2-24-16676/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-16676 Kohtuasi M.K

avaldus K.W hooldusõiguse peatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. novembri 2024 avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus Kaebuse esitaja ja liik M.K määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (isa): M.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Puudutatud isik I (laps): V.V (isikukood XXX) Puudutatud isik II (ema): K.W (sünniaeg XX.XX.XXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. novembri 2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikku põhjendust.

2. Jätta M.K määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud M.K kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-16676

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M.K (avaldaja) esitas 02.11.2024 Harju Maakohtule avalduse K.W (ema) hooldusõiguse peatamiseks V.V (laps) suhtes.

2. Avalduse kohaselt on vanemad Ukraina kohtu 12.05.2020 otsusega lahutatud. Eraldi menetluses otsustas Ukraina kohus, et lapse elukoht on isa juures. Alates 2022. aastast on isa ja laps Eestis. Ema elab Ukrainas ega ole Eestis oldud aja jooksul poja vastu huvi tundnud. On üksnes helistanud 2–3 korda, kuigi ema elukoht XXX linnas jääb otsesest sõjategevusest kõrvale ja kõik teenused on seal kättesaadavad. Hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt. Isa on poja jaoks see, kes saab teha kiireloomulisi otsuseid. Sõda Ukrainas on erakorraline juhtum, mille kestvus ei ole teada. Ema hooldusõiguse peatamine on lapse heaolu, turvalisuse ja siinse elukorralduse huvides. Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Harju Maakohus keeldus 07.11.2024 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 2 ja 4 (koosmõjus § 477 lg-ga 1) alusel avalduse menetlusse võtmisest.

4. Määruse kohaselt nähtub avaldusest ja selle lisadest, et avaldaja ja puudutatud isikud on Ukraina kodanikud, avaldaja ja puudutatud isik I elavad Eestis ning puudutatud isik II elab Ukrainas. Seega tuleb kohtualluvuse kontrollimisel kohaldada Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilja kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping).

5. Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 p 2 kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht ning p 3 kohaselt, kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Art 28 p-st 5 tuleneb, et art 28 p-des 1–4 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel. Arvestades, et menetlusosalised on Ukraina kodanikud, kellest avaldaja ja puudutatud isik I elavad Eestis, kuid puudutatud isik II elab Ukrainas, ei allu avaldus Eesti kohtule. Hooldusõiguse vaidlust on pädevad lahendama Ukraina kohtud.

6. Lisaks nähtub asja materjalidest, et Ukraina kohus on juba teinud otsuse lapse hooldusõiguse küsimuses. Ukraina Donetski oblasti Slovjanski linnrajooni kohus rahuldas 04.11.2020 otsusega asjas nr 2/243/1922/20 avaldaja nõuded puudutatud isiku II vastu lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja määras lapse elukohaks isa elukoha. Otsus jõustus 07.12.2020. Seega on olemas vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel Ukraina kohtu lahend, mis Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 40 p-de 1 ja 2 alusel kuulub Eestis tunnustamisele. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 7. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata avalduse tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Kaebuse kohaselt on Eesti kohus pädev tegema vanema hooldusõiguses muudatusi Eesti õiguse alusel. Õigusabilepingut tuleb tõlgendada tervikuna, selle üldja erinorm ei saa olla omavahel vastuolus. Arvestada tuleb, et mõlema riigi kodanikele peab olema võrdne õiguskaitse ja juurdepääs õigusemõistmisele. Kuivõrd isa ja laps elavad Eestis, kuulub vastavalt õigusabilepingu art 1 p-le 1 ja art 28 p-le 2 kohaldamisele Eesti õigus. Avaldaja esitas avalduse

2-24-16676 ema hooldusõiguse peatamiseks poja suhtes. Ukraina perekonnaseadus ei tunne mõistet “hooldusõigus” ja Ukraina kohtu otsus jätta laps elama isa juurde ei puuduta hooldusõigust. Seega ei ole avaldaja esitanud Harju Maakohtule avaldust samadel alustel ja sama eseme suhtes, mille kohta on Ukraina kohtu otsus.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel (koosmõjus §-ga 659) muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.

11. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 2 ja 4 alusel, leides, et avaldus allub Ukraina, mitte Eesti kohtule, samuti, et poolte vahel on olemas sama eseme kohta samal alusel Ukraina kohtu lahend, mis kuulub Eestis tunnustamisele.

12. Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas esitatud avaldus ei allu Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldaja ja puudutatud isikud on Ukraina kodanikud, kellest isa ja laps elavad Eestis, kuid ema Ukrainas ning kohaldas sellest tulenevalt kohtualluvuse kindlaksmääramisel õigesti Eesti-Ukraina õigusabilepingut ja selle artiklit 28, mis reguleerib vanemate ja laste vahelisi õigussuhteid.

Õigusabilepingu art 28 p-de 3 ja 5 järgi on käesoleva avalduse lahendamise pädevus Ukraina kohtul Ukraina õiguse alusel, kuna vanemad ei ela samas liikmesriigis ja lapsel on Ukraina kodakondsus. Eesti õigust ei saa kohaldada ja Eesti kohtud ei saa asja lahendada määruskaebuses viidatud art 28 p 2 alusel, kuna vanematel ei ole ühist elukohta Eestis. Eesti kohtu pädevust ei saa tuletada ka õigusabilepingu muudest artiklitest, sh avaldaja viidatud art 1 p-st 1, kuna õigusabilepingu kohtualluvust reguleerivad sätted näevad antud vaidluse lahendamisele ette Ukraina kohtu pädevuse.

Õigusabilepingu art 21 p 2 viimase lause järgi ei saa kohtute ainupädevust muuta ka poolte kokkuleppel. Seega keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

13. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus, et avalduse menetlusse võtmisest saab keelduda ka TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Kolleegiumi hinnangul ei ole ilma Ukraina õiguse sisu välja selgitamata võimalik asuda seisukohale, et Ukraina kohtu 04.11.2020 lahend lapse elukoha määramiseks vastab Eesti õiguse mõistes isale ainuhooldusõiguse andmisele. Ka määruskaebuses toob isa esile, et Ukraina perekonnaseadus ei tunne hooldusõiguse mõistet ja otsus lapse elukoha määramise kohta ei puuduta hooldusõigust. Seega tuleb vastav menetlusse võtmisest keeldumise alus koos põhjendustega määrusest välja jätta. Eeltoodu ei mõjuta aga määruse lõppjärelduse õigsust, kuna avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise tõttu.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna praeguses menetlusstaadiumis ei ole teisi menetlusosalisi kaasatud, siis hüvitatavad kulud puuduvad ja kulude rahaline suurus jääb kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt)