Legislator Case Law & Legislation
3-24-2557/14 AI generated

3-24-2557/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-2557/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohus tagastas 31.10.2024. a määrusega kaebaja kaebuse mittevaralise kahju väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ühtlasi

Legislator headnote

AI generated

3-24-2557/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a määrusega kaebaja kaebuse mittevaralise kahju väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ühtlasi

Keywords

AI generated
linguistic discrimination discrimination and incitement to hatred unfair terms abusive language insufficiently substantiated grievance racial discrimination
AI generated
3-14-50343/24
19.03.2014 esitas N.B. Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.02.2014 ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmise otsuse nr 7-8.1/14/0299 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata N.B.i 16.01.2014 taotlus uuesti läbi. Tallinna Halduskohtu 01.04.2014 määrusega jäeti N.B.i kaebus selles esinenud puuduste tõttu käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv seaduse kohaselt, põhjendada taotletud tõendite kogumise vajadust ning ühtlasi teatada, kas ta soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses või kohtuistungil.
3-14-50934/3
26.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Kristjan Radinkovi kaebus Tartu Vangla vastu.
3-16-1866/12
R. K. ja T.-M. K. esitasid 16.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA 09.06.2016 ettekirjutuse nr 16-2/16/0211-008 ning 15.08.2016 vaideotsuse nr 16-2/16-083 tühistamiseks ja TJA kohustamiseks. Lisaks esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrusega otsustas kohus jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta.
3-22-2217/10
X esitas 18.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot.
3-10-361/18
Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu (vanglateenistuja Kallase tegevus) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju 200 000 krooni hüvitamise nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2557

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.10.2024. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus tagastas 31.10.2024. a määrusega kaebaja kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses keelelise diskrimineerimisega (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ühtlasi

jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3).

2. Kaebaja esitas 13.11.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

31.10.2024. a määruse peale.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.11.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta.

Ringkonnakohus selgitas, et kaebaja määruskaebus sisaldab sündsusetuid ja solvavaid

väljendeid, kuigi keelatud on end väljendada kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult. Ringkonnakohus märkis, et kaebajal tuleb oma määruskaebus uuesti

sõnastada ja eemaldada solvavad väljendid ning märkida selgelt ja lühidalt üksnes

asjassepuutuvad põhjendused, märkides faktilised ja õiguslikud väited selle kohta, millest

tulenevalt on halduskohtu määrus õigusvastane ning viidata tõenditele, millega ta soovib iga

faktilist väidet tõendada. Lisaks puudus määruskaebusel nõuetekohane allkiri.

Ringkonnakohus andis kaebajale seitsmepäevase tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks.

4. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2024. a määruse ja selle tõlke kätte 20.11.2024.

Viimane päev määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks avalduse esitamiseks oli

27.11.2024. Kaebaja esitas 26.11.2024 vastuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 207 lg 1 ls 3 näeb ette, et määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. HKMS § 187 lg 4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega

käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab

kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega

apellandile.

6. HKMS § 50 lg 1 kohaselt kohaldatakse kaebuse, apellatsioonkaebuse, kassatsioonkaebuse,

määruskaebuse ja teistmisavalduse suhtes avalduse kohta sätestatut, kui HKMS ei näe ette

teisiti. HKMS § 52 lg-st 1 tulenevalt tuleb määruskaebus sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end määruskaebuses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.11.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ja

andis talle tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebus sisaldas

ebasündsaid ja solvavaid väljendeid. Kaebajal tuli need määruskaebusest eemaldada ning

märkida selgelt ja lühidalt üksnes asjassepuutuvad põhjendused. Lisaks puudus

määruskaebusel korrektne allkiri, mille asemele oli kaebaja sirgeldanud määruskaebuse lõppu

topelt Z-tähe laadse kujundi. HKMS § 54 p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt

kohtule esitatavas avalduses menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse

puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule. Ringkonnakohtu hinnangul ei täida

määruskaebuse lõppu lisatud kujund allkirja funktsiooni ning ei ole seetõttu allkirjana

käsitatav.

8. Kaebajal tuli määruskaebuses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 27.11.2024. Vastuse

puuduste kõrvaldamiseks esitas kaebaja 26.11.2024, s.t tähtaegselt. Siiski ei kõrvaldanud

kaebaja esitatud vastusega määruskaebuses esinenud puuduseid. Venekeelne puuduste

kõrvaldamise avaldus sisaldab rohkeid solvavaid ja ebaviisakaid väljendeid. Selle lõppu on

allkirjana lisatud Z-täht, mis ei vasta allkirjale esitatavatele nõuetele.

9. Ringkonnakohus selgitas 18.11.2024. a määruse põhjenduste p-s 8, et kui kaebaja jätab

kohtu nõudmise määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata,

tagastab kohus määruskaebuse. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud

puudusi ning nimetatud puudused takistavad määruskaebuse menetlusse võtmist, tagastab

ringkonnakohus HKMS § 187 lg 4 alusel koostoimes § 207 lg-ga 1 määruskaebuse selle

esitajale.

10. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2 ls 2 alusel loetakse, et määruskaebust ei

ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)