Legislator Case Law & Legislation
2-24-10392/16 AI generated

2-24-10392/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-10392/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda Merenaised (käibemaksuga) ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel.

Legislator headnote

AI generated

2-24-10392/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda Merenaised (käibemaksuga) ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel.

Keywords

AI generated
bank deposit deposit systems depositor irregular deposit attachment of bank accounts bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10392

Tsiviilasi

Merenaised OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Merenaised OÜ (registrikood

xxxxxxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige K.U

Ajutine pankrotihaldur: S.C

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Merenaised OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Merenaised OÜ kahe kuu jooksul

määruse jõustumisest arvates.

3. Määrata Merenaised OÜ dokumentide hoidjaks K.U (isikukood xxxxxxxx).

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda Merenaised

OÜ-le menetlusabi. Määrata ajutise halduri S.C tasuks 987 eurot 99 senti

(käibemaksuga) ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel.

Tasu kanda OÜ-le Civilex (registrikood12088721, arvelduskonto nr

EE312200221055387366 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

6. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Merenaised OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 8. juulil 2024 Tartu Maakohtule

pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt asutati võlgnik 30. juunil 2016, mis tegutses juuksuri- ja muu iluteeninduse

ning raamatupidamise teenuse valdkonnas. Viimased aastad olid keerulised. Juhatuse liige ja

ainus töötaja K.U ise sattus rahalistesse raskustesse ning tema osas on välja kuulutatud

pankrot 20. novembril 2023. Võlgnik ei ole võimeline tagasi maksma võetud laene. Kuna

võlgnik on kahjumis, sai ta 3. juulil 2024 äriregistrilt kirja, et netovara on langenud alla

seadusega lubatud alampiiri. Osanikul puuduvad täiendavad rahalised vahendid negatiivse

omakapitali tõttu täiendavateks investeeringuteks. Võlgasid on 31. detsembri 2023. a seisuga

kokku 57 954 eurot. Vara sisuliselt puudub, sest võlgnikul on nõue osaniku vastu, kuid osanik

on pankrotis.

2. Kohus nimetas 16. augusti 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks S.C (ajutine

haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on nõue osaniku ja juhatuse liikme vastu

57 838 eurot 95 senti, kuid kuivõrd ta on füüsilise isikuna pankrotis, siis on nõude esitamise

tähtaeg möödunud. Lisaks ei oma nõude esitamine tähtsust, sest kõik võlgniku

laenukohustused on tagatud juhatuse liikme käendusega. Kohustusi on võlgnikul 59 124 eurot

30 senti.

Võlgnikul majandustegevust ei toimu. See lõppes eelduslikult 2024. a jaanuaris, kui lõppesid

tehingud pangakontol ja kassas. Võlgnikul puudub ka likviidne vara, mille arvel oleks

võimalik majandustegevuse jätkamine.

Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme isiklikud võlad, mille põhjuseks oli

aastate vältel üle oma võimete elamine ja mõtlematult kiirlaenude võtmine. On taunitav, et

võlgnik andis laenu oma tegevjuhtkonnale, mis ei ole seadusega lubatud.

Võimalik on esitada kahjunõue juhatuse liikme vastu, kuid kuna kõik võlausaldajad on juba

esitanud nõude võlgniku juhatuse liikme kui käendaja vastu, puudub mõistlik vajadus

täiendava nõude esitamiseks.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 987 eurot 99 senti (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 18. oktoobri 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

5. Maksejõuetuse teenistus ei esita 3. detsembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut

algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

7. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1

järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest

ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega

kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

8. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb

kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks

mõistliku tähtaja. Kohus tegi 20. novembril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku

esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse

teenistus ei esita 3. detsembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

9. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku

dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud

avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning

töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

10. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 808 eurot 50 senti

(käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi

15 minutit. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud

ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning

tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

11.1.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole,

mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb,

käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.

11.2.

Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub ning

ajutise halduri tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise

halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi.

11.3.

Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 987 eurot 99 senti, mis tuleb

hüvitada riigi vahenditest.

12. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik