3-23-2557/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2557

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2023 vastuse,

31.10.2023 vastuse ja 10.11.2023 vaideotsuse tühistamiseks

ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks registreerida

kaebaja lapsepuhkus perioodide 18.-20.10.2023 ja 23.-

25.10.2023 eest ning maksta välja seadusest tulenev hüvitis

nende päevade eest

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. jaanuar 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.10.2023 edastas X Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse (dtl 6), milles soovis

kasutada lapsepuhkuse päevi perioodil 18.10.2023-20.10.2023 ja 23.10.2023-25.10.2023. X

selgitas, et vormistas vastavad lapsepuhkuse päevad tööandja juures, kuid unustas vormistada

SKA iseteeninduses. X palub vormistada puhkusepäevad tagantjärgi märkides, et tööandja on

need aktsepteerinud ja palgast maha arvutanud.

30.10.2023 selgitas SKA, et tagantjärgi ei ole võimalik lapsepuhkusepäevi vormistada ega

hüvitada (vt dtl 6).

30.10.2023 esitas X SKA-le taotluse hüvitada talle 27.10.2023 kirjas märgitud lapsepuhkuse

päevad või teha selle suhtes keelduv otsus.

2. 31.10.2023 keeldus SKA X taotlust rahuldamast (dtl 6). X esitas SKA 31.10.2023 otsusele

vaide 01.11.2023. SKA jättis oma 10.11.2023 vaideotsusega X vaide rahuldamata

(vormistades selle kirjana) (dtl 6).

3. 13.11.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu

nõudega tühistada Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2023 vastus, 31.10.2023 vastus ja

10.11.2023 vaideotsus ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks registreerida kaebaja

lapsepuhkus perioodide 18.-20.10.2023 ja 23.-25.10.2023 eest ning maksta välja seadusest

tulenev hüvitis nende päevade eest.

4. Kohus võttis kaebuse oma 23.11.2023 määrusega menetlusse. 22.10.2024 määrusega

määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Kaebuse aluseks on vastustaja keelduv otsus kaebaja lapsepuhkuse registreerimise ning

hüvitise maksmise kohta (vt dtl 6).

5.2. Kaebaja hinnangul on vastustaja käitunud õigusvastaselt.

Vastustaja viitab oma keeldumise otsuses töölepingu seaduse (TLS) §-dele 54 lg 4, § 69 lg 3 ja

63 lg 9 ning nendele tuginedes on asunud seisukohale, et lapsepuhkuse päevade

registreerimine puhkusejärgselt ei ole õiguslikult võimalik.

Kaebaja on seisukohal, et TLS § 54 lg 4 ei näe ette vastustaja seatud ajalist piirangut

lapsepuhkuse päevade registreerimisele ega hüvitamise taotlemisele. Samuti ei tule sellist

piirangut TLS § 63 lg-st 8, mis reguleerib muuhulgas lapsepuhkuse hüvitise taotlemist ja

maksmist.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja keeldumise alusena viidatud TLS-st tulenevad 14. ja 30.

päevased etteteatamistähtajad (TLS § 69 lg 3 ja § 63 lg 9) ei ole antud juhul asjakohased,

kuivõrd need reguleerivad töötaja ja tööandja vahelist suhet. Esiteks, vastustaja ei ole kaebaja

tööandja, mistõttu vastustaja ei saa nendele sätetele tugineda. Teiseks, kaebaja on faktiliselt

täitnud viidatud TLS § 69 lg 3 kohustuse, kuivõrd puhkusest on tööandjat ette teavitatud ca 9

kuud. Kolmandaks, TLS § 63 lg 9 ei ole antud juhul üldse relevantne, sest kaebaja ei ole

taotlenud lapsepuhkuse päevasid rohkem kui 15 päeva nagu vastav säte ette näeb.

Samuti on kaebaja seisukohal, et vastustajal puudub õigus laiendada endale analoogia korras

TLS-s tööandjale ettenähtud puhkuse etteteavitamise tähtaegu. Vastustaja on asunud

tõlgendama midagi, mis ei anna alust tõlgendamiseks. Pealegi tõlgendatakse olukorda kaebaja

kahjuks, sealjuures piirates sellega kaebaja seadusest tulenevat õigust hüvitisele vastavalt TLS

§-le 63 lg 5.

2(7)

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata.

6.1. Vastustaja jääb varasemalt esitatud selgituste ja põhjenduste juurde (dtl 6).

6.2. Kaebaja õigus lapsepuhkusele tuleneb töölepingu seaduse (TLS) §-st 63. TLS § 54 lg 4

kohaselt taotleb töötaja TLS §-s 63 sätestatud puhkusi SKA kaudu ning seejärel teavitab SKA

tööandjat puhkusetaotlusest vastavalt perehüvitiste seadusele.

6.3. TLS kohaselt koostatakse puhkuste ajakava kalendriaasta esimese kvartali jooksul ning

puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus (TLS § 69 lg 2).

Lapsepuhkuse päevi ei pea ajakavasse lisama, aga see ei ole ka keelatud.

Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14

kalendripäeva ette (TLS § 69 lg 3). Seega, kui lapsepuhkuse päevi ei ole ajakavasse lisatud, on

töötajal õigus kasutada lapsepuhkust teavitades sellest tööandjat 14 päeva ette.

Lapsepuhkuse hüvitise taotlemisele, arvutamisele, määramisele, maksmisele,

tasaarvestamisele ja tagasinõudmisele ning sellest teavitamisele kohaldatakse

sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse § 6 lõikes 1, § 7 lõikes 2, § 8 lõikes

1, § 14 lõikes 4, § 39 lõigetes 1, 2, 4−6 ja 7, §-s 40, § 46 lõike 6 teises lauses ja lõikes 8 ning

§-s 464 sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva paragrahviga (TLS § 63 lg

8).

Perehüvitiste seadus (PHS) näeb ette, et hüvitiste taotlemiseks esitatakse taotlus SKA-le (PHS

§ 6 lg 1) ja SKA teatab tööandjale töötaja lapsepuhkuse taotlusest, sealhulgas puhkuse algus-

ja lõpukuupäeva ning tööandja teavitab SKA-d viie kalendripäeva jooksul, kui ta ei nõustu

puhkuse andmisega taotlusel märgitud kuupäevadel (PHS § 46 lg 8).

Seega toimub seaduste kohaselt lapsepuhkuse taotlemine SKA kaudu ning SKA teavitab

tööandjat puhkusetaotlusest (TLS § 54 lg 4), kellel on võimalus puhkusega kas nõustuda või

mitte.

TLS ega ka PHS ei näe ette puhkuste või puhkuse hüvitamise taotlemist tagantjärele. Ka

sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS, sellele viitab ka TLS § 63 lg 8) näeb ette taotluse

esitamise hüvitise andjale (SÜS § 24 lg 1) ning seaduses sätestatud juhul tekib õigus hüvitisele

taotluse esitamisest (SÜS § 16 lg 2).

TLS regulatsiooni kohaselt lisatakse puhkused kas ajakavasse või teavitab töötaja tööandjat 14

päeva ette ehk ka TLS ei näe ette puhkuste tagantjärele vormistamise võimalust. SKA ei ole

tõepoolest kaebaja tööandjaks, kuid lähtuvalt sellest, et lapsepuhkust taotletakse SKA kaudu

ja selles osas ei ole sätestatud eriregulatsiooni, tuleb lähtuda üldisest regulatsioonist.

6.4. Vastustaja selgitab seoses võimalusega esitada lapsepuhkuse taotlus SKA iseteeninduses

kaks kuud enne puhkuse kasutamist järgmist.

TLS § 63 lg 5 kohaselt on lapsepuhkuse eest õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva

suurus on 50 protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva

vanemahüvitise suurusest. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise arvutamisel kohaldatakse

lapsendaja vanemahüvitise arvutamise kohta perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 4 sätestatut.

PHS § 39 lg 4 sätestab, et lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise

isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise

õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle

õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.

TLS § 63 lg 8 alusel kuulub lapsepuhkuse hüvitise arvutamisel kohaldamisele muuhulgas ka

PHS § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatu.

3(7)

PHS § 39 lg 1 ja 2 sätestavad, et ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse

vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks

ning ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse

sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu

andmete alusel.

Sotsiaalmaksu andmed jõuavad sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukohustuslaste registrist

(sotsiaalseadustiku üldosa seaduse alusel kehtestatud sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse

§ 17 lg 2), mille vastutavaks töötlejaks on Maksu- ja Tolliamet.

Sotsiaalmaksuseadus (SMS) kohustab tööandjaid arvestama tasudelt sotsiaalmaksu (SMS § 9

lg 1 p 1) ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti

pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama

samaks kuupäevaks Maksu-ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni (SMS § 9 lg 1 p 3).

Eelnevast tuleneb, et lapsepuhkuse eest makstava hüvitise arvutamiseks on vaja infot isiku

eest puhkusele eelnenud 15 kuni 4 kalendrikuu eest tasutud sotsiaalmaksu andmete kohta.

Sotsiaalmaksu andmed jõuavad sotsiaalkaitse infosüsteemi pärast seda, kui on esitatud

maksudeklaratsioon eelmise kuu eest.

Seega, kui isik soovib kasutada lapsepuhkust oktoobris 2023 võetakse talle hüvitise

arvutamisel ja maksmisel aluseks sotsiaalmaks, mis on arvestatud perioodil 01.07.2022 –

30.06.2023 saadud tulult. Juunikuu tulult makstud sotsiaalmaksu kohta tuleb Maksu- ja

Tolliametile esitada maksudeklaratsioon hiljemalt 10. juuliks ning juuli lõpuks jõuab vastav

info sotsiaalkaitse infosüsteemi. Sellest tulenevalt on ka iseteeninduses võimalus planeerida

lapsepuhkuse päevi 2 kuud enne puhkuse kasutamist, sest selleks ajaks peaksid hüvitise

arvutamise aluseks olevad andmed olema jõudnud sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) ning

isikule makstava hüvitise suurus on võimalik välja arvutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt:

8. Käesolevas asjas tuvastatud faktilised ja õiguslikud asjaolud

8.1. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja vormistas 2023. aasta jaanuaris tööandjaga

lapsepuhkuse perioodile 18-20.10.2023 ja 23.-25.10.2023 ehk kokku 6 päeva (dtl 8-10).

8.2. Vaidlust ei ole ka selles, et puhkuse vormistamise ajal 2023. aasta jaanuaris puudus

kaebajal võimalus registreerida oma lapsepuhkus SKA iseteenindussüsteemis, kuivõrd

viimane võimaldab vastavaid taotlusi sisestada piiratud ajavahemikul: 2 kuud enne

lapsepuhkuse algust aga hiljemalt lapsepuhkuse alguse kuupäev (dtl 7).

Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja SKA-le enne soovitud lapsepuhkuse algust ega ka selle

esimesel päeval selle registreerimise taotlust ei esitanud.

8.3. Kohus loeb tõendaks ka kaebaja väite selles, et ta avastas puuduse, et vastav taotlus on

SKA-le esitamata 27.10.2023 hetkel, kui ta sai tööandjalt palgateatise, kus oli märgitud 6

kasutatud lapsepuhkuse päeva ning palga mahaarvamine nende päevade eest (dtl 10).

Kaebaja üritas samal päeval ehk 27.10.2023 puuduse kõrvaldada, kuid SKA iseteeninduse

portaal seda enam ei võimaldanud.

Kaebaja kirjutas seejärel koheselt ehk 27.10.2023 SKA-le kirja, milles palus kõnealused

lapsepuhkuse päevad vastustaja süsteemis registreerida ning maksta välja ettenähtud hüvitis,

millest vastustaja keeldus oma 30.10.2023 kirjaga (dtl 6).

4(7)

Kaebaja esitas vastustaja otsuse kohta vaide 01.11.2023, mida vastustaja jättis oma

10.11.2023 saadetud kirjaga rahuldamata (vt lisa 1, dtl 6).

8.4. TLS § 54 lg 4 sätestab, et käesoleva seaduse §-des 59–61, 63 ja 631 sätestatud puhkusi taotleb töötaja

SKA kaudu. SKA teavitab tööandjat puhkusetaotlusest vastavalt perehüvitiste seadusele.

TLS § 63 reguleerib lapsepuhkust.

TLS § 63 lg 8 kohaselt kohaldatakse lapsepuhkuse hüvitise taotlemisele, arvutamisele,

määramisele, maksmisele, tasaarvestamisele ja tagasinõudmisele ning sellest teavitamisele

sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse § 6 lõikes 1, § 7 lõikes 2, § 8 lõikes 1, § 14 lõikes 4, § 39 lõigetes 1, 2, 4−6 ja

7, §-s 40, § 46 lõike 6 teises lauses ja lõikes 8 ning §-s 464 sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva

paragrahviga.

TLS § 69 lg 3 sätestab, et puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja

tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9. Oma põhiosas taandub käesolev vaidlus küsimusele kas olukorras, kus isik on jätnud

SKA-le õigeaegselt avalduse lapsepuhkuse kasutamiseks esitamata, on SKA-l kohustus

(ja võimalus) vormistada lapsepuhkus tagantjärele esitatud avalduse alusel ning maksta

vastav hüvitis välja.

Kohus analüüsides kehtivat õiguslikku regulatsiooni ning kaebuse faktilisi asjaolusid leiab, et

vastus sellele küsimusele on paraku eitav.

Käesoleva asja faktilistest asjaoludest nähtuvalt soovis kaebaja kasutada lapsepuhkust kokku 6

päeva.

Tulenevalt TLS § 54 lg 4 koosmõjus TLS § 69 lg 3 tuli avaldus sellise puhkuse kasutamiseks

esitada SKA-le hiljemalt 14 kalendripäeva enne puhkust, mille järel oleks SKA pidanud läbi

viima kohase menetluse puhkuse määramiseks ja puhkusetasude arvutamiseks. Käesolevas

asjas ei ole vaidlust, et kaebaja SKA-le nõutud avaldust-taotlust õigeaegselt esitanud ei ole.

Kaebaja esitas vastava taotluse ka enda kinnitusel alles peale lapsepuhkuseks soovitud

ajavahemikku. Ei töölepingu seadusest ega perehüvitiste seadusest ega ka sotsiaalseadustiku

üldosa seadusest ei tulene võimalust sellisel juhul SKA-l lapsepuhkust tagantjärgi vormistada

ning selle eest ka vastavat hüvitist välja maksta.

Õige ei ole kaebaja seisukoht selles, et TLS § 69 lg 3 tulenevat etteteatamistähtaega kaebaja

järgima ei pidanud ning TLS ei reguleeri SKA-le lapsepuhkuse avalduse esitamise aega.

Kuivõrd TLS § 54 lg 4 näeb ette lapsepuhkuse avalduse esitamise läbi SKA, siis kohalduvad

selle avalduse esitamisele ka ülejäänud töölepingu seaduse asjakohased sätted mh TLS § 69 lg

3. Küll aga on õige kaebaja viide, et käesoleval juhul ei ole vastustaja poolt oma vastusest

ning vaideotsuses tehtud viide TLS § 63 lg 9 asjasse puutuv, kuivõrd kaebaja taotlus

lapsepuhkust kokku 6 päeva, mitte üle 15 järjestikuse kalendripäeva.

Vastustaja toob seejuures asjakohaselt välja, et perehüvitiste seadus näeb ette, et hüvitiste

taotlemiseks esitatakse taotlus SKA-le (PHS § 6 lg 1) ja SKA teatab tööandjale töötaja

lapsepuhkuse taotlusest, sealhulgas puhkuse algus- ja lõpukuupäeva ning tööandja teavitab

SKA-d viie kalendripäeva jooksul, kui ta ei nõustu puhkuse andmisega taotlusel märgitud

kuupäevadel (PHS § 46 lg 8). Seega toimub seaduste kohaselt lapsepuhkuse taotlemine SKA

kaudu ning SKA teavitab tööandjat puhkusetaotlusest (TLS § 54 lg 4), kellel on võimalus

puhkusega kas nõustuda või mitte. Seadusandja on sätestanud vastavad tähtajad selleks, et nii

tööandjatel kui ka SKA-l oleks võimalik vastav taotlus lahendada enne soovitud puhkuse

saabumise tähtaega.

Kaebaja toob küll õigesti välja, et tööandjat on antud juhul teavitatud ette ca 9 kuud ja selle

üle vaidlus puudub, kuid jätab tähelepanuta, et lapsepuhkuse taotlemise osas on seaduses

5(7)

sätestatud erikord ning vastav taotlus tuleb esitada läbi SKA. Teavituse esitamine oma

tööandjale seda taotluse esitamise kohustust vastustajale ei asenda. Vaidlus puudub selles, et

kaebaja õigeaegselt SKA-le vastavat avaldust esitanud ei ole.

10. Kaebaja tõi kaebuses veel välja, et antud juhul tõlgendatakse olukorda kaebaja kahjuks,

sealjuures piirates sellega kaebaja seadusest tulenevat õigust hüvitisele vastavalt TLS §-le 63

lg 5. Nagu kohus juba ülal märkis, siis on vastustaja tõlgendanud seadust õigesti. Mis

puudutab kaebaja seadusest tulenevat õigust saada hüvitist, siis vastustaja on kaebajale oma

30.10.2023 kirjas selgitanud, kuidas on võimalik antud olukord lahendada kokkuleppel

tööandjaga. Seadus kahjuks tõepoolest tagantjärele lapsepuhkuse eest hüvitise välja maksmist

olukorras, kus vastav avaldus lapsepuhkuse kasutamiseks on jäetud õigeaegselt esitamata, ette

ei näe.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud SKA otsused on sisuliselt õiguspärased ja

nende tühistamiseks puudub alus (küll on need mõningate vormistamispuudustega, mis ei

mõjutanud aga asja otsustamist – vt HMS § 58). Kuivõrd tühistamisnõuded rahuldamisele ei

kuulu, siis puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

11. Eeltoodut ei muuda ka kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et SKA hallatavas

iseteenindusportaalis loodud süsteem ei võimalda esitada lapsepuhkuse avaldusi varem

kui 2 kuud enne soovitud lapsepuhkuse perioodi algust ning kaebaja leiab, et see ei ole

kooskõlas kehtiva õigusega.

Kohus selgitab, et seadusandja on sätestanud TLS 69 lg 3 ja lg 9 minimaalse tähtaja enne

mida tuleb lapsepuhkuse avaldus esitada. Seadus ei reguleeri aga maksimaalselt tähtaega.

Kohus leiab, et SKA poolt oma infosüsteemis (iseteeninduskeskkonnas) loodud võimalus

esitada lapsepuhkuse avaldus mitte enne kahte kuud soovitud lapsepuhkuse algusest jääb

haldusorgani põhimõtteliselt haldusorgani enesekorralduse õiguse piiridesse ega ole otseses

vastuolus kehtiva õigusliku regulatsiooniga. Kohus möönab, et selline korraldus ei pruugi olla

alati mugav iseteeninduskeskkonna kasutajale, kuivõrd isikutel on võimalik lisaks

põhipuhkusele kohe kalendriaasta alguses planeerida ka lapsepuhkus ning võibki tekkida

käesolevas kaebuses kirjeldatud olukord, kus lapsepuhkuse avaldus jääb õigeaegselt

esitamata, kuid see ei tähenda veel seda, et tegemist oleks selgelt õigusvastase olukorraga.

Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja oli teadlik kehtivast korrast, siis juhul kui ta leidis, et ta peab

saama vastava avalduse esitada varem, oleks tulnud tal teha vastav avaldus SKA-le vajadusel

kasutades muid suhtluskanaleid kui iseteeninduskeskkond. Juhul kui SKA oleks kaebaja

avaldust keeldunud vastu võtmast, oleks kaebaja saanud pöörduda vastava

kohustamisnõudega ka kohtu poole. Kohus märgib, et vähemalt esialgse analüüsi alusel

puudub vastustajal siinkohal seadusest tulenev alus keelduda vastava avalduse varasemast

vastu võtmisest. Vaidlust ei ole, et kaebaja seda võimalust ei kasutanud.

12. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et ta ei nõustu ssamas vastustaja põhjendustega miks

iseteeninduskeskkonnas ei võimaldata vastavaid lapsepuhkuse avaldusi esitada varem (koos

puhkusegraafikute koostamisega aasta esimeses kvartalis).

Vastustaja tõi küll asjakohaselt välja, et lapsepuhkuse eest makstava hüvitise arvutamiseks on

vaja infot isiku eest puhkusele eelnenud 15 kuni 4 kalendrikuu eest tasutud sotsiaalmaksu

andmete kohta. Fakt on ka see, et sotsiaalmaksu andmed jõuavad sotsiaalkaitse infosüsteemi

pärast seda, kui on esitatud maksudeklaratsioon eelmise kuu eest. Seega, kui isik soovib

kasutada lapsepuhkust oktoobris 2023 võetakse talle hüvitise arvutamisel ja maksmisel

aluseks sotsiaalmaks, mis on arvestatud perioodil 01.07.2022 – 30.06.2023 saadud tulult.

Juunikuu tulult makstud sotsiaalmaksu kohta tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada

maksudeklaratsioon hiljemalt 10. juuliks ning juuli lõpuks jõuab vastav info sotsiaalkaitse

infosüsteemi. Sellest tulenevalt on ka iseteeninduses loodud võimalus planeerida

6(7)

lapsepuhkuse päevi 2 kuud enne puhkuse kasutamist lähtudes eeldusest, et selleks ajaks

peaksid hüvitise arvutamise aluseks olevad andmed olema jõudnud sotsiaalkaitse infosüsteemi

(SKAIS) ning isikule makstava hüvitise suurus on võimalik välja arvutada.

Kohus selgitab vastustajale, et eeltoodu ei takista mingilgi moel SKA-l varem lapsepuhkuse

avaldusi süsteemi kaudu vastu võtmast. Nimelt hüvitis tuleb välja maksta otsuse tegemisest,

mis tähendab, et otsust ei saa ega pea SKA tegema koheselt avalduse saamisel, vaid saab ja

peab seda tegema hiljemalt soovitud lapsepuhkuse saabumise kuul, milliseks ajaks on

vastavad ülal viidatud andmed ka SKAIS süsteemi jõudnud. Kohus rõhutab, et lapsepuhkuse

hüvitisele ei teki õigust taotluse esitamise aja seisuga.

Kohus mõistab, et vastav kahekuuline piirang on vajalik eelkõige selleks, et SKA-l ei oleks

pidevalt üleval suurel hulgal lahendamata taotlusi ja sellise piirangu eesmärk on tagada

mõistlik halduslik enesekorraldus. Vastavale eesmärgile vaatamata soovitab kohus vastava

piirangu ka iseteeninduskeskkonnas üle vaadata, kuivõrd kohus leiab, et vastustajal puudub

hetkel õiguslik alus keelduda avaldusi vastu võtmast varem (so rohkem kui 2 kuud enne

lapsepuhkuse algust) juhul kui selline taotlus esitatakse näiteks kirjalikult, sest

iseteeninduskeskkond seda ei võimalda. Lisaks märgib kohus, et infosüsteem ei saa olla

ülimuslik õigusaktidest ja ka käesolevas asjas kirjeldatud juhtudel on see võimalik nii

seadistada, et otsuse langetamiseks vajalikud protseduurid käivitatakse alles siis, kui selleks

tekib seaduses sätestatud võimalus ja kohustus. Halduse hea tavaga ei ole kooskõlas selliste

infosüsteemide loomine, mis ilma olulise sisulise ja seaduses sätestatud põhjuseta sunnib selle

tarbijat oma õiguste teostamiseks korduvalt ja suurte ajavahemike tagant infosüsteemi poole

pöörduma ehk infosüsteemid tuleb koostada ja seadistada eelkõige nende isikute (tarbijate),

kelle õiguste realiseerimise võimaluse tagamiseks ja vajaduste rahuldamiseks need ehitatakse,

huvidest lähtudes.

13. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise

taotlust kohtule esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

7(7)