2-24-12352/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

02.12.2024.a.

Tsiviilasja number

2-24-12352

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi I. M.-i vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (10746479), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja:

I. M. (XXX)

Hagihind

4624,52 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt I. M.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

põhivõlgnevus 2536,07 eurot, intress 211,24 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1287,17 eurot.

Välja mõista kostjalt I. M.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates

15.08.2024 kuni põhinõude summas 2536,07 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 20,9% aastas.

Jätta poolte menetluskulud kostja I. M. ’i kanda ning välja mõista kostjalt I. M.-ilt

menetluskulud summas 813,50 eurot hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks.

Välja mõista kostjalt I. M.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (813,50 eurolt) alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (5)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

AS I (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 16.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx,

mille alusel sai kostja laenu 3099 eurot. Lepingu nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse

määr 26,53% aastas ja intressimäär 20,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 08.11.2021 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 30.11.2021 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas

30.11.2021 kostja vastase nõude AS-ile Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. AS Aktiva Portfolio on 06.11.2023 ühendatud Aktiva Finance Group OÜ-

ga, seega on hagejaks OÜ Aktiva Finance Group.

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 3099 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.12.2020 – 15.11.2026. Kostjalt

on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 102,93 eurot, seega on tasumata

põhiosa 2996,07 eurot. Kostjalt on toimunud hagejale laekumisi peale lepingu ülesütlemist

460 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

2536,07 eurot (3099-102,93-460).

Pooled on kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus on pooled

kokku leppinud intressimääraks 20,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 9.

osamaksest, s.o 15.08.2021 kuni ülesütlemiseni eelnenud 12. osamakseni s.o 15.11.2021

summas 211,24 eurot (53,92+53,48+51,31+52,53). Kostja intressi tasunud ei ole.

Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 211,24 eurot.

2 (5)

Vastavalt 16.11.2020 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingu haldamise tasu, mis on 2,50 eurot kuus. 30.11.2021.a. laenulepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.08.2021-15.11.2021 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,50).

Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust

likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 03.12.2021 esimese

tasulise kirja saatmine 25 eurot; 13.12.2021. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot;

04.01.2022. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku 50 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2536,07 eurot viimase laekumise

päevale järgnevast päevast alates s.o 12.03.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

14.08.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o

20,9%. Hageja nõuab viivist summas 1287,17 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude

täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 2536,07 eurot kuni

sellekohase tasumiseni alates 15.08.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o

20,9% aastas.

Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi

tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohtu 22.08.2024.a kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas

kostjale kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega 24.09.2024

isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

08.10.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja

pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

3 (5)

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu

hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt

kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust ja

õigusabikuludest.

Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud esindaja kulud

507.- eurot ja riigilõiv 560.- eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni

hinnaks 169.- eurot ilma käibemaksuta. Täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja

nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja

komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele kulus esindajal 3 tundi (3x169).

Kohus leiab, et menetluses tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Hageja lepingulisel esindajal on täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende

analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja

komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele kulunud 3 tundi. OÜ Julianuse

Õigusbüroo osutab teenust hinnaga 169 eurot/h ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul ei ole

hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

TsMS § 174 lg st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud,

et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (sh käibemaks), ei ületa

4 (5)

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari

2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni mahus mõistlik ega

põhjendatud. Käesolevas menetluses on koostatud standardne hagiavaldus, mille

ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kohtu hinnangul 1,5

tundi. Seega peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks summas 253,50 eurot (169 x

1,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 813,50 eurot (560 + 253,5).

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)