2-23-138636/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-23-138636

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-138636

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

861,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ),

registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn,

Harju maakond 10617; e-post XXX; lepinguline esindaja

D.F , e-post XXX;

Kostja A.P , isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht

XXX, e-post XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi A.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda.

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

4. Toimetada kostjale A.P-le TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2¹).

Selgitus menetlusabi taotlejale

2-23-138636

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

B2 Impact OÜ esitas Pärnu Maakohtule 02.11.2023 hagi A.P vastu. Nõude aluseks on Esto

AS ja kostja A.P vahel 08.02.2022 sõlmitud järelmaksu leping nr XXX ja 12.02.2022

sõlmitud järelmaksuleping nr XXX. Sõlmitud lepingute alusel võimaldas võlausaldaja

kostjale kasutamiseks järelmaksuga ostu eest tasumiseks kokku summas 819,57 eurot. Kostja

lepinguid korrektselt ei täitnud, millest tulenevalt tekkis kostjal võlausaldaja ees võlgnevus.

30.05.2023 andis võlausaldaja kostjale mõlema lepingu mittetäitmisest tulenevalt täiendava

tähtaja ning kuna kostja võlgnevusi ei tasunud ega kokkuleppeks ühendust ei võtnud, ütles

võlausaldaja 14.06.2023 kostjaga sõlmitud lepingud nr XXX ja XXX üles. Hageja B2 Impact

OÜ edastas kostjale 11.07.2023 teate, milles teavitas kostjat tema ja ESTO AS vahel sõlmitud

lepingutest tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le (uus nimi B2 Impact OÜ).

Lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus on summas 238,44 eurot, intress 10,83 eurot,

hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9,12 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja

sissenõudmiskulud 25 eurot.

Lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus on summas 501,58 eurot, intress 30,08 eurot,

hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 23,06 eurot, haldustasu 11,60 eurot.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, milleks hageja on

märkinud tasutud riigilõivu 245 eurot. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja 18.01.2024 menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud

03.02.2024 TsMS § 317 lg 12 ja § 317 lg 3 alusel avalikult, määruse resolutsiooni

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile

vastust ei ole esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et

hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes

rahuldamata.

2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

3. Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

2-23-138636

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p

16).

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

4.1. Esto AS ja kostja vahel on sõlmitud 08.02.2022 järelmaksuleping nr XXX, mille

alusel on kostja saanud ostu eest tasumiseks krediiti summas 265,99 eurot /dtl 30-34/.

Lepingu kohaselt oli intressi määr 9,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 45,75% aastas.

Hagiavalduse kohaselt on laenu kogukulu kostjale kokku summas 451,07 eurot, mille kostja

kohustus tagastamata maksegraafiku alusel 36 igakuise osamaksena (viimane osamakse

tähtaeg 15.02.2025), kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud kokku summas 97,71

eurot /dtl 20, 38/.

4.2. Esto AS ja kostja vahel on sõlmitud 12.02.2022 järelmaksuleping nr XXX, mille

alusel on kostja saanud ostu eest tasumiseks krediiti summas 533,58 eurot /dtl 39-43/.

Lepingu kohaselt oli intressi määr 11,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 35,28% aastas.

Hagiavalduse kohaselt on laenu kogukulu kostjale kokku summas 931 eurot, mille kostja

kohustus tagastamata maksegraafiku alusel 48 igakuise osamaksena (viimane osamakse

tähtaeg 15.02.2026), kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud kokku summas 145,80

eurot /dtl 21, 47/.

4.3. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

5. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

5.1. Kostja oli täielikult viivituses 15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023 osamaksetega,

millest tulenevalt saatis krediidiandja kostjale 30.05.2023 hoiatuse, millega andis kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks mõlema lepingu osas eraldi hiljemalt 13.06.2023

ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb

krediidiandja järelmaksulepingud üles /dtl 21, 48-55/. Kuna kostja võlgnevust kummagi

lepingu osas ei tasunud, ütles Esto AS lepingud 14.06.2023 üles /dtl 56-61/.

6. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi

lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

6.1. Esto AS selgitas nõude loovutamisest kostjale 14.06.2023 lepingute ülesütlemise

teatistes /dtl 56-61/. Nõude loovutamisest mõlema lepingu osas korraga teatati kostjale

2-23-138636

11.07.2023 nõudekirjaga /dtl 62-66/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid

esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

7. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421.

Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

8. Kostja sai 08.02.2022 sõlmitud lepingu nr XXX alusel krediidiandja poolt

järelmaksukrediiti summas 265,99 eurot intressimääraga 9,90% aastas /dtl 20/. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on võetud arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas

intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida ostja on kohustatud maksma, s.o

krediidisumma 265.99 eurot, aastane intressimäär 9.90%, igakuine haldustasu 2.90 eurot,

ühekordne lepingutasu 0.00 eurot. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 9,90%

aastas. Nimetatid tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 451,07 eurot ja krediidi

kulukuse määraks 45,75%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori

kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse

suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 36,1%. Laenulepingu sõlmimise ajal

kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr kuni 01.07.2022 on 16,95%

ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii

lepingus toodud andmetel kui kohtu poolt kasutatud kalkulaatori andmetel ja leping ei ole

VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

9. Kostja sai 12.02.2022 sõlmitud lepingu nr XXX alusel krediidiandja poolt

järelmaksukrediiti summas 533,58 eurot intressimääraga 11,90% aastas /dtl 20/. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on võetud arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas

intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida ostja on kohustatud maksma, s.o

krediidisumma 533,58 eurot, aastane intressimäär 11.90%, igakuine haldustasu 2.90 eurot,

ühekordne lepingutasu 0.00 eurot. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 11,90%

aastas. Nimetatid tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 931 eurot ja krediidi kulukuse

määraks 35,28%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt

on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja

aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 24,84%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud

Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr kuni 01.07.2022 on 16,95% ning selle

kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii lepingus

toodud andmetel kui kohtu poolt kasutatud kalkulaatori andmetel ja leping ei ole VÕS § 406²

lõike 1 alusel tühine.

10. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

2-23-138636

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt

kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

11. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal.

11.1. Kohus kohustas hagejat 07.06.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning kohustas

hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, kuidas kontrollis krediidiandja kostja

esitatud andmeid (kostja olemasolevate finantskohustuste ja rahaliste väljaminekute kohta,

millest nähtub kostja tegelik krediidivõimelisus, kas krediidiandja kontrollis kostja

pangakonto väljavõtteid, et kontrollida kostja krediidivõimelisust sissetulekute ja

väljaminekute arvestuses). Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida

tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal

tuleb välja tuua arvestus kostja tehtud tagasimaksete kohta ning esitada kohtule ka uuesti

määratud tagasimaksed kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga /dtl 90-92/.

11.2. Hageja on 17.06.2024 menetlusdokumendis esitanud selgituse, et hageja ei nõustu, et

krediidilepingute sõlmimisel ei ole kostja krediidivõimelisust piisavalt põhjalikult

kontrollitud. Krediidiandja on kogunud kostja maksekäitumise kohta informatsiooni

laenutaotlustelt, pensionikonto väljavõttelt ja avalikest registritest. Kostja taotletud

kohustused moodustasid tema sissetulekutest 13-14%. Krediidiandja ei kontrollinud

eelnevalt krediidisaaja arvelduskontot, kuna krediidiandja sai kostja sissetulekut kontrollida

usaldusväärsest allikast ning kogumis leidis koos teiste kogutud andmetega, et kostja on

krediidivõimeline. Finantskohustuste määr oli kostja sissetulekust äärmiselt väike, mistõttu

ei pidanud krediidiandja täiendavat kontrolli vajalikuks. Lisaks märgib hageja, et kui kohus

jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku

laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse

kohaselt lepingu nr XXX puhul 168,28 eurot (s.o väljastatud krediit 265,99 eurot, millest

maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 97,71 eurot) ja lepingu

nr XXX puhul 387,78 eurot (s.o väljastatud krediit 533,58 eurot, millest maha arvestatud

tagasimaksed summas 145,80 eurot) /dtl 94-95/.

11.3. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist veenvalt põhistanud ega tõendanud.

Hageja selgitas hagis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus

krediidiandja teavet kliendi kohta kliendi taotlusest ja avalikest allikatest. Hageja arvestas, et

kostja on oma sissetulekuks märkinud 3000 eurot kuus, kontrollimisel selgus, et kostja

sissetulekud on hoopis 1625,69 eurot kuus ja finantskohustusteks märkinud 200 eurot kuus /

dtl 27-28/. Kohus on seisukohal, et juba taotluses esile tulnud andmete erinevus sissetulekute

kontrollimisel, oleks krediidiandja pidanud kontrollima ka muid taotleja andmeid

2-23-138636

põhjalikumalt. Krediidiandja võttis kohustuste arvestamiseks aluseks krediidiandja poolt

mõistlikuks peetud kohustuste summa 500 eurot /dtl 27-28/. Kohtu hinnangul on

krediidiandja jätnud taotleja krediidivõimelisuse hindamisel põhjendamatult kontrollimata

taotleja kohustused arvelduskonto väljavõtte analüüsi põhjal.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. VÕS § 403⁴ lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

12.1. Hageja on esitanud nõude tuginedes Esto AS ja kostja vahel 08.02.2022 ja 12.02.2022

sõlmitud järelmaksulepingutele. Kuni 31.12.2022 (k.a) oli seadusjärgne intressimäär 0%,

millest tulenevalt lepingutes sätestatud intressimäär vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise rikkumisel on 0%.

12.2. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja määras laenu

tagasimaksed tulenevalt vastutustundliku laenuandmise põhimõtte rikkumisest uuesti ning

tegi need kostjale teatavaks. Ka kohtunõudele vastates, kui kohus oli hagejale selgitanud, et

kohus ei ole täiendavate selgituste ja tõendite küsimiseta veendunud, et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hagejal tuleb esitada kohtunõudele

vastates ka uuesti määratud tagasimaksed vastavalt VÕS § 403⁴ lg-st 7, ei esitanud hageja

kohtule uuesti määratud tagasimakseid. Hageja vastas selles osas kohtule, et palub kohtul

kostjalt välja mõista põhivõlgnevused lepingu nr XXX puhul 168,28 eurot (s.o väljastatud

krediit 265,99 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks

summas 97,71 eurot) ja lepingu nr XXX puhul 387,78 eurot (s.o väljastatud krediit 533,58

eurot, millest maha arvestatud tagasimaksed summas 145,80 eurot) /dtl 94-95/. Seega palub

hageja kohtult vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohtu poolt rikkumise

tuvastamisel kostjalt välja mõista mõlema lepingu osas vastav põhivõlgnevus.

12.3. Kohus saab hageja poolt taotletud viisil põhivõlgnevused kummagi lepingu osas välja

mõista, kui lepingud on ülesütlemisega lõppenud ning põhivõlgnevused sissenõutavaks

muutunud. Hageja ütleb 17.06.2024 menetlusdokumendis, et poolte vahel sõlmitud lepingud

on ülesöeldud.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Hagis esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt on lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatus

saadetud kostjale 30.05.2023 ja selles antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14

päeva. Leping öeldi üles 14.06.2023 ning selleks ajaks pidanuks kostja olema tasunud

graafikujärgselt maksed kuni 15.05.2023 (k.a). Kohus arvestab lähtuvalt hageja

2-23-138636

ümberarvestusest ainult põhiosa nõudes, et kui kõnealuse lepingu alusel anti kostjale krediiti

summas 265,99 eurot, 36 kuuks, pidanuks kostja põhiosamaksetena tasuma igakuiselt

7,38861 eurot kuus (265,99:36). Alates esimesest lepingujärgsest maksest 15.03.2022 kuni

15.05.2023 kuupäevaks, pidi kostjal olema tasutud põhiosamakseid 15 kuu eest, s.o summas

110,829 (15x7,38861) eurot. Kostja on hagist nähtuvate andmete põhjal lepingu nr XXX

osas tasunud makseid kokku summas 97,71 eurot. Seega oli kostjal tasumata lepingu

ülesütlemisel 17,119 (110,829-97,71) eurot, mis teeb kuumakse 7,38861 eurot juures

arvestuslikult ~1,8 kuu eest võlgnevust. Seega ei olnud leping nr XXX kehtivalt üles öeldud.

Hagis esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt on lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatus

saadetud kostjale 30.05.2023 ja selles antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14

päeva. Leping öeldi üles 14.06.2023 ning selleks ajaks pidanuks kostja olema tasunud

graafikujärgselt maksed kuni 15.05.2023 (k.a). Kohus arvestab lähtuvalt hageja

ümberarvestusest ainult põhiosa nõudes, et kui kõnealuse lepingu alusel anti kostjale krediiti

summas 533,58 eurot, 48 kuuks, pidanuks kostja põhiosamaksetena tasuma igakuiselt

11,11625 eurot kuus (533,58:48). Alates esimesest lepingujärgsest maksest 15.03.2022 kuni

15.05.2023 kuupäevaks, pidi kostjal olema tasutud põhiosamakseid 15 kuu eest, s.o summas

166,74 eurot (15x11,11625). Kostja on hagist nähtuvate andmete põhjal lepingu nr XXX

osas tasunud makseid kokku summas 145,80 eurot. Seega oli kostjal tasumata lepingu

ülesütlemisel 20,94 (166,74-145,80) eurot, mis teeb kuumakse 11,11625 eurot juures

arvestuslikult ~1,9 kuu eest võlgnevust. Seega ei olnud leping nr XXX kehtivalt üles öeldud.

12.4. Kuna lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete

maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise

ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning

laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid ja

lepingu tingimusi tagasimaksete osas, ei oleks kostja uue maksegraafiku määramise korral

tagasimaksetega viivituses olnud. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning

kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.

Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul

võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud ka kohtunõudele vastates.

12.5. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja nõue selge ning tuleb jätta

rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka

kõrvalnõuded.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

2-23-138636

Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse kättetoimetamine kostjale

14. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

15. Kuna käesolevas tsiviilasjas 18.01.2024 menetlusse võtmise määruses (p. 6.1.)

nimetatud asjaolud kostja elu- ja viibimiskoha osas ei ole kohtule teadaolevalt muutunud,

kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada ning kostja pole siiani ka ise

kohtu poole pöördunud, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik