2-24-7632/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg

ja koht

04.12.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-7632

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS avaldus K V vastu kahju

hüvitise nõudes

Menetlustoiming

asja lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood

10100168, Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn);

Avaldaja esindaja: A J (OÜ Julianuse Õigusbüroo,

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, e-post: xxx);

Puudutatud isik: K V (isikukood xxx, xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata avaldaja 17.10.2024 taotlus kuulata

tunnistajana üle V K.

2. Avaldus rahuldada osaliselt.

3. Mõista puudutatud isikult K Vlt (isikukood xxx) avaldaja If P&C Insurance

AS (registrikood 10100168) kasuks välja 2700 (kaks tuhat

seitsesada) eurot.

4. Mõista puudutatud isikult K Vlt (isikukood xxx) avaldaja If P&C Insurance

AS (registrikood 10100168) kasuks välja sissenõutavaks muutuv

viivis põhinõudelt 2700 eurolt alates 16.05.2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

1. Jätta avaldaja menetluskulud 80% ulatuses puudutatud isiku

kanda.

2. Mõista puudutatud isikult K Vlt (isikukood xxx) avaldaja If P&C

Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks menetluskuludena

välja 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot.

3. Mõista puudutatud isikult K Vlt (isikukood xxx) avaldaja If P&C

Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja viivis

menetluskuludelt 348 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Avaldaja seisukohad

1. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhinõudena 2700 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 27.11.2021 kuni 15.05.2024 eest

summas 666,06 eurot, samuti sissenõutavaks muutuva viivise alates 16.05.2024

põhinõudelt seadusjärgses määras. Samuti palus avaldaja puudutatud isikult välja

mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

2. Avalduse kohaselt toimus 24.05.2021 veeavarii, mille tulemusena sai Tallinnas

kannatada xxx asuv korter. Korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance

AS-s kindlustuslepinguga. Kindlustusandja hüvitas kindlustuslepingu alusel kahju.

Veekahju sai alguse puudutatud isikule kuulunud korterist xxx, kus toimus leke

kraanikausi veetoru liidesest. Avaldaja viitas KrtS § 31 lg 1 punktile 1. Puudutatud

isik on rikkunud korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustust, kuna korrashoidmise

korral ei oleks pidanud tekkima veelekkeid ulatuses, kus need rikuvad teiste

korteriomanike vara. Kraanikausi aluse survetoru liitmike kontrollimise ja korrashoiu

kohustus lasus puudutatud isikul.

3. Kahjustuste likvideerimiseks tehtud tööd on kirjeldatud xxx OÜ hinnapakkumises xxx. Avaldaja on

tasunud kannatanule remondi hüvitamiseks 2 700 eurot. Avaldaja esitas puudutatud isikule 16.11.2021

nõudekirja, milles palus hüvitada remondi maksumus. Avaldaja andis tasumiseks tähtaja 10 päeva, kuid

puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja volitas end esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus

Inkasso.

4. Avaldaja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Avaldaja arvestas viivist alates kohtueelses nõudekirjas antud

tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni avalduse esitamiseni seadusjärgses määras. Alates 27.11.2021

kuni 15.05.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis 666,06 eurot. Alates avalduse kohtusse esitamisele

järgnenud päevast palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise

seadusjärgses määras põhinõude summalt. Avaldaja viitas VÕS § 492 lõikele 1, KrtS § 31 lõikele 1,

samuti VÕS § 115 lõikele 1.

5. 17.10.2024 selgitas avaldaja täiendavalt, et kahjujuhtumi põhjustanud veeavarii toimus puudutatud isiku

korteriomandi reaalosa piires. Veeavarii toimus, kuna puudutatud isiku korteris oli katkine või muul

põhjusel mittenõuetekohaselt toimiv veesüsteem, millest valgus vesi alumise korterisse. Avaldaja on

esitanud avalduse lisa 4, milles leket likvideerimas käinud xxx OÜ (xxx) juhatuse liige ja töötaja xxx

kinnitas, et parandati kraanikausi alust veeliini ühendust (vasktoru liidese pingutamine). Seega on

puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust. Kui puudutatud

isiku korteris ei oleks olnud lekkivat veesüsteemi, ei oleks veeleket kannatanu korterisse toimunud,

mistõttu puudutatud isik vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi. Puudutatud isikule pidi olema

ettenähtav, et lekkiv veetorustik ja selle kasutamise jätkamise tagajärjel väljavalguv vesi on ohuks teistele

korteriomanikele. Vastutuse puudumist ei ole puudutatud isik tõendanud.

6. Puudutatud isikule saatis e-kirja teel tagasinõude avaldaja töötaja xxx 16.10.2024. Kui kohus ei pea e-

kirja saatmist avaldaja süsteemist usaldusväärseks, esitab avaldaja väljavõtte oma arvutisüsteemist, millest

nähtub, et ka 28.011.2021 on võlgnikule saadetud meeldetuletus.

7. Kui kohus leiab, et 16.11.2021 kirja ei saa lugeda puudutatud isikule kätte toimetatuks, esitas avaldaja

alternatiivse viivise nõude. Avaldaja palus alternatiivselt mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks

muutunud viivise ajavahemiku 05.01.2022 kuni 15.05.2024 eest summas 643,88 eurot ning sissenõutavaks

muutuva viivise alates 16.05.2024 põhinõudelt seadusjärgses määras.

8. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ja kulud õigusabile

ilma käibemaksuta. Avaldajale osutati õigusabi 169 eurot tunnis. Avalduse koostamisele ja lisade

komplekteerimisele kulus 2 tundi. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 0,5 tundi.

17.10.2024 seisukoha koostamisele kulus 1 tund. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 591,50 eurot.

Avaldaja palus puudutatud isikult kogumis menetluskuludena välja mõista 641,50 eurot ja viivise

seadusjärgses määras. Avaldaja palus, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

xxx viitenumbriga xxx.

Puudutatud isiku seisukohad

9. Puudutatud isik avaldusele ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Hinnates asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele põhinõude osas.

Avaldaja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

11. Avalduse kohaselt toimus 24.05.2021 veeavarii, mille tulemusena sai Tallinnas

kannatada xxx asuv korter, mis oli kahjujuhtumi ajal avaldaja juures kindlustatud.

Kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale kahju 2700 eurot ning kindlustusandjale

läks üle nõue kahju põhjustanud korteriomaniku vastu. Veeleke sai alguse

puudutatud isikule kuulunud korterist xxx Puudutatud isik avaldaja väidetele ei

vastanud.

12. 17.10.2024 esitas avaldaja kohtule taotluse kutsuda tunnistajaks xxx, kes saaks

kinnitada, et veeleke algas puudutatud isiku korterist ning selle põhjuseks oli

kraanikausi alune toru. Kohus leiab, et avaldaja taotlus ei kuulu rahuldamisele. TsMS

§ 238 lg 1 p 2 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust, kui sama asjaolu kohta on juba

kohtule piisavalt tõendeid esitatud.

13. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 04.10.2021 teatas kindlustusmaakler kindlustusandjale veekahjust

(dtl 7-8), mille kohaselt uputas xxx samas majas asunud korterit xxx. Teate järgi käisid veekahju

kõrvaldamas xxx OÜ esindajad. Esindajad käisid korteris nr xxx ning kinnitasid, et nad kõrvaldasid

veelekke xxx korteris kraanikausi all asuvas toruliitmikus, millest tilkus põrandale vett. Avaldaja esitas

kohtule ka foto (dtl 9) kraanikausi alusest liitmikust. Fotost nähtub veeleke põrandal.

14. 28.10.2021 saatis kindlustusandja esindaja e-kirja xxx OÜ esindajale ja küsis, kas kahju põhjustanud

korterist on fotosid (dtl 18-19), millele xxx vastas samal päeval, et fotosid ei ole, kuid kraanikausi all oleva

veeliini ühenduse ettevõte parandas. Kohtule ei ole mõistetav, miks vastas xxx OÜ esindaja, et fotosid

puudutatud isikule kuuluvast korterist ei ole, kuigi foto on kohtule koos avaldusega esitatud. Samas e-

kirjas on xxx juba avaldanud juhtumi kohta teabe, mille kohta soovib avaldaja antud isiku tunnistajana

ülekuulamist. Kuna samad asjaolud juba nähtuvad kohtule esitatud kirjalikest tõenditest, jätab kohus

avaldaja 17.10.2024 taotluse rahuldamata.

15. KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud

kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult,

korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole

vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1), mis on hõlmatud

rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4) (RK TKm 2-19-9500, p 13).

16. Kohtu hinnangul on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud, et puudutatud isik rikkus oma kohustusi,

kindlustusvõtjale tekkis kahju, mis oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning puudutatud

isiku rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Avaldaja esitas kohtule fotod kahjustada saanud korterist

(dtl 10-14). Fotodelt nähtuvad veekahjustused laes ja seintel. Eelviidatud fotoga puudutatud isiku korterist

ning e-kirjadega on tõendatud, et kahju sai alguse puudutatud isiku korteri eriomandi osast. Kahjustada

saanud korteri osas oli avaldaja sõlminud kindlustuslepingu (dtl 15-17).

17. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna

avaldaja on kindlustusandjana kahju hüvitanud, on talle üle läinud kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku

vastu.

18. xxx OÜ tegi kahjustada saanud korteri omanikule hinnapakkumise (dtl 20) ning arve (dtl 21) korteri

elutoa lae ja krohvitud seinte niiskuskahjude parandamiseks summas 2700 eurot. Avaldaja hüvitas

kindlustusvõtjale 2700 eurot (dtl 22). Eelviidatud tõenditega kogumis on tõendatud, et kindlustusandja

hüvitas kannatanule kahju 2700 eurot. Puudutatud isik oli kahju tekkimise eest vastutav. Puudutatud isik ei

ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste esinemise tõttu ta tekkinud kahju eest ei vastuta.

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitis 2700 eurot.

19. Lisaks põhinõudele palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista viivise. Avaldaja palus välja mõista

ajavahemikul 27.11.2021 kuni 15.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivisena

666,06 eurot, samuti edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 16.05.2024

põhinõudelt seadusjärgses määras. Alternatiivselt juhul, kui kohtu arvates ei saa

16.11.2024 kirja lugeda puudutatud isikule kätte toimetatuks, palus avaldaja mõista

puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 05.01.2022

kuni 15.05.2024 eest summas 643,88 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise

alates 16.05.2024 põhinõudelt seadusjärgses määras.

20. Kohus leiab, et avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning alternatiivne

nõue rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt saab avaldaja nõuda puudutatud isikult enne

avalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist, kui ta on kohtueelselt puudutatud

isikule oma nõudest teatanud. Avaldaja ei ole aga nõuetekohasel viisil tõendanud ühegi kohtueelse nõude

saatmist puudutatud isikule.

21. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 16.11.2021 on kindlustusandja töötaja saatnud e-kirja (dtl 23)

tagasinõudega summas 2700 eurot ning on palunud summa hüvitada hiljemalt 10 päeva jooksul. E-kirjast

aga ei nähtu, kellele see on saadetud. E-kirja alusel ei saa kohus veenduda, et puudutatud isikut on nõudest

enne avaldusega kohtusse pöördumist teavitatud. Kohus selgitas 14.10.2024 istungil (dtl 39-40), et esitatud

tõenditest ei nähtu puudutatud isiku teavitamist nõudest kohtumenetluse eelsel ajal. Vaatamata kohtu

selgitustele ei tõendanud avaldaja ühegi kohtueelse nõude saatmist puudutatud isikule.

22. Avaldaja esitas kohtule 17.10.2024 menetlusdokumendi, mille teksti oli kleebitud erinevaid pilte.

Menetlusdokumenti kleebitud pilte ei saa kohus arvestada tõenditena, vaid menetlusdokument tervikuna on

avaldaja lepingulise esindaja seletus, mida ei saa hinnata tõendina. TsMS § 273 lg 1 sätestab, et kirjalik

dokument esitatakse kohtule algdokumendi või ärakirjana. Seega oleks e-kirjade saatmist tulnud tõendada

e-kirjade ärakirjadena. TsMS § 274 näeb ette, et elektrooniline dokument esitatakse kohtule väljatrükina

või edastatakse elektrooniliselt sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt

säilitada kohtu infosüsteemis. Ühtlasi tuleneb TsMS § 339 lõikest 2, et avaldusele lisatakse avalduses

viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui

need on juba kohtule esitatud.

23. Eelviidatud menetlusnormidest tuleneb, et e-kirjad, millistele on avalduses viidatud või milliseid on

avalduses tsiteeritud, tuleb tõenditena menetlusdokumendile lisada. Üksnes selliselt esitatud ärakirju saab

kohus arvestada tõenditena ning muuhulgas tuvastada, kes, kellele ja millal on e-kirja saatnud.

Andmebaaside väljavõtted tuleb kohtule esitada kas väljatrükina või muul moel elektrooniliselt, kuid

samuti viisil, et kohus saaks tuvastada, et tegu on tõepoolest andmebaasi väljavõttega, mitte esindaja

seletusega. Kuna avaldaja ei ole nõuetekohasel viisil tõendanud ühegi kohtueelse teavituskirja edastamist,

kuigi kohus seda avaldajale selgitas, ei loe kohus tõendatuks, et avaldaja teavitas puudutatud isikut oma

nõudest kohtueelselt. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata avaldaja nõue mõista puudutatud isikult välja

sissenõutavaks muutunud viivisena 666,06 eurot või alternatiivselt 643,88 eurot.

24. Viivisenõue kuulub rahuldamisele üksnes edaspidi sissenõutavaks muutuvas

osas. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv

viivis alates avalduse esitamisele järgnevast päevast 16.05.2024 põhinõudelt 2700

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

25. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7,

et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud

menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või

raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata,

jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

26. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulus osalisele

rahuldamisele. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda osas, milles need

vastavad rahuldatud nõude ulatusele. Kui arvestada rahuldamata jäänud viivise nõudeid, rahuldas kohus

avaldaja nõude 80% ulatuses. Seega tuleb avaldaja menetluskulud jätta 80% ulatuses puudutatud isiku

kanda.

27. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50

eurot ja kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Avaldajale osutati õigusabi 169 eurot

tunnis. Avalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kulus 2 tundi. Istungiks

valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 0,5 tundi. 17.10.2024 seisukoha

koostamisele kulus 1 tund. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 591,50 eurot. Avaldaja

palus puudutatud isikult kogumis menetluskuludena välja mõista 641,50 eurot ja

viivise seadusjärgses määras.

28. Kohus leiab, et arvestades avaldaja esindaja kvalifikatsiooni ning menetluse

vähest keerukust, on põhjendatud tunnitasu suuruseks mitte 169 eurot, vaid 110

eurot. Seega on avaldaja põhjendatud kulud õigusabi osutamisele 3,5 tunni eest 385

eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv 50 eurot. Kogumis on avaldaja menetluskulud

põhjendatud 435 euro ulatuses, millest 80% on 348 eurot. Puudutatud isikult tuleb

avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 348 eurot. Vastavalt avaldaja

taotlusele tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt 348 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik