3-24-2809/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2809

Haldusasi

X.X-i kaebus ebaõigete andmete avaldamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X.X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2024 määruse resolutsiooni

punkti 1 peale menetlusse.

2. Jätta X.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2024

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 10.10.2024 kaebuse, milles taotles

kriminaalasja nr XXXXXXXXXX tühistamist, Lääne Ringkonnaprokuratuuri kohustamist

algatada kriminaalmenetlus Y, C, Q, W ja F suhtes ning kaebajale tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist.

Kaebuse kohaselt soovis Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör lõpetada kriminaalasja nr

XXXXXXXXXX menetluse karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kuid kaebaja ei nõustunud

sellega. Kaebaja viitab sündmustele, kus tema valdusest võeti Põllumajandus- ja Toiduameti

(PTA) ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnike ning Pärnu varjupaiga töötajate

juuresolekul ära 10 täiskasvanud koera ja 2 kutsikat, lisaks tuttavate koerad, kokku 23

täiskasvanud koera ja 8 kutsikat. Kaebaja sai 2022. aastal teada, et tema suhtes on alustatud

kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 264 lg 1 p 3 tunnustel (looma julm

kohtlemine). Meedias anti intervjuusid, kus esitati kaebaja kohta valeväiteid ja laimu. Kaebaja

heidab valeväidete esitamist ette nii PTA ametnikele kui ka varjupaiga töötajatele. Kaebaja

3-24-2809

küsis abiprokurörilt, kes kaebaja kohta kuriteoteate esitas ning sai 02.10.2024 vastuse, et

politsei alustas kriminaalmenetluse ajakirjanduses ilmunud artikli põhjal. Kaebaja ei ole ise

seda artiklit lugenud ja palub see Prokuratuurilt välja nõuda.

Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest.

2. Halduskohus tagastas 10.10.2024 määrusega Prokuratuuri vastu esitatud kaebuse

kriminaalmenetluse tühistamise ja kriminaalmenetluse algatamiseks kohustamise nõuetes ning

jättis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta ja andis kaebajale aega 15

päeva selle nõude täpsustamiseks.

Pole täpselt aru saada, kelle vastu on kahjunõue esitatud ning kellele heidetakse ette kahju

põhjustanud valeväidete ja laimu esitamist. Kaebus on üldiselt esitatud Prokuratuuri vastu,

kuid kaebuse asjaolud viitavad, et kaebaja seostab valeväidete ja laimu esitamist eelkõige

PTA ametnike ning varjupaiga töötajatega. Kui kaebaja hinnangul on valeväidete esitajaks

PTA ametnikud ning kaebaja soovib sellega seonduva kahjunõude esitada PTA vastu või kui

Prokuratuur on kaebaja hinnangul talle kahju põhjustanud väljaspool kriminaalmenetlust,

tuleb kaebajal oma kahjunõuet täpsustada.

3. Kaebaja selgitas 22.10.2024 vastuses, et abiprokuröri sõnul alustas politsei kaebaja suhtes

kriminaalmenetlust ajakirjanduses ilmunud artikli põhjal. Kaebaja ei ole ise seda artiklit

lugenud ja see tuleks Prokuratuurilt välja nõuda. Kaebuse alusena tugineb kaebaja

ebakohasele väärtushinnangule, et kaebaja süül suri koer, kes oli surnuks näljutatud. Kaebaja

esitas foto, mille kohaselt oli koer varjupaigas. Ebaõige on faktiväide, et koerad olid pimedad,

haiged, ei käinud üldse jalutamas ning olid usse ja kirpe täis. Kaebajal olid terved ja ilusad

borderkollid, nad olid lustlikud, töökad ja koolitatud. Ebaõigete andmete edastamisega on

kaebajale tekitatud mittevaraline kahju (maine kahjustamine ja negatiivsed emotsioonid).

Avalikkuses pilgati nii kaebajat kui ka tema poega. Kaebajale omistati tegusid, mida ta ei ole

teinud. Kaebaja palus rahuldada tema kaebus ja nõuda välja kahjusumma kohtu äranägemisel.

4. Halduskohus palus 25.10.2024 kohtunõudes Lääne Ringkonnaprokuratuuril võimalusel

esitada artikkel, mille alusel alustati kaebaja suhtes kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXX

või esitada viide kõnealuse artiklile.

5. Lääne Ringkonnaprokuratuur vastas 07.11.2024, et kriminaalasja materjalides ei ole viiteid

kaebaja mainitud artiklile või meedias esitatud seisukohtadele, mistõttu ei ole prokurauuril

võimalik küsitud artiklit edastada.

Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Hanna Varik soovis 02.10.2024 menetlustoimingu

käigus välja selgitada kaebaja seisukoha kriminaalasja nr XXXXXXXXXX lõpetamise osas.

Kuna kaebaja avaldas menetlustoimingu käigus prokurörile, et on mitmed isikud tema

laimamise eest kohtusse kaevanud, sh seoses kriminaalmenetluse aluseks oleva sündmusega,

selgitas prokurör kaebajale põgusalt, millistel tingimustel on täidetud valekaebuse

kuriteokoosseis KarS § 319 järgi. Samuti selgitas prokurör kriminaalmenetluse alustamise

üldiseid tingimusi, mh seda, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alati vaja kellegi

avaldust, vaid kriminaalmenetlust on võimalik alustada ka menetlejale muul viisil teatavaks

saanud info põhjal, mis võib pärineda ka meediast. Prokurör ei väitnud kaebajale, et

menetlustoimingu aluseks olnud kriminaalmenetlus oleks alustatud mõne artikli pinnalt.

Kriminaalasja toimikust nähtub, et 11.08.2021 kontrollisid PTA ametnikud Pärnumaal XXX

talus lemmikloomade pidamise nõuete täitmist. PTA peaspetsialist edastas PPA eriasjade

uurijale e-kirja teel Varjupaikade MTÜ kokkuvõtte 11.08.2021 kaebajalt PTA

järelevalvemenetluse käigus ära võetud tiine koera tervislikust seisundist ning surma

põhjusest, mille uurija edastas sisekontrolli menetlust juhtinud prokurörile. Prokurör edastas

2(4)

3-24-2809

materjali e-kirja teel uurijale menetluse alustamise otsuse tegemiseks, mille järel on

14.09.2021 algatatud KarS § 264 lg 1 p 3 tunnustel kriminaalasi nr XXXXXXXXXX.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

jättis kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Kaebaja seostab ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju peaasjalikult PTA endise

peaspetsialisti ning Varjupaikade MTÜ töötaja poolt kaebaja kohta meedias väidetavalt

esitatud valeväidete ja laimuga. Vastupidiselt kaebaja väidetule selgub Prokuratuuri vastusest,

et kriminaalasja nr XXXXXXXXXX alustamise ajend ei olnud meedias ilmunud artikkel,

vaid menetlus alustati Varjupaikade MTÜ koostatud kokkuvõtte alusel, mis kajastas kaebajalt

ära võetud koera tervisliku seisundi ja surma põhjustega seonduvaid asjaolusid. Kuna

kriminaalmenetluse algatamise alus oli Varjupaikade MTÜ koostatud kokkuvõte kaebajalt ära

võetud koera kohta, siis olukorras, kus kaebaja hinnangul on Varjupaikade MTÜ esitanud

kaebaja kohta valeväiteid, ei ole sellise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses (HKMS

§ 4 lg 1). Kui kaebaja soovib esitada ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõude teise eraõigusliku isiku (Varjupaikade MTÜ) vastu, siis tuleb selline nõue

esitada tsiviilkohtumenetluse raames hagiavaldusena (Harju) maakohtule.

Kuna ei nähtu, et PTA ametnikud oleksid kaebaja kohta esitanud valeväiteid, mis oleksid

viinud kriminaalmenetluse algatamiseni, ning kaebaja ei ole selliseid asjaolusid ka esile

toonud, ei ole tuvastatav kaebaja subjektiivsete õiguste riive PTA tegevusega. Kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kuna kinnitust

ei leidnud kaebaja väide, et Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse, tuginedes mh PTA poolt

meedias avaldatud artiklis esitatud valeväidetele, ei saa PTA olla kaebajale sel viisil

mittevaralist kahju tekitanud. Kaebaja väitest, et ta ise ei ole kõnealust artiklit näinudki, vaid

tugines üksnes prokuröri kirjeldatule, ja Prokuratuuri vastusest kohtule, mille kohaselt ei ole

prokurör vestluses kaebajaga ühelegi sellisele artiklile viidanud, järeldub, et väidetavalt kahju

tekitanud artiklit ei eksisteerigi. Prokuratuuri vastusest võib järeldada, et kaebajal tekkis

ekslikult arusaam, et kriminaalasi nr XXXXXXXXXX alustati meedias ilmunud artikli

põhjal, kuigi kaebajale selgitati üksnes üldiselt kriminaalmenetluse alustamise võimalusi (sh

meedias avaldatud teabe alusel).

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Varjupaikade MTÜ vastu esitatud kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 1 alusel ning PTA vastu esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamise tõttu ei ole vaja menetlusabi taotlust sisuliselt lahendada.

7. X.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 15.11.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu 07.11.2024 määrus ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Tegemist on Lääne Ringkonnaprokuratuuri järjekordse valega. PTA ametnik ei viinud

11.08.2021 ära ühtegi tiinet koera ega saanud kuidagi edastada eriasjade uurijale teadet tiinest

koerast. Kaks koera viidi kaebaja juurest ära alles 23.08.2021. Kaebaja soovib, et Lääne

Ringkonnaprokuratuur hüvitaks kaebajale seoses vale, laimu ja alandamisega tekitatud

mittevaralise kahju. Kaebaja palub mõista välja õiglane rahasumma. Kaebaja palub vabastada

end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel määruskaebust selliselt, et kaebaja

soovib vaidlustada halduskohtu 07.11.2024 määruse resolutsiooni p 1, millega tema kaebus

tagastati. Selle määruse resolutsiooni p 2, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse

riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata, ei ole edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 203 lg

1; vrd Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2024 määrus nr 3-24-2886, p 12).

3(4)

3-24-2809

9. Määruskaebuse halduskohtu 07.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale võib HKMS §

207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel

määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

11. Halduskohus palus kaebajal kahjunõude asjaolusid selgitada ning järeldas kaebusest ja

selle täiendusest kokkuvõttes õigesti, et kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses

ajakirjanduses väidetavalt avaldatud artikliga, milles PTA ametnik ja Varjupaikade MTÜ

Pärnu varjupaiga töötajad esitasid kaebaja kohta valeväiteid ja laimasid teda ning mille põhjal

alustati kaebaja suhtes kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXX.

12. Halduskohus leidis õigesti, et Varjupaikade MTÜ vastu esitatud kahjunõude

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1), mistõttu tuli kaebus selles

nõudes tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. See kahjunõue on eraõiguslik ja selle

lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava maakohtu pädevusse.

13. PTA vastu esitatud kahjunõude võis tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest

kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus sellise nõude esitamiseks. Kaebeõiguse eelduseks on

isikule kuuluva subjektiivse õiguse riive, s.o subjektiivse õiguse mis tahes negatiivne mõjutus

või kitsendus. Prokuratuuri 07.11.2024 vastusest selgub, et kriminaalasja toimiku materjalide

kohaselt ei olnud kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamise ajend meedias avaldatud

artikkel, vaid Varjupaikade MTÜ koostatud ja PTA ametniku poolt PPA uurijale edastatud

ettekanne kaebajalt äravõetud koerte kohta. Kaebaja on kaebuses märkinud, et tema ise pole

väidetavalt kriminaalmenetluse ajendiks olnud artiklit lugenud ja Prokuratuuri 07.11.2024

vastuses toodud asjaolusid arvestades on võimalik, et seda ei eksisteerigi – vähemalt ei ole

sellist artiklit või viidet sellele kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetluse materjalide

hulgas. On usutav, et kaebaja on Prokuratuuri 02.10.2024 selgitusi kriminaalmenetluse

alustamise üldiste tingimuste kohta ebaõigesti mõistnud. Kuna asja materjalide põhjal ei

nähtu, et PTA ametnikud oleksid avaldanud ajakirjanduses kaebaja kohta valeväiteid, mis

viisid kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamiseni, ei ole kaebaja õiguste riive PTA

ametnike tegevuse tulemusel ringkonnakohtule äratuntav.

14. Määruskaebuse kohaselt soovib kaebaja esitada kahjunõude ka Lääne

Ringkonnaprokuratuuri vastu, kes valetas kohtule, et kriminaalmenetlust ei alustatud meedias

ilmunud artikli alusel, vaid Varjupaikade MTÜ koostatud dokumendi põhjal ning kes esitas

kohtule eksitavat infot koerte äravõtmise asjaolude kohta. Asja materjalide järgi ei ole kaebaja

halduskohtule sellist nõuet esitanud, sh vastuseks halduskohtu 10.10.2024 määrusele, milles

halduskohus palus täpsustada, kelle vastu ja millistel asjaoludel kaebaja soovib kahjunõude

esitada. Ringkonnakohus mõistab määruskaebust selliselt, et kaebaja uus kahjunõue on

ajendatud prokuratuuri 07.11.2024 vastusest, milles on kaebaja hinnangul esitatud valeväiteid.

Sellist uut nõuet ei saa esitada määruskaebemenetluses ringkonnakohtule, vaid kaebaja võib

esitada selle kohta uue kaebuse halduskohtule. Seepärast jätab ringkonnakohus need väited

määruskaebuse lahendamisel tähelepanuta.

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.11.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)