2-24-125241/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-125241

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

58,63 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED,

registrikood

11052490; esindaja: Ahto Järvela, e-post: xxx

Kostja: X, isikukood XXX, faktiline asukoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja AS Ühisteenused kasuks põhivõlg 20 eurot, viivis

perioodi 28.07.2021 kuni 28.08.2024 eest summas 6,18 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot

ning viivised tasumata põhivõlalt alates 29.08.2024 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja AS Ühisteenused kasuks menetluskuludena 240 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb X-il

tasuda AS-ile Ühisteenused

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

6. Toimetada otsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Kostja parkis sõiduautot reg.märgiga 819MHJ 13.07.2021 AS Ühisteenused poolt

parkimist opereeritavas A. H. Tammsaare tee 49, Tallinn, parklas parkimiskorralduse

nõudeid rikkudes, mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 20 eurot tasumist (Trahvinõue

0031062152). AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle

antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimisala on tähistatud.

Parklas tohib parkida vaid parkimiskellaga 2 tundi tasuta. Kostja ei täitnud parklas

parkimistingimusi, kuna ta ei olnud pannud nähtavale kohale parkimisaja algust

fikseerivat parkimiskella, ega registreerinud parkimist elektrooniliselt. Selle alusel

koostas hageja leppetrahvide nõude, mis kostja on jätnud hagejale tasumata.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 20,00 eurot, viivis perioodi

28.07.2021 kuni 28.08.2024 eest summas 6,18 eurot, sissenõudmiskulu 30,00 eurot;

viivised tasumata põhivõlalt alates 29.08.2024 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras; menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kohustada

kostjat tasuma viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt jäägilt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Kohus toimetas hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse

võtmise määrus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

17.11.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud

338 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas

riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas

100 eurot.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on üürilepingust

(parkimistingimuste rikkumisest) tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 60 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule,

kokku: 2 tundi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20

eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja

mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 20 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri, ei ole

toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, hagiavaldus ei ole

õiguslikult keerukas (parkimiskorralduse rikkumisest tingitud leppetrahv) ning ei tugine

suurele hulgale tõenditele (1 leppetrahv ja sinna juurde kuuluvad pildid). Eeltoodu alusel

peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 120 eurot (2*60).

Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamise kulu 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 240 eurot

(100+20+120), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik