2-17-8583/79 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12. 2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

I.S. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-17-1929

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik I.S. (ik XXX; elukoht Kesala,

Seruküla, Põhja-Sakala vald, XXX 71203; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post XXX)

2. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post: XXX)

3. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

4. osaühing Dominus Inkasso (rg-kood 11449068;

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada I.S. (ik 38704082741) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

I.S.

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi

nõuda.

2. Lõpetada I.S. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada I.S. usaldusisiku kohustustest I.S. kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade I.S. kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 07.07.2017 määrusega välja I.S. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 08.02.2019 määrusega lõpetati I.S.

pankrotimenetlus raugemisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. I.S.

kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati

võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 06.04.2019. Kohtumääruse

kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 08.08 ja 07.02 ning tegema

võlausaldajate väljamakseid igal aasta 15.01.

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 07.08.2019, 30.01.2020, 14.08.2020,

18.01.2021, 04.08.2021, 03.02.2022, 06.08.2022, 28.02.2023, 07.08.2023, 11.03.2024 ja

24.09.2024.

Võlgnik oli menetluse alguses töötu kuna pidi tervislikel põhjustel viimase töösuhte

lõpetama. Seejärel viibis 2019.a aprillis haiglaravil ja taastus operatsioonist 3 kuud.

Perioodil 07.11.2019 - veebruar 2021.a töötas võlgnik Kõrveküla Põhikoolis

täiskoormusega riidehoidja-koristajana, töösuhe lõppes tervislikel põhjustel. Võlgnik oli

Töötukassas töötuna registreeritud 02.03.2021 - 25.07.2022, mil asus osalise tööajaga

koristajana tööle ettevõttes RR Lektus AS ja kus ta töötab tänaseni. Võlgnikul on terve

menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu,

töövõimetushüvitis, töövõimetoetus, toimetulekutoetus ja II pensionisamba väljamakse.

Aruannete kohaselt ei ole võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku

määra, kuid võlgnikul on olnud eraldamiskohustus seoses II pensionisamba laekumisega.

3. Võlgnik esitas 24.09.2024 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks kuna oli tasunud ära pensionisamba laekumisest tekkinud

eraldise võlgnevuse.

4. Kohus küsis 04.10.2024 võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja kohustustest

vabastamise osas.

4.1. Aktiva Finance Group OÜ (omandas nõuded Telia AS-lt ja Bigbank AS-lt) esitas

enda seisukoha 09.10.2024, mille kohaselt palub jätta võlgnik täitmata jäänud

kohustustest vabastamata kuna võlgnik on võlausaldaja hinnangul rikkunud süüliselt

PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet

leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. Nimelt on võlgniku

põhisissetulekuks töötutoetus ja töövõimetoetus ning ta on töötanud osalise

koormusega koristajana. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik

oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise

menetluse kestel. Pole lisatud tõendeid CV-de edastamisest kandideerimistest teistele

ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest

vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et

võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi

tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal,

et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova

tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse

tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnikult on Telia

AS nõude katteks laekunud 106,91 eurot ja Bigbank AS nõude katteks 191,90 eurot.

Võlausaldaja leiab, et isegi kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning

2/5

väljamakseid mingis ulatuses ka teinud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada

võlgnik kohustustest.

4.2. Swedbank AS esitas enda seisukoha 14.10.2024. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku

kohustustest vabastamisega ning palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Kogu menetluse jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale väljamakseid

üksnes summas 412,86 eurot ehk tasutud on 9,5% nõudest. Võlausaldaja leiab, et

sellises olukorras võlgniku kohustustest vabastamine oleks ülimalt võlausaldaja huve

riivav. Lisaks on võlgnikule 2021. aastal laekunud II pensionisamba väljamakse ning

võlgnik kinnitas ise, et seetõttu kuulus võlausaldajatele väljamakseteks 1673,24

eurot. Võlausaldajale Swedbank AS oleks pidanud seega laekuma väljamakse

summas ~671 eurot (Swedbank AS jaotis on 40,11%). Võlgnik tegi võlausaldajale

Swedbank AS aga väljamakse alles 04.09.2024 ja seda üksnes summas 236,11 eurot.

Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada

usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Kohustustest vabastamise

menetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine

ning seda kohustust on võlgnik oluliselt rikkunud, jättes väljamaksed seaduses

sätestatud ulatuses tegemata. Selline võlgniku tegevus on selgelt tahtlik, st võlgnik

on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.

4.3. Dominus Inkasso OÜ esitas enda seisukoha 14.10.2024 ning jätab võlgniku

kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

7. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

8. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

10. Kohus on I.S. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS

§ 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

11. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. I.S. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

3/5

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

12.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik osalise töövõimega (määratud kuni

03.01.2026). 2019.a kevadel oli võlgnik haiglaravil ja taastus operatsioonist 3 kuud,

seejärel töötuna arvel. Võlgnik on töötanud perioodil 07.11.2019-28.02.2021

Kõrveküla põhikoolis riidehoidja-koristajana, kuid töösuhe lõppes tervislikel

põhjustel. Seejärel olnud töötu ning alates 25.07.2022 töötab osalise tööajaga RR

Lektus AS Leola poes koristaja ametikohal. Võlgniku sissetulekuteks on olnud

töövõimetoetus, toimetulekutoetus, peretoetus, töötasu ja pensionisamba väljamakse.

Kohus märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja

igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise

menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö

tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta

kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas,

ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms

asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse

hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas

olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida

teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a

määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku tervislikku seisundit (osaline

töövõime), leiab kohus, et võlgnik on teinud tööd oma võimetekohaselt. Arvestades

asjaoluga, et menetluse aja sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning

majanduslangus, ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta tasuvama

vastu.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

12.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid üldjuhul õigeaegselt. Aruannetele on lisatud

kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik enamasti

vastanud ja edastanud ka tõendid enda terviseprobleemide kohta.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus, peretoetus,

töötasu ja pensionisamba väljamakse. Võlgnik on töötamisel saanud sissetulekut

ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgnikul on olnud eraldamiskohustus 827,44 eurot tulenevalt

pensionisamba laekumisest, mille ta on käesolevaks ajaks täitnud isegi suuremas

mahus, olles teinud menetluse kestel väljamakseid võlausaldajatele kogusummas

1053,66 eurot.

4/5

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust. Võlgnik oli 03.02.2022 aruandes eksinud, arvates, et pidi

võlausaldajatele eraldama rohkem.

12.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused, arvestades tema osalist

töövõimet ja menetluse kestel esinenud terviseprobleeme.

14. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kohus on 24.05.2024 menetlust pikendanud 6 kuu võrra, et võlgnik saaks täielikult tasuda

pensionisamba väljamaksest tuleneva eraldise võlausaldajatele. 24.09.2024 aruande

kohaselt on väljamaksed võlausaldajatele tehtud.

15. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et I.S. tuleb PankrS §

175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud I.S. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka I.S. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab I.S. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.S. vabastada usaldusisiku

kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

5/5