2-23-152416/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-152416

Tsiviilasi

Noorte Luuletajate Selts MTÜ hagi Mahe Mulk OÜ

vastu 2500 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Noorte Luuletajate Selts MTÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja) Noorte Luuletajate

Selts MTÜ (rg-kood 80612823), lepinguline esindaja

Priit Janu

Kostja: Mahe Mulk OÜ (rg-kood 16122716),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. juuni 2024 määrus ja saata tsiviilasi samale

kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Noorte Luuletajate Selts MTÜ määruskaebus.

3. Jätta asja materjalide juurde võtmata Noorte Luuletajate Selts MTÜ

määruskaebusele lisatud tõendid (lisad 1 ja 2; 15. juuli ja 12. augusti 2022 e-kirjad).

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696

lg 1 ja § 372 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Noorte Luuletajate Selts MTÜ (hageja) esitas 28. detsembril 2023 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Mahe Mulk OÜ-lt (kostja) 1600 euro väljamõistmiseks. Kohtunikuabi

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, sest kostja esitas vastuväite.

2. Hageja esitas 12. veebruaril 2024 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja 2500 eurot. Hagiavalduse kohaselt võõrandas Algne Mahe Mulk OÜ (Algne Mulk) 29.

detsembri 2020 müügitehinguga oma põhivara kostjale, mille kohta juhatuse liige Jaanus

Kask koostas ja väljastas müügiarve nr 1008 20 000,01 eurole. Kostja ei ole arvet tasunud.

Algne Mulk loovutas tehingust ja arvest tuleneva nõudeõiguse hagejale. Algse Mulgi

raamatupidamises puuduvad dokumendid, millest nähtuks, et müügiarvest tulenev kohustus

oleks täidetud või lõppenud.

3. Maakohus jättis hagi 28. veebruari ja 27. märtsi 2024 määrustega käiguta ja andis

hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli mh selgitada, kas ta on sama nõude

esitanud ka pankrotimenetluses, ning lisada müügiarve ja nõude loovutamisega seotud

dokumendid. Maakohus selgitas, et olukorras, kus kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses

vastuväite ja nõue on väidetavalt loovutatud, on vaja hagi perspektiivikuse ja õigusliku

olukorra hindamiseks esitada ja hinnata tõendeid hagi menetlusse võtmise staadiumis.

4. Hageja vastuste järgi ei ole ta Algse Mulgi pankrotimenetluses nõuet esitanud; Tartu

Maakohus lõpetas 18. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4222 Algse Mulgi

pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Hageja esitas 5. aprilli 2023

nõude loovutamise lepingu ja 20. jaanuari 2021 käibemaksudeklaratsiooni. Algne Mulk ja

kostja deklareerisid Maksu- ja Tolliametis tehingu ja müügiarvest tuleneva maksukohustuse.

Algse Mulgi raamatupidamise algdokumendid on jätkuvalt Jaanus Kase valduses. Hageja ei

saa esitada müügiarvet enne, kui see on kohtu kaasabil kostjalt ja Jaanus Kaselt kogutud.

Hageja taotles tõendi kogumist. Kohus ei saa enne hagi menetlusse võtmist nõuda ja hinnata

tõendeid.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Tartu Maakohus keeldus 13. juuni 2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 168 ja 172. VÕS § 168 lg-st 1 tulenevalt

peab nõude loovutaja uuele võlausaldajale mh andma üle nõuet ja kõrvalkohustustest

tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Olukorras, kus Priit Janu loovutaja esindajana

loovutas nõude hagejale, kelle esindaja ta praeguses asjas on, ei ole hageja taotlus 29.

detsembri 2020 müügiarve nr 1008 originaali (algdokumendi) tõendina kogumiseks

tõsiseltvõetav. Kohtu ülesanne ei ole õigusemõistmise funktsiooni täitmisel tagada hageja

ja/või loovutaja eesmärgi saavutamine, s.o loovutamise kaudu omandatud nõudega seotud

asjaolu tõendamiseks algdokumentide kogumine. Samuti ei ole põhjendatud algdokumentide

väljanõudmine kolmandalt isikult. Hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et küsis

loovutajalt algdokumente või muud teavet ja loovutaja keeldus nende esitamisest.

Hageja ei ole pärast hagi korduvat käiguta jätmist puudusi kõrvaldanud, st algdokumenti

esitanud. Hageja ei ole esitanud vajalikul määral hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitatud

asjaolude põhjal ei saa tema nõude põhjendatuse kohta seisukohta võtta. Seega tuleb jätta hagi

TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi alusel menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

6. Hageja esitas 10. juulil 2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu 13. juuni 2024

määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, samuti

tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.

Määruskaebuse järgi on kohatu teha hagi menetlusse võtmise eelselt etteheiteid nõude

alusdokumentide esitamata jätmise kohta. Selles faasis ei puutu asjasse, kas ja kuidas hageja

oma nõuet tõendab. Enne hagi menetlusse võtmist on ennatlik hinnata hagi sisulist

perspektiivikust või nõuete kujunemist.

Maakohus asus lahendama materiaalõiguslikku vaidlust, sh tuvastama, kas täidetud on nõude

loovutamise materiaalõiguslikud eeldused (VÕS § 164 lg 1). Maakohtu põhistusest ei nähtu,

et 29. detsembri 2020 müügitehingust ja arvest nr 1008 tulenev nõudeõigus ei oleks hagejale

üle läinud. Maakohus heidab ette üksnes nõudeõigust tõendavate dokumentide üleandmisega

seonduvat; dokumentide üleandmine ei mõjuta nõude üleminekut.

Algse Mulgi varasem esindaja, kes on praegu hageja lepinguline esindaja, on üritanud nõude

alusdokumente korduvalt (15. juulil ja 12. augustil 2022) ka iseseisvalt koguda, kuid kostja ja

Jaanus Kask on dokumentide esitamisest keeldunud (määruskaebuse lisad 1 ja 2). Seega on

vältimatult vajalik nõuda alusdokumendid välja eelmenetluses kohtu kaasabil. Hagejal on

võimalik täpsustada asjaolusid ja nõuet kogu eelmenetluse vältel (TsMS § 392 lg 1).

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

8. Kuna maakohus jättis kostjalt määruskaebuse kohta seisukoha küsimata, tegi seda

ringkonnakohus (vt ka RKTKm 1. juuni 2010 nr 3-2-1-46-10, p 33). Kostja palub jätta

määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja on kostjale teadmata

isik. Kostjale ei ole saadetud teadet või dokumenti nõude loovutamise kohta. Hagi läbi

vaatamata jätmist õigustab ainuüksi see, et hageja ei ole esitanud tõendeid nõude omandamise

kohta. Müügiarvet nr 1008 ei eksisteeri, selline arve ja arve number on välja mõeldud.

Hagejal oleks kohasem läbida eeltõendamismenetlus ja teha selle abil kindlaks tõendi

olemasolu ning seejärel otsustada uuesti hagi esitamise mõttekuse ja põhjendatuse üle.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb

tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata hagi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta asja juurde määruskaebusele lisatud tõendeid –

Priit Janu Algse Mulgi esindajana 15. juulil ja 12. augustil 2022 saadetud e-kirju (dtl 87–89).

Nimetatud e-kirjadel ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast tähtsust, ringkonnakohus

ei lahenda ega hinda hageja tõendite kogumise taotluse põhjendatust (TsMS § 238 lg 1 p 1).

11. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi alusel,

leides, et hageja ei esitanud vajalikul määral hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitatud

asjaolude põhjal ei saa tema nõude põhjendatuse kohta seisukohta võtta.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et enne hagi menetlusse võtmist on ennatlik hinnata hagi

perspektiivikust või nõuete kujunemist. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel on

maakohtul hagi õigusliku perspektiivituse korral õigus mh kaaluda, kas kohaldada TsMS §

371 lg 2 p 1 või 2 (vt RKTKm 6. jaanuar 2021 nr 2-19-20574, p 12). Hagiavalduses tuleb

TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt mh märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus),

mille all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma

materiaalõiguse normile rajatud nõude (vt RKTKo 16. november 2005 nr 3-2-1-113-05, p-d

13, 14). Kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi

õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, võib kohus keelduda hagi

TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest, kui hageja ei ole talle antud

tähtaja jooksul täpsustanud hagi määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks (vt ka

RKTKm 24. november 2021 nr 2-20-15376, p 15).

Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes

juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 8. märts 2017 nr 3-2-1-177-16, p 10). Õiguslikult on

võimalik nõuda loovutatud ja täitmata nõude täitmist.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hagi menetlusse võtmisel ei ole põhjendatud teha

etteheiteid nõude alusdokumentide esitamata jätmise kohta. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel

hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Kui

hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja

vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel

läbivaatamisel (vt nt RKTKm 4. mai 2022 nr 2-19-12055, p 13).

Maakohus heitis hagejale ette üksnes seda, et hageja ei esitanud ka pärast hagi korduvat

käiguta jätmist algdokumenti ehk 29. detsembri 2020 müügiarvet nr 1008, ning analüüsis hagi

menetlusse võtmisest keeldumisel vaid hageja tõendi kogumise taotluse tõsiseltvõetavust ja

põhjendatust. Maakohtu määrusest ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, miks on arve

hagiavaldusele tõendina lisamata jätmine niivõrd määrava tähtsusega, et annab alust väita

hagi perspektiivitust. Rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise (ja ka kohustuse

sissenõutavuse) eelduseks ei ole üldjuhul arve esitamine (vt RKTKo 14. juuni 2016 nr 3-2-1-

53-16, p 18). Arve on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes ning seda on

võimalik hinnata koosmõjus teiste tõenditega (vt RKTKo 25. mai 2016 nr 3-2-1-29-16, p 15).

Seda, kas hageja nõue, sh nõude hagejale loovutamine, on tõendatud, tuleb hinnata asja

sisulisel lahendamisel.

Eeltoodut arvestades ei saanud maakohus jätta 13. juuni 2024 määruses toodud põhjendustel

hagi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi. Kui maakohus leiab, et hagiavalduses

esitatud asjaolud ei ole siiski piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, on

tal võimalik jätta hagi veel kord käiguta ja anda hagejale tähtaeg asjaolude täpsustamiseks.

12. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 28. veebruari ja 27. märtsi 2024 puuduste

kõrvaldamise määruste resolutsioon ei vasta nõuetele. TsMS § 442 lg 5 teise lause, § 463 lg 2,

§ 465 lg 2 p 7 alusel peab määruse resolutsioon oleme selgelt arusaadav ja täidetav ka muu

määruse tekstita. Määruste resolutsioonist ei nähtu ühtegi puudust, mille kõrvaldamist

maakohus hagejalt nõudis.

13. Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus (TsMS § 173 lg 3

teine lause).

14. Ringkonnakohus ei lahenda praeguses menetlusetapis hageja riigilõivu tagastamise

taotlust. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale

kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta

riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Menetluses on lisaks hagejale osalenud ka kostja

ning menetluskulude jaotust ei ole veel otsustatud.

(allkirjastatud digitaalselt)