2-22-14468/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-14468

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Kohtuasi

F.U (F.U) hagi L.H

vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

195/2022/1299

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.11.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

L.H apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja):

F.U

(isikukood

XXX),

lepinguline esindaja Philippe Hint

Kostja (apellant): L.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2023 otsus osas, milles maakohus tunnistas

täitemenetluse täiteasjas nr 195/2022/1299 lubamatuks Harju Maakohtu poolt

tsiviilasjas nr 2-20-5279 19.11.2021 kinnitatud kompromissimääruse punktide

1.1.1.1.1, 1.1.1.1.4, 1.1.1.1.5, 1.1.1.1.7, 1.1.1.1.11, 1.1.1.1.12, 1.1.2.1.4, 1.1.2.1.4.1,

1.1.2.1.5 ja 1.1.2.1.7 osas ning punkti 1.1.5 osas selles osas, milles see puudutab

punktis 1.1.1.1.4 märgitud tulekindla plaadi paigaldamist. Tühistatud osas teha

uus otsus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Samuti muuta maakohtu otsust

menetluskulude jaotuse osas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Muus osas jätta

maakohtu 10.11.2023 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 10.11.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata, s.o Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-20-5279 19.11.2021

2-22-14468

kinnitatud kompromissimääruse punktides 1.1.1.1.6, 1.1.1.1.8, 1.1.1.1.9, 1.1.1.1.10,

1.1.2.1.6 märgitud tööde ja punktis 1.1.4 märgitud kohustuste osas.

3. Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 195/2022/1299 lubamatuks Harju

Maakohtu 19.11.2021 kompromissimääruse punktide 1.1.1.1.2, 1.1.1.1.3,

1.1.2.1.1, 1.1.2.1.2, 1.1.2.1.3 osas ja punkti 1.1.5 osas selles osas, milles see ei

puuduta punktis 1.1.1.1.4 märgitud tulekindla plaadi paigaldamist ning

punkti 1.1.7 osas selles osas, milles see puudutab punktides 1.1.1.1.2, 1.1.1.1.3,

1.1.2.1.1, 1.1.2.1.2, 1.1.2.1.3 märgitud tööde vastuvõtmist.

3.3. Jätta hagi täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ülejäänud

Harju Maakohtu 19.11.2021 kompromissimääruse punktide osas

rahuldamata.

3.4. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 18.10.2022 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

3.5. Maakohtu menetluskuludest jätta 75% hageja kanda ja 25% kostja kanda.

3.6. Ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 70% hageja kanda ja 30% kostja

kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.U esitas hagi L.H vastu, milles palus tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr

195/2022/1299 lubamatuks ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja ja kostja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-20-5279 kompromissi, mille Harju Maakohus

oma 19.11.2021 määrusega kinnitas.

3. Hageja teostas kompromissimääruses märgitud tööd. Ehitusjärelevalve teostaja esitas

29.06.2022 puuduste nimekirja, millega hageja ei nõustu. Hageja hinnangul üritab kostja

kompromissis kokku lepitu hulka lisada ka töid, mida pole kokku lepitud. 10.08.2022 esitas

Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja täitmisteate, millega kohustas hagejat puudusi kõrvaldama.

Kohtutäitur andis täitmise tähtajaks 22.09.2022. Hageja on seisukohal, et täitemenetlus on

alusetu, kuna kompromissi kohaselt on kõik seal märgitud tööd tehtud vastavuses

kompromissi tingimustega ning dokumentatsioon on kostjale või omanikujärelevalvele üle

antud.

2-22-14468

4. Hageja toob välja oma vastuväited seoses sauna ehitusega, mis olid ka eelnevalt kostjale

esitatud.

4.1. Lava koosneb kahest astmest, mille kõrgusi ei ole võimalik muuta.

Tuleohutuskaalutlustel tehti alumine aste kaheosaliseks. Vasakpoolne osa peab sauna

kasutamise ajal olema lükatud vähemalt 50 cm kaugusele kerisest ning on seetõttu fikseeritud

esipaneeli alla. Parempoolne aste ei saa samaaegselt olla kergesti liigutatav aga samas ka

jäigalt kinni. C soovitas kinnitust esipaneeli külge, millest aga keelduti. Piirdeliist ei takista

ülemise lavaastme avamist ja on paigaldatud ilu pärast. Hageja pakkus ka liistu eemaldamist,

millest aga keelduti. Külglaudade nõue on pahatahtlik. Alumise astme poolitamine tehti nii,

et visuaalselt säiliks laudade ühtlane joon. Külglauad rikuksid selle. Lava on tehtud

termotöödeldud puidust, mida ei immutata. Termotöötlemine sulgeb puidupoorid, seega on

lava immutamine ohtlik nahale. Kolmepoolse algselt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ei ehitata

uut lava.

4.2. Varasem kindakrohvitud kivimüür ja hiljem lisatud tsementkiudplaat paisuvad

saunakuumuses erinevalt, seega ei ole neid võimalik ühte tasapinda viia. Kahe pinna vahele

jäetud hammas asendab edukalt sisselõigatud faasi (ja algselt nõutud silikoonitriipu), kuid on

visuaalselt märksa ilusam.

4.3. Valgusti on paigaldatud tagasi täpselt samamoodi, nagu ta seal ka eelnevalt oli.

4.4. Tsementkiudplaat on paigaldatud lakke korrektselt, kooniliste kruvidega. Hageja pakkus

visuaalse efekti parandamiseks kooniliste kruvide asendamist lamedapealistega, kuid sellest

keelduti. Tsementkiudplaadi ja laudise vahel peab olema pragu laudise tuuldumiseks. Puudub

igasugune kokkulepe krohvimata tsementkiudplaadi katmiseks SUPI-ga.

4.5. Kerise soojustamine on teostatud millalgi varem ega ole kuidagi seotud praeguse tööga.

Kerise alt peab õhk vabalt liikuma, seega on kerise kinni silikoonimine keelatud. Lahtiste

villaribade katmine ei kuulu kokkulepitud tööde hulka.

5. Hageja toob välja oma vastuväited seoses varjualuse ehitusega, mis olid ka eelnevalt

kostjale esitatud.

5.1. Aluspõranda tasandusvalu pealispinnas ei saa olla liiga palju pragusid, vaid on täpselt nii

palju kui betooni mahukahanemisega (eriti takistatud mahukahanemisega) tekib.

Tasandusvalu äär ei tohi ulatuda mineraalse pinnani (muld) külmakahjustuste vältimiseks.

Varjualuse tasandusvalu on tehtud korrektselt, materjalid tellitud ehitusjärelvalve soovide

kohaselt.

5.2. Vastavalt kokkuleppele on kapi uksed lõigatud tasandusvalu paksuse jagu lühemaks,

muutmata midagi nende esialgses konsruktsioonis.

5.3. Kõik on korrektselt koristatud. Eraldi on käidud kontollimas tasandusvalu järgset muru

puhtust.

6. Tööde üleandmise akti ei ole olnud võimalik koostada seoses erimeelsustega. Kaetud tööde

aktid on esitatud Cle. Betooni sertifikaat on üle antud kostjale ja kaetud tööde aktides on

loetletud kasutatud materjalid.

2-22-14468

Kostja vastuväited hagile

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole siiani täitnud 19.11.2021 kohtumäärusest

tulenevat peamist kohustust teostada punktides 1.1.1.1 ja 1.1.2.1 nimetatud parandustöid. Ta

alustas küll töödega, kuid tema tehtud tööd ei vasta kokkulepitud kvaliteedile. Tööd on

lõpetamata.

8. Saunas tehtud tööd ei ole kvaliteetsed ja on lõpetamata.

8.1. Määruse punktis 1.1.1.1.8 on hagejale pandud kohustus ehitada sauna leiliruumi uus lava

termotöödeldud haavalauast. Hageja tegi olemas olnud lava alumise astme ümber. Selle

tulemusel muutus saunalava konstruktsioon kasutajale ohtlikuks. Saunalava pole lihtsalt lahti

käiv, lava kerisepoolne jalatugi või pink ei ole tervikuna lava alla liigutatav. Lava on

piirdeliistudega kinni kruvitud. Alumisel astmel puudub laudis ja vana lava ümberehitusel

lõigatud pinnad on puidukaitsevahendiga töötlemata. Lava asub kerisahjule lähemal kui 500

mm, mis ei vasta paigaldusjuhendile ja tuleohutusnõudetele.

8.2. Varasemalt viimistletud seina ja uue krohvitud seina tasapind on lavapoolses küljes

erinev, mis tähendab, et tehtud tööl on visuaalne defekt, mis ei vasta heale ehitustavale.

Varasema seina ja uue krohvitud seina vuuk lavapoolses küljes, mida ehitaja pidi

omanikujärelevalve juhise järgi pragunemise vältimiseks töötlema, on tegemata. Uute

krohvitud seinte ja põranda vahe on viimistlemata, mis tähendab, et niiskus pääseb põranda ja

seina vahele.

8.3. Leiliruumi valgusti on paigaldatud seinale seinast eemale ja viltu nii horisontaal- kui ka

vertikaalsuunal. Valgusti on valesti paigaldamise tõttu tõenäoliselt rikutud, kuna valgusti ei

ole kinnitatud seina külge selleks ette nähtud valgusti kinnitustega, vaid kruvi on puuritud

valgustist läbi.

8.4. Saunaahju kohale lakke kinnitatud tsementkiudplaat on paigaldatud lohakalt ja

ebakorrektselt, kasutatud on erinevate kruvipeadega kruve. Samuti on kruvid keeratud plaadi

pinnas erinevale sügavusele, mõni kruvi allapoole plaadi pinda, mõni on jäetud paar

millimeetrit ehk osa kruvi peast välja ehk plaadi sisse süvendamata. Veeaur pääseb lae vahele

ning lisaks on see visuaalne defekt. Ära lõigatud puidust laelaudise laudade otsad, ääred ja

lagi on saunakaitsevahendiga viimistlemata. Hageja on lakke tsementplaadi paigaldamiseks

lae laudist saagides kahjustanud nii lae- kui seinalaudist – neis on sae jäljed ja täkked.

8.5. Leiliruumi kerisepoolses küljes on arusaamatutel põhjustel seina äärde põrandale

paigutatud lahtised kivivilla ribad, mis tulnuks viimistlusmaterjaliga katta. Vuugid põranda ja

seinte vahel pole silikoonitud või muul viisil lõpuni viimistletud, mille tõttu pääseb niiskus

põranda ning seina vahele.

9. Varjualuses tehtud tööd ei vasta määruse tingimustele, ei ole valmis ega kvaliteetsed.

9.1. Plaatvundamendi pealispinnas on liiga palju pragusid. Pragunemise põhjuseks võib olla

betoneerimistöö järelhoolduse puudumine. Betooni pealispinnal on prahti, mis halvendab

põranda kvaliteeti. Plastikkiud turritavad põrandast välja, mis on inetu.

9.2. Vundamendi välimiste servade betoon on jäänud valamisel maapinnani tihendamata,

servad on krohvitud lohakalt. Plaatvundamendi servad hakkavad neist kohtadest temperatuuri

kõikumise ja niiskuse tõttu peagi lagunema. Hageja pidanuks plaatvundamendi püsimise

2-22-14468

eesmärgil põranda servad krohvima maapinnani, vajadusel selleks isegi ise pinnast

eemaldades. Põrand on vaja ebakvaliteetse töö tõttu täiendava materjaliga katta.

9.3. Kapi ustel on puudulikud piidad, uksed on korralikult kinnitamata. Kapi ustel ei ole sees

diagonaale, mis hoiaks ära uste avaneva serva ära vajumise.

10. Hageja lahkus 08.06.2022 jättes töömaa nii saunas kui varjualuses koristamata. Hageja

saatis insenerile kooskõlastamiseks enda koostatud kaetud tööde aktid alles 27.juunil 2022.

Hageja ei kutsunud inseneri tööde sulgemise juurde, nagu määruse p 1.1.5 teda kohustas.

Samuti ei saatnud ta insenerile fotosid kaetud töödest nende seisundis enne sulgemist.

11. Hageja ei esitanud omanikujärelevalve insenerile enne materjali kasutamist

tootekirjeldusi või sertifikaate. Sauna aurutõkkepaberi sertifikaati ei olnud hageja enne hagi

esitamist kostjale esitanud. Sauna soojustamiseks kasutatud soojustusvilla, tsementplaadi ja

krohvisegu sertifikaate ei ole hageja siiani esitanud. Töö on üle andmata, sest selle kohta ei

ole koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja ei ole ka omalt poolt töid

üleandmiseks esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas täitemenetluse täiteasjas nr 195/2022/1299

lubamatuks Harju Maakohtu 19.11.2021 määrusega kinnitatud kompromissi punktide

1.1.1.1.1, 1.1.1.1.2, 1.1.1.1.3, 1.1.1.1.4, 1.1.1.1.5, 1.1.1.1.7, 1.1.1.1.11, 1.1.1.1.12, 1.1.2.1.1,

1.1.2.1.2, 1.1.2.1.3, 1.1.2.1.4, 1.1.2.1.5, 1.1.2.1.4.1, 1.1.2.1.7, 1.1.5 osas ja punkti 1.1.7 osas

niivõrd, kui see puudutab eelnimetatud punktides märgitud tööde vastuvõtmist.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ning määras tühistada kohtuotsuse

jõustumisel Harju Maakohtu 18.10.2022 hagi tagamise määrus, millega peatati täitemenetlus

täiteasjas nr 195/2022/1299.

13. Pooled on kompromissi p-des 1.1.1.3 ja 1.1.2.3. kokku leppinud, et ehituskvaliteeti

hindab ehitusinsener C. Tema arvamus ja ütlused on tõenditeks ehituskvaliteedi osas.

14. Maakohus hindas esitatud tõendite alusel, kas ja millises ulatuses olid kompromissis

kokku lepitud tööd teostatud.

14.1.

Hagejal oli kohustus vana saunalava koos karkassiga eemaldada. Kostja on leppinud

kompromissi täitmise käigus asjaoluga, et saunalava ehitatakse ümber. Järelikult ei ole vana

saunalava eemaldamise nõue enam sundtäidetav.

14.2.

Hagejal oli kohustus kerise ja ukse vahelt ning kerise ja lava vahelt laudis osaliselt

eemaldada kuni laeni, et seinale alles jääva laudise ja kerise vahekauguseks jääb 500 mm.

Kohtule esitatud fotodelt ja C ütlustest nähtub, et laudis on eemaldatud. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et laudise kaugus kerisest oleks vähem, kui 500 mm. Järelikult

ei ole laudise eemaldamise nõue enam sundtäidetav.

14.3.

Hagejal oli kohustus paigaldada kerisahi leiliruumi seina ja lagede suhtes vastavalt

tootja paigaldusjuhendile eelmisest asukohast 50-100 mm senise lava asukoha suunas.

Asjaolu, et kerisahju ja lava vaheline kaugus on väiksem kui 500 mm, ei ole mitte kerisahju

paigaldamise probleem, vaid saunalava asukoha probleem. Järelikult ei ole kerisahju

paigaldamise nõue enam sundtäidetav.

2-22-14468

14.4.

Hagejal oli kohustus kahele seinale eemaldatud laudise ulatuses tulekindlast plaadist

(tsementkiudplaadist) soojaisolatsiooni paigaldamine, seina plaatimine ja plaaditud seinte

vuukimine. C ütlustest selgub, et soojaisolatsiooni paigaldamise osas pretensioone ei ole.

Fotodelt selgus, et plaatimise asemel on seinad krohvitud. Kohus järeldas sellest, et pooled

muutsid kompromissis kokkulepitud viimistlust. Järelikult ei ole krohvitud seina osas

võimalik sundtäitmist nõuda, sest sellist punkti kompromissis kokku ei lepitud ja krohvitud

pinna viimistluse osas ei ole kompromiss sundtäidetav.

14.5.

Hagejal oli kohustus leiliruumi ukse kohal seinal asuva valgustuse ümberpaigutamine

vastavalt ehitusjärelevalve juhisele. Fotodelt nähtub, et valgusti on paigaldatud lae suhtes viltu

ning valgusti korpusest on kruvi läbi kruvitud. Tunnistaja ütluste ja arvamuse kohaselt on

kruvi korpusest läbi kruvimisega rikutud valgusti niiskuskindlust ning see ei ole sauna

valgusti puhul lubatud. Kohus järeldas sellest, et valgusti ei ole paigaldatud ehitusjärelevalve

juhiste järgi ja selles osas on kompromiss sundtäidetav.

14.6.

Hagejal oli kohustus ehitada saunalava karkass termotöödeldud materjalist sarnaselt

olemasoleva saunalava mahule. Arvamuses ega e-kirjas ei ole mainitud karkassi probleeme,

samuti selgub C ütlustest, et karkassi osas pretensioone ei ole. Järelikult ei ole saunalava

karkassi püstitamise osas nõue enam sundtäidetav.

14.7.

Hagejal oli kohustus ehitada lahtikäiv saunalava termotöödeldud haavalauast. Lava

kerisepoolses osa pidi jalatugi olema liigutatav ja saunalava alla nihutatav, et oleks tagatud

tuleohutuse nõuete täitmine. Arvamuses antud hinnang astme ohtlikkusele ei ole selge ja

tunnistaja ütlusest ei saa tõsikindlalt järeldada, et saunalava alumise astme kõikumine oli

sedavõrd eluohtlik, et pidada tööd lepingule mittevastavaks. Järelikult ei ole selles osas

kompromiss sundtäidetav. Samas on võimalik fotolt järeldada, et sauna alumine aste ei mahu

saunalava alla ja järelikult on selles osas kompromiss sundtäidetav. Vaidlust ei ole, et

saunalava ei ole lahtikäiv ning saunalava serv on kerisahjule lähemal kui 500 mm. Hageja

väitel on võimalik lava avada, kui piirdeliist eemaldada. Kohtu hinnangul ei vasta see

kompromissi tingimustele, sest kompromissi punkti 1.1.1.3 järgi peab saunalava olema

kergesti lahtikäiv, istmepind ja jalatugi üles tõstetav põranda ja boileri puhastamiseks.

Järelikult on saunalava lahti käimise ja saunalava ning kerisahju vahekauguse muutmise

nõude osas kompromiss sundtäidetav.

14.8.

Hagejal oli kohustus paigaldada leiliruumi puidust katte- ja nurgaliistud. Saunalava

piirdeliistud on paigaldamata. Järelikult on leiliruumi puidust katte- ja nurgaliistude osas

kompromiss sundtäidetav.

14.9.

Hagejal oli kohustus katta puitmaterjal puidukaitsevahendiga. Tõendatud on, et

saunalava astmeosa servad ning ära lõigatud puidust laelaudise laudade otsad, ääred ja lagi on

saunakaitsevahendiga viimistlemata.

Järelikult on leiliruumi puidust osade

puidukaitsevahendiga katmise osas kompromiss sundtäidetav.

14.10. Pooled on kompromissi punktis 1.1.1.1.11 kokku leppinud, et hagejal on kohustus teha

kõik muud ilmnevad ja kaasnevad tööd, mis on vajalikud ülalmainitud tööde teostamiseks.

Niivõrd abstraktses määratluses on võimatu nõuda sundtäitmist. Kostja on hagejale ette

heitnud laelaudises olevaid täkkeid, pragusid seintes ja põrandal, kuid need ei ole kohtu

hinnangul kaasnevad tööd, vaid renoveerimistöödega kaasnev risk, et olemasolevad pinnad

saavad kahjustada. Sellised kahjustused on küll esteetiliselt inetud, kuid täkete ja

saagimisjälgede kõrvaldamise osas ei saa kostja nõuda sundtäitmist.

2-22-14468

14.11. Kostja heidab hagejale ette, et kerisahju kohale on tsementkiudplaat paigaldatud

ebakorrektselt. Samas ei ole pooled sellist tööd kompromissis kokku leppinud. Sellist tööd ei

saa pidada ka teiste töödega kaasnevaks tööks, sest see ei ole väikesemahuline.

14.12. Hagejal oli kohustus eemaldada varjualuse vundamendilt lakikiht. Pooled ei vaidle

selle üle, et lakikiht on eemaldatud. Järelikult ei ole lakikihi eemaldamise osas nõue enam

sundtäidetav.

14.13. Hagejal oli kohustus tasandussegu ja betooni eemaldamine 5-25 mm sügavuselt ning

aluspadja kruntimine vastavalt tasandussegu tootekirjelduses ettenähtud nakkedispersiooniga.

Pooled ei vaidle selle üle, et betoonikiht on eemaldatud. Järelikult ei ole betoonikihi

eemaldamise ja kruntimise osas nõue enam sundtäidetav.

14.14. Hagejal oli kohustus tasandada plaatvundament tasandusseguga Ceresit CN 83 või

analoogse külmakindla tasandusseguga, et põrand oleks sile, välisservad ühel kõrgusel ning

oleksid vajalikud kalded keskelt välisservade suunas. Pooled ei vaidle tasandussegu valiku ja

tasandussegu paksuse üle. Kostja heidab hagejale ette, et plaatvundamendi pealispinnal on

liiga palju pragusid. Vaidlust ei ole, et hageja on tööd teostanud ettenähtud materjalist ja

kriteeriumite järgi, seega on kostjal kohustus tõendada, et pragude olemasolu on niivõrd suur

puudus, et see õigustab sundtäitmist. Prahi olemasolu betooni sees on küll esteetiliselt

sobimatu, kuid tõenditest ei nähtu, et see vundamendi kvaliteeti kahjustaks. Kostja on

hagejale ette heitnud ka betoonpinnal asuvaid tuuleringe ehk lihvimise tagajärjel tekkinud

mustrit ja betoonist välja turritavaid plastiku niite. Üldjuhul peavad ehitustööd olema

teostatud tehniliselt korrektselt ja ka visuaalselt ilusti, kuid esteetika küsimused ei saa olla

sundtäitmise aluseks. Kohtu hinnangul on tuuleringide puhul tegemist visuaalse minetusega.

Järelikult ei ole betoonikihi valamise ja viimistluse osas nõue enam sundtäidetav.

14.15. Hagejal oli kohustus krohvida plaatvundamendi ääred. Arvamuse ja tunnistaja ütluste

kohaselt olid vundamendi ääred krohvitud ebakvaliteetselt. Arvamuses on nõutud maapinna

tõstmist krohvitud ääreni, samas väitis tunnistaja kohtuistungil, et see ei ole vajalik. Maapinna

tõstmise vajadust kompromiss ei sisalda, samuti ei ole kompromissis märgitud krohvitöö

kriteeriume. Vundamendi äärte viimistlus ei ole esteetiline, kuid seda ei saa pidada ka

selliseks puuduseks, mis õigustaks sundtäitmist. Järelikult ei ole vundamendi äärte krohvimise

osas nõue enam sundtäidetav.

14.16. Pooled on kokku leppinud, et kui põranda parandustööde käigus põranda kõrgus

muutub, kohustub hageja korrigeerima varjualuse kraanikausi ja panipaiga uksi. Poolte vahel

ei ole vaidlust, et põranda kõrgus muutus. Arvamuse ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et

varjualuse uksed kiilusid kinni ning neil puudusid sisemised diagonaalid, mis hoiaksid uksi

vajumast. Järelikult on panipaiga uste korrigeerimise osas kompromiss sundtäidetav.

14.17. Hagejal oli kohustus teostada koristustööd. Pooled ei vaidle, et hageja lahkus töömaalt

08.06.2022. Hageja ei ole tõendanud, et ta teostas korrastustööd. Kostja väidab, et tegi need

ise. Järelikult ei ole selles osas kompromiss sundtäidetav.

14.18. Hagejal oli kohustus esitada kostjale materjalide sertifikaadid. Hageja ei ole

tõendanud, et on selle kohustuse täitnud. Sellise kohustuse asendustäitmine ei ole võimalik,

kuid hageja ei ole sundtäitmise võimatust tõendanud.

14.19. Hagejal oli kohustus koostada kaetud tööde aktid ja kaetud tööd enne sulgemist

omanikujärelevalvele ette näidata, mida võis asendada fotode tegemisega. Arvamuses on

2-22-14468

kostja ette heitnud nii kaetud tööde aktide puudust, kui ka nende esitamata jätmist. Tunnistaja

sõnul aktid esitati ja koostati tagant järgi. Kohtu hinnangul on kostja oma etteheidetes

vastuoluline ning tegelikkuses on kompromissis kokku lepitud kohustus täidetud. Järelikult ei

ole sundtäitmine selles osas võimalik.

14.20. Tööde vastuvõtmisakti osas märkis kohus, et kuna kohus tuvastas käesolevas otsuses

tööde valmisolu või selle puudumise, ei ole vajalik ka tööde vastuvõtmise vormistamine eraldi

aktiga ning selles osas tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas, ja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.

Kui ringkonnakohus ei saa uut otsust teha, siis palub kostja saata tsiviilasi tühistatud osas

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

16. Kostja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust (täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 182 lõiget 1) ja rikkus oluliselt menetlusnorme, mis viis ebaõige lahendi

tegemiseni. Kohtu tegevus TMS § 182 kohaldamisel ja asendatava kohustuse osadeks

jagamisel oli kostjale üllatuslik - kohus ei olnud TMS § 182 kohaldamise küsimust ja

määrusega kindlaksmääratud tööde osadeks jagamise võimalust pooltega üldse arutanud.

17. Maakohus jagas ebaõigesti kompromissis kokkulepitud tööd osadeks liiga

üksikasjalikult, jättes arvestamata, et näiteks sauna osas olid eri punktides kirjeldatud tööd

tegelikult suunatud ehitise ühe osa parandamisele. Hageja tõendas, et tööd on suures osas

valmis, kuid ei tõendanud tööde kvaliteedi ja omaduste vastavust kohtumäärusele. Kohus on

ebaõigesti tuvastanud, et insener C oli pädev hindama üksnes tehtud kompromissitööde

kvaliteeti, mitte aga seda, milliseid töid peab hageja määruse täitmiseks tegema.

Kompromissimääruse punktis 1.1.1.3 oli saunas tehtavate tööde kohta määratud, et tööde

vastavust kompromissi tingimustele hindab hageja volitatud insener.

18. Hageja pidi vana saunalava lammutama ja ehitama uue lava, ja selleks tuli teha punktides

1.1.1.1.1, 1.1.1.1.7, 1.1.1.1.8 ja 1.1.1.1.10 märgitud tööd. Selleks, et kerisepoolne pink oleks

kogu mahus lava alla lükatav, võib olla vajalik ehitada uus karkass (p 1.1.1.1.7). Hageja ei ole

tõendanud, et pooled leppisid kokku, et olemasolev saunalava ehitatakse ümber. Vana lava

lammutamine ei ole kostjale eesmärk omaette, vaid see oli vajalik eeltöö sellise lava

ehituseks, mis vastaks 19.11.2021 määruse nõuetele, sealhulgas määruse punktide 1.1.1.1.8 ja

1.1.1.3 nõuetele. Kohus viitas otsuses, et tunnistajana üle kuulatud inseneril ei ole

pretensioone lava karkassi suhtes, kuid kohus moonutas sellega tunnistaja ütlusi. Tunnistaja ei

andnud ülekuulamisel selliseid ütlusi, et tal karkassi suhtes pretensioone pole ja uue karkassi

võib jätta ehitamata. Ebaõige ja kogutud tõenditega vastuolus on kohtu seisukoht, et hinnang

astme ohtlikkusele pole selge.

19. Vaidlust ei ole asjaolus, et määruse punktis 1.1.1.1.2 kirjeldatud lammutustöö on hageja

poolt tehtud, kuid selles osas määruse sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei olnud õige,

sest tegu ei olnud iseseisva tööga, vaid punktides 1.1.1.1.4 ja 1.1.1.1.5 kirjeldatud tööde

tegemiseks vajaliku eeltööga – lammutustööga. Maakohus leidis, et plaatimise asemel on

seinad krohvitud, mistõttu krohvitud pinna viimistluse osas ei ole kompromiss sundtäidetav.

Kostja kinnitab, et pooled asendasid hageja ettepaneku järgi plaatimise krohvimisega, mida

kohus on õigesti tuvastanud, küll aga ei tähenda see seda, et need krohvitud seinad ei peaks

vastama määruse punktis 1.1.1.3 kirjeldatud kvaliteedinõudele. Eemaldatud laudise asemel

2-22-14468

tsementplaadist seina ja varasema krohviseina ühenduskohta ei ole tehtud vuuki ja sellest, et

uue seina ja põranda ühenduskohad ei ole niiskuskindlalt tihendatud, nähtub, et töö ei ole

valmis ega vasta määruse punkti 1.1.1.3 nõuetele. Tsementplaat on seinale paigaldatud, kuid

selle puhul ei ole teada, kas see on tehtud määruse järgi – kas tsementplaat on pandud

tulekindlast materjalist puksidele või distantsliistudele. Kaetud tööde akte ega fotosid selle töö

kohta insenerile ega kostjale esitatud ei ole.

20. Kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks määruse punkti 1.1.1.1.3 osas, mis nägi ette

saunaahju ümberpaigutamist senisest asukohast 50-100 mm lava suunas. Selle punkti täitmist

tuleb hinnata koos sama määruse punktidega 1.1.1.3 ja 1.1.1.1.11. Küttekeha asub lavale

lähemal kui 500 mm (lava ülemine lavats on ahjust 470 mm). Hageja ei ole omalt poolt

esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et selline töö on valmis ja vastaks heale ehitustavale,

vastaks mh kohalikule keskmisele kvaliteedile. Ahjusuu alla on pandud villariba, kuid jäetud

mõlemalt poolt katmata ja viimistlemata. See on inetu ja kahjustab nii eesruumi kui leiliruumi

põranda säilimist.

21. Määruse punkti 1.1.1.1.11 eesmärgiks oli, et kui määruse punktide 1.1.1.1.1-1.1.1.1.10

tööde tegemisel ilmneb vajadus teha mingeid täiendavaid konkreetselt määruses nimetamata

tööoperatsioone, peab hageja tegema ka need tööd. Punkt 1.1.1.1.11 hõlmab enda alla ka

hageja kohustuse parandada enda poolt punktides 1.1.1.1.1-1.1.1.1.11 kirjeldatud tööde

tegemise käigus sauna muudele pindadele tekitatud kahjustused, et kogu töö vastaks määruse

punktis 1.1.1.3 kirjeldatud kvaliteedinõudele. Saunaahju kohale lakke kinnitatud

tsementkiudplaat on paigaldatud lohakalt ja ebakorrektselt. Lisaks on lagi on SUPI-ga

viimistlemata, töö ei ole lõpetatud.

22. Kohus leidis, et kuna plaatvundamendilt on vana lakikiht eemaldatud (p 1.1.2.1.1), vana

tasandussegu ja betoonikiht kuni 25 mm ulatuses eemaldatud (p 1.1.2.1.2) ja pind oli enne uue

betoonikihi valamist nakkedispersiooniga kaetud (p 1.1.2.1.3), siis on määrus nende punktide

osas täidetud ja edasine sundtäitmine lubamatu. Need tööd on plaatvundamendi

parandamistööde üksikud tehnoloogilised etapid - vana lakikihi eemaldamine ning

tasandussegu ja betoonikihi eemaldamine on plaatvundamendi parandamise eeltöö ehk vana

ebakvaliteetse töö lammutamine parandustöö ettevalmistamiseks ning nakkedispersiooniga

katmine oli suunatud juba uue ehitusele, et uus valu haakuks vana kivipõhjaga. Neid töid ei

tule eraldi üle anda ja nende tööde valmidust ei tule eraldi hinnata. Kostja hinnangul ei saa

nende tööde sundtäitmist tunnistada lubamatuks enne määruse punkti 1.1.2.3 nõuetele vastava

plaatvundamendi valmimist.

23. Hageja volitatud insener hindas plaatvundamendi kvaliteeti oma 30.06.2022 arvamuses,

mille punktis 2.1 avaldas, et plaatvundamendi pealispinnas on liiga palju pragusid, samuti on

pealispinnas valamisel sinna sattunud prahti, kive ja EPS plaadi tükke. Kokkuvõttena leidis

insener, et plaatvundamendi töö ei vasta heale ehitustavale. Hageja ei esitanud ainsatki tõendit

selle kohta, et selline praguline põrand on tavaline ja kvaliteetne.

24. Maakohus leidis, et plaatvundamendi äärte viimistlus ei ole esteetiline, kuid seda ei saa

pidada ka selliseks puuduseks, mis õigustaks sundtäitmist. Kostja sellega ei nõustu. Insener on

puuduse tuvastanud. Vastavalt punktile 1.1.2.3 pidi ka krohvitud serv vastama kaasaegsetele

ehitusnõuetele ja heale ehitustavale. Heale ehitustavale ei vasta plaatvundamendi ehk

varjualuse põranda serv, mis võib peale astumise korral ära murduda ehk katki minna ja

teisalt, mis näeb visuaalselt välja ebaesteetiline. Plaatvundamendi serva krohvimise kohustust

ja valmidust ei saa vaadelda iseseisva kohustusena lahus plaatvundamendi kui terviku

2-22-14468

parandamisest. Tegu on töö ühe etapiga, mis tuleb teha punktis 1.1.2.3 kirjeldatud eesmärgi

saavutamiseks.

25. Kohus tunnistas lubamatuks kompromissimääruse sundtäitmise punktide 1.1.1.1.12 ja

1.1.2.1.7 osas, mis nägi ette töömaa koristamise pärast tööde teostamist. Töömaa koristamine

on töö valmimise viimane etapp, mida ei saa vaadelda iseseisva kohustusena sõltumatuna

muudest töödest.

26. Kohus on tunnistanud ebaõigesti lubamatuks kompromissimääruse punkti 1.1.4

sundtäitmise, mis pani hagejale kohustuse kasutada ainult CE standardile vastavaid

ehitusmaterjale.

27. Maakohus leidis, et kompromissi punktis 1.1.5 kokku lepitud kohustus on täidetud.

Kostja sellega ei nõustu. Hageja lahkus töömaalt 08.06.2022, kuid saatis kaetud tööde aktid

insenerile alles 27.06.2022, kui kaetud tööd olid ammu suletud. Ebaõigesti tehtud, puudusega

tööd tuleb parandada ja see annab võimaluse korrektsete kaetud tööde aktide koostamiseks.

Kui aga kaetud tööde nõuetelevastavust ei ole väliselt võimalik kindlaks teha, tuleb hageja

tehtud kaetud tööd proovikohtadest lahti võtta, nii palju, kui neid on vajalik kaetud tööde

nõuetelevastavuse hindamiseks ja kaetud tööde aktide koostamiseks.

28. Maakohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks punkti 1.1.7 osas, kuna kohus tuvastas

tööde valmisoleku või selle puudumise. Maakohus on vabastanud sellega hageja töö

üleandmise ja tööde üleandmisakti koostamise kohustustest ja asunud sellega sisuliselt

revideerima ehk muutma varasemalt jõustunud 19.11.2021 kohtumäärust, milleks maakohtul

pädevus puudub.

29. Maakohus ei võtnud otsuses seisukohta kompromissimääruse punkti 1.1.8 osas (hageja

poolt töödele garantii andmise kohustus).

Vastustaja seisukohad

30. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus tunnistas täitemenetluse täiteasjas nr

195/2022/1299 lubamatuks Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-20-5279 19.11.2021

kinnitatud kompromissimääruse punktide 1.1.1.1.1, 1.1.1.1.4, 1.1.1.1.5, 1.1.1.1.7, 1.1.1.1.11,

1.1.1.1.12, 1.1.2.1.4, 1.1.2.1.4.1, 1.1.2.1.5 ja 1.1.2.1.7 osas ning punkti 1.1.5 osas selles osas,

milles see puudutab punktis 1.1.1.1.4 märgitud tulekindla plaadi paigaldamist. Tühistatud osas

teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab lisaks sellele, mis ulatuses jättis maakohus hagi

rahuldamata, ka eeltoodud ulatuses hagi rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsust muuta

menetluskulude jaotuse osas, jaotades menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Muus osas tuleb jätta maakohtu 10.11.2023 otsus muutmata. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab

ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb

osaliselt rahuldada.

32. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

2-22-14468

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o Harju

Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-20-5279 19.11.2021 kinnitatud kompromissimääruse

punktides 1.1.1.1.6, 1.1.1.1.8, 1.1.1.1.9, 1.1.1.1.10, 1.1.2.1.6 märgitud tööde ja punktis 1.1.4

märgitud kohustuste osas. Selles ulatuses on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud.

33. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping kostjale kuuluval

Korako kinnistul sauna ja varjualuse ehitamiseks. Hageja oli ehitaja ja kostja oli tellija.

Tsiviilasjas nr 2-20-5279 vaidlesid pooled tehtud tööde üle ja sõlmisid kompromissi, mille

kohus kinnitas 19.11.2021 määrusega. Kompromissi kohaselt pidi hageja teostama omal kulul

kostjale kuuluval Korako kinnistul kompromissis märgitud ehitustööd. Hageja hinnangul on

täitemenetlus alusetu, kuna kompromissis märgitud tööd on tehtud.

34. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus osaliselt tõendeid ebaõigesti, mis viis

osaliselt ebaõige lahendi tegemiseni. Ringkonnakohus saab selles osas maakohtu otsust

osaliselt tühistades teha uue otsuse, saatmata asja tagasi maakohtule. Ringkonnakohus ei

nõustu kostjaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kostja arvates on

maakohus ebaõigesti kohaldanud TMS § 182 lõiget 1, kui jagas hagejale pandud kohustused

osadeks. Nimetatud säte ei näe ette, et kohustusi ei võiks osadeks jagada, vaid näeb ette, et

asendatava toimingu võib teha kolmas isik. Riigikohus on selgitanud, et kui täitedokumendist

tuleneb võlgnikule kohustus teha sissenõudja kasuks mingi toiming, mida saab teha ka kolmas

isik (nn asendatav toiming), ja võlgnik seda toimingut täituri antud vabatahtliku täitmise

tähtaja jooksul ei tee, fikseerib täitur selle ja võimaldab TMS § 182 lg 1 järgi toimingu teha

sissenõudjal endal võlgniku kulul. See tähendab, et sissenõudja saab selle toimingu ise teha

või lasta selle kokkuleppel teha kolmandal isikul. Kolleegiumi arvates on selliseks

asendatavaks toiminguks muu hulgas erinevate ehitustööde tegemine (RKTKo 28.04.2010, 3-

2-1-31-10, p 16). Seega kohalduks antud säte olukorras, kus võlgnik kohustust ei täida ja

võlgniku kohustuseks oleva toimingu teeb sissenõudja. Sellist olukorda antud juhul ei esine.

35. Maakohus viitas õigesti, et antud juhul kohaldub TMS § 221 lg 1 ja hinnata tuleb, kas

hageja kohustuseks olev töö on tehtud kokkulepitud kvaliteediga (VÕS § 641 lg 1 ja lg 2).

Maakohus viitas ka õigesti, et tehtud tööl peavad olema kokkulepitud omadused. Käesoleval

juhul tulenevad töö osas kokkulepitud omadused poolte kompromissis toodud tingimustest.

Maakohus hindas kompromissis kokku lepitud töid, kuid ei arvestanud seejuures sellega,

millistes tingimustes pooled tööde osas kokku leppisid. Järgnevalt esitab ringkonnakohus

poolte vahel kokku lepitud tööde kaupa oma põhjendused ja järeldused selle kohta, kas töö on

teostatud kokkulepitud kvaliteedis või mitte ning kas sellest tulenevalt on sundtäitmine vajalik

lubamatuks tunnistada.

36. 19.11.2021 määrusega kohustus hageja teostama sauna leiliruumis enda kulul järgnevad

ehitustööd: olemasoleva saunalava koos karkassiga eemaldamine (p 1.1.1.1.1); kahelt seinalt:

kerise ja ukse vahelt ning kerise ja lava vahelt, laudise osaliselt eemaldamine kuni laeni, et

seina allesjääva laudise ja kerise vahekauguseks jääb 500mm (p 1.1.1.1.2); kerisahju

paigaldamine leiliruumi seina ja lagede suhtes vastavalt tootja paigaldusjuhendile (p

1.1.1.1.3);

kahele seinale eemaldatud laudise ulatuses tulekindlast plaadist

(tsementkiudplaadist) soojaisolatsiooni paigaldamine. Tulekindel plaat tuleb paigaldada

seinale tulekindlast materjalist distantsliistudele või distantspuksidele (p 1.1.1.1.4); kahe seina

eemaldatud laudise ulatuses paigaldatud soojaisolatsiooni plaatimine mõõdult ja värvilt

sarnaste plaatidega, millega on plaaditud sauna duširuumi seinad ning plaaditud seinte

vuukimine (p 1.1.1.1.5); vajadusel leiliruumi ukse kohal seinal asuva valgustuse

ümberpaigutamine vastavalt ehitusjärelevalve juhisele (p 1.1.1.1.6); uue saunalava karkassi

2-22-14468

ehitus termotöödeldud materjalist. Uue saunalava konstruktsioon otsustatakse kostja ja hageja

volitatud ehitusinseneri poolt pärast vana saunalava lammutust. Uus saunalava peab suuruselt

(laiuselt, sügavuselt ja kõrguselt) vastama olemasoleva saunalava mahule (p 1.1.1.1.7); uue

lahtikäiva saunalava ehitus ja paigaldamine termotöödeldud haavalauast. Lava kerisepoolses

osas jätta jalatugi (või pink) liigutatav ja saunalava alla nihutatav (p 1.1.1.1.8); leiliruumi

puidust katte- ja nurgaliistude paigaldamine (p 1.1.1.1.9); viimistlustööd, puitmaterjali

katmine puidukaitsevahendiga (sauna Supi vms saunakaitse vahend) (p 1.1.1.1.10); kõik

muud ilmnevad ja kaasnevad tööd mis on vajalikud ülalmainitud tööde teostamiseks (p

1.1.1.1.11); koristustööd, ehitusprahi utiliseerimine ja vajadusel pinnase tasandamine (p

1.1.1.1.12) (I kd tl 6-8).

36.1.

Poolte vahel sõlmitud kompromissist nähtub, et hageja pidi vana saunalava

lammutama ja ehitama uue, termotöödeldud lauast. Lava kerisepoolses osas pidi hageja jätma

jalatoe (või pingi) liigutatavaks ja saunalava alla nihutatavaks (p-d 1.1.1.1.1, 1.1.1.1.7 ja

1.1.1.1.8).

36.1.1. Maakohus leidis, et saunalava lahti käimise ning saunalava ja kerisahju vahekauguse

muutmise nõude osas on kompromiss sundtäidetav. Samuti selles osas, et sauna alumine aste

ei mahu saunalava alla (p 1.1.1.1.8). Kuna saunalava ja kerise vahekauguse muutmise osas on

kompromissimäärus sundtäidetav, pidanuks ringkonnakohtu hinnangul maakohus jätma ka

punktide 1.1.1.1.1 ja 1.1.1.1.7 osas kompromissimääruse sundtäidetavaks. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, et vana lava lammutamine ei olnud kompromissi eesmärk omaette, vaid see

oli vajalik eeltöö sellise saunalava ehituseks, mis vastaks kompromissimääruse nõuetele,

sealhulgas määruse punktide 1.1.1.1.8 ja 1.1.1.3 nõuetele. Seejuures on maakohus ebaõigesti

leidnud, et kostja leppis sellega, et saunalava ehitatakse ümber, mistõttu ei ole saunalava

lammutamise osas kompromiss sundtäidetav. Maakohtu järeldus, et kostja leppis olemasoleva

saunalavaga, ei põhine ühelgi tõendil. Tõendatud ei ole, et hageja oleks kostjaga kokku

leppinud, et hageja ei täida kompromissi punkte 1.1.1.1.7 ja 1.1.1.1.8, mis käsitlevad uue

saunalava ehitust. 13.07.2022 kostja e-kirjas hagejale juhtis kostja tähelepanu, et uue

saunalava karkassi ehitamiseks on vajalik termotöödeldud materjal, nii nagu on kirjas. Seega

on kostja hagejalt nõudnud uue saunalava ehitamist ja ei ole nõustunud sellega, et

kompromissis märgitud töid ei ole vaja teha.

36.1.2.Maakohus leidis, et asjatundja arvamuses ega kostja e-kirjas ei ole mainitud saunalava

karkassi probleeme, samuti selgub maakohtu hinnangul C ütlustest, et karkassi osas

pretensioone ei ole. Maakohtu sellised järeldused ei põhine kohtule esitatud tõenditel.

Ehitusinsener C kirjaliku arvamuse kohaselt on saunalava ohtlik, kuna alumised kaks astet

võivad ümber minna. Samuti pole lava puhastamiseks avatav (I kd tl 9). Ehitusinsener C

ütluste kohaselt ei vastanud saunalava ühelegi standardile ega nõudele. C sõnul: Lava on

lahti, liigub. Kerise kaugus 47 cm ei vasta tuleohutusnõuetele. Samuti ütles C ülekuulamisel,

et pole teada, kas tegemist on termotöödeldud puiduga (II kd tl 3-4). Eeltoodud tõendid

kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul vastupidiselt maakohtu järeldusele seega hoopis seda, et

saunalava ei olnud nõuetekohaselt ehitatud.

36.1.3. Maakohus ei rahuldanud hagi osas, milles hagejal oli enne ehitusmaterjalide

kasutamist kohustus esitada omanikujärelevalve insenerile ehitusmaterjalide tootekirjeldused

või sertifikaadid (p 1.1.1.4). Kuna ka lavalaudade osas puuduvad tootekirjeldused või

sertifikaadid, pole võimalik asuda seisukohale, et hageja on kasutanud punktides 1.1.1.1.7 ja

1.1.1.1.8 ettenähtud termotöödeldud materjali.

2-22-14468

36.1.4. Seega nähtub tõenditest, et hageja ei olnud täitnud kompromissimääruse punkte

1.1.1.1.7 ja 1.1.1.1.8. Lisaks ei arvestanud maakohus kompromissimääruse punkti 1.1.1.3,

milles pooled leppisid kokku, et tööd peavad vastama tänapäeva ehitusnõuetele ja heale

ehitustavale. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et tööde vastavust kompromissile

hindab hageja volitatud insener, ja kompromissi punktis 1.1.6 leppisid pooled kokku, et

ehitusjärelevalvet teostab ehitusinsener C. Seega on pooled kokku leppinud selles, et hageja

tehtud tööde vastavust heale ehitustavale ja tänapäeva ehitusnõuetele hindab C. C on

eelpooltoodust tulenevalt andnud hinnangu selle kohta, et saunalava ei vasta nõuetele.

36.1.5. Kuna hageja peab täitma kompromissimääruse punkte 1.1.1.1.7 ja 1.1.1.1.8 ning lisaks

arvestama ka seda, et lava kerisepoolses osas tuleb jätta jalatugi (või pink) liigutatavaks ja

saunalava alla nihutatavaks (p 1.1.1.1.8 teine lause ja p 1.1.1.3), on selleks vajalik ka

olemasoleva saunalava koos karkassiga eemaldamine (p 1.1.1.1.1). Hageja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et antud juhul oleks võimalik uut saunalava ehitada olemasolevat

karkassi eemaldamata.

36.2.

Hageja pidi paigaldama kerisahju leiliruumi seina ja lagede suhtes vastavalt tootja

paigaldusjuhendile (p 1.1.1.1.3). Ehitusinsener C ei ole selles osas puudust tuvastanud (I kd tl

9). C ütlustest nähtub, et kerisahi on paigaldatud ja selle paigaldamisele pretensioone ei ole (II

kd tl 3-4). Seega selles osas on maakohus õigesti sundtäitmise lubamatuks tunnistanud. Kostja

väitel on aga põrandal saunaahju suu all lahtised kivivilla ribad. C kirjalik arvamus kinnitab

kostja väidet. Tema hinnangul on töö lõpuni tegemata, kuna kivivill pole viimistlusmaterjal. C

ütluste kohaselt oleks kivivillale pidanud midagi peale panema (II kd tl 3-4). Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist tööga, mis läheb punktis 1.1.1.1.3 (saunaahju paigaldus) märgitud

tööga seonduvalt punkti 1.1.1.1.10 (viimistlustööd) ja punkti 1.1.1.1.11 (kõik muud ilmnevad

ja kaasnevad tööd, mis on vajalikud ülalmainitud tööde teostamiseks) alla. Seega ei olnud

põhjendatud tunnistada sundtäitmist lubamatuks ka kompromissimääruse punkti 1.1.1.1.11

osas.

36.3.

Hageja pidi kompromissimääruse kohaselt sauna seinast eemaldama laudise ja

asendama selle plaatidega (p-d 1.1.1.1.2, 1.1.1.1.4 ja 1.1.1.1.5). Pooled ei vaidle, et hageja

eemaldas sauna seinalt laudise (p 1.1.1.1.2). Kompromissimääruse punkt 1.1.1.1.2 on seega

hageja poolt täidetud ja selles osas tunnistas maakohus õigesti sundtäitmise lubamatuks.

Pooled ei vaidle, et hageja paigaldas ära võetud laudise asemele seinale tsementkiudplaadi

(s.o hageja kohustus, mis on märgitud punktides 1.1.1.1.4 ja 1.1.1.1.5). Kostja seisukohtadest

nähtub, et selle plaadi alla paigaldatud soojusisolatsioonplaadi paigaldamise osas kostjal

pretensioone ei ole. Kostja väitel on tsementplaadist seina ja varasema krohviseina

ühenduskohas vuuk tegemata, plaadid on ebaühtlaselt seinas ja põranda ühenduskohad ei ole

niiskuskindlalt tihendatud. Maakohus leidis, et seina pinna viimistluse osas ei ole

kompromissimäärus enam sundtäidetav. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja väiteid

kinnitavad C kirjalik arvamus (I kd tl 9) ja fotod (I kd tl 115-118) ning C ütlused, mille

kohaselt ei olnud varasemalt viimistletud seina ja uue krohvitud seina tasapind korrektselt

tehtud ning töötlemata vuuk on tehniline viga (II kd tl 3-4). Maakohus jättis arvestamata, et

selliselt tehtud töö ei vasta kompromissimääruse punktile 1.1.1.3 (viimistlustööd peavad

vastama tänapäeva ehitusnõuetele ja heale ehitustavale). Kuna tegemist ei ole tänapäeva

ehitusnõuetele ega heale ehitustavale vastava tööga, pole ka punktis 1.1.1.1.5 ette nähtud töö

täidetud.

36.4.

Kompromissimääruse punkt 1.1.1.1.4 nägi ette, et tulekindel plaat tuleb paigaldada

seinale tulekindlast materjalist distantsliistudele või distantspuksidele. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et punktis 1.1.1.1.4 märgitud töö kohta oleks ehitusinsenerile esitatud

2-22-14468

kaetud tööde akte või fotosid. Seega ei ole tõendatud, et tulekindel plaat paigaldati seinale

tulekindlast materjalist distantsliistudele või distantspuksidele, mistõttu ei saanud maakohus

ka punkti 1.1.1.1.4 täidetuks lugeda ega selles osas sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Kuna

ehitusmaterjalide tootekirjelduste ja sertifikaatide esitamise osas tuleb hagejal kompromissi

täita (p 1.1.4), siis tuleb hagejal ka tulekindla plaadi paigaldamise kohta need

omanikujärelevalve insenerile esitada.

36.5.

Pooled ei vaidle, et hageja paigaldas sauna leiliruumi lakke kerise kohale tulekindla

tsementkiudplaadi. Pooled vaidlevad, kas hageja tegi selle töö korrektselt. Maakohus leidis, et

saunaahju kohale lakke plaadi paigaldamise osas ei ole pooled kokkulepet sõlminud.

Ringkonnakohus nõustub sellega. Tegemist pole sellise tööga, mis võiks minna ka teiste

kompromissi punktide alla, kui viimistlustöö või teiste töödega seonduv töö. Tegemist on

eraldiseisva tööga. Seega selles osas ei ole kostja apellatsioonkaebuse väited asjakohased ja

need tuleb jätta tähelepanuta.

36.6.

Kostja leiab, et punkt 1.1.1.1.11 hõlmab enda alla ka hageja kohustuse parandada enda

poolt punktides 1.1.1.1.1-1.1.1.1.11 kirjeldatud tööde tegemise käigus sauna muudele

pindadele tekitatud kahjustused, et kogu töö vastaks määruse punktis 1.1.1.3 kirjeldatud

kvaliteedinõudele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väidetud kahjustused tõendatud.

C, keda pooled volitasid tööde kvaliteeti hindama, ei ole oma arvamuses ega ütlustes

avaldanud, et sellised puudused esinevad (I kd tl 9 ja II kd tl 3-4).

37. 19.11.2021 määrusega kohustus hageja teostama varjualuses enda kulul järgnevad

ehitustööd: lakikiht eemaldada kogu vundamendi ulatuses (p 1.1.2.1.1); tasandussegu ja

betooni eemaldamine 5-25 mm sügavuselt (lihvides või piikides), kahjustamata seejuures

plaatvundamendi penoplastist soojustust (p 1.1.2.1.2); aluspadja kruntimine vastavalt

tasandussegu tootekirjelduses ettenähtud nakkedispersiooniga (p 1.1.2.1.3); plaatvundamendi

tasandamine tasandusseguga Ceresit CN 83 või analoogse külmakindla tasandusseguga, et

põrand oleks sile, välisservad ühel kõrgusel ning oleksid vajalikud kalded keskelt välisservade

suunas. Et valada vajalikke kaldeid, võib tasandussegu valada mitmes kihis. Iga kihi vahele

tuleb kanda nakkedispersioon. Tasandussegu kihi paksus 5-25 mm. Pealmine kiht

tasandussegu peab katma tervet põrandat. Tasandamiseks ja välisservade valamiseks kasutada

saalungeid ehitaja materjalist, selliselt, et saalungi ja olemasoleva plaatvundamendi vahele

jääb ~10mm vahe, mis täidetakse samuti tasandamise käigus tasandusseguga Ceresit CN 83.

Kui põranda kõrgus oluliselt muutub, siis korrigeerida kraanikausi aluse panipaiga uksi ja

karkassi, et uksed jäävad käima ning kapp jääb välja paistma korrektne (p 1.1.2.1.4); pooled

on kokku leppinud, et hageja võib kostja volitatud ehitusinseneri nõusolekul asendada p

1.1.2.1.4. nimetatud töö: plaatvundamendi tasandamise tasandusseguga Ceresit CN 83,

asendades eemaldatud valukiht 60-70 mm betoonivaluga, kasutades selleks armatuurvõrku ja

betooni C37 ning sel juhul parandama kraanikausialuse panipaiga karkassi ja uksi, et uksed

jäävad käima ning kapp jääb välja paistma korrektne. Plaatvundamendi tasandamiseks ja

välisservade valamiseks kasutada saalungeid ehitaja materjalist, selliselt, et saalungi ja

olemasoleva plaatvundamendi vahele jääb ~10mm vahe, mis täidetakse samuti tasandamise

käigus selleks kasutatava seguga. Otsus, kummal viisil tehakse p 1.1.2.1.4 tööd, tehakse pärast

p 1.1.2.1.2 ehk pärast tasandussegu ja betooni eemaldamist vajalikus ulatuses (p 1.1.2.1.4.1);

vajadusel plaatvundamendi servade krohvimine (p 1.1.2.1.5); kõik muud ilmnevad ja

kaasnevad tööd mis on vajalikud ülalmainitud tööde teostamiseks (p 1.1.2.1.6); koristustööd,

saalungite ja ehitusprahi utiliseerimine ning vajadusel pinnase tasandamine (1.1.2.1.7).

2-22-14468

37.1.

Hageja pidi varjualuses eemaldama vana betoonikihi ja asendama selle külmakindla

tasandusseguga või betoonikihiga (p-d 1.1.2.1.1-1.1.2.1.4.1). Vaidlust ei ole, et hageja need

tööd teostas. Pooled vaidlevad selle üle, kas betoonikiht oli valatud kvaliteetselt või mitte.

37.2.

Pooled ei vaidle selle üle, et lakikiht on eemaldatud. Järelikult leidis maakohus õigesti,

et lakikihi eemaldamise osas (p 1.1.2.1.1) ei ole kostja nõue enam sundtäidetav. Tegemist ei

ole sellise tööga, mida hageja peaks tegema varjualuse põranda puuduste kõrvaldamisel

uuesti. Samuti nähtub poolte seisukohtadest, et hageja on eemaldanud varasemalt seal olnud

betooni 5-25 mm sügavuselt (lihvides või piikides), kahjustamata seejuures plaatvundamendi

penoplastist soojustust ning on aluspadja kruntinud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et

nende tööde osas (p-d 1.1.2.1.2 ja 1.1.2.1.3) ei ole kostja nõue enam sundtäidetav.

37.3.

Kompromissimääruse punkti 1.1.2.1.4.1 kohaselt võis hageja kostja volitatud

ehitusinseneri nõusolekul asendada punktis 1.1.2.1.4 nimetatud töö selliselt, et eemaldatud

valukiht kaetakse 60-70 mm betoonivaluga. Pooled ei vaidle, et selliselt hageja ka toimis. C

arvamuse kohaselt oli töö aga ebakvaliteetne ja ei vastanud heale ehitustavale. Pealispinnas

on liiga palju pragusid, betooni sisse on sattunud prahti, näha on tuuleringid ja plastkiud

turritavad välja. (I kd tl 9). Seda kinnitavad ka fotod (I kd tl 131-141). C ütluste kohaselt ei

ole pealevalu välistingimustele vastav, nii ei tohi teha. See toob kaasa tehnilisi probleeme. C

põhjendab seda sellega, et külmade saabumisel kahanemispraod jäätuvad ja lõhuvad betooni

veel rohkem ära (II kd tl 3-4). Maakohus leidis, et üldjuhul peavad ehitustööd olema teostatud

tehniliselt korrektselt ja ka visuaalselt ilusti, kuid esteetika küsimused ei saa olla sundtäitmise

aluseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks ei ole antud juhul tegemist üksnes

visuaalse probleemiga, vaid ka ehitustehnilise veaga. C on kinnitanud, et praod betooni sees

põhjustavad selle pinna lagunemise, kuna pragudesse koguneb vesi ja külmaga see jäätub.

Kompromissi punktis 1.1.2.3 on pooled kokku leppinud, et kostja (käesolevas asjas hageja)

poolt teostatavad varjualuse põranda parandustööd peavad vastama järgmisele nõuetele: uue

valatud tasandussegu ja/või betoonikihi paksus peab olema põranda keskel selline, et tagab

õige kalde sadevee äravooluks; põranda pealispind peab olema sile; põranda välisservad

peavad olema ühel kõrgusel ning oleksid vajalikud kalded keskelt välisservade suunas. Kalde

valimisel peab arvestama põrandapinnal asetseva kraanikausi aluse, kamina ja pliidiga

selliselt, et kalle ei oleks nende poole; kraanikausi aluse panipaiga uksed peavad olema

lihtsalt avatavad ja suletavad; viimistlustööd peavad vastama tänapäeva ehitusnõuetele ja

heale ehitustavale (I kd tl 6-8). Seega on praegusel juhul tegemist betoonivalu töö

mittevastavusega punktile 1.1.2.3, kuna prahi ja pragude olemasolu betooni sees ei vasta heale

ehitustavale ega ole ka pragude tõttu kvaliteetne. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti

tunnistanud selle töö osas kompromissimääruse sundtäitmise lubamatuks.

37.4.

Kompromissis leppisid pooled kokku, et kui varjualuse põranda kõrgus oluliselt

muutub, siis tuleb korrigeerida kraanikausi aluse panipaiga uksi ja karkassi, et uksed jäävad

käima ning kapp jääb välja paistma korrektne (p 1.1.2.1.4 ja p 1.1.2.1.4.1). Maakohus märkis

otsuse põhjendavas osas, et poolte vahel ei ole vaidlust, et varjualuse põranda kõrgus muutus.

Samuti märkis maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks varjualuse panipaiga uksi

korrigeerinud. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et panipaiga uste korrigeerimise

osas on kompromiss sundtäidetav. Seevastu tunnistas maakohus otsuse resolutsioonis

kompromissimääruse sundtäitmise punkti 1.1.2.1.4.1 osas tervikuna lubamatuks. Kuna

ringkonnakohus leiab, et punkti 1.1.2.1.4.1 osas tuleb hagejal põranda valamise töö uuesti

teostada või puudused kõrvaldada, saab ringkonnakohus ühtlasi ka maakohtu otsuse

ülaltoodud vastuolu kõrvaldada ning tervikuna punkti 1.1.2.1.4.1 osas hagi rahuldamata jätta.

Hagejal tuleb betoonivalu puuduste kõrvaldamise järgselt korrigeerida ka varjualuse

panipaiga uksi, et need jääksid käima ning kapp jääks välja paistma korrektne.

2-22-14468

37.5.

Kompromissimääruse punkti 1.1.2.1.5 kohaselt pidi hageja plaatvundamendi servad

krohvima. Hageja teostas krohvimise, kuid pooled vaidlevad selle kvaliteedi üle. Maakohus

leidis, et vundamendi äärte viimistlus ei ole esteetiline, kuid seda ei saa pidada ka selliseks

puuduseks, mis õigustaks sundtäitmist. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. C arvamuse

kohaselt oli töö ebakvaliteetne ja ei vastanud heale ehitustavale. Krohv on ebatasane, see ei

ulatu maapinnani ja selles on augud (I kd tl 9). Seda kinnitavad ka fotod (I kd tl 142-144). C

ütluste kohaselt valati betoon üle ääre, kuid sinna alla midagi ei pandud (II kd tl 3-4).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vastavalt punktile 1.1.2.3 pidi ka krohvitud serv

vastama kaasaegsetele ehitusnõuetele ja heale ehitustavale. Heale ehitustavale ei vasta

plaatvundamendi ehk varjualuse põranda serv, mis võib peale astumise korral ära murduda ja

mis näeb välja ebaesteetiline. Plaatvundamendi serva krohvimise kohustust ja valmidust ei saa

vaadelda iseseisva kohustusena lahus plaatvundamendi kui terviku parandamisest. Tegu on

töö ühe etapiga, mis tuleb teha punktis 1.1.2.3 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.

38. Nii sauna kui ka varjualuse tööde osas leppisid pooled kokku, et objekt tuleb pärast tööde

tegemist koristada (punktid 1.1.1.1.12 ja 1.1.2.1.7). Maakohtu hinnangul ei ole hageja

tõendanud, et ta teostas korrastustööd, kuid kuna kostja väidab, et tegi need ise, siis ei ole

selles osas kompromiss sundtäidetav. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et töömaa

koristamine ja pinnasetööd on kogu töö valmimise viimane etapp, mida ei saa vaadelda

iseseisva kohustusena sõltumatuna muudest töödest. Olukorras, kus hagejal on vaja

kompromissimääruse alusel veel töid teha või puuduseid kõrvaldada, tuleb jätta

sundtäidetavaks ka kompromissimääruse see osa, mis puudutab pärast nende tööde lõpetamist

toimuvat objekti korrastamist.

39. Hageja pidi koostama kõikide tööde teostamisel kõigi kaetud tööde kohta aktid ja

kooskõlastama need omanikujärelevalve inseneriga (p 1.1.5). Hageja saatis aktid kostjale

27.06.2022 (I kd tl 149). Kostja leiab, et hageja edastas aktid siis, kui hageja oli objektilt juba

lahkunud ja kaetud tööd olid suletud (08.06.2022). Seega ei saanud kostja väitel ehitusinsener

hinnata, kas on kasutatud õigeid materjale ja kuidas tööd on tehtud. Kostja hinnangul tuleb

ebaõigesti tehtud ja puudustega tööd parandada ning see annab võimaluse korrektsete kaetud

tööde aktide koostamiseks. Ringkonnakohus nõustub, et kuna osaliselt on tööd tegemata või

tuleb puudused kõrvaldada, siis tuleb selles osas ka kaetud tööde aktid uuesti esitada, mistõttu

oli maakohtu poolt ennatlik tunnistada sundtäitmine punkti 1.1.5 osas tervikuna lubamatuks.

Kostja etteheited kaetud tööde aktide esitamata jätmise kohta puudutavad sauna leiliruumi

lakke ja seina tsementplaadi paigaldamist. Kuna sauna lakke tsementplaadi paigaldamist ei

ole pooled kompromissis kokku leppinud, siis selles osas ei pea hageja kostjale ega

ehitusinsenerile ka kaetud tööde akte esitama. Küll aga tuleb hagejal seda teha seina

tsementplaadi paigaldamise osas selleks, et ehitusinsener saaks veenduda, kas tulekindel plaat

on paigaldatud seinale tulekindlast materjalist distantsliistudele või distantspuksidele (p

1.1.1.1.4).

Eelnevast tulenevalt tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks

kompromissimääruse punktis 1.1.5 osas, milles see ei puuduta punktis 1.1.1.1.4 märgitud

tulekindla plaadi paigaldamist.

40. Tööd loetakse kompromissi kohaselt tehtuks ja kompromiss vastava töö osas täidetuks,

kui punktide 1.1.1.1 või 1.1.2.1 alapunktides nimetatud tööd on valminud ja tellijale ilma

märkusteta üle antud (p 1.1.7). Maakohus märkis selles osas, et kuna kohus tuvastas tööde

valmisolu või selle puudumise, ei ole vajalik ka tööde vastuvõtmise vormistamine eraldi

aktiga ning selle osas tuleb ka tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga, et maakohus on vabastanud hageja töö üleandmise ja tööde üleandmisakti

koostamise kohustustest. Maakohus märkis resolutsioonis sisuliselt seda, et punkti 1.1.7 osas

on sundtäitmine lubamatu üksnes nende tööde osas, mille osas maakohus pidas tööd tehtuks.

2-22-14468

Kuna hagejal on vajalik teostada saunas saunalava lammutamine ja selle ehitus vastavalt

kompromissimääruse punktidele 1.1.1.1.1, 1.1.1.1.7, 1.1.1.1.8 ja 1.1.1.3 ning varjualuses

betoonpõranda puuduste kõrvaldamine vastavalt punktidele 1.1.2.1.4.1, 1.1.2.1.5, 1.1.2.1.6 ja

1.1.2.3, siis nimetatud osas tuleb hagejal ka tööde üleandmine vormistada vastavalt punktile

1.1.7. Seega sisuliselt on maakohtu otsustus selle punkti osas õige, kuna see hõlmab

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist tööde üleandmise aktide vormistamise osas üksnes

ulatuses, milles tööd on tehtud.

41. Kostja etteheide maakohtule kompromissimääruse punkti 1.1.8 osas (garantii andmise

kohustus) ei ole antud juhul asjakohane, kuna maakohus selles osas sundtäitmist lubamatuks

ei tunnistanud. Seega kompromissimääruse punkti 1.1.8 osas on kompromiss endiselt täidetav

ja kostjal on õigus tugineda puudustele, mis ilmnevad kahe aasta jooksul tehtud töö kostjale

üleandmisest.

42. Seega on eeltoodust tulenevalt võimalik tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr

195/2022/1299 lubamatuks Harju Maakohtu 19.11.2021 määrusega kinnitatud kompromissi

punktide 1.1.1.1.2, 1.1.1.1.3, 1.1.2.1.1, 1.1.2.1.2, 1.1.2.1.3 osas ning punkti 1.1.5 osas selles

osas, milles see ei puuduta punktis 1.1.1.1.4 märgitud tulekindla plaadi paigaldamist ja punkti

1.1.7 osas selles osas, milles see puudutab punktides 1.1.1.1.2, 1.1.1.1.3, 1.1.2.1.1, 1.1.2.1.2,

1.1.2.1.3 märgitud tööde vastuvõtmist.

43. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb jaotada uuesti ka menetluskulud.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuid arvestades hagi rahuldamist oluliselt

väiksemas osas, kui seda tegi maakohus (kogu tööde mahust kuulub hagi rahuldamisele ca

25% ulatuses), tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada selliselt, et maakohtu

menetluskuludest jääb hageja kanda 75% ja kostja kanda 25%.

44. Arvestades, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o 11 kompromissi

punkti osas ja rahuldamata jääb 5 punkti osas, tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud jaotada selliselt, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta 30%

ulatuses kostja kanda ja 70% ulatuses hageja kanda.

45. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei

ole poolte vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab

menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik