1-24-5424/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

13. november 2024. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5424

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Marju Persidskaja

Merili Riga

Alla Lašmanova, Regiina Laiapea

Kriminaalasi

Artur Aldusevitšus süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,

KarS § 184 lg 2 p 2, KarS § 424 lg 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Ruti Kilg

Süüdistatav

Artur Aldusevitšus, isikukood: 38809280242; XXX;

emakeel: XXX, XXX; käesoleval ajal Tartu Vanglas

eelvangistuses; elukoht vabaduses: XXX; XXX; XXX,

XXX. Kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu

Maakohtu 30.11.2021. a otsusega nr 1-21-7999 KarS §

4231 järgi 9-kuulise vangistusega, mida vähendati

KrMS § 238 lg 2 alusel 3 kuu vangistuse võrra ja kanda

jäi 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kanda

jäi 3 kuud ja 2 päeva vangistust. Kohus määras, et 3

kuud ja 2 päeva vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1, 3

alusel tingimisi täitmisele 1-aastase katseajaga.

Kahtlustatavana peeti kinni 04.04.2024. Tõkend –

vahistamine.

Kaitsja

Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, §-de 311-313 alusel kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Artur Aldusevitšus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks

mõista 4 aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Artur Aldusevitšus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõista

1 aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Artur Aldusevitšus KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 5

kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Artur

Aldusevitšusele liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Artur Aldusevitšusele mõistetud karistust 1/3

võrra, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista Artur Aldusevitšusele

karistuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes

karistuse kandmise aja algust Artur Aldusevitšuse kahtlustatavana kinnipidamisest,

s.o alates 04.04.2024.

Tõkend – vahistamine – jätta Artur Aldusevitšuse suhtes muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

Tühistada

kohtuotsuse

kuulutamisest

Artur

Aldusevitšusele

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri 06.04.2024. a määrusega (kriminaalasjas nr 24260150009)

kohaldatud lisapiirangud.

2. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikuludest 2628 eurot, kaitsjatasudest 848,90 eurot

ja sundrahast 1366 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Artur

Aldusevitšuselt välja menetluskuluna riigieelarvesse:

-

ekspertiisikulu ja joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 1315 eurot;

-

kaitsjatasu 426 eurot.

-

sundraha 684 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Artur Aldusevitšusel on õigus

tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 2425 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank

AS), märkides ära viitenumbri 99924700032106 ning selgituse “Artur Aldusevitšus,

otsus nr 1-24-5424, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel

ekspertiisiasutusele EKEI keemiaosakonnas asuvad ekspertiisidest järelejäänud ained

(aktid nr 24E-AN00186-01, 24E-AN00484-01).

KarS § 83 lg 1 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada

Lõuna prefektuuri hoiulaos akti nr 24ATH31044 alusel hoiul olevad kaks kasutatud

süstalt ja pakend (pakend nr 1.1), minigrip kott ja pakend (pakend nr 1.2), viis fooliumi ja

pakend (pakend nr 1.3), läbipaistev kile ja pakend (pakend nr 1.4), pruun kott, mille sees

foolium (pakend nr 1.5), klaaspudel ja pakend (pakend nr 1AA), tops ja pakend (pakend nr

2AA) ja soonkinnitusega kilekott ja pakend (pakend nr 3AA).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde selle

juures asuvad DVD-R, DVD+R plaadid ning CD plaat neile salvestatud andmetega

(kokku 5 tükki).

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses

tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale

apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus

apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse

kirjalikul nõusolekul.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele

järgnevast päevast.

Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni

esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kantselei kaudu 04.12.2024. a kell 10.00.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus

Artur Aldusevitšust (Aldusevitšus) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 26.01.2016

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega nr 1-15-11025 karistatud KarS § 184 lg 2

p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas ebaseaduslikult narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid - metadooni ning suures koguses protonitaseeni järgnevalt

-

eeluurimisel tuvastamata asjaoludel, ajal ja kohas viis (5) valget ümmargust

poolituskriipsuga tabletti, mis sisaldavad kokku 90 mg (0,090 g) metadooni;

-

13.01.2024 XXX Valga linnas E. S. (S.) kokku 0,43 g valget pulbrit, mis sisaldab

2,0% protonitaseeni, so 0,0086 g puhast protonitaseeni;

-

13.01.2024 XXX Valga linnas E. S. (S.) 0,10 g valkjat pulbrit, mis sisaldab 2,7%

protonitaseeni, so 0,0027 g puhast protonitaseeni;

kuni need narkootilised ained politsei poolt 13.01.2024 kella 23:40 ajal Tartu linnas Rüütli 24

ees leiti ja ära võeti. Kokku piisab ekspertiisiaktis nr 24E-AN00186-01 märgitud valgest

pulbrist massiga kokku 0,43 g, mis sisaldab 0,0086 g protonitaseeni ja valkjast pulbrist

massiga 0,10 g, mis sisaldab 0,0027 g protonitaseeni, narkootilise joobe tekitamiseks umbes

113–452 inimesele, keskmiselt umbes 180 tavalisele inimesele.

Samuti omandas Artur Aldusevitšus eeluurimisel tuvastamata asjaoludel, ajal ja kohas suures

koguses järgmisi narkootilisi ja psühhotroopseid aineid:

-

värvusetu vedelik topsis massiga 22,14 g (25,0 mg), mille etiketil kirje XXX 10mg/ml

25ml (1 ml vedelikku sisaldab 10 mg (0,010 g) diasepaami), milles sisaldub 0,25 g

diasepaami (25,0 ml vedelikku);

-

valkjas pulber massiga 0,063 g, mis sisaldab metadooni, mille protsendilist sisaldust ei

määratud aine vähesuse tõttu;

-

valge pulber massiga 0,015 g, mis sisaldab metadooni, mille protsendilist sisaldust ei

määratud aine vähesuse tõttu;

-

valkjas pulber massiga 0,21 g, mis sisaldab diasepaami ja oksükodooni, millede

protsendilisi sisaldusi ei määratud aine vähesuse tõttu;

kuni need narkootilised ja psühhotroopsed ained politsei poolt 15.03.2024 kell 21:30 Tartu

linnas Lääneringtee 37 asuvas Lõunakeskuses Artur Aldusevitšuse valdusest leiti ja ära võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule. Protonitaseeni puhul on selliseks koguseks 0,25–1 mg (0,00025–

0,001 g), keskmiselt umbes 0,63 mg (0,00063 g) protonitaseeni, metadooni puhul on selliseks

koguseks 650 mg (0,65 g), diasepaami puhul on selliseks koguseks 210 mg (0,21 g) ning

oksükodooni puhul on selliseks koguseks 163 mg (0,16 g).

Sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemine ” lisa 1 alusel kuulub protonitaseen narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I

nimekirja, metadoon ja oksükodoon kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II

nimekirja ning diasepaam narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja.

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so. narkootilise

aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on

varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo.

Samuti süüdistatakse Artur Aldusevitšust (Aldusevitšus) selles, et tema isikuna, keda on

26.01.2016 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-15-11025/13 karistatud KarS

§ 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, võttis 17.04.2023 kella 14:05

paiku Tartu linnas Kalda tee 1C asuva Eedeni kaubanduskeskuse kesksissepääsu juures

asuvast jalgrattaparklast kinnitustrossi eemaldamise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil

ära sinna trosslukuga kinnitatud kaks elektritõukeratast: Xiaomi Pro 2 väärtusega 499 € ja

Xiaomi Pro 2 Mercedes-AMG väärtusega 599 €.

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuritegu, s.o võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime

pannud varguse.

Samuti süüdistatakse Artur Aldusevitšust selles, et tema juhtis 13.01.2024 kella 23:06 ajal

Tartu linnas Laial tänaval ja Rüütli tänaval mootorsõidukit Audi registreerimisnumbriga

XXX, olles narkootiliste ainete metamfetamiini, amfetamiini, metadooni ja alprasolaami

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

Sellega rikkus Artur Aldusevitšus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg

1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund

tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on

joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on

joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud joove.

Samuti rikkus Artur Aldusevitšus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg

1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria

juhtimisõigus. Liiklusseadus § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära

võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki

juhtimine joobeseisundis.

2. Prokurör pidas süüdistust tõendatuks ja ta palus A. Aldusevitšuse süüdi tunnistada

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, karistades teda 1-aastase vangistusega, KarS § 184 lg 2 p 2 järgi,

karistades teda 5 aasta ja 6-kuulise vangistusega, ja KarS § 424 lg 1 järgi, mõistes karistuseks

6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Seda

karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

lugeda karistuse kandmise algust kahtlustatavana kinnipidamisest 04.04.2024. KarS § 50 lg 1

alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

3. Kaitsja märkis, et vaidluse all ei ole süüküsimus, vaid karistus. Juhtimisõiguse

äravõtmine tuleks jätta kohaldamata. Kohus võiks mõista leebema karistuse prokuröri

küsitust, s.o 4 aastat ja 6 kuud kõige eest kokku, mida vähendada 1/3 võrra. Kaitsealune leiab,

et karistus võiks olla osaliselt tingimisi. Kohaldatud suhtluskeeld tuleks tühistada.

4. Süüdistatavale on süüdistus arusaadav. Tunnistab, et tema valduses olid süüdistuses

toodud narkootilised ained ja ka tõukerataste vargust. Ta juhtis mootorsõidukit narkojoobes,

kuid peab vajalikuks märkida, et kui tunneks, et ei suuda sõita, ei istuks ta kunagi rooli.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus hindab A. Aldusevitšusele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (I), KarS § 199 lg 2 p 4

järgi (II) ja KarS § 424 lg 1 järgi (III) esitatud süüdistusi. Seejärel mõistab talle karistuse ja

võtab seisukoha kohaldatud lisapiirangute osas (IV) ning otsustab menetluskulude hüvitamise

(V) ja asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed (VI).

(I)

6. Süüdistatav kinnitas kohtulikul uurimisel, et tema käes olid süüdistuses toodud

narkootilised ja psühhotroopsed aineid. Kohtueelses menetluses antud ütlustes selgitas ta, et

metadoon ja diasepaam olid tema valduses, kuid ei kuulu talle. Nitaseeni ostis enda tarbeks.

13.01.2024 ära võetud metadooni tabletid kuulusid G. T. ja protonitaseeni ostis ta Valgast E.

S. käest 13.01.2024. Selleks sõitis ta üksinda Valga linna ja ostutehing võis toimuda kell 21-

22. See oli pulbri kujul, fooliumi sees ja kotis. Ta sai E. käest sama palju ainet, kui politsei

temalt ära võttis (II kd, tl 10-14). 13.01.2024 sõitis ta endale protonitaseeni ostmiseks S. N.

Valga linna. Selleks hakkasid nad S. kella 19 ajal Tartust sõitma. Ostmine pidi toimuma E. S.

tuttava käest. Tema ostis müüjalt neli fooliumis pakendit, kus sees protonitaseeni ja ühe

koguse ainet kiles, mis ei olnud tema teada protonitaseen. S. ootas autos. Ta ei mäleta, kust sai

15.03.2024 temalt ära võetud diasepaami, metadooni ja oksükodooni. Ühtegi neist ei ole talle

arsti poolt väljakirjutatud (II kd, tl 82-87).

7. Kohus nendib, et Valgast protonitaseeni ostmise osas on A. Aldusevitšuse kohtueelses

menetluses antud ütlused mõnevõrra erinevad, samas on ütlused ühetaolised selles, et ta

nimetatud aine Valgast omandas. Lisaks süüdistatava ütlustele ainete päritolu ja omandamise

asjaolude kohta on kohtu käsutuses ka muid tõendeid, millised kogumis A. Aldusevitšuse

ütlustega tõendavad talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust.

13.01.2024 leitud ja ära võetud ained

8. Tunnistajate K. A. (I kd, tl 135-136) ja S. N. (I kd, tl 144-146) ütluste kohaselt käis A.

Aldusevitšus 13.01.2024 Valgas. K. A. sõnul oli Arturil Telegrammis kasutajaga E. lepitud

kokku Valka minemine. Ta teadis, et Artur läheb ostma narkootilist ainet „raske“, mis on

fentanüül või nitaseen. Artur pidi korra ära käima ja õhtul helistas talle S. N., et nad on

Arturiga kinni peetud, kuna Arturi rahakotist leiti midagi. S. N. sõnul, kui nad umbes kella

21.30 Valgasse jõudsid, läks Artur kortermajja, kus oli 15-20 minutit. Ta ei rääkinud Arturiga,

kelle juures ja miks ta käis. Tartusse tagasi jõudes pidas politsei nad kinni ja kontrollis asjad

üle. Ta ei tea, mis Arturil kaasas oli.

9. A. Aldusevitšuselt võeti tema kinnipidamisel ära mobiiltelefon Xiaomi 12 Note (II kd,

tl 1-7). Seadmes olevatest andmetest ja kahel SIM kaardil olevatest andmetest tehti koopiad (I

kd, tl 147-149). Andmeid vaadeldi 15.07.2024. a (I kd, tl 150-223). Need andmed tõendavad,

et A. Aldusevitšus suhtles 13.01.2024 Telegram rakenduses E.-nimelise kasutajaga (I kd, tl

155-156, 158-159), kellega lepiti kokku kohtumine (I kd, tl 194, tõlge tl 214) ning A.

Aldusevitšus käis 13.01.2024 Valgas aadressil XXX (I kd, tl 154). XXX, Valga on ka üheks

E. S. kehtivaks elukohaks (I kd, tl 98). Märkimisväärne on seegi, et ülekuulamisel selgitas A.

Aldusevitšus, kuidas tal ei olnud soovitud protonitaseeni ostmiseks piisavalt raha, mistõttu

lepiti E. kokku, et ta annab talle gaasirelva ja saab E. selle eest 60 eurot (II kd, tl 85). Sellest

on juttu ka A. Aldusevitšuse ja E.-nimelise kasutaja suhtluses (I kd, tl 193, tõlge tl 213).

Samas ei räägita kogu suhtluse jooksul sellest, et soovitud protonitaseeni müüjaks on keegi

kolmas isik. Sellest ei rääkinud tegelikult kuni 05.08.2024 toimunud ülekuulamiseni (II kd, tl

82-87) ka süüdistatav - kohe pärast tema kinnipidamist toimunud ülekuulamisel kinnitas A.

Aldusevitšus, et protonitaseeni müüjaks oli E. S. (II kd, tl 10-14).

10. Tunnistaja O. S. ütlused (I kd, tl 55-57) ja 06.02.2024. a asitõendi vaatlusprotokollist

(I kd, tl 24-30) nähtuv kinnitab, et 13.01.2024 peeti Tartus Rüütli tänaval kinni A.

Aldusevitšuse juhitud mootorsõiduk Audi A4 reg.nr. XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt

teostati kontroll nii A. Aldusevitšusele kui ka sõidukile ning A. Aldusevitšuse dressipluusi

kõhutaskust leiti kaks kasutatud süstalt, püksitaskust minigrip kott viie valge tabletiga. Samuti

oli tal taskutes kasutamata süstlaid, väikesed anumad. Sõiduauto pagasiruumist leiti pruun

kiletatud topeltfooliumiga kott ning rahakoti münditaskust viis väikest fooliumpakikest ja

valget värvi aine läbipaistvas kiles. Tunnistaja ütlustega, mis A. Aldusevitšuse ja tema juhitud

sõiduki kontrollimisel leiti, on kooskõlas viidatud 06.02.2024. a ning ka 09.02.2024. a

asitõendi vaatlusprotokollides (I kd, tl 31-33, tl 34-43) sedastatu. Samuti 13.01.2024. a

vallasasja läbivaatuse protokollis (I kd, tl 47-pöördel) ja 13.01.2024. a vallasasja

hoiulevõtmise protokollis (I kd, tl 48-pöördel) märgitu.

11.

02.02.2024. a vaadeldi A. Aldusevitšuselt 13.01.2024 ära võetud kahte kasutatud

süstalt, viit ümmargust valget värvi tabletti minigrip kotis, viit hõbedast värvi fooliumpakki ja

valget värvi ainet läbipaistvas kilekotis (I kd, tl 58-65) ja nende suhtes määrati teostada

ekspertiis (I kd, tl 66-68). Ekspertiisiaktis nr 24E-AN00186-01 sisalduva eksperdiarvamuse

kohaselt (I kd, tl 69-71) sisaldavad A. Aldusevitšuselt ära võetud viis tabletti arvestuslikult

kokku 90 mg (0,090 g) metadooni ja valge pulber massiga 0,43 g sisaldab 2,0%

protonitaseeni, pulbris sisaldub 0,0086 g protonitaseeni. Valkjas pulber massiga 0,10 g

sisaldab 2,7% protonitaseeni ja pulbris sisaldub 0,0027 g protonitaseeni.

12. Seejuures teostati ka DNA ekspertiis (I kd, tl 75-81) ja varem analüüsitud DNA-

profiilide võrdlemise ekspertiis (I kd, tl 92-97). Neist selguvalt leidus A. Aldusevitšuse

bioloogilist materjali nii süstaldelt võetud proovidelt kui ka minigrip kilekotil, milles olid

tabletid, ning ainet sisaldanud kilel. E. S. bioloogilist materjali leidus ainet sisaldanud

fooliumvoldikul nr 1 ja ka ainet sisaldanud kilel. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00186-

01 (I kd, tl 69-71) sisaldasid nii kiles kui ka fooliumvoldikus nr 1 olnud pulbrid

protonitaseeni.

13. Ekspertiisiakti nr 24E-AON00008-01 (I kd, tl 85-88) kohaselt piisab valgest pulbrist

massiga 0,43 g, mis sisaldab 0,0086 g protonitaseeni, narkootilise joobe tekitamiseks umbes

86-344, keskmiselt umbes 137-le tavalisele inimesele. Kümnele tavalisele inimesele umbes

0,0314 g ekspertiisiks esitatud pulbrist. Valkjast pulbrist massiga 0,10 g, mis sisaldab 0,0027

g protonitaseeni, piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 27-108, keskmiselt umbes 43-

le tavalisele inimesele. Kümnele tavalisele inimesele piisab keskmiselt umbes 0,0233 g

ekspertiisiks esitatud pulbrist.

14. Lisaks eelnevale, millega on tõendatud A. Aldusevitšuse valduses erinevate

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete leidumine, on lükatud ümber tema väide, et 13.01.2024

temalt ära võtud metadooni tabletid kuulusid G. T. Tunnistaja kinnitusel (I kd, tl 139-141) ei

ole ta endale väljakirjutatud ravimeid, s.o metadooni tablette ega diasepaami jätnud A.

Aldusevitšuse elukohta või neid talle andnud.

15.3.2024

leitud ja ära võetud ained

15. Tunnistaja I. A. (I kd, tl 99-101) ja G. P. (I kd, tl 102-103) ütlused kinnitavad, et

15.03.2024 peeti Tartu Lõunakeskuses kinni A. Aldusevitšus. A. A. ütluste kohaselt olid

isikul taskus süstlad ja fooliumpaberit ning tunnistaja G. P. sõnul olid tal taskutes süstlad ja

õlakotis soonsuletav läbipaistev kott, milles valge aine, valget värvi tops, milles ainejäägid,

ning pruuni värvi klaaspudelis läbipaistev vedelik kirjaga XXX 10 mg/ml 25ml. Isik oli

silmnähtavalt narkojoobes ja talle tehtud süljetest reageeris positiivselt ainetele AMP, BZO ja

MTD. Soonkinnisega kilekoti valge pulbrilise ainega, väikese klaaspudeli vedelikuga ja

valget värvi topsiku pakendasid nad ümbrikusse.

16. Tunnistaja G. P. ütlusi A. Aldusevitšuse joobe kontrollimise kohta kinnitab

15.03.2024. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd, tl 105-pöördel) – testi tulemus

andis positiivse vaste ainetele AMP, BZO, MTD. See, et väljakutsele vastanud patrull võttis

A. Aldusevitšuselt hoiule soonkinnisega koti koos sisuga, klaaspudeli vedelikuga ning valget

värvi topsiku, on tõendatud 15.03.2024. a hoiule võtmise protokolliga (I kd, tl 104-pöördel).

Seejuures toimetati eelnimetatute suhtes ka ekspertiis (I kd, tl 106-108). Selle tulemusena asus

ekspert seisukohale (I kd, tl 110-112), et valkjas pulber massiga 0,063 g sisaldab metadooni,

valge pulber massiga 0,015 g sisaldab metadooni ja valkjas pulber massiga 0,21 g sisaldab

diasepaami ja oksükodooni, kuid nende protsendilisi sisaldusi ei määratud ainete vähesuse

tõttu. Seevastu ekspertiisiks esitatud läbipaistev värvusetu vedelik massiga 22,14 g (25,0 mg)

sisaldab diasepaami. Vastavalt etiketil toodule sisaldab 1 ml vedelikku 10 mg (0,010 g)

diasepaami, seega sisaldub 25,0 ml vedelikus arvestuslikult 0,25 g diasepaami.

17. Kokkuvõtvalt loeb kohus tõendatuks, et A. Aldusevitšuse valdusest leiti ja võeti ära

13.01.2024 ja 15.03.2024 süüdistuses toodud ained. Samuti oli neid aineid vastavalt eelnevalt

käsitletule süüdistuses toodud kogustes. Seejuures on kohus seisukohal, et protonitaseeni

sisaldavate pulbrite osas võimaldab tõendikogum lugeda tõendatuks, et need omandas

süüdistatav 13.01.2024 Valga linnas E. S. käest, kuivõrd ühtegi objektiivset viidet sellele, et

protonititaseeni sisalduvad pulbrid müüs talle keegi teine isik peale E. S., tõendikogumist ei

nähtu. Teiste A. Aldusevitšuselt ära võetud ainete päritolu ja omandamise asjaolude kohta

tõendid täpsemaid järeldusi teha ei võimalda. Ehk siis omandas A. Aldusevitšus need, nagu

süüdistuseski märgitud, eeluurimisel tuvastamata asjaoludel, ajal ja kohas.

18. KarS § 184 lg 2 p 2 sätestab kuriteona narkootilise või psühhotroopse aine suures

koguses käitlemise isiku poolt, kes on varem pannud toime karistusseadustiku 12. peatüki 1.

jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise,

ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. NPALS § 2

p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud

nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete

isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Tulenevalt

NPALS § 31 lg 1 esimesest lausest kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 18.05.2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja

psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete

rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud

aineid sisaldavad ravimid.

19. Määruse lisa 1 nimekirjas I on nimetatud protonitaseen, II nimekirjas metadoon ja

oksükodoon ning diasepaam IV nimekirjas. Ehk siis vastavad need ained NPALS § 31 lg 1

tunnustele. Selleks, et jaatada suures koguses käitlemist, peab eelnimetatud ainetest vastavalt

NPALS § 31 lg-s 3 sätestatule piisama narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetele (II kd, tl 185-186) on sellisteks

kogusteks metadooni puhul 650 mg (0,65 g), tavalise oksükodooni puhul 163 mg (0,16 g) ja

prolongeeritud vormis 430 mg (0,43 g) ning diasepaami puhul 210 mg (0,21 g).

Protonitaseeni puhul on selliseks koguseks tavalise inimese puhul 0,25-1 mg (0,00025-0,001

g) ja keskmiselt umbes 0,63 mg (0,00063 g) (I kd, tl 87). Seega oli 13.01.2024 A.

Aldusevitšuse valduses suures koguses protonitaseeni ja 15.03.2024 suures koguses

diasepaami. Kuivõrd A. Aldusevitšust on karistatud Harju Maakohtu 26.01.2016. a otsusega

nr 1-15-11025 (II kd, tl 130-133) KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, milline karistus oli nii 13.01.2024

kui ka 15.03.2024 kehtiv, realiseeris ta KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu.

20. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete

tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik vähemalt võimalikuks, et käitleb narkootilist või

psühhotroopset ainet.1 Kohtu hinnangul tegutses A. Aldusevitšus tahtlikult, s.o kavatsetult

KarS § 16 lg 2 mõttes. Materjalidest nähtuvalt on ta pikaaegne narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete tarvitaja. Tal on nendest ainetest sõltuvus. Teda on varem käitlemise

eest kriminaalkorras karistatud (omandas suures koguses aineid ja hoidis neid enda valduses

kuni äravõtmiseni) ning väärteokorras tarvitamise eest (II kd, tl 98-184). Käesolevas asjas on

eelnevalt käsitletuga tõendatud, et temalt äravõetud ained omandas ta enda tarbeks ning

selleks, et saada soovitud protonitaseeni, sõitis ta Tartust Valga linna. Eelnevat arvestades

puudub kohtul kahtlus, et A. Aldusevitšus oli teadlik, et ta omandab ja hoiab enda valduses

narkootilisi/psühhotroopseid aineid ja teadis ka, et omandatud ja 13.01.2024 ära võetud

protonitaseeni ja 15.03.2024 ära võetud diasepaami on suures koguses.

(II)

21. A. Aldusevitšus tunnistas kohtulikul uurimisel varguse toimepanekut. Seda tegi ta ka

kohtueelses menetluses (II kd, tl 44-46, 47, 82-87). Ta oli kevadel 2023 Eedeni juures. Tal

olid pikemad juuksed, seljas tume jope, dressid ja tossud ning peas must müts. Talle tuli idee

võtta sissepääsu juurde pargitud tõukerattad. Nende kinnitustross oli lihtsalt ja valesti

kinnitatud, mistõttu polnud vaja seda tõukside võtmiseks isegi läbi lõigata. Ta pani kaks ära

võetud tõukeratast enda tõukeratta Xiaomi juhtrauale rippuma ja sõitis Eedeni silla poole. Ta

viis tõukerattad koju ja hiljem müüs need maha, et saada raha amfetamiini ja Oxykotini

ostmiseks (II kd, tl 44-46).

22. A. Aldusevitšuse kirjeldusega kattub Eedeni Kaubanduskeskuse videofaililt nähtuv (I

kd, tl 10-16). Videosalvestiselt on näha, kuidas kell 13:56:49 saabuvad Kalda tee 1C, Tartu

asuva keskuse juurde lapsed tõukeratastega ja kell 13:59:10 saabub keskuse juurde tumedates

rõivastes ning musta nokamütsiga meesterahvas. Seejärel on alates kell 14:07:32 näha, kuidas

see meesterahvas toimetab tõukerataste juures ja sõidab seejärel tõukerattaga minema – tema

tõukeratta juhtraual on seejuures 2 tõukeratast, mida seal keskuse juurde saabumisel ei olnud.

23. Eelnevaga on kooskõlas ka kannatanu X.D ütlused (I kd, tl 17-19). Tema lapsed

läksid 17.04.2023 kella 13.45 paiku jäätisemahlakokteili ostma. Tõukerattad Xiaomi Pro 2

(maksumus 499,99 eurot) ja Xiaomi Pro 2 Mercedes-AMG Petronas F1 Team Edition

(maksumus 599,99 eurot) pargiti Eedeni peasissepääsu juurde ja umbes 40 minutit hiljem

tõukerattaid seal enam ei olnud. Tema XXX esitas varguse kohta süüteoteate. Tõukerataste

maksumuse, v.a omavastutuse 185 eurot, hüvitas kindlustus. Lisaks kannatanu X.D ütlustele

tõendavad tõukerataste väärtust Metaan AS kviitungid (I kd, tl 20). Ka nende kohaselt maksid

Xiaomi tõukerattad 599,99 eurot ja 499,99 eurot.

24. Seega kinnitavad eelpool käsitletud tõendid kogumis, et A. Aldusevitšus võttis

17.04.2023 süüdistuses toodud ajal Tartu linnas Kalda tee 1C asuva Eedeni kaubanduskeskuse

juurest kinnitustrossi eemaldamise teel ära tõukerattad Xiaomi Pro 2 väärtusega 499 eurot ja

Xiaomi Pro 2 Mercedes-AMG väärtusega 599 eurot. Kuivõrd A. Aldusevitšust on karistatud

Harju Maakohtu 26.01.2016. a otsusega nr 1-15-11025 (II kd, tl 130-133) KarS § 199 lg 2 p-

de 7, 9 järgi, milline karistus oli 17.04.2023 kehtiv, realiseeris ta KarS § 199 lg 2 p 4

objektiivse koosseisu.

25. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik

tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on

vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses.2 Kohtu hinnangul tegutses A.

1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 184 komm. 3

Aldusevitšus varguse toimepanemisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Eelnevalt käsitletu

pinnalt ei saa järeldada, et A. Aldusevitšus oleks pidanud tõukerattaid enda omaks. Vastupidi,

ta teadis, et tõukerattad, millised ta Eedeni Kaubanduskeskuse juurest ära võttis, ei ole tema

omad ehk on talle võõrad. Ta võttis tõukerattad ära, eemaldades tema hinnangul valesti

kinnitatud kinnitustrossi, eesmärgiga saada sõltuvusainete ostmiseks raha. Seetõttu viis ta

need esialgu koju ja müüs hiljem maha (II kd, tl 45 all). Seega jättis ta tõukerataste omaniku

nendest jäädavalt ilma, pöörates need enda kasuks.

(III)

26. KarS § 424 lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises

joobeseisundis.

27. Kohtulikul uurimisel A. Aldusevitšus ütlusi anda ei soovinud, kuid tunnistas end

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises süüdi. Kohtueelses menetluses oli tema seisukoht, et

tal olid mootorsõidukit juhtides jääknähud (II kd, tl 10-14). Ta oli 13.01.2024 hommikul kella

11 paiku viimati metadooni tarvitanud, kuid ei arva, et oli joobes, kui politsei ta Tartus Rüütli

tänaval peatas. 12.01.2024 tarvitas ta oksükodooni ja diasepaami, amfetamiini tarvitas umbes

3 päeva enne seda (II kd, tl 82-87). Kohtu käsutuses on aga ka muid tõendeid, mis kogumis

eelnevaga tõendavad A. Aldusevitšusele KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistust.

28. Tunnistaja O. S. sõnul (I kd, tl 55-57) märkas temaga tööl olnud politseiametnik

13.01.2024 kell 23:06 Tartus Laial tänaval liikumas kahtlase välimusega sõidukit, mis pööras

järsult Rüütli tänavale. Nad otsustasid sõiduki peatada. Sõidukit juhtis A. Aldusevitšus, kelle

juhiload olid aegunud. A. Aldusevitšus kinnitas, et tarvitas umbes kolm päeva tagasi

amfetamiini. Nad viisid ta uriiniproovi võtmiseks psühhiaatriakliinikusse.

29.

06.02.2024. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 24-30) ja 09.02.2024. a asitõendi

vaatlusprotokollides (I kd, tl 31-33, tl 34-43) vaadeldi kiirreageerijate vormikaamerate

salvestisi 13.01.2024 Tartus Rüütli 24 toimunud sündmusest. Sealt nähtuv on eelnevaga

kooskõlas. Salvestistelt on näha, et peatatud on sõiduauto Audi reg.nr.-ga XXX, mille

juhipoolsest uksest väljub musta värvi nokamütsi ja jopega ning halli dressipluusiga

meesterahvas (I kd, tl 25, 35). Ta tuvastatakse kui A. Aldusevitšus (I kd, tl 30). Teostatud

turvakontrolli käigus avaldas A. Aldusevitšus politseiametnikele, et pole hetkel narkootikume

tarvitanud - viimati tarvitas kolm päeva tagasi (I kd, tl 37, 39). Ühtlasi avaldas A.

Aldusevitšus, et tema juhiload on aegunud (I kd, tl 35).

30. Edasise osas nähtub, et A. Aldusevitšus kõrvaldati mootorsõiduki Audi A4 reg.nr.

XXX juhtimiselt samal päeval, s.o 13.01.2024 kell 23:06, kuna tal puudus vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus ning kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või

psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid (I kd, tl 44-pöördel). Sõiduk Audi A4

reg.nr. XXX teisaldati hoiukohta (I kd, tl 45-pöördel) ja anti hiljem üle selle vastutavale

kasutajale (I kd, tl 46).

31. Sündmuse raames kontrolliti A. Aldusevitšuse joovet indikaatorvahendiga (I kd, tl 51-

pöördel). Indikaatorvahend andis positiivse näidu, reageerides ainetele MDMA, OXY, MTD,

BZD, AMP, MET, MDA. Protokollist nähtuvalt edastati uriiniproov riiklikule

ekspertiisiasutusele. Pärast kinnipidamist teostati A. Aldusevitšusele läbivaatus 14.01.2024

kell 00:30, mille käigus kirjeldati nii tema terviseseisundit kui ka võeti uriiniproov (I kd, tl 52-

2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 199 komm. 37.1

pöördel). Terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt muutus ta läbivaatuse edenedes kärsitumaks

ja rahutumaks. Tal ei olnud artikulatsioonihäireid, kuid tema kõne oli aeglane, samuti oli

pupillide reaktsioon valgusele tavapärasest aeglasem. Tema täpsemad liigutused olid kergelt

ebakorrapärased, ta ei suutnud hoida rütmi. Tarvitatud ainete osas avaldas, et hommikul võttis

0,5 mg alprasolaami ning 3-4 päeva tagasi amfetamiini. Ühtlasi oli joonud 13.01.2024 jooksul

pool purki 4,5%-list õlut. Võetud uriiniproovist (juhtum nr 24T-TXT00234) leiti

metamfetamiini, amfetamiini, metadooni ja alprasolaami (I kd, tl 53). Võttes arvesse

terviseseisundi kirjeldamise saatekirjas sedastatu ning saatekirjas nr 24T-TXT00234 märgitu,

asus kohtuekspert-arst-toksikoloog M. T. seisukohale, et A. Aldusevitšusel esineb

narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove.

32. Nagu nähtus, leidus A. Aldusevitšuse uriinis metamfetamiini, amfetamiini, metadooni

ja alprasolaami. Tervisekassa vastuse kohaselt ei ole neist ühtegi talle aastal 2024 välja

kirjutatud, varasem alprasolaami retsept oli annulleeritud (II kd, tl 92-97). Metamfetamiin ja

amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I-IV) I nimekirja, metadoon II nimekirja ja

alprasolaam IV nimekirja. Ehk siis on kõikide A. Aldusevitšuse uriinist leitud ainete näol

tegemist narkootiliste või psühhotroopsete ainetega. Ühtlasi nähtub, et mõningad A.

Aldusevitšuse kehalised ja psüühilised reaktsioonid ning funktsioonid olid tema läbivaatusel

häiritud ning sel põhjusel, lisaks uriinist leituga, asuski kohtuekspert-arst-toksikoloog

seisukohale, et tal esineb joove.

33. Eeltoodu alusel on tõendatud, et A. Aldusevitšus juhtis 13.01.2024 kella 23:06 ajal

Tartu linnas Laial ja Rüütli tänaval mootorsõidukit Audi reg.nr. XXX, olles metamfetamiini,

amfetamiini, metadooni ja alprasolaami tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Ehk siis

realiseeris ta KarS § 424 lg 1 objektiivse koosseisu.

34. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste

suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.3 Vaadates

eelnevat, selgub, et A. Aldusevitšus kinnitas politseiametnikule, et tarvitas paar päeva tagasi

amfetamiini, kuid läbivaatusel kinnitas sellele lisaks ka alprasolaami tarvitamist. Ütlustes

kinnitas ta 13.01.2024 hommikul metadooni ja 12.01.2024 oksükodooni ja diasepaami ning

umbes 3 päeva tagasi amfetamiini tarvitamist. Ühtlasi on ta menetluses avaldanud, et arvab, et

tal olid mootorsõidukit juhtides jääknähud. Seejuures muutus ta tema läbivaatuse käigus

järjest rahutumaks ja tema pupillide reaktsioon valgusele oli häiritud, samuti kõne aeglasem

ning täpsemad liigutused ebakorrapärased. Ta ei suutnud hoida rütmi. Kohtu hinnangul pidi

A. Aldusevitšus eelnevat vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib mootorsõidukit

joobeseisundis. Seda enam, et materjalide kohaselt on tegemist pikaaegse narkootiliste ainete

tarvitajaga, kellele on seetõttu erinevate ainete mõju ja nende tarvitamise järgne enesetunne

teada. Seega on kohus seisukohal, et A. Aldusevitšus pani mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

35. Ühegi A. Aldusevitšusele etteheidetava teo puhul ei ole kohus tuvastanud

õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

(IV)

36. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm. 9.1

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

37. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.4 Süü suurust hinnates tuleb keskenduda

teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli

kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid

tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse

kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.5

38. KarS § 184 lg 2 p 2 sanktsiooniks on kolme- kuni viieteistaastane vangistus. KarS §

199 lg 2 p 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS

§ 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on võimalik rahalise karistuse kõrval

mõista kuni kolmeaastane vangistus.

39. Hinnates A. Aldusevitšuse süü suurust, märgib kohus, et süüdistusest tulenevalt pani ta

toime eriliigilisi ning erinevaid õigushüvesid ründavaid süütegusid, s.o varguse,

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures

koguses käitlemise. Seejuures võtab kohus arvesse, et kahe tõukeratta varguse pani ta toime

päevasel ajal sõltuvusainete jaoks raha saamiseks ning mootorsõiduk joobeseisundis juhtimise

öisel ajal, kus liiklustihedus on tavapärasest väiksem. Samas ei saa jätta arvestama, et

joobeseisundis mootorsõidukit juhtides ohustatakse sellega lisaks iseendale ka teisi isikuid.

Lisaks puudus tal juhtimisõigus. Narkokuriteo puhul arvestab kohus aga seda, et süüdistuses

väljatoodud metadooni ja oksükodooni ning suures koguses protonitaseeni ja diasepaami

puhul ei olnud tal asja materjalidest nähtuvalt nende levitamise eesmärki. Kohus arvestab

sedagi, et viimati karistati teda kriminaalkorras käitlemise eest aastal 2016. Kohtu hinnangul

ei esine ei karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus A. Aldusevitšuse süü keskmiseks.

40. Karistusregistri teatise (II kd, tl 98-113) ja erinevate otsuste väljatrükkide (II kd, tl

114-184) kohaselt on A. Aldusevitšust korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka

väärteokorras. Seejuures on väärteokorras karistatud teda nii rahatrahvide kui ka arestiga ning

võimaldatud teha üldkasulikku tööd. Kriminaalkaristuste puhul on samuti näha, et ta on

saanud kohtult nii võimalusi karistuse vabaduses ärakandmiseks kui ka kandnud mitmel

korral reaalset vangistust. Seejuures on reaalselt kantud vangistused olnud nii pika- kui ka

lühiajalised. Ka viimati tema suhtes kuulutatud Tartu Maakohtu 30.11.2021. a süüdimõistva

otsusega nr 1-21-7999 võimaldati tal mõistetud 3 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust kanda

vabaduses – ta vabastati karistuse kandmisest KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel 1-aastase katseajaga

ning kohustati lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka KarS § 75 lg 2 p-s

8 sätestatud lisakohustust. A. Aldusevitšus ei olnud võimeline seda katseaga edukalt läbima

ning karistus pöörati Tartu Maakohtu 13.03.2023. a määrusega reaalselt täitmisele. Ka enne

4 Riigikohtu 03.04.2020. a otsus nr 1-18-2232, p 71

5 Riigikohtu 03.04.2023. a otsus nr 1-22-227, p 10

30.11.2021. a otsust kandis A. Aldusevitšus reaalset vangistust – ta mõisteti süüdi Tartu

Maakohtu 29.01.2020. a otsusega nr 1-19-9538 ja karistuseks mõistetud 9 kuud ja 2 päeva

kuulus reaalselt kinnipidamiskohas ärakandmisele. Samuti, kuigi käesolevalt on Harju

Maakohtu 26.01.2016. a otsusega nr 1-15-11025 mõistetud karistus kustunud, oli see kehtiv,

kui ta pani toime talle käesolevas asjas inkrimineeritavad kuriteod. Ehk siis on kohus

seisukohal, et eelnev näitab ilmekalt, et eelnevad karistused ega ka kohtu antud võimalused

kanda karistust vabaduses, ei ole A. Aldusevitšusele seaduskuulekusele suunavat mõju

avaldanud. Vastupidi, ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Sel põhjusel on kohus

seisukohal, et A. Aldusevitšust tuleb toimepandu eest ka käesoleva otsusega karistada reaalse

vangistusega, kuivõrd puudub igasugune alus väitmaks, et karistades teda (kasvõi osaliselt)

tingimisi vangistusega, paneks see teda edaspidi õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

41. Eeltoodu alusel kogumis ja arvestades A. Aldusevitšuse süü suurust, mõistab kohus

talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta

vangistust ja KarS § 424 lg 1 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel, mõistab kohus A. Aldusevitšusele liitkaristuseks 4 aastat ja 6

kuud vangistust. Kuivõrd kohus lahendab asja lühimenetluses, tuleb seda karistust KrMS §

238 lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista A.

Aldusevitšusele karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda

eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning seega tuleb selle karistuse kandmise algust

lugedes alates A. Aldusevitšuse kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 04.04.2024.

Kuivõrd kohus ei pea võimalikuks karistada A. Aldusevitšust toimepandu eest kasvõi osaliselt

tingimisi vangistusega, tuleb tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuste

täitmise tagamiseks muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

42. Kuigi riiklik süüdistaja taotles A. Aldusevitšuselt lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist, kohus seda, kuigi seda võimaldab Riigikohtu praktika6, käesoleval

juhul põhjendatuks ei pea. A. Aldusevitšus pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava

süüteo ja seega ei ole mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine obligatoorne. Samuti, kuivõrd

ta peab käesoleva otsuse alusel kandma küllaltki pikaaegset reaalset vangistust, puudub oht, et

ta võiks lähiajal uuesti mootorsõiduki, s.h joobeseisundis juhtima asuda. Ehk siis ei ole ka

selleks, et minimeerida temast lähtuvat võimalikku ohtlikku käitumist lisakaristuse

kohaldamine käesolevalt vajalik.

43. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 06.04.2024. a määrusega nr 24260150009 kohaldati A.

Aldusevitšusele lisapiiranguid, s.o piirati tema lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi ja telefoni

kasutamist kuni vahistamise lõpuni (II kd, tl 37-39). Kohus on seisukohal, et lisapiirangute

kohaldamise alus ja ka vajadus langeb ära A. Aldusevitšuse osas süüdimõistva otsuse

kuulutamisega. Seega tuleb sellest hetkest kohaldatud lisapiirangud tühistada.

(V)

44. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

45. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi- ja

6 Riigikohtu 17.10.2024. a otsus nr 1-22-6248

joobeseisundi tuvastamise kulud kokku 3943 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasud kokku 1274,90 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb

süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on

sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on

kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 7267,90 eurot.

46. Nii A. Aldusevitši enda kui ka tema kaitsja poolt kohtuliku uurimise käigus avaldatust

selgub, et A. Aldusevitšusel on varasemast ajast võlgnevusi, mis on kohtutäiturite menetluses.

Ühtlasi avaldas süüdistatav istungil, et ta ei saa tööle minna, kuna siis hakkavad täiturid kohe

temalt võlgnevusi nõudma. Kui ta XXX, sai ta XXX eurot, kuid sellest XXX eurot, XXX

eurot läks täiturile. A. Aldusevitšus taotles menetluskulude vähendamist ja ka tema kaitsja

leidis, et neist võiks 2/3 jääda riigi kanda. A. Aldusevitšus taotles ka võimalust tasuda

menetluskulud ositi 1 aasta jooksul.

47. Arvestades eelnevat ja seda, et kohtu käsutuses olevate andmete (II kd, tl 187-190)

kohaselt on A. Aldusevitšusel viimastel aastatel puudunud sissetulek ja et ta on alates

aprillikuu algusest viibinud kinnipidamisel, on kohus seisukohal, et talle käib menetluskulude

täies mahus ja korraga tasumine ilmselgelt üle jõu. Seega on põhjendatud KrMS § 180 lg 3

alusel jätta tema menetluskuludest üle poole riigi kanda, s.o ekspertiisikuludest 2628 eurot,

kaitsjatasudest 848,90 eurot ja sundrahast 1366 eurot. Kohus mõistab KrMS § 175 lg 1 p-de 3,

4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel temalt menetluskuluna riigieelarvesse välja

ekspertiisi- ja joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 1315 eurot, kaitsjatasu 426 eurot ja

sundraha 684 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus tal menetluskulud 2425 eurot

ära tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(VI)

48. Käesolevas asjas on EKEI keemiaosakonda jäetud ekspertiisidest järelejäänud ained

(aktid nr 24E-AN00186-01, 24E-AN00484-01; I kd, tl 69-71 ja tl 110-112). Kohtu hinnangul

tuleb antud ained KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida ning jätta need NPALS §

7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele.

49. Lõuna prefektuuris (Riia 132, Tartu) on akti nr 24ATH31044 (I kd, tl 50) alusel hoiul

kaks kasutatud süstalt ja pakend (pakend nr 1.1), minigrip kott ja pakend (pakend nr 1.2), viis

fooliumi ja pakend (pakend nr 1.3), läbipaistev kile ja pakend (pakend nr 1.4), pruun kott,

mille sees foolium (pakend nr 1.5), klaaspudel ja pakend (pakend nr 1AA), tops ja pakend

(pakend nr 2AA) ja soonkinnitusega kilekott ja pakend (pakend nr 3AA). Kohus on

seisukohal, et eelnimetatud tuleb KarS § 83 lg 1 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida ja

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

50. DVD-R plaadile on salvestatud Eedeni Kaubanduskeskuse poolt uurijale edastatud

videofail 17.04.2023 kohta (I kd, tl 16) ja kolmele DVD+R plaadile kiirreageerijate

vormikaamerate salvestised 13.01.2024 kohta (I kd, tl 24-30, 31-33, 34-43). Ühtlasi on CD-

plaadile salvestatud sideettevõtjalt saadud andmed (I kd, tl 119-134). Eelnimetatud

andmekandjad (kokku 5 tükki – II kd, tl 227-228) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

51. Süüdistatavalt leiti ja võeti ära ka mobiiltelefon Xiaomi 12 Note, mille ekraanil suured

mõrad. IMEI: XXX; IMEI2: XXX; SN: XXX, sees SUPER SIM-kaart nr XXX (pakend nr

1518666; II kd, tl 1-7). Kuivõrd antud telefon on lisatud A. Aldusevitšuse isiklike asjade

hulka (I kd, tl 49), puudub vajadus antud telefoni osas seisukoha võtmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

Kohtunik