2-24-121370/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-121370

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S. D. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

642,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepingulised esindajad A. J. ja S. R.

Kostja: S. D. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S. D. vastu osaliselt tulevikus

sissenõutavaks muutuva nõude osas.

2. Välja mõista kostjalt S. D. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja S. D. vahel 11.06.2022 sõlmitud

laenulepingust nr L89008890259 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg

järgmise graafiku alusel:

maksetähtaeg

osamakse summa

20.02.2025

14,84

20.03.2025

16,14

20.04.2025

15,93

20.05.2025

16,36

20.06.2025

16,50

20.07.2025

16,91

20.08.2025

17,08

20.09.2025

17,38

20.10.2025

17,78

20.11.2025

17,99

20.12.2025

18,39

20.01.2026

18,63

20.02.2026

18,96

20.03.2026

19,42

20.04.2026

19,63

20.05.2026

19,99

20.06.2026

20.7

3. Jätta menetluskulud 52% ulatuses S. D. ja 48% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

4. Määrata hageja OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude rahaliseks suuruseks ja

mõista välja kostjalt S. D. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks 52% hageja menetluskuludest ehk 226,20 eurot. Kostja

S. D. rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 584,97 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 06.08.2024

määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.08.2024 Harju Maakohtule hagi S. D. vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 19.08.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank Finance (esialgne

krediidiandja) ja kostja S. D. vahel 11.06.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89008890259

tulenevat põhivõlgnevust 487,99 eurot, intresse 33,31 eurot, 16.08.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viiviseid 22,88 eurot, sissenõudekulusid 40 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt

alates 17.08.2024 määras 12% aastas.

4. Laenulepingu nr L89008890259 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 659 eurot

järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 23,63% aastas: krediidisumma 659 eurot, igakuine

osamakse suurus 20,67 eurot, intressimäär 12% aastas ja 0,22 eurot päevas, viivisemäär 12%

aastas ja 0,03% päevas, laenu tagastamise periood 20.07.2022 kuni 20.06.2026.

5. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 07.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.03.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 26.03.2024

lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

6. AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

7. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

7.1.

põhivõlg 487,99 eurot (659-171,01), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba

maksumusega 659 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil

20.07.2022 kuni 20.06.2026, kostja tasus põhiosa katteks 171,01 eurot;

7.2.

intressid 33,31 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 18. osamaksest ehk alates

20.12.2023 kuni ülesütlemiseni 26.03.2024 kokku summas 33,31 eurot

(8,35+8,41+8,20+7,46+0,89), intress perioodi 21.03.2024 kuni 26.03.2024 eest on 0,89 eurot

(443,34 x 12% / 360 x päevade arv 6), kostja intressi tasunud ei ole;

7.3.

võla sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud

kirjade eest: 08.04.2024 kiri 20 eurot; 30.04.2024 kiri 5 eurot; 20.05.2024 kiri 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot;

7.4.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 22,88 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 487,99 eurot alates

27.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 16.08.2024 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras, s.o 12% aastas;

7.5.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 17.08.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 12% aastas.

8. Hageja on oma hagiavalduses ja 27.08.2024 seisukohas välja toonud, et krediidiandja

11.06.2022 sõlmitud 659 eurot laenulepingu nr L89008890259 puhul kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest (sissetulekuks 1500 eurot,

kohustused 0 eurot). Krediidiandja kontrollis ka maksehäireregistrit ning tuvastas, et kostjal

puudusid kehtivad ja eelnevad maksehäired. Pensioniregistri kohaselt oli kostja viimase 6 kuu

keskmine sissetulek 937,80 eurot. Väljaminekuteks arvestati regulaarseteks majapidamiskulud

250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 20,67 eurot. Kõiki kulusid arvesse

võttes jäi kostjale raha reservi vähemalt 667,13 eurot (937,80-0-250,00-20,67). Laenuandja

jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma

oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 20,67 eurot.

9. Hageja esitas 27.08.2024 (täiendatud 06.09.2024) ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab,

et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse

kohaselt soetas kostja lepingu alusel kauba maksumusega 659 eurot ning on teinud

tagasimakseid 357 eurot, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 302 eurot. Arvestades kõik

kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.03.2024 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Hageja palub mõista

kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus 302 eurot 06.09.2024 esitatud

maksegraafiku (dtl 94-95) alusel.

10. Kostja S. D.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

11.09.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Hageja 06.09.2024 nõude

täiendus on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 26.09.2024, kostja

ei ole kohtule vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud üksnes ümberarvutatud ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva, nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

15. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse

laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades

jõukohane kuumakse alusel.

16. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

17. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 11.06.2022 sõlmitud 659 eurot laenulepingu nr

L89008890259 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses

esitatud andmetest (sissetulekuks 1500 eurot, kohustused 0 eurot). Krediidiandja kontrollis ka

maksehäireregistrit ning tuvastas, et kostjal puudusid kehtivad ja eelnevad maksehäired.

Pensioniregistri kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine sissetulek 937,80 eurot.

Väljaminekuteks arvestati regulaarseteks majapidamiskulud 250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks

osamakseks kujunes 20,67 eurot. Kõiki kulusid arvesse võttes jäi kostjale raha reservi vähemalt

667,13 eurot (937,80-0-250,00-20,67). Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele,

et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid

20,67 eurot.

19. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja sissetulekut

pensioniregistrist ning lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest, mida ei saa pidada

piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud,

et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole

maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta.

Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on

krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised

kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka

järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest

tulenevat kohustust.

20. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille

puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei

vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades

eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed

vastavale järeldusele jõudmiseks.

21. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

22. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 20-21), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

23. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

24. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 487,99 eurot, kuivõrd kostja soetas

lepingu alusel kauba maksumusega 659 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku

alusel perioodil 20.07.2022 kuni 20.06.2026, kostja tasus põhiosa katteks 171,01 eurot.

25. Hageja 27.08.2024 ja 06.09.2024 ümberarvutuse (dtl 80, dtl 94-95) kohaselt on hagejal

tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu 302 eurot, sest kostja soetas kauba

maksumusega 659 eurot ja on teinud tagasimakseid 357 ning lepingut ei saa lugeda 26.03.2024

seisuga kehtivalt ülesöelduks.

26. Hageja on tõendanud (dtl 82-85), et kostjale on 11.06.2022 väljastatud krediiti kokku 659

euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 357 eurot.

27. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Krediidiandja edastas kostjale 07.03.2024 meeldetuletuskirja (dtl 54) hoiatusega, et kostja on

võlgnevuses kolme osamakse tasumisega. Esialgne võlausaldaja ütles 26.03.2024 teatisega (dtl

55) lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

28. Arvestades kostja tagasimakseid 357 eurot ja laenulepingu maksegraafikut (dtl 42), tekib

kostjal põhiosa tagasimaksete kohustus alates 32. osamaksest 14,84 eurot maksetähtajaga

20.02.2025. Seega 07.03.2024 hoiatuse saatmise ajaks polnud muutunud sissenõutavaks põhiosa

osamaksed, mis muutuvad sissenõutavaks alles 21.02.2025.

29. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 07.03.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa

tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus

VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 26.03.2024 üles öelda ning leping

kehtib.

30. Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti ei

ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal

ja ulatuses maksetega viivituses olnud.

31. Hageja esitas 27.08.2024 ümberarvutuse ja 06.09.2024 täiendava täpsustuse, et juhul kui

kohus leiab, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi VÕS §

108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed kogusummas 302 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369

alusel, kuna kostja ilmselgelt ei täida oma kohustusi.

32. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 03.12.2024, seisuga ei ole muutunud sissenõutavaks ühtegi

osamakset. Arvestades kostja tagasimakseid 357 eurot ja laenulepingu maksegraafikut (dtl 42),

tekib kostjal põhiosa tagasimaksete kohustus alates 32. osamaksest 14,84 eurot maksetähtajaga

20.02.2025. Kostjal on ettemaks kuni 32. osamakseni ja 32. osamaksest 0,54 eurot.

33. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude

täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust

ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole alates

13.12.2023 teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.

34. Alates 20.02.2025 muutub hageja põhinõue 302 eurot sissenõutavaks järgmiselt:

maksetähtaeg

osamakse summa

20.02.2025

14,84

20.03.2025

16,14

20.04.2025

15,93

20.05.2025

16,36

20.06.2025

16,50

20.07.2025

16,91

20.08.2025

17,08

20.09.2025

17,38

20.10.2025

17,78

20.11.2025

17,99

20.12.2025

18,39

20.01.2026

18,63

20.02.2026

18,96

20.03.2026

19,42

20.04.2026

19,63

20.05.2026

19,99

20.06.2026

20,07

35. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt

eelmises punktis toodud graafikule.

36. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest

intressimäärast kõrgem. Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu on hageja

intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes

hageja nõudest (TsMS § 5).

37. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p2 alusel. Kuivõrd hagejal

ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu

ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

38. Sel põhjusel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st tulevikus sissenõutavaks muutuva,

nõude osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

40. Hageja nõuete kogusummaks oli 584,18 eurot (487,99+33,31+22,88+40). Kohus rahuldas

hageja nõude 302 euro (s.o tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue) ehk ca 52% ulatuses, mistõttu

kohus jätab menetluskulud 52% ulatuses kostja ja 48% ulatuses hageja kanda.

41. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 338 eurot käibemaksuta (s.o

2 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane

ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

42. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse

ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale

hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot.

43. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine

lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

44. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

45. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt

TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel

lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu.

Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul

ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma

käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta

(hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja

menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x

120).

46. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 435 eurot (175 + 20 + 240).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 52% hageja

menetluskuludest ehk 226,20 eurot.

47. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

48. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

50. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 11.09.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja e-

posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik