2-23-135911/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-135911

Tsiviilasi

Minion OÜ hagi Wolfest OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

938,53 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. märtsi 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Minion OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) Minion OÜ (registrikood

12191838), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Talts

Kostja (vastustaja) Wolfest OÜ (registrikood

16041515), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Hallemaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. märtsi 2024 otsus muutmata.

2. Jätta Minion OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Minion OÜ kanda. Mõista Minion OÜ-lt

Wolfest OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 704 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Minion OÜ (hageja) taotleb Wolfest OÜ-lt (kostja) üleantu tagastamata jätmisest

tekkinud võlgnevuse 814,80 euro ja viivise väljamõistmist ning menetluskulude jätmist kostja

kanda.

Hageja ja kostja sõlmisid 19. juunil 2023 ostu-müügilepingu, millega kostja müüs hagejale

soojusvaheti ja kaks seinasoklit ning kohustus kauba hagejale kätte toimetama. Ostuhinna

842,80 eurot tasus hageja ettemaksuna. Kauba kättetoimetamiseks kasutas kostja kullerit, kes

toimetas kauba 20. juunil 2023 sihtkohta Nuudi tee 7, Kostiranna küla, Harju maakond.

Kedagi kauba vastuvõtmiseks kohal ei olnud, kuid hageja lasi kulleri kaugjuhtimisega

aiaväravast sisse ja kuller pani kauba garaažiukse ette päikese kätte. Sama päeva õhtul

saadetist avades avastas hageja, et soojusvaheti on kahjustunud ja selle osaks olev

polümeermembraan kokku sulanud, mistõttu ei saa seda kasutada. Hageja teavitas puudusest

kohe kostjat ja palus asja välja vahetada või raha tagastada. Kostja puuduse tekkimises endal

vastutust ei näinud ega nõustunud ei soojusvahetit vahetama ega raha tagastama. Hageja saatis

kauba kostjale tagasi ning esitas 29. juunil 2023 lepingust taganemise avalduse, paludes kogu

lepingu järgi tasutu tagastada. Hageja kordas ostuhinna tagastamise soovi 3. juulil 2023. 21.

juulil 2023 kinnitas kostja kauba kättesaamist ning tagastas hagejale seinasokli eest tasutud

27,60 eurot koos käibemaksuga. Soojusvaheti eest makstud 814,80 eurot keeldus kostja

tagastamast.

Kostja on rikkunud kohustust anda üle kokkulepitud tingimustele vastav asi. Kostja valitud

pakend ei sobinud soojusvaheti transportimiseks, kasutatud oli üksnes pakkekilet. Samas olid

pakendil kleebised, mis hoiatasid kauba kergesti purunemise eest. Kusagil ei olnud märget, et

kaup on temperatuuritundlik. Kui pakendil oleks olnud temperatuurimärgis, oleks kuller

saanud hagejale seda öelda ja hageja oleks andnud teistsuguse juhise kauba ladustamise kohta.

Pakendi puudus, mille tõttu asi saab kahjustada, on käsitatav asja lepingutingimustele

mittevastavusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 p 5 alusel. Kahju on tekkinud kostja

kohustuste rikkumise tõttu. Kostja vastutab ka juhul, kui kahju tekkis kostja valitud vedaja

tegevuse tulemusena.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 30. juunist 2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni 25 eurot 95 senti ja alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni nõude

täitmiseni seadusjärgses määras.

2. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja

taganemisavaldus ei ole materiaalõiguslike eelduste puudumise tõttu kehtiv.

Kostja väidetava kahju eest ei vastuta, sest kostja andis kullerile üle vigastusteta asja. Asi sai

kahjustada eelduslikult pärast seda, kui kuller selle hageja valdusse andis. Müügilepingu p 3

kohaselt läks kauba hävimise riisiko kostjalt hagejale üle lepingu sõlmimise päeval. Lepingus

ei lepitud kokku kostja kohustust toimetada asi ostjani, vaid lepiti kokku, et kostja saadab

kauba ja hageja tasub saatmise eest. Hiljemalt asja kullerile üleandmisega loeti asi VÕS § 209

lg 4 teise lause kohaselt hagejale üleantuks ning selle juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko läks hagejale VÕS § 214 lg 2 alusel üle. Hageja ei ole tõendanud, et asja

lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

hagejale ülemineku hetkel.

Asjal ei olnud puudust, mis oleks saanud tekkida selle pakendamisest. Kuumakahjustus ei

tekkinud pakendamise ega transportimise tõttu, vaid pärast kauba jõudmist hageja valdusse,

kus see jäi tundideks päikese kätte. Hageja ei kasutanud võimalust leppida paki

kättesaamiseks kokku muu aeg, asi jäeti hageja valdustesse vastavalt tema enda juhistele.

Kostja ei pidanud arvestama, et kaup võib sattuda üle 55-kraadise temperatuuri juurde.

Pakendamine ja kahjustus ei olnud omavahel põhjuslikus seoses. Hageja viidatud

päikesevalguse kohta käiv hoiatusmärgis on transpordimärgis, transpordi käigus võis kaup

saada päikesevalgust, kahjustus tekkis kuumusest. Kostja ei pidanud eeldama, et

sisetingimustes kasutatav toode jäetakse õue, pole võimalik näha ette kõike, mis võib kaubaga

tellija käes juhtuda. Tuleb arvestada ka hageja enda osa kahju tekkimises.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 21. märtsi 2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja etteheited saadetise pakendamisele

põhjendatud. Maakohus viitas VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 5 ning VÕS § 218 lg 1 ja 3. Hageja

seab kostjale liiga kõrgeid ootusi. Müüja kohustus on pakendada ese selliselt, et see jõuab

turvaliselt, vigastuste ja kahjustusteta ostja kätte. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Hageja väidab, et soojusvaheti

sai kuumakahjustusi pärast saadetise valduse talle üle andmist. Maakohtu hinnangul ei toonud

pakendamine kaasa asja kahjustumist, vaid asi sai kahjustada pakendamisest sõltumata, s.o

hageja poolt kullerile antud juhiste tõttu. Maakohus nõustus kostjaga, et kostja ei pidanud ette

nägema, et soojusvaheti kui sisetingimustes kasutatav ese võib sattuda sellise temperatuuri

kätte (üle 55°C), kus satub ohtu toote vastupidavus, ning oleks ennetavalt pidanud pakendile

lisama hoiatuse kuumatundlikkuse kohta. Isegi kui pakendil oleks olnud hoiatus, ei olnud

kulleril kohustust hagejat sellest teavitada ning hageja oleks hoiatust näinud alles siis, kui ta

saadetise juurde jõudis ja kahjustus oli juba tekkinud. Hageja viide, et pakendil oleks pidanud

olema märgis kauba varjus hoidmise kohta, ei ole asjakohane. Kahjustus ei tekkinud mitte

valgusest, vaid temperatuurist. Tegemist ei olnud tarbijalemüügiga, kostjal ei olnud kohustust

informeerida hagejat kõigist soojusvaheti omadustest.

Maakohus leidis, et hageja ei ole suutnud põhjendada ega tõendada, et soojusvaheti ei olnud

pakitud soojusvahetite jaoks tavaliselt kasutataval viisil, sellise viisi puudumisel aga asja

säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Soojusvaheti oli pakitud nõuetekohaselt, kuna see ei

saanud vedamisel kahjustada ning jõudis hageja valdusesse tervena, s.o ilma puudusteta.

Lepingu ese vastas seega lepingutingimustele. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi

rikkunud. Hagejal puudus seetõttu õigus lepingust taganemiseks. Hageja lepingust taganemine

ei ole järelikult kehtiv ning hagejal ei ole õigust nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist

VÕS 189 lg 1 järgi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. märtsi 2024 otsuse

tühistamist, hagi rahuldamist ning kõigi menetluskulude jätmist kostja kanda.

Apellatsioonkaebust põhjendab hageja järgmiselt.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole rikkunud oma lepingulisi kohustusi (nii

pakendamis- kui ka teavitamiskohustust). Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kilepakend on

soojusvahetite puhul tavaline pakendamise viis.

Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, justkui ei pidanud kostja ette nägema, et soojusvaheti

kui sisetingimustes kasutatav ese võib sattuda üle 55-kraadise temperatuuri kätte, kus satub

ohtu toote vastupidavus. Keskmine mõistlik isik teab, et kile on õhku mitteläbilaskev materjal,

mistõttu pidi kostja jaoks olema arusaadav, et kui ta pakendab soojusvaheti kilesse, siis selle

päeva ilma arvestades võib pakendi sees temperatuur tõusta.

Kuivõrd kostja tegutses müügilepingu sõlmimisel majandustegevuses, siis pidi ta teadma,

kuidas pakendeid tuleb tähistada. Hageja ei nõustu maakohtuga, et pakendi varjus hoidmise

märgis ei oleks olnud asjakohane. Hageja on veendunud, et kui päikese kätte oleks asetatud

soojusvaheti, mida ei oleks ümbritsenud kile, siis ei oleks soojusvaheti membraan kahjustusi

saanud.

Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks kostja pidanud hagejat teavitama, et kilepakendisse

mähitud soojusvahetit ei ole soovitatav jätta päikese kätte. Hageja ei pidanud teadma, et kaupa

ei tohi jätta päikese kätte.

Maakohtu järeldus, et märgitus pakendil ei oleks kahju tekkimist välistanud, sest kulleril ei

olnud kohustust hagejat sellest teavitada, on eluvõõras ja vastuolus VÕS § 6 lg-ga 1. Kuller

informeerib saajat reeglina saadetisega seotud asjaoludest või saatja antud juhistest.

Otsuse tegemisel on maakohus jätnud tähelepanuta, et asjas kuulub kohaldamisele ka VÕS §

210 lg 2, sest müüja valis vedaja, leppis kokku veotingimused ja andis kauba vedajale üle.

Kindlasti tuleb majandustegevuses tegutseva müüja kohustuseks pidada vedaja ja ostja

informeerimist toote transpordi ja käitlemise nõuetest. Maakohus on jätnud arvestamata, et

hageja ei saanud kuidagi mõjutada kahju tekkimist, sest ta ei teadnud, et soojusvaheti jätmine

päikese kätte võib põhjustada selle membraani sulamist ja muuta seadme kasutuskõlbmatuks.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb maakohtu otsuse muutmata

jätmist.

Kostja ei nõustu, et on müüjana rikkunud lepingulises suhtes nii pakendamis- kui ka

teavitamiskohustust. Maakohus on teinud põhjendatud ja materiaalõigusest lähtuva lahendi,

mis arvestab tavapärast praktikat.

Ei ole õige, et kostja pakendab kaupa tavaliselt pappkastidesse. Reklaamis on kasutatud

pappkasti, sest kastil olevad logod aitavad ettevõtte tooteid ja nime reklaamida.

Kostja ei nõustu, et kilepakend ei olnud antud juhul asja säilimiseks ja kaitseks sobilik viis.

Müüja ei saa ega peagi nägema ette kõikvõimalikke mõjutusi.

Kostja nõustub hageja uue väitega, et kile on õhku mitteläbilaskev materjal. Samas ei pidanud

kostja arvestama, et käest kätte toimuva kullertranspordi käigus laseb hageja kulleril asetada

soojusvaheti kolmeks tunniks otsese päikese kätte. Maakohus on õigesti märkinud, et kostja ei

pidanud nägema ette, et kaup võib sattuda sellise temperatuuri kätte, kus satub ohtu selle

vastupidavus ning oleks ennetavalt pidanud pakendile lisama hoiatuse kuumatundlikkuse

kohta.

Kostja pakendas kauba transportimiseks vajalikult ning kullerteenuse osutamise käigus kaup

kahjustada ei saanud. Juriidiline isik on vedajale juhiseid andes kohustatud veenduma, et

saadetist saab kahjustamata käidelda. Üksnes saaja teadis, kui kauaks ta kauba kullerile

öeldud kohta jätab. Kauba asetamine kolmeks tunniks päikese kätte soojust neelava eseme

ette ei ole tavapärane ja mõistlik käitumine, mida kostja oleks pidanud pakendamisel arvesse

võtma. Hageja ei tõendanud, et kui soojusvahetit ei oleks ümbritsenud kile, siis ei oleks

soojusvaheti membraan kahjustada saanud.

Kostja ei nõustu, et maakohus on otsust tehes jätnud ebaõigesti tähelepanuta ja kohaldamata

VÕS § 210 lg 2. Hageja ei ole maakohtus aga esile toonud asjaolusid, mis oleksid tinginud

vajaduse kohaldada VÕS § 210 lg-t 2. Hageja ei ole maakohtus kostjale ette heitnud

veolepingu sõlmimisel hooletut käitumist.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kahjustus ei tekkinud kauba transportimisest ega kostja ja

vedaja vahel kokku lepitud asjaoludest, vaid hageja kullerile antud juhtnööride täitmisest

VÕS § 785 lg 4 alusel. Kostja arvestas kulleriga lepingut sõlmides, et kaup jõuaks

kahjustusteta juriidilisest isikust ostjani, kes ei ole tarbija.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6

alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt oma

otsust põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Vastusena apellatsioonkaebuses

esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pidi ette nägema, et kauba pakendamisel kilesse

võib see üle kuumeneda või tekkis kahjustus pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riskide

üleminekut hagejale kostjast sõltumatult.

8.1. Hageja hinnangul on kostja rikkunud VÕS § 217 lg 2 p-st 5 tulenevat kohustust pakkida

kaup seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil. Tavalise pakendamisviisi tõenduseks esitas

hageja kostja reklaami, milles on kujutatud pappkasti (dtl 62). Maakohus on õigesti leidnud,

et reklaamis kasutatud pakend ei tõenda, et see on hageja ostetud kauba tavaline

pakendamisviis. Reklaamis ei ole viidatud ühelegi konkreetsele tootele.

8.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei pidanud ette nägema, et soojusvaheti

võib sattuda üle 55-kraadise temperatuuri kätte. Tegemist oli kolme ebatavalise asjaolu

kokkulangemisega: kaup jäeti õue, see jäeti sinna kolmeks tunniks ja seda kuumasaarena

toimivasse kohta. Et Eestis välistemperatuur ületab 50

, on ebatavaline. Kuna ostja oli

℃

äriühing, ei pidanud kostja ka eeldama, et kulleri tavalisel tööajal ei ole sihtkohas inimest, kes

tellitud kaubaga tegeleb.

8.3. Eelnevast tulenevalt ei saa kostjale ette heita, et ta ei valinud teistsugust pakendit, ei

kasutanud temperatuuri või päikesevalguse kohta käivat hoiatusmärgist ega teavitanud kullerit

või hagejat, et kaupa ei või jätta päikese kätte. Kostja valitud pakend oli hele, temperatuur

tõusis taustal oleva tumeda seina tõttu.

8.4. Asjas esitatud väidete ja tõendite pinnalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada ka, et

kostja oleks rikkunud VÕS § 210 lg 2 nõudeid. Kostja valis uksest ukseni transpordi, kaup oli

tähistatud õrna saadetisena. Et kostja oli vedaja valikul piisavalt hoolas, kinnitab ka see, et

asjas ei ole tõendatud ega hageja väitnud, et kaup oleks saanud kahjustada transportimise

käigus.

9. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, määrab ringkonnakohus

TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 704 (640+64) eurot, lepingulise esindaja ajakulu oli

neli tundi ja 24 minutit, tunnihinnaga 160 eurot, ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et

kostja menetluskulud on õigusabile kulunud asja liiki, keerukust ja mahukust ning

menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja

vajalikud. Kostjat on esindanud vandeadvokaat, õigusabi tunnihind on tavapärane ning

õigusabile kulunud aeg tehtud toiminguid arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus määrab

hagejalt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 704 eurot.

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis TsMS § 177 lg

4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)