3-24-2279/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2279

Määruse kuupäev

04.12.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Riigikohtu

vastustega kaebaja pöördumistele

RESOLUTSIOON

Tagastada X-i kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4

ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 06.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigikohtu

tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks seoses kaebajale Riigikohtu töötajate poolt vastuste

esitamisega. Kaebajale antud vastustes ebaõige info esitamisega tekitati kaebajale

tervisekahju ja teotati kaebaja au ja head nime. Kaebaja palub välja mõista hüvitisena 1

miljard eurot. Kaebaja on saanud viimase 3 aasta jooksul Riigikohtu õigusteabe- ja

koolitusosakonna juhatajalt teda laimavaid vastuseid, mis on põhjustanud kaebaja psüühilise

haigestumise (tuvastatud kriminaalasjades nr 1-23-7120 ja nr 1-24-3333). Kaebusele on

lisatud järjekordne teade Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhatajalt laimuga, et

kaebaja on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-10-15779 karistusseadustiku (KarS) § 113

järgi. Riigi Teataja veebilehel on Riigikohtu otsus nr 3-1-1-41-12, millega mõisteti kaebaja

õigeks kuriteos KarS § 113 järgi ning vabastati kaebaja süüdimõistmisest ja karistusest selle

paragrahvi alusel. Riigikohus märkis otsuse p-s 9.1, et Viru Maakohtu otsuse põhjal on

arusaamatu, milliste tõendite alusel kohus luges tõendatuks, sh kaebajale, KarS § 113 järgi

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise. Kaebaja leiab, et Riigikohus tunnistas enda otsusega

kaebaja õigeks, kuid Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja kirjutab laimu

kaebaja kohta, et asjas nr 1-10-15779 ei ole Riigikohus kunagi kaebajat õigeks mõistnud KarS

§ 113 järgi. Laim olematu tapmise kohta on viinud kaebaja hullumeelsuseni. Kaebaja

hinnangul on selle põhjuseks Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja vastused

talle.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning saab aru, et

kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Riigikohtu tegevusega kaebaja pöördumistele

vastamisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja on seisukohal, et talle on

3-24-2279

tekitatud tervisekahju (kohtu tegevus on viinud kaebaja hullumeelsuseni) ning teotatud on

tema au ja head nime. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja hinnangul põhjustas kohus

talle mittevaralist kahju, kuna esitas vastustes kaebaja pöördumistele kaebaja kohta valeinfot.

3. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

4. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane

tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine;

4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite

ammendatus.

5. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige

kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2012. a

otsus asjas nr 3-3-1-78-11, p 15).

6. Eeltoodust tulenevalt on oluline muu hulgas välja selgitada, kas avaliku võimu kandja tegu

on olnud õigusvastane, kas kaebajale on tekkinud tervisekahju, kas tema au ja head nime on

teotatud ning kas esineb põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel.

7. Kohus märgib, et X tunnistati Viru Maakohtu 21.06.2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-21-3195 süüdi KarS § 113 järgi. Praeguses asjas kaebuse esitamise ajal oli kaebaja Viru

Vangla kinnipeetav, kuid ta vabastati Viru Maakohtu 18.10.2024. a määrusega Viru

Maakohtu 21.06.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3195 mõistetud karistuse kandmisest

parandamatu haiguse tõttu ja tema suhtes otsustati kohaldada psühhiaatrilist sundravi SA

Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus. Seega, see, et kaebaja oli tunnistatud süüdi KarS § 113

järgi, oli kirjas juba süüdimõistvas lahendis (Viru Maakohtu 21.06.2021. a otsuses

kriminaalasjas nr 1-21-3195). Kaebaja viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.05.2012.

a lahendiga nr 3-1-1-41-12 saadeti kaebaja kriminaalasi uueks lahendamiseks maakohtule

tõendite uuesti hindamiseks, kuid selle otsusega ei mõistetud kaebajat õigeks, nagu kaebaja

kaebuses märgib. Seetõttu puudub igasugune alus pidada Riigikohtu poolt kaebaja

pöördumistele esitatud vastustes toodud infot ebaõigeks ning info väljatoomisel ei saanud olla

mingit märkimisväärset täiendavat mõju kaebaja tervisele. Kuigi kaebaja tervislik seisund on

vangistuses viibimise ajal tõepoolest halvenenud, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et

just Riigikohtu vastustes esitatud info oleks saanud tekitada kaebajale tervisekahju. Eelnevast

tulenevalt leiab kohus, et kaebuses kirjeldatud Riigikohtu tegevust kaebaja pöördumistele

vastamisel ei saa pidada õigusvastaseks ning väidetava õigusvastase teo ja tagajärje vahel

puudub põhjuslik seos.

7.1. Kohus leiab veel, et Riigikohtu vastustes esitatud infoga (nt jõustunud kohtulahendi

resolutsioon või selgitus, et kaebaja samasisulisele pöördumisele on juba vastatud), ei saanud

teotada ka kaebaja au ja head nime. Riigikohtu vastused said olla adresseeritud ja mõeldud

üksnes kaebajale, kuid isiku au ja hea nime teotav tegevus peab olema suunatud avalikkusele.

Isiku au või hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees

(vt nt Harju Maakohtu 09.03.2020. a otsus asjas nr 2-17-12877, p 20).

8. Kuna eeltoodust tulenevalt ei saanud kaebaja pöördumistele vastamine tekitada talle

tervisekahju ega teotada tema au ja head nime, on praegusel juhul tegemist kaebaja õiguste

3-24-2279

väheintensiivse riivega. Kaebaja ei pruugi küll nõustuda tema pöördumistele esitatud vastuste

sisuga, kuid pelgalt kaebaja karistatuse kohta tõele vastavate andmete väljatoomine ei saanud

intensiivselt riivata ega rikkuda tema õigusi.

9. Kuna kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole kaebuses kirjeldatud olukorras

intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi

tõenäoliseks, tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et

kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse,

et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)