2-24-3251/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3251

Kohtuasi

J.O hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 175/2023/600

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16. mai 2024 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: J.O (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Kostja: Omalaen OÜ (registrikood 11980486),

lepinguline esindaja Kerli Leetsaar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 16. mai 2024 määrus ja saata asi tagasi Pärnu

Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. J.O määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.O (hageja) esitas 27.02.2024 Pärnu Maakohtule avalduse hagi tagamiseks sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 175/2023/600 ning taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Kohus jättis 27.02.2024 määrusega hageja avalduse puuduste tõttu käiguta ja andis

28.02.2024 määrusega riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks, muuks

õigusnõustamiseks ja muuks esindamiseks.

2-24-3251

2. Kohus peatas 08.03.2024 määrusega hagi tagamise korras täitemenetluse asjas nr

175/2023/600.

3. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 19.03.2024 kohtule teate riigi

õigusabi osutamisest keeldumiseks. Esindaja leidis, et hageja õiguste ja huvide kaitsmiseks

puudub protsessuaalne võimalus.

4. Hageja esitas 20.03.2024 hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 175/2023/600. Hageja esitas järgmised nõuded: 1) tunnistada tühiseks Pärnu Maakohtu

16.06.2022 määrusega kinnitatud kohtulik kompromiss täiteasjas 175/2023/600; 2) tunnistada

kehtetuks korteriomandi Pärna 10-7, Pärnu maakond, Pärnu linn, Lavassaare alev (registriosa

nr 1612806) arestimise ja 17.01.2024 enampakkumise aktid; 2.1) taotlus kinnistusraamatusse

käsutuskeelu kande seadmiseks korteriomandile Pärna 10-7, Pärnu maakond, Pärnu linn,

Lavassaare alev; 2.2) asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel algatada korteriomandi Pärna

10-7, Pärnu maakond, Pärnu linn, Lavassaare alev väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest;

3) tunnistada kehtetuks hoonestatud kinnistu aadressil Pärnu maakond, Tori vald, Kurena

küla, Õisu (registriosa nr 897106) arestimise ja enampakkumise aktid; 3.1) kustutada

kinnistule aadressil Pärnu maakond, Tori vald, Kurena küla, Õisu seatud hüpoteek

kinnistusraamatust; 3.2) taotlus kinnistusraamatusse käsutuskeelu kande seadmiseks aadressil

Pärnu maakond, Tori vald, Kurena küla, Õisu; 3.3) AÕS § 80 lg 1 alusel algatada kinnistu

aadressil Pärnu maakond, Tori vald, Kurena küla, Õisu väljanõudmine ebaseaduslikust

valdusest; 4) tunnistada kehtetuks korteriomandi (garaaž) aadressil Pärnu maakond, Pärnu

linn, Lavassaare alev, Võidu 14-6 (registriosa 3823006) arestimise ja enampakkumise aktid;

4.1) taotlus kinnistusraamatusse käsutuskeelu kande seadmiseks korteriomandile (garaaž)

aadressil Pärnu maakond, Pärnu linn, Lavassaare alev, Võidu 14-6; 4.2) AÕS § 80 lg 1 alusel

algatada korteriomandi (garaaž) aadressil Pärnu maakond, Pärnu linn, Lavassaare alev, Võidu

14-6 väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest; 5) tunnistada kehtetuks korteriomandi Õhtu

põik 4-M20, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond (registriosa nr 2484805) arestimise ja

27.02.2024 enampakkumise aktid; 5.1) taotlus kinnistusraamatusse käsutuskeelu kande

seadmiseks korteriomandile Õhtu põik 4-M20, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond; 5.2)

AÕS § 80 lg 1 alusel algatada korteriomandi korteriomandi Õhtu põik 4-M20, Pärnu linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest.

5. Hageja tõi esile, et täitemenetluses on täitedokumendiks Omalaen OÜ (kostja) ja

AdaRosalie OÜ vahel sõlmitud laenuleping nr 20170928, millest tulenevaid kohustusi

käendas hageja 51 000 euro ulatuses. Laenulepingu tagamiseks seati hagejale kuuluvatele

kinnisasjadele hüpoteegid. Kostja ja AdaRosalie OÜ sõlmisid 16.02.2022 tsiviilasjas nr 2-22-

3441 kompromissi, millega kinnitati võla suuruseks 53 504 eurot ja kompromissi p 4.1 järgi

loeti võla tasumisel kõigepealt tasutuks viivised 11 514 eurot, siis tasumata intressid 3990

eurot ja siis põhiosa 38 000 eurot. Hagejal on õigus keelduda täitemenetluses 51 000 eurot

ületava summa tasumisest. 16.06.2022 sõlmitud kompromissis on kaldutud käendaja kahjuks

kõrvale seaduses käenduse kohta sätestatust, seega on kompromiss tühine. Kompromissi

sõlmimise ajaks oli hageja laenulepingu alusel tasunud 16 530 eurot ja võla jääk oli 34 470

eurot. Hageja soovib, et tühise kompromissi alusel saadu tagastataks talle vastavalt seaduses

sätestatule.

6. Hageja arvestuste järgi on ta praeguseks tasunud kostjale kokku 26 111,54 eurot, s.o

oktoober 2017 – veebruar 2020 kokku 16 530 eurot, kompromissilepingu alusel 2850 eurot ja

kompromissilepingu tasu kohtutäitur Rocki Albertile 2024,64 eurot; Sanatoorium Tervis pidas

hageja palgast seoses täiteasjaga 176/2021/1209 kinni 543,21 eurot ja jaanuarist 2023 kuni

jaanuarini 2024 pidas AS Go Group hageja töötasust kinni 3877,46 eurot, veebruaris 2024

2-24-3251

lisaks 95,28 eurot ja märtsis 190,95 eurot, kokku 4163,69 eurot. Kohtutäitur Rocki Albert

müüs Õhtu põik 4, Pärnu linn, Pärnu maakond enampakkumisel hinnaga 33 000 eurot. Sellega

on käendusest tulenev kohustus 51 000 eurot täidetud (26 111,54 + 33 000 = 59 111,54 eurot).

Kostja on kohustatud enammakstud 8111,54 hagejale tagastama. Lisaks on vajalik tagasi võita

õigusliku aluseta enampakkumisel kohtutäiturite müüdud kinnistud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus keeldus 16.05.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja tühistas 08.03.2024

määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jäid hageja kanda, hüvitatavad

menetluskulud puudusid. Kohus vabastas hageja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise

kohustusest ja jättis määratud esindajale makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 750,30 eurot

riigi kanda.

8. Hageja esitatud hagiavaldus(ed) on oluliste puudustega. Menetlusosaliste ring, nõuded ega

nõuete aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja

esitas kohtule põhjendatud teate, et nõuetekohase hagi esitamine ei ole võimalik, sest hageja

nõuetel ei ole perspektiivi. Hagi menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 keelduda.

9. Määruse kohaselt palub hageja tunnistada kehtetuks täitemenetluses kohtutäituri koostatud

kinnisasjade arestimise aktid ja sundenampakkumiste aktid. Täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 217 lg-st 1 ja § 218 lg-st 1 tulenevalt ei saa kohtule kaevata kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale ilma eelnevalt täiturile kaebust esitamata. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist

esitanud kohtutäituritele kaebuseid vara arestimisaktide kohta. Lisaks ei ole kohtutäiturite

toiminguid võimalik vaidlustada sissenõudja vastu esitatud hagiga.

10. Täitemenetluste registri andmetel on hageja suhtes sissenõudjate avalduste alusel

algatatud ja erinevate kohtutäiturite menetluses üle kümne täitemenetluse. Hageja

põhjendustest järeldub, et tal ei ole selget ülevaadet, milliste täitedokumentide alusel, millise

sissenõudja kasuks ja milline kohtutäitur tema suhtes mingit täitemenetlust läbi viib. Seetõttu

andis kohus hagejale riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutajaks määratud vandeadvokaat jõudis

järeldusele, et hageja nõuded tema kinnisvara suhtes toimuvate täitemenetluste takistamiseks

ja juba võõrandatud kinnisvara tagasinõudmiseks on õiguslikult perspektiivitud.

11. Hageja esitatud nõuded ja seisukohad tuginevad ekslikule arusaamisele, et täiteasjas nr

175/2023/600 on täitedokumendiks laenuleping, millest hagejale kui käendajale tulenevad

kohustused on piiratud 51 000 euroga. Vaidlusaluses täiteasjas ei toimu täitemenetlus

laenulepingu ega käenduslepingu alusel, samuti mitte 16.06.2022 kohtumääruse alusel,

millega tsiviilasjas nr 2-22-3441 kinnitati kostja, hageja ja AdaRosalie OÜ vaheline

kompromiss kostja ja AdaRosalie vahel 28.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170928

tulenevate kohustuste tasumiseks maksegraafiku alusel. Täitemenetluste registri andmetel on

täiteasjas nr 175/2023/600 täitedokumendiks Tallinna notar Lee Mõttuse 28.09.2017 tõestatud

notariaalne dokument, sissenõudjaks on kostja, kellel on hageja vastu hüpoteegiga tagatud

nõue suuruses 58 634 eurot, sellele lisanduvad täitemenetluse kulud 2571,24 eurot.

12. Hagi on rajatud ilmselgelt ekslikule arusaamisele ega ole esitatud eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset ja sellise hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kinnistusraamatu andmetel on või olid hagejale kuuluvad kinnisasjad registriosa

numbritega 897106, 1612806, 3823006 ja 8540302 koormatud kostja kasuks ühishüpoteegiga

summas 76 000 eurot. Täitemenetluste registri andmetel on täiteasjas nr 175/2023/600 nõude

2-24-3251

jääk 58 634 eurot. Kuna viidatud täiteasjas on täitedokumendiks ühishüpoteegi seadmise

leping, mille järgi hageja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele, ei ole võimalik

sundtäitmist lubamatuks tunnistada põhjusel, et kinnistute võõrandamisel saadud summa koos

hageja arvelt toimunud muude laekumistega ületab kostja ja AdaRosalie OÜ vahelises

laenulepingus käendaja vastutuse piirmäära. Hageja ei ole väitnud, et AdaRosalie OÜ-l ei ole

olnud kostja ees võlga (st hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole olemas).

13. Hageja esitatud andmetest ei nähtu ka, et hüpoteegiga tagatud nõue oleks rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hageja väidab, et on kokku maksnud kostjale 26 111,54 eurot ja

koos täiteasjas nr 175/2023/600 Õhtu põik 4-M35 korteriomandi enampakkumisel müümisel

saadud 33 000 euroga 59 111,54 eurot. See ei ole õige. Vaidlusaluses täiteasjas täitmisel olev

võlg kostja ees ei ole vähenenud kohtutäiturile makstud nn kompromisslepingu tasu 2024,64

euro arvelt ega hageja töötasust täiteasjas nr 176/2021/1209 tehtud kinnipidamiste arvelt.

Oktoobris 2017 kuni veebruaris 2020 kostja nõude katteks 16 530 euro ja

kompromissilepingu alusel 2850 euro tasumine ei ole piisav, et põhistada üle 58 000 euro

suuruse nõude rahuldamiseks hüpoteegi realiseerimiseks algatatud sundtäitmise lubamatust.

Hagejale määratud esindaja märkis õigusabi osutamisest keeldumise avalduses, et

täitemenetluses nr 175/2023/600 müüdi Lavassaares asuv korteriomand asukohaga Pärna 10-7

hinnaga 19 000 eurot, millest kostjale läks 17 025,20 eurot. Seega on kostjale tasutud kokku

36 405,20 eurot. Seega ei ole kostja nõue rahuldatud, mistõttu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagil ei ole perspektiivi.

14. Hageja viitab ka kohtutäitur Mati Kadaku poolt 07.02.2024 täiteasjas nr 175/2023/600 läbi

viidud Õhtu põik 4-M20 korteriomandi enampakkumisele ja taotleb selle kehtetuks

tunnistamist. 09.02.2024 elektroonilise kordusenampakkumise akti kohaselt viidi

enampakkumine läbi täiteasjas (nr 008/2020/2171) ja teise sissenõudja huvides. Seega ei ole

võimalik seda enampakkumist kostja vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagiga vaidlustada.

15. Hagejale määratud esindaja tegi asjaolusid ja dokumente kontrollides ka kindlaks, et

hagejal puudub õiguslik alus nii Tori vallas Kurena külas asuva Õisu kinnistu kui Pärnus Õhtu

põik 4 kinnisasja enamapakkumiste kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks ja perspektiiv

nõuete rahuldamiseks. Hageja esitatud materjalide alusel ei saa väita, et kinnistud müüdi

isikutele, kellel ei olnud õigust võtta osa enampakkumistest (TMS § 87 lg 2). Puuduvad ka

alused väita, et enampakkumised toimusid tühise arestimise alusel (TMS § 55). Esindaja

jõudis järeldusele, et mõlema kinnisasja arestimisel on täidetud TMS-is sätestatud nõudeid –

hagejale on tutvustatud, kuidas on võimalik esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale,

enampakkumised toimusid kehtiva arestimisakti alusel ja ei rikutud olulisi tingimusi. Lisaks

teavitati hagejat mõlemas täitemenetluses tema õigustest ja kohustustest täitemenetluses. Isegi

kui oleks võimalik esitada hagi enampakkumiste kehtetuks tunnistamiseks, ei lõpeta see

hageja suhtes toimuvaid täitemenetlusi.

16. Kuna täitemenetlus asjas nr 175/2023/600 ei toimu 16.06.2022 kompromissimääruse

alusel, ei ole hagejal ka õiguslikult võimalik saavutada kompromissi tühistamist.

Kompromissi täitmiseks ei ole täitemenetlust alustatud.

Määruskaebus

17. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või saata asja

maakohtule lahendamiseks teises koosseisus.

2-24-3251

18. Vale on määruse resolutsioonis märgitu, et hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt

nõuetekohast hagi. Hageja esitas hagi 20.03.2024, seega tähtaegselt. Hageja esitas kohtule ka

taotluse riigi õigusabi korras teise advokaadi määramiseks, mille kohus jättis tähelepanuta.

Hageja on jäetud oma õiguste kaitsel ilma asjatundliku õigusabita, mis on põhiseadusega

vastuolus. Seetõttu on alusetu teha hagejale etteheiteid, et hagi või muud dokumendid on

puudustega. Kohtul puudus seetõttu alus ka hagi tagamise tühistamiseks.

19. Kostja ja AdaRosalie OÜ vahel sõlmitud laenuleping on näilik tehing, kuna faktiliselt

andis kostja laenu maksejõuetule hagejale. Kostja rikkus laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, olles teadlik, et hageja sõlmib kogenematusest lepingu, millega võtab

suured varalised kohustused, ega suuda oma varandusliku seisundi järgi käenduslepingut täita

ja oma majanduslikke huve kaitsta. Kostja esitas laenu andmise üheks tingimuseks osaühingu

asutamise, et selle kaudu laenu anda, sest siis ei tulevat hiljem probleeme. Teiseks nõudis

kostja, et laenu tagatiseks tuleb seada hüpoteek hageja omandis olevale neljale kinnistule.

Kostja huvi laenu andmisel oli omakasu, s.o omandada hüpoteegi all olev kinnisvara. Seda

kinnitab asjaolu, et kostja ise osales hagejale kuuluva Õisu kinnistu enampakkumisel. Kostja

ei selgitanud hagejale, et osaühingu asutamise kaudu laenu võtmisega ning selle laenu

käendajana võib hageja kogu oma laenu tagatiseks oleva vara kaotada. Kui kostja oleks

täitnud krediidiandja kohustusi nõuetekohaselt, ei oleks ta survestanud hagejat laenu- ja

käenduslepingut sõlmima, seega ei oleks hageja laenu võtnud ega oma varast ilma jäänud.

Hageja palub tunnistada laenulepingu tühiseks.

20. Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus ei andnud õiguslikku

hinnangut hageja väidetele kostja rikkumiste kohta ja hindas vääralt tõendeid. Kohus juhindus

alusetult hagejale määratud esindaja 19.03.2024 kallutatud arvamusest kostja kasuks.

21. Hageja ei taotle kinnisasjade arestimise aktide kehtetuks tunnistamist. 20.03.2024 hagis on

küll ekslikult kirjas üks arestimise akti tühistamise nõue (p 3), hageja loobub sellest.

22. Õige ei ole seisukoht, et kostja vastu esitatava hagiga ei ole võimalik vaidlustada korraga

kõiki hageja kinnisvara suhtes läbi viidud enampakkumisi ja neid tagasi pöörata. Vara on

võimalik tagasi võita VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 ning AÕS § 80 lg 1 alusel. Õige ei ole ka

riigi õigusabi korras määratud esindaja järeldus, et nõuded hageja kinnisvara suhtes toimuvate

täitemenetluste takistamiseks ja juba võõrandatud kinnisvara tagasinõudmiseks on õiguslikult

perspektiivitud. Hagejal on õigus esitada hagi, millega tunnistatakse kehtetuks kinnisasjade

müümine enampakkumisel.

23. Hageja pangakonto on arestitud ja sealt tehakse igakuiselt kinnipidamisi kostja kasuks,

käesoleva seisuga u 6000 eurot. Hageja taotleb oma pangakonto aresti alt vabastamist.

24. TMS näeb ette võimaluse võlgniku vara tagasivõitmiseks. Hagejat ei ole olulises osas

teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa hageja õiguste rikkumise.

25. Hageja palub taandada asja menetlenud kohtunik Heli Käpp, kuna osales tsiviilasja nr 2-

22-3441 lahendamisel.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

26. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

27. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-24-3251

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

29. Esmalt lahendab ringkonnakohus hageja taotlused. Hageja palub TsMS § 23 p 4 ja 6

alusel taandada asja lahendanud Pärnu Maakohtu kohtuniku Heli Käpa. Viidatud sätete

kohaselt ei või kohtunik tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama asjas, (p 4) milles ta on

või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles oli tal õigus

osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; (p 6) milles ta on osalenud kohtueelses

menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel.

30. Ringkonnakohus selgitab, et isikul on õigus kaebuses tugineda väitele, et kohtunik kuulus

taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või

kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist

selles kohtus (TsMS § 30). Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks esitanud

taandamisavalduse maakohtule või et ta oleks saanud taandamise aluseks olevast asjaolust

teada alles pärast maakohtu lahendi tegemist. Hageja teadis, et tsiviilasja nr 2-22-3441, milles

kinnitati hageja märgitud kompromissileping, menetles sama kohtunik. Seetõttu ei ole hagejal

õigust praeguses menetlusstaadiumis taandamise alustele tugineda. Igal juhul ei ole asjaolu, et

kohtunik on varem menetlenud samade poolte vahel toimunud kohtuasja, taandamise alus.

Samuti selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 30 ei anna ringkonnakohtule õigust asja

menetlevat esimese astme kohtunikku ise taandada ega valida, millisele kohtukoosseisule asi

tuleb lahendamiseks saata. Eeltoodud põhjustel jääb taotlus rahuldamata.

31. Ringkonnakohus saab hageja avaldatust aru, et hageja eesmärk on välistada kostja nõude

hageja vara arvelt sundtäitmine täiteasjas nr 175/2023/600, kuna hageja hinnangul on tema

kohustus täidetud. Maakohus analüüsis vaidlustatud määruses põhjalikult kõiki hageja

20.03.2024 avalduses esitatud nõudeid ja jõudis põhjendatult seisukohale, et hagejal ei ole

võimalik esitatuga oma eesmärki saavutada. Maakohus on aga hagi menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 alusel keeldumise otsustamisel ekslikult tuginenud ka tõenditele

(täitemenetluse registri andmetele) ja see tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Riigikohtu

järjepideva praktika kohaselt peab kohus TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel hageja esitatud

faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat

õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. TsMS § 371 lg 2 järgi lähtub kohus üksnes

sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise

võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme

õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku

põhjendusega. Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel hinnata tõendeid ega lahendada

asja sisuliselt (vt nt RKTKm 27.11.2024, 2-24-1054/22 p 11). Maakohtu selline eksimus ei

ole aga viinud ebaõigele tulemusele, kuna arvestades hageja enda poolt 20.03.2024

hagiavalduses ja riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt 19.03.2024 esile toodut, jõudis

kohus siiski õigesti järeldusele, et hagejal ei ole võimalik oma eesmärki saavutada.

32. Hageja esitab etteheiteid tsiviilasjas nr 2-22-3441 16.06.2022 kinnitatud kompromissi

sisule, kuid jätab tähelepanuta, et vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumendiks

28.09.2017 notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping, mitte kompromiss. Ühishüpoteegi

seadmise lepinguga kohustus hageja alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegisumma 76 000

eurot ulatuses. Hüpoteek tagab kõiki kostja nõudeid AdaRosalie OÜ vastu, mis tulenevad

kostja ja AdaRosalie OÜ vahel 28.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170928 ja selle

2-24-3251

võimalikest muudatustest või lisadest. Hageja ei esitanud hüpoteegi seadmise lepingu kohta

ühtegi vastuväidet. Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja poolt kostjale seni tasutu ja

kinnisasja enampakkumiselt saadu arvelt ei saa lugeda sundtäidetavat nõuet täidetuks, nagu

leiab hageja. Samuti leidis maakohus õigesti, et kinnisasjade enampakkumiste kehtetuks

tunnistamise võimalikud nõuded on perspektiivitud, kuna hageja esitatu alusel ei saa väita, et

kinnistud müüdi isikutele, kellel ei olnud õigust võtta osa enampakkumistest või et

enampakkumised toimusid tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi

tingimusi. Määruskaebuses väidab hageja, et teda ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses ja see tõi kaasa tema õiguste rikkumise, kuid ei selgita, millistest õigustest

teda ei teavitatud ja milliste õiguste rikkumise see kaasa tõi. Seega ei ole hageja esile toonud

TMS § 223 lg 1 järgse hagi esitamise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt

keeldus maakohus õigesti hageja 20.03.2024 hagiavalduses esitatud nõuete menetlusse

võtmisest.

33. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et määruskaebuses tõi hageja esile uued asjaolud,

millega esitas sisuliselt uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TsMS § 662 lg-st 3

tulenevalt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuna asi

oli menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, ei piira hageja õigust hagi muuta ja tugineda

oma nõuete põhjendamisel teistsugustele elulistele asjaoludele ka TsMS § 376.

34. Määruskaebuse kohaselt on kostja ja AdaRosalie OÜ vahel 28.09.2017 sõlmitud

laenuleping, mille täitmiseks hageja kinnisasjadele ühishüpoteek seati, näilik, kuna sellega

varjati, et tegelik laenusaaja oli AdaRosalie OÜ asemel füüsilisest isikust hageja. Hageja

leiab, et kostja rikkus osaühingu kaudu hagejale laenu andes vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja palub laenulepingu kui näiliku tehingu tühiseks tunnistada. TMS § 221 lg-

st 1¹ tuleneb, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–

19¹ nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

Seega on hagejal iseenesest õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis

vastuväiteid ka alusvõlasuhte, s.o 28.09.2017 laenulepingu kehtivusele.

35. Maakohus ei ole otsustanud 31.05.2024 määruskaebuses esitatud uutele asjaoludele

tugineva hagi menetlusse võtmist ega sellest keeldumist. Kuna ringkonnakohus ei saa hagi

menetlusse võtmist otsustada maakohtu asemel, tuleb asi saata tagasi maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks, arvestades hageja 31.05.2024 määruskaebuses esile toodud uusi

asjaolusid ja nõudeid. Kohus saab vajadusel määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja

hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

36. Kaebuses esitab hageja ka taotluse vabastada tema pangakonto aresti alt. Võlgniku vara

aresti alt vabastamist ei saa aga nõuda hagiga sissenõudja vastu. Konto aresti alt vabastamine

on kohtutäituri, mitte kohtu pädevuses (vt TMS §-d 49 ja 133). Asja uuel läbivaatamisel tuleb

hagejal otsustada, kas ta jääb sellest hoolimata oma taotluse juurde.

37. Ringkonnakohus pöörab tähelepanu ka sellele, et hageja on läbivalt taotlenud temale riigi

õigusabi andmist. Maakohus määraski hagejale riigi õigusabi korras esindaja, kes aga teatas

19.03.2024 õigusabi osutamisest keeldumisest, kuna hageja õiguste ja huvide kaitsmiseks

puudus esile toodud asjaoludel protsessuaalne võimalus. Hageja uue riigi õigusabi taotluse

jättis maakohus 31.05.2024 määrusega rahuldamata, millega 02.09.2024 määruses nõustus ka

ringkonnakohus, märkides, et RÕS § 19 lg 1 olukorras loetakse advokaadi kirjaliku

põhjendusega õigusabi osutatuks ja kohtul tuleks RÕS § 17 lg 4 alusel riigi õigusabi andmine

lõpetada. Arvestades käesolevaks kujunenud menetluslikku olukorda, tuleb maakohtul

2-24-3251

otsustada, kas esinevad alused riigi õigusabi osutamise jätkamiseks. Esindaja ei ole keeldunud

õigusabi osutamisest määruskaebuses esile toodud asjaoludel.

38. Kuna maakohtu määrus tühistatakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas, tuleb see

tühistada ka 08.03.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamise osas.

39. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole

määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

40. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)