1-24-4209/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohus tunnistas 17. oktoobri 2024 otsusega lühimenetluses Ragnar Moorasti ja Aleksandr Tarassovi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi. Ragnar
Legislator headnote
AI generated1-24-4209/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Viru Maakohus tunnistas 17. oktoobri 2024 otsusega lühimenetluses Ragnar Moorasti ja Aleksandr Tarassovi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi. Ragnar
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2024, Tartu
Kriminaalasja number
1-24-4209
Kohtunik
Kriminaalasi
Ingeri Tamm
Ragnar Moorasti ja Aleksandr Tarassovi süüdistuses KarS
§ 199 lg 2 p 6, 7, 8 ja 9 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. oktoobri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Ragnar Moorast (isikukood 39208052237),
apellatsioon
RESOLUTSIOON
Jätta Ragnar Moorasti apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur,
advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohus tunnistas 17. oktoobri 2024 otsusega lühimenetluses Ragnar Moorasti ja
Aleksandr Tarassovi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi. Ragnar
Moorastilt mõisteti välja menetluskulud kokku 6452,62 eurot ning riigi kanda jäid kaitsja
sõidu- ja ajakulu tasu 157,38 eurot. Aleksandr Tarassovilt mõisteti välja menetluskulud
kokku 3595,56 eurot ning riigi kanda jäi samuti 157,38 eurot. Kohtuotsuse resolutiivosa sai
R. Moorast kätte 17. oktoobril 2024.
2. 4. novembril 2024 esitas R. Moorast otsuse peale apellatsiooni, milles palub jätta
menetluskulud 6452,62 eurot kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel
riigi kanda.
3. Maakohus tegi 7. novembril 2024 määruse, millega saatis R. Moorasti kaebuse 17.
oktoobri 2024 kohtuotsuse peale menetluskulude osas kohtualluvuse korras lahendamiseks
Tartu Ringkonnakohtule. Maakohus käsitles R. Moorasti kaebust määruskaebusena.
Seadus võimaldab menetluskulusid vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega.
Määruses avaldas maakohus motiivid menetluskulude kohta, kuna asjas puudub
põhjendustega kohtuotsus, ja selgitas, miks menetluskulud tuleb jätta R. Moorasti kanda.
Määruse koostamisel juhindus kohus Riigikohtu 28. mai 2015 määrusest asjas nr 3-1-1-44-
15. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et R. Moorasti apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja esitajale
tagastada. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
5. Riigikohus on maakohtu poolt viidatud määruses selgitanud, et apellatsiooni- ja
määruskaebe menetluses on erinevad nii kaebetähtajad kui ka kaebekord, kusjuures eriti
oluliseks muutub kaebekorra erinevus just resolutiivotsuse vaidlustamisel. Nimelt
apellatsioonimenetluse teed kasutades tuleb resolutiivotsuse korral esmalt teavitada otsuse
teinud kohut 7 päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kohus peab
teavitamisele reageerima 15 päeva jooksul tervikotsuse vormistamisega: lisama
resolutsioonile ka põhjendused ja looma sellega tingimused otsuse sisuliseks
vaidlustamiseks. Tervikotsuse valmimisest 15 päeva jooksul tuleb esitada apellatsioon.
Määruskaebuse esitamiseks aga on KrMS § 387 lg 1 kohaselt üldjuhul aega 15 päeva,
kusjuures mingit eelnevat kaebeõiguse kasutamise soovist teavitamise nõuet seadus ei
sisalda. See tähendab, et kui lähtuda vaid grammatilisest tõlgendusest, siis peaks
resolutiivotsusega lahendatud menetluskulude vaidlustamine määruskaebe korras toimuma
ilma kohtu põhjendustega diskuteerimise võimaluseta. Selline olukord ei ole mõistlik ja see
on vastuolus ka kohtukaebe üldise loogikaga (RKKKm nr 3-1-1-44-15, p 7.2).
6. Eelmärgitut arvestades tuleb kolleegiumi arvates lähtuda tõlgendusest, et juhul, kui kohus
on koostanud resolutiivotsuse ja kohtumenetluse pool soovib tegelikult seda kohtuotsust
vaidlustada vaid menetluskulude osas, peab ta siiski kohustuslikus korras 7 päeva jooksul
esitama apellatsiooniteate. Apellatsiooniteate esitamine ei kohusta kohtumenetluse poolt
pärast otsuse põhistustega tutvumist apellatsiooni esitama ega piira seega tema võimalusi
vaidlustada tervikotsust vaid menetluskulude osas määruskaebe korras (vt osundatud
määruse p 8).
7. Praegusel juhul kuulutas maakohus kohtuotsuse resolutiivosa 17. oktoobril 2024. Selles on
selgitatud, et apellatsiooni kasutamise soovist tuleb Viru Maakohut teavitada 7 päeva
jooksul alates 18. oktoobrist 2024. R. Moorast sai maakohtu resolutiivotsuse kätte samal
päeval. Seega oleks ta pidanud esitama 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt 24. oktoobril 2024
apellatsiooniteate või määruskaebuse (millest saanuks välja lugeda üheselt tema tahet
maakohtu otsust vaidlustada). Kehtiv seadus kohustab kohtumenetlusi pooli jätkuvalt
apellatsiooniteadet esitama, muutunud on vaid edasikaebekord, mis on 15 päeva asemel 30
päeva. R. Moorastil oleks olnud õigus apellatsioon esitada ilma vastavat teadet esitamata
vaid juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest oleks 7 päeva jooksul juba teavitanud
maakohut soovist kasutada apellatsiooniõigust (KrMS § 319 lg 1). Sellist teadet ei ole
antud asjas keegi esitanud. R. Moorast esitas apellatsiooni alles 4. novembril 2024, s.o
apellatsiooniteate tähtaega ületades. Järelikult puudus maakohtul vajadus koostada
menetluskulude kohta põhjendustega lahend, et saata asi lahendamiseks ringkonnakohtule.
Kui kohtumenetluse pool ei esita apellatsiooniteadet 7 päeva jooksul, on selle tulemiks
kohtulahendi jõustumine (vt RKKKm 3-1-1-59-06, p 5). Riigikohtu lahend nr 3-1-1-44-15
käsitleb olukorda, kus prokuratuur vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulusid puudutavas
osas apellatsiooniteate esitamise tähtaja jooksul, väljendades sellega üheselt tahet
maakohtu otsust vaidlustada. Sellises kujunenud olukorras möönis Riigikohus, et
maakohtul oli võimalik esitada menetluskulude hüvitamise põhjendused ülejäänud
kohtuotsusest eraldi.
8. KrMS § 326 lg 2 p 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise
määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellant ei ole KrMS § 319 lg-s 1
ettenähtud tähtaja jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse
kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik. Seetõttu jätab ringkonnakohus R.
Moorasti apellatsiooni Viru Maakohtu 17. oktoobri 2024 otsuse peale läbi vaatamata ja
tagastab selle esitajale.
(allkirjastatud digitaalselt)