kaebajal on täidetud 20-aastane pensionistaaži nõue (SKA otsus nr E12380-1). Kaebaja

töötamist koostaja-monteerijana saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja

tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses jootja ja kuumtinataja tööülesannetele

vastavalt loetelu nr 1 peatükis XIII märgitud koodidele nr 16456 ja 13417.

Kaebaja esitatud tööraamatus puudub märge kaebaja ametikohtade kohta Brandneri

Elektroonika AS-is. Kaebuse lisana esitatud töölepingust nr 52 nähtub, et kaebaja asus

01.08.1997 Brandneri Elektroonika AS-is täistööajaga tööle elektroonikatoodete monteerijana

4(8)

3-22-2383

(ametinimetus märgitud ainult venekeelses tekstis). Alates 04.01.2006 tõsteti kaebaja palka

seoses grupijuhiks määramisega. Tööleping lõpetati koondamise tõttu 15.05.2009. Kaebuse

lisana esitatud töölepingust nr 166 nähtub, et kaebaja asus 01.10.2009 Brandneri Elektroonika

AS-i täistööajaga tööle monteerijana, töö sisuks on SHD ja suurte detailide montaaž ning

jootmine. Tööleping lõpetati koondamise tõttu seoses tööandja pankrotimenetlusega

04.09.2017. Kaebuse lisana esitatud 10.08.1997 allkirjastatud ametijuhendi kohaselt oli

kaebaja ametinimetus Brandneri Elektroonika AS-is töötades elektroonika toodete monteerija-

koostaja. Põhikohustusteks olid ametijuhendis märgitud mh toote montaaž vastavalt

konstruktor- ja tehnoloogilise dokumentatsioonile, hermeetikute ja märgistuselementide

kandmine toodetele, vajaliku koostisega jootesulami (Sn/Pb, Sn/Pb/Cu, Sn/Ag/Cu), räbusti ja

muude jootematerjalide valik, seadmete ja toodete puhastamiseks vajalike kemikaalide valik,

vajadusel käsijootmiseks vajalike komponentide valik tinatamise teel kuumutatud

tinatamisvannis Sn/Pb, Sn/Pb/Cu, Sn/Ag/Cu sisaldusega valutoorikuid ja räbustit kasutades.

Brandneri Elektroonika AS-i 20.09.2017 kirjaliku kinnituse kohaselt töötas kaebaja

ajavahemikul 01.08.1997‒15.05.2009 ja 01.10.2009‒04.09.2017 ettevõttes koostaja-

monteerijana ning tegeles toodete käsimontaažiga, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi

kahjulikke aineid või kantserogeene. Määruse nr 206 järgi kuulusid tema tööülesanded

ametikohtade loetelu nr 13417, 16456 alla. Tööandja on lisanud, et alates 2007. a-st on

pliijootmist kasutatud piiratud määral ainult klientide erisoovil. Brandneri Elektroonika AS-i

10.08.2022 kirjaliku kinnituse kohaselt puutus kaebaja igapäevaselt kokku pliitinaga

trükiplaadile erinevaid komponente jootes ja juhtmeotsi kuumtinatades. Tõendis on tööandja

välja toonud kaebaja konkreetsed arvväärtused plii sisalduse kohta kaebaja veres aastatel

1998, 2002 ja 2004 ning lisanud aktid nimetatud aastatel läbiviidud tervisekontrollide kohta.

Monteerija tootmisprotsessi kirjeldusest AS-is Brandneri Elektroonika selgub, et oma tööd

tehes hoiab montöör pidevalt käes kuuma jootekolbi, millega ta joodab trükiplaadil erinevaid

defekte ümber. Vastavalt tellimusetele tuleb plaadi teisele poole kinnitada suuremaid detaile.

Kuna vask ei ole joodetav, tuleb detailid eelnevalt tinavannis tinatada ja vahel ka eriliimiga

fikseerida.

Hinnates tõendeid saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töö sisuks vaatamata ametinimetusele

koostaja-monteerija oli tegelikkuses jootmine ja kuumtinatamine. Tõendamist on leidnud, et

jootmine ja tinatamine olid kaebaja põhilised tööülesanded, millega ta tegeles täistööajaga.

Selgus puudub aga selles, kas kaebaja töötas Brandneri Elektroonika AS-is kuni 2017. a-ni

igapäevaselt pliid sisaldavate joodistega. Brandneri Elektroonika AS on oma kirjalikus

20.09.2017 kinnituses märkinud, et alates 2007. a-st on pliijootmist kasutatud piiratud määral

ainult klientide erisoovil. Ka äriregistri infosüsteemist leitav Brandneri Elektroonika AS-i

2005. ja 2006. a majandusaasta aruande juhatuse tegevusaruannetes on märgitud: „Alustasime

üleminekut keskkonnasõbralikule tinavaba tootmisele, mis peab lõpule jõudma 1. juuliks

2006. aastal“. Seega ei ole tõendatud, et Brandneri Elektroonika AS-is kasutati hiljem vaid

pliid sisaldavaid joodiseid. Tunnistaja C ütlused ei ole täielikus kooskõlas kohtule esitatud

videosalvestisega, sest kohtule edastatud videosalvestistes mainib ta, et mõni klient tahab

siiamaani oma eritellimusel, et kasutataks pliiga jootetraati. Seega võib järeldada, et pliid

sisaldava jootetraadi ja komponentide kasutamine oli pärast 2007. aastat pigem erand. Samuti

ei ole kaebaja esitanud tervisekontrolli andmeid rohkem kui aastani 2004, kus selles viimases

tervisekontrollis oli uueks ajaks määratud aasta 2006. Ka kaebaja poolt tõendina esitatud

tooteohutuskaart jootetraadi kohta pärineb aastast 2004.

Seega saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas täistööajaga loetelu nr 1 peatükis XIII

koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid

joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene,

ametikohale vastaval ametikohal 01.08.1997‒15.05.2009 Brandneri Elektroonika AS-is.

5(8)

3-22-2383

Perioodil 01.10.2009‒04.09.2017 Brandneri Elektroonika AS-is pidevalt pliid sisaldavaid

joodiseid tegelikult enam ei kasutatud ning seega ei töötanud kaebaja pidevalt joodistega, mis

sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Kaebuse eesmärke

arvestades ei ole periood 01.10.2009‒04.09.2017 ka määrav, sest kaebaja 10-aastase

soodusstaaži nõude saab lugeda täidetuks ka selle perioodita. Seega saab kaebuse rahuldada

osaliselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. SKA palub 17.01.2024 apellatsioonkaebuses muuta Tallinna Halduskohtu 19.12.2023

otsust selliselt, et jätta halduskohtu poolt tuvastatud perioodist 01.08.1997‒15.05.2009 välja

periood 01.01.2007‒15.05.2009.

Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme.

Kaebaja tööandja Brandneri Elektroonika AS on 20.09.2017 tõendis kinnitanud, et alates

2007. a-st on pliijootmist kasutatud piiratud määral ainult kliendi erisoovil. Pliiga jootetraadi

kasutamist kliendi eritellimusel mainib ka tunnistaja oma videosalvestises. Tööandja on

majandusaasta aruannetes kinnitanud keskkonnasõbralikule tinavaba tootmisele üleminekut 1.

juuliks 2006. Sellest hoolimata jõudis kohus järeldusele, et kaebaja töötas kuni 15.05.2009

ametikohal, mis vastab loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja

kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodisega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi

kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale. Kaebaja töötamise saab lugeda

soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui ta täitis täistööajaga jootja ja kuumtinataja tööülesandeid,

kui ta seejuures jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi

kahjulikke aineid või kantserogeene. Riigikohus on 27.02.2019 otsuses nr 3-17-1108 (p 11)

asunud seisukohale, et õiguse sooduspensionile loetelu nr 2 alusel annab loetelus nimetatud

töödel ja ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine, ning täistööaja ulatuses töötamine

tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud

tegevused. Praegusel juhul ei ole tõendatud kaebaja töötamine soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andval ametikohal alates 2007. a-st. Samuti ei ole kohus

põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et kaebaja jootis ja tinatas ka perioodil 01.01.2007‒

15.05.2009 täistööajaga joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid

või kantserogeene.

7. O.L palub 19.02.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

vastustaja kanda.

Asjaolu, et aastast 2007 on Brandneri Elektroonika AS-is toimunud mõned tootmisprotsesside

ümberkorraldused või katsed tööprotsesside muutmiseks, ei tähenda, et kaebaja töökohustused

ja ametiülesanded oleks kuidagi muutunud. SKA on teinud oma järelduse vaid Brandneri

Elektroonika AS-i 20.09.2017 tõendile tuginedes. Kaebaja tööandja ei saanud majanduskriisi

tõttu oma tööprotsesse täies mahus ümber korraldada. Tööandja majanduslikud protsessid, sh

üleminek keskkonnasõbralikule tinavabale tootmisele, ei ole otseselt seotud kaebaja

tööülesannetega. Äriühingu majandusaasta aruannete põhjal ei saa järeldada kaebaja

tööülesandeid. Kohus tugines õigesti asjas esitatud tõenditele, sh kaebaja tööraamatule ja

ametijuhendile.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et perioodi 01.10.2009‒04.09.2017 ei töötanud

kaebaja enam pidevalt joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid

või kantserogeene, kuid ei vaidlusta seda järeldust menetluskulude kokkuhoiu eesmärgil.

Hinnates kõiki kogutud tõendeid saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töö sisuks oli, vaatamata

ametinimetusele koostaja-monteerija, tegelikkuses jootmine ja kuumtinatamine.

6(8)

3-22-2383

Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine ei olnud õiglane. Menetluskulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kuna SKA on halduskohtu otsuse apellatsiooniastmes vaidlustanud üksnes osaliselt, on

SKA apellatsioonkaebuse esitamise tulemusel halduskohtu otsus jõustunud osas, milles

halduskohus tuvastas O.L töötamise täistööajaga määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1

peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab

tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või

kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal perioodil 01.08.1997‒31.12.2006. Et kaebaja

ei ole esitanud apellatsioonkaebust, jäävad apellatsioonkaebuse vastuses esitatud etteheited

halduskohtu otsusele (perioodi osas, milles nn soodusstaaž jäi tuvastamata ja menetluskulude

jagamist puudutavas osas) tähelepanuta.

9. SKA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. SVPS §-de 1 ja 11 kohaselt arvestatakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

staaži hulka üksnes täistööajaga töötatud aeg. Riigikohus on 27.02.2019 otsuse nr 3-17-1108

p-s 11 selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid

loetelus nimetatud tööle iseloomulikud tegevused.

11. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et kaebaja töötas ka

perioodil 01.01.2007‒15.05.2009 loetelus märgitud ametikohal täistööaja ulatuses. Brandneri

Elektroonika AS-i 20.09.2017 tõendist (dtl 73) nähtub, et tulenevalt elektri- ja

elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevatest Euroopa Liidu

õigusaktidest (tõendis kasutatakse sõnastust „RoHs regulatsiooni määrus“) kasutati ettevõttes

pliijootmist alates 2007. a-st piiratud määral ja ainult kliendi erisoovil. Ka C märgib kohtule

esitatud videos (dtl 110), et mõni klient soovib siiamaani eritellimusel pliitraadi kasutamist

jootmisel. Asjas esitatud toote ohutuskaart (dtl 132) pärineb a-st 2004 ja töötajate

tervisekontrolli andmed pärinevad samuti a-test 1998‒2004 (dtl 40 jj). Lisaks on halduskohus

otsuse p-s 35 põhjendatult viidanud äriregistri infosüsteemist leitavale Brandneri Elektroonika

AS-i 2005. ja 2006. a majandusaasta aruande juhatuse tegevusaruannetele, milles on märgitud,

et ettevõte alustas üleminekut keskkonnasõbralikule tinavaba tootmisele, mis peab lõpule

jõudma 1. juuliks 2006. a-l. Nende tõendite alusel on halduskohus otsuse p-s 36 põhjendatult

järeldanud, et pliid sisaldava jootetraadi ja komponentide kasutamine oli pärast 2007. aastat

pigem erand, kuid samas tuvastanud arusaamatult ja põhjendusi esitamata kaebaja nn

soodusstaaži ka perioodi 01.01.2007‒15.05.2009 osas. Pelgalt asjaolust, et kaebaja esimene

tööleping lõpetati 15.05.2009, ei saa järeldada, et kuni töösuhte lõppemiseni jäid kaebaja

töökohustused samaks, hoolimata eelpool tuvastatust, et vähemalt 2007. a algusest ei olnud

pliid sisaldavate materjalide kasutamine ettevõtte tööprotsessis tavapärane. Esitatud tõenditest

ei saa järeldada, et 2007. a algusest kuni töösuhte lõppemiseni 15.05.2009 täitis kaebaja

täistööaja ulatuses tööülesandeid, mis seisnesid jootmises või tinatamises pliid sisaldavate

joodistega. Kuna kaebaja töötamise puhul ei ole viidatud perioodi osas tõendatud ka

täistööajaga jootmine ja tinatamine joodistega, mis sisaldasid 1. või 2. ohuklassi kahjulikke

aineid või kantserogeene, ei saa seda perioodi arvestada kaebajale soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

12. Küsimus, kellele ja millistel tingimustel võimaldada saada soodustingimustel

vanaduspensioni, on sotsiaalpoliitiline otsus, mille puhul on riigil äärmiselt avar

kaalutlusruum, vrd RKPJKo 03.12.2013 3-4-1-32-13, p 56. Loetelus nimetatud ametikohad on

jäämas minevikku, mis vastab riigi üldisele poliitikale eripensione järjest vähendada, mitte

7(8)

3-22-2383

vastupidi laiendada neid saama õigustatud isikute ringi. PS § 28 lg-st 2 tulenevat õigust

kaitseb riiklik vanaduspension. Soodustingimustel vanaduspension on eripension, mis on

käsitatav riigi vastutulekust ja poliitilistest kaalutlustest lähtuva toetusena, mistõttu on riigil ka

õigus otsustada, kes sellele kvalifitseeruvad, vt RKPJKo 27.12.2011 nr 3-4-1-23-11, p 68.

Soodustingimustel vanaduspension on suuresti kantud SVPS vastuvõtmise ajal 1992. a-l

valitsenud ideest, et mõnel töökohal töötamine on inimese tervist niivõrd laastav, et ta ei ole

enam võimeline edasi töötama. Arvestades seda, kuivõrd on töötingimused, tööohutuse ja

töötervishoiu nõuded ja nende tegelik järgimine ajas muutunud, võib asuda seisukohale, et see

eeldus samas ulatuses enam ei kehti. Seetõttu ei ole siinses asjas tegemist põhiõiguste raske

riivega.

13. Eelnevast tulenevalt tuleb SKA apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsuse

resolutsiooni p 2 tühistada osas, milles halduskohus tuvastas O.L töötamise täistööajaga

määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud

jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2.

ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal perioodil

01.01.2007 kuni 15.05.2009 Brandneri Elektroonika AS-is.

14. HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme

menetluskulud nende endi kanda.

15. HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tema eraelu

kaitseks tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)