3-24-1897/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1897

Haldusasi

XXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024

otsuse nr 15.2-9/71-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja T.K

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXi määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus ja teha asjas uus määrus, millega

lugeda Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-1 tühistamise nõue

tähtaegselt esitatuks.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 08.01.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse Eesti kodaniku passi

saamiseks oma lapsele YY kui sünnijärgsele Eesti kodanikule, kes omandas Eesti

kodakondsuse oma ema kaudu.

2. PPA pikendas 18.03.2024 XXi lapse Eesti kodaniku passi taotluse menetlemise tähtaega

kuni 19.04.2024 ning selgitas, et kui XX ei teata hiljemalt 19.04.2024, et asub loobuma

Suurbritannia kodakondsusest, algatab PPA menetluse tema Eesti kodaniku passi kehtetuks

tunnistamiseks. Kui XX ei loobu Suurbritannia kodakondsusest, ei saa teda PPA otsusega

lugeda Eesti kodakondsuse omandanuks.

3-24-1897

3. XX selgitas 19.04.2024 e-kirjas PPA-le, et ta on oma kodakondsust puudutavas

küsimuses pöördunud 10.03.2024 õiguskantsleri poole ja palus vastamise tähtaega pikendada

kuni 19.05.2024.

4. PPA ei pidanud 24.04.2024 kirjas mõistlikuks vastamise tähtaega pikendada. PPA algatas

menetluse XXile välja antud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks ning andis tähtaja

(24.05.2024) arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

5. PPA keeldus 24.04.2024 otsusega nr 15.2-9/71-1 XXi lapsele YY Eesti kodaniku passi

väljaandmisest.

6. XX esitas 25.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA tegevuse peale.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 26.06.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas

22.08.2024 määrusega XXi määruskaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu 26.06.2024

määruse kaebuse tagastamist puudutavas osas ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks

halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tagastas kaebuse ennatlikult,

selgitamata välja kaebaja eesmärki ja asjakohaseid nõudeid. PPA 24.04.2024 otsuse peale

tühistamisnõude esitamise kaudu oleks kaebaja eesmärk (saada oma lapsele Eesti kodaniku

pass) kaitstav, eeldusel et tühistamiskaebus on tähtaegne. Kui PPA teeb kohtumenetluse

käigus otsuse kaebaja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise kohta, on võimalik

praegust kaebust täiendada selle otsuse tühistamise nõudega.

8. Tallinna Halduskohus jättis 12.09.2024 määrusega XXi kaebuse käiguta ning andis

tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. XX esitas 26.09.2024 korrigeeritud kaebuse, milles

taotles PPA 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-1 tühistamist. Kaebaja taotles kaebetähtaja

ennistamist. Kaebaja märkis, et talle selgus Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2024 määrusega

koos edastatud dokumentidest (PPA seisukohast), et tema lapse Eesti kodaniku passi

väljaandmisest on keeldutud PPA 24.04.2024 otsusega nr 15.2-9/71-1. Juhul kui PPA poolt

saadetud otsus oleks täiendavalt olnud PDF-formaadis, oleks kaebaja saanud sellega tutvuda

õigeaegselt ja järgida kaebetähtaega. PPA teab, et kaebajal puudub ID-kaart, mis võimaldaks

avada digitaalselt allkirjastatud dokumente. Kaebajal on küll e-posti aadress, kuid puudub

võimalus avada bdoc-formaadis dokumente. Elektrooniliselt saadetud dokumendi

kättesaamise kinnitust ei ole kaebaja PPA-le esitanud, samuti puudub dokumendi avamise või

vastuvõtmise kohta kaebaja kinnitus. Seega jäi PPA 24.04.2024 e-kiri digitaalse manusega

tähtaegselt kätte toimetamata ja kaebaja sai keelduvast otsusest teada alles 22.08.2024.

9. Tallinna Halduskohus luges 28.10.2024 määrusega kaebuse mittetähtaegseks, jättis

kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel

haldusasja menetluse.

PPA saatis 24.04.2024 e-kirjaga kaebaja e-posti aadressile nii 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-

1 kui ka 24.04.2024 kirja nr 15.2-9/72-1 „Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisest“.

Kaebaja ei saatnud PPA-le kirjalikku kinnitust dokumentide kättesaamise kohta. Ei ole

usutav, et kaebaja sai vaidlustatud otsusega tutvuda alles 22.08.2024, mil ringkonnakohus

selle talle edastas. Kaebaja on saanud tutvuda talle sama PPA e-kirjaga edastatud

digiallkirjastatud PPA 24.04.2024 kirjaga nr 15.2-9/72-1, milles kaebajat teavitati talle välja

antud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest ning anti võimalus

esitada arvamus ja vastuväited hiljemalt 24.05.2024. Eeltoodut kinnitab see, et kaebaja on

määratud tähtajaks esitanud PPA-le oma kirjalikud vastuväited, samuti on kaebaja lisanud

kõnealuse PPA kirja PDF-failina 25.06.2024 esitatud kaebusele. Ei ole eluliselt usutav, et ühe

ja sama e-kirjaga kaebajale saadetud kahest digiallkirjastatud dokumendist oli kaebajal

2(5)

3-24-1897

võimalik tutvuda vaid ühega. Seda, et kaebaja sai tegelikult samal ajal teada ka praeguses

asjas vaidlustatava otsuse sisust, kinnitab mh kaebaja 10.07.2024 määruskaebuses esitatud

selgitus, mille kohaselt „kaebaja alaealise lapse Eesti kodaniku dokumendi taotluse menetlus

lõpetati 24.04.2024 PPA otsusega nr 15.2-9/ 71-1.“ Kaebaja selgitused vaidlustatud otsusest

teadasaamisest on seega vastuolulised ja ebausutavad. Kaebajale oli teada, et PPA menetleb

ka tema lapsele Eesti kodaniku passi väljastamise taotlust, sh on menetlustähtaega kaebaja

taotlusel pikendatud. Kaebajale ei saanud seega jääda 24.04.2024 e-kirja lugedes selgusetuks,

et PPA 24.04.2024 otsusega nr 15.2-9/71-1 on keeldutud tema lapsele Eesti kodaniku passi

väljastamisest. Kui kaebaja ei saanud digiallkirjastatud dokumenti avada, tulnuks tal

viivitamatult pöörduda haldusorgani poole ja paluda saata dokument talle sobivas formaadis.

Haldusorganile ei ole ette heidetav, et ta ei saatnud oma algatusel dokumenti lisaks ka PDF-

failina. Digiallkirjastatud dokumendi avamine ei eelda kaebajal endal ID-kaardi olemasolu.

Pealegi, kuna kaebajale pidi juba ainuüksi PPA 24.04.2024 kirja lugedes olema arusaadav,

millise resolutsiooniga haldusakt on tema lapse suhtes tehtud, saanuks ta selle peale esitada

vastustajale vaide või halduskohtule kaebuse hiljemalt 24.05.2024, milliseks ajaks ta sai

esitada kirjalikud vastuväited temale väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise

küsimuses. Kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise

objektiivseid takistusi, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja on ise nentinud, et ta

oleks saanud kaebetähtaega järgida, kui talle oleks otsus edastatud teises formaadis. Sellele

vaatamata ei pöördunud kaebaja PPA poole ega küsinud talle sobivas formaadis otsust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. XX esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määruse peale, paludes teha

uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg.

Kaebaja ei eita, et ta sai kätte PPA 24.04.2024 e-kirjaga saadetud dokumendi, mis puudutas

kaebaja passi kehtetuks tunnistamise menetlust. Sellest dokumendist oli kirjale lisatud ka pdf-

versioon, mida kaebaja sai avada. Kuid PPA otsust kaebaja lapse kohta ei saanud kaebaja

avada, sest selle otsuse pdf-versiooni ei olnud kirjale lisatud. Ainult dokumendi pealkirjaga

tutvumine ei tähenda, et kaebaja sai aru selle sisust ja vaidlustamise võimalusest. Kuna

kaebaja ei saa digitaalallkirjastada dokumente, ei saa ta digitaalallkirjastatud dokumente ka

avada. PPA teadis seda ja pidanuks kaebajale saatma otsuse pdf-vormingus.

11. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja oli juba enne 22.08.2024 muul viisil teada saanud PPA otsusest ja ka selle sisust, sest

24.04.2024 saadetud otsuse pealkirjaks on „Eesti kodaniku passi väljaandmisest keeldumine“

ja sisulised argumendid kaebajale teada juba 2024. a jaanuarist. 24.04.2024 e-posti teel

saadetud otsus oli saadetud kahes formaadis: .docx (tekstifail) ja .asice (digitaalselt

allkirjastatud fail). PPA saatis dokumendi .docx formaadis, kuna .docx formaadis dokumendi

avamiseks ei ole vaja ID-kaarti. PPA viitas 24.04.2024 e-kirjas, kuhu pöörduda, kui ei ole

võimalik otsust avada ja kui vajatakse tehnilist tuge. Olukorras, kus kõik juhised dokumendi

avamiseks on antud, on neli kuud PPA otsuse lugemiseks ilmselgelt ebamõistlik aeg.

Kaebajale 24.04.2024 saadetud PPA otsus ja kiri on HMS § 27 lg 2 p 2 järgi kaebajale kätte

toimetatud hiljemalt 24.05.2024. Kui kaebaja vastas 24.05.2024 PPA poolt 24.04.2024

saadetud dokumentidele, siis oli ta need kätte saanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise

rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega loeb kaebuse esitatuks

tähtaegselt.

3(5)

3-24-1897

13. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti

teatavaks tegemisest arvates.

14. HMS § 25 lg 3 sätestab, et dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või

määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis.

HMS § 62 lg 5 kohaselt tuli keelduv haldusakt kaebajale teatavaks teha kättetoimetamise teel.

HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusorgan haldusakti kätte toimetada ka elektrooniliselt.

Kättetoimetamise viisi valib haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadus või määrus ei näe

ette teisiti (HMS § 5 lg 1). Siseministri 18.12.2015 määruse nr 74 „Kodakondsuse seaduses

sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ § 6 lg 1 kohaselt pidi PPA

oma haldusakti kätte toimetama taotluses märgitud valiku kohaselt kas postiga, allkirja vastu

teatisel või elektrooniliselt. Haldusasja toimikus ei ole kaebaja 08.01.2024 taotlust oma

lapsele Eesti kodaniku passi saamiseks, kust kontrollida, millist kättetoimetamise viisi kaebaja

soovis. Samas on kaebaja suhelnud PPA-ga oma e-posti aadressilt xxx ega ole väitnud, et ta

on keeldunud elektroonilisest kättetoimetamisest (täpsustades, et saab lugeda üksnes pdf-

vormingus saadetud dokumente). Sellest järeldab ringkonnakohus, et PPA võis 24.04.2024

otsuse saata kaebajale elektrooniliselt.

15. HMS § 27 lg 1 esimese lause kohaselt võib haldusorgan dokumendi elektroonilise

kättetoimetamise korral saata dokumendi muu hulgas menetlusosalise elektronposti aadressil.

HMS § 27 lg 2 sätestab juhud, millal saab elektrooniliselt edastatud dokumenti lugeda isikule

kätte toimetatuks. Elektronposti aadressil saadetud dokumendi saab kätte toimetatuks lugeda

siis, kui adressaat kinnitab elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (HMS § 27 lg 2

p 2). Juhtumil, kui isik ei saada kinnitust elektrooniliselt saadetud dokumendi kättesaamise

kohta, tuleb haldusorganil HMS § 31 lg 1 p 2 kohaselt üritada dokumenti kätte toimetada

muul viisil ning viimase võimalusena avaldada dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga

ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Praegusel juhul ei ole tõendeid selle kohta, millal sai kaebaja PPA 24.04.2024 e-kirja

kätte. Kaebaja ei ole seda ka ise kusagil märkinud. Nõustuda tuleb PPA 28.11.2024 vastuses

ringkonnakohtule toodud seisukohaga, et PPA 24.04.2024 otsus tuleb HMS § 27 lg 2 p 2 järgi

lugeda kaebajale kätte toimetatuks hiljemalt 24.05.2024, kui kaebaja saatis PPA-le

vastuväited PPA 24.04.2024 e-kirjaga edastatud teisele kirjale, kinnitades sellega PPA

24.04.2024 e-kirja kättesaamist. Kättetoimetamise ajaks 24.05.2024 lugemine on kooskõlas

kohtupraktikas võetud seisukohaga, et elektroonilise kättetoimetamise korral on oluline

kinnituse saatmise aeg, kui kinnitusest enesest ei nähtu, et tegelikult saadi dokument kätte

varem (RKTKo 06.10.2010 nr 3-2-1-73-10, p 54). Halduskohus ei ole selgitanud, millisele

tõendile tuginedes ta tegi kindlaks, et kaebaja sai PPA 24.04.024 e-kirja kätte saatmisega

samal päeval. Elektroonilise kättetoimetamise korral on eeldus, et inimene saab kirja kätte

saatmisega samal päeval, vastuolus varasema kohtupraktikaga (RKPJKo 02.04.2009 nr 3-4-1-

5-09, p 18). Kättetoimetamise aja tõendamise koormus lasub haldusorganil ning haldusakti

adressaadil ei ole kohustust ümber lükata oletusi, millal ta võis haldusakti kätte saada, kui

selle aja kohta ei ole haldusorganil või kohtul muid tõendeid.

17. Seega tuleb lugeda, et kaebaja sai PPA 24.04.2024 otsuse kätte 24.05.2024. 30-päevane

halduskohtusse pöördumise tähtaeg saabus 25.06.2024. Kaebaja esitaski kaebuse 25.06.2024.

Tallinna Ringkonnakohus järeldas 22.08.2024 määruses, et esialgne üldsõnaline kaebus

hõlmas sisuliselt ka PPA 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-1 tühistamise nõuet. Millal kaebaja

PPA 24.04.2024 otsuse tühistamise taotluse täpsemalt sõnastas, ei oma kaebetähtajast

kinnipidamise kontekstis tähtsust. Isegi kui kaebaja oleks selle nõude lisanud kaebuse

muutmise teel, tuleb HKMS § 49 lg 1 teise lause kohaselt lugeda kaebetähtaja kontrollimisel

uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

4(5)

3-24-1897

18. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja uue

määrusega lugeda kaebus tähtaegseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)