2-24-123817/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-123817

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. L. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

728,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja P. B.

Kostja: A. L. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi A. L. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. L. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks põhivõlg 554,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

02.09.2024 seisuga 35,39 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ning edasiulatuv viivis

põhinõudelt (554,90 eurot) alates 03.09.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud 96% ulatuses A. L. ja 4% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

4. Määrata hageja OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude rahaliseks suuruseks ja

mõista välja kostjalt A. L. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks 96% hageja menetluskuludest ehk 417,60 eurot. Kostja

A. L.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 625,52 euro saamiseks. Kohus tegi 21.06.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 14.08.2024

määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 02.09.2024 Harju Maakohtule hagi A. L. vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 02.09.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank Finance (esialgne

krediidiandja) ja kostja A. L. vahel 18.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr L89012407052

tulenevat põhivõlgnevust 554,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 45,32 eurot, võla

sissenõudekulu 40 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 03.09.2024 määraga

15,90% aastas.

4. Laenulepingu nr L89012407052 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 688,10 eurot

järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 14,78% aastas: krediidisumma 688,10 eurot, igakuine

osamakse suurus 33,30 eurot, intressimäär 15,90% aastas ja 0,30 eurot päevas, laenu tagastamise

periood 10.07.2023 kuni 10.06.2025.

5. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 06.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.02.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 27.02.2024

lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

6. AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude OÜ-le

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

7. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

7.1.

põhivõlg 554,90 eurot (688,10-133,20), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba

maksumusega 688,10 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil

10.07.2023–10.06.2025, kostja tasus põhiosa katteks 133,20 eurot;

7.2.

sissenõutavaks muutunud viivised 45,32 eurot põhivõlgnevuselt 554,90 eurot alates

28.02.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 02.09.2024 (hagiavalduse esitamise päev)

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas;

7.3.

edasiulatuvad viivised põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 03.09.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,9% aastas.

7.4.

võla sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud

kirjade eest: 01.03.2024 kiri 25 eurot; 11.03.2024 kiri 5 eurot; 26.03.2024. kiri 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

8. Hageja on oma hagiavalduses ja 13.09.2024 seisukohas välja toonud, et krediidiandja

18.05.2023 sõlmitud 688,10 eurot lepingu nr L89012407052 puhul kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses, maksehäireregistris ja pensioniregistris avaldatud

andmetest. Laenutaotluse kohaselt avaldas kostja oma sissetulekuks 1000 eurot kuus ja

kohustusteks 0 eurot kuus. Krediidiandja tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu

Pensionikeskusesse, mille andmetel oli kostja igakuine sissetulek 742,67 eurot. Lepingust

tulenev igakuise osamakse oli 33,30 eurot, peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi

kostjale reservi 709,37 eurot (742,67-33,30). Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid 33,30 eurot.

9. Hageja esitas 13.09.2024 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja

ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt on kostjal tasutud

4 osamakset perioodil 10.07.2023 kuni 10.10.2023 ehk kokku 133,20 eurot. Kostjal on

võlgnevus alatest 5. osamaksest ehk 10.11.2023. Kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse ehk

06.02.2024 seisuga, võlgnevuses kolme järjestiku osamaksega, s.o 10.11.2023, 10.12.2023 ja

10.01.2024, mistõttu on lepingu ülesütlemine jätkuvalt kehtiv. Ümberarvutuse kohaselt palub

hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 554,90 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast kuni tasumiseni.

10. Kostja A. L.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

20.09.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Hageja 13.09.2024 nõude

täiendus on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 05.10.2024, kostja

ei ole kohtule vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse, seadusjärgse

viivise, sissenõudekulude nõude ja seadusjärgse edasiulatuva viivise osas vastavalt

ümberarvutusele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

15. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse

laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades

jõukohane kuumakse alusel.

16. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

17. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Hagiavalduse ja 13.09.2024 seisukoha kohaselt on krediidiandja 18.05.2023 sõlmitud 688,10

eurot lepingu nr L89012407052 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja

laenutaotluses, maksehäireregistris ja pensioniregistris avaldatud andmetest. Laenutaotluse

kohaselt avaldas kostja oma sissetulekuks 1000 eurot kuus ja kohustusteks 0 eurot kuus.

Krediidiandja tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensionikeskusesse, mille andmetel

oli kostja igakuine sissetulek 742,67 eurot. Lepingust tulenev igakuise osamakse oli 33,30 eurot,

peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 709,37 eurot (742,67-33,30).

Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 33,30 eurot.

19. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest

ja kontrollinud maksehäireregistrit ja sissetulekut pensioniregistrist, mida ei saa pidada

piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud,

et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole

maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta.

Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on

krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised

kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka

järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sise-reeglitega ei saa eirata seadusest

tulenevat kohustust.

20. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille

puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei

vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades

eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed

vastavale järeldusele jõudmiseks.

21. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

22. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 20-21), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

23. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

24. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 554,90 eurot (688,10-133,20),

kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 688,10 eurot ning kohustus selle eest

tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.07.2023–10.06.2025, kostja tasus põhiosa katteks

133,20 eurot.

25. Hageja 13.09.2024 ümberarvutuse (dtl 99) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja

vastu 554,90 eurot.

26. Hageja on tõendanud (dtl 101), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 688,10 eurot, ja et

kostja on teinud tagasimakseid kokku 133,20 euro ulatuses.

27. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Krediidiandja edastas kostjale 06.02.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.02.2024. Esialgne võlausaldaja ütles

27.02.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

28. Hageja poolt 13.09.2024 esitatud ümberarvutuse (dtl 101-103) kohaselt on kostjal tasutud 4

osamakset perioodil 10.07.2023 kuni 10.10.2023 ehk kokku 133,20 eurot. Kostjal on võlgnevus

5. osamaksest ehk alates 10.11.2023. Kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse ehk 06.02.2024

seisuga võlgnevuses kolme järjestiku osamaksega, s.o 10.11.2023, 10.12.2023 ja 10.01.2024,

mistõttu on lepingu ülesütlemine 27.02.2024 jätkuvalt kehtiv. Ümberarvutuse kohaselt palub

hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 554,90 eurot (688,10-133,20). Kohtu hinnangul on

hageja põhinõue 554,90 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

29. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhinõudelt 554,90 eurot viivised

alates 28.02.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 02.09.2024 (hagiavalduse esitamise

päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas ehk 45,32 eurot. Viivis

on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 02.09.2024. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Vastavalt

30.09.2024 ümberarvutusele nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 447,85 eurot

perioodi 11.08.2023 kuni 30.09.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.01.2024 12,5% ja alates 01.07.2024 12,25%, mistõttu on

lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei

saa. Kohus rahuldab vastavalt hageja 13.09.2024 ümberarvutuses esitatule hageja viivisenõude

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 554,90 eurot perioodi 28.02.2024

kuni 02.09.2024 eest. Seega on hagejal õigus nõuda viivist kokku summas 35,39 eurot

(28.02.2024 kuni 30.06.2024 määraga 12,5% aastas summas 23,50 eurot, 01.07.2024 kuni

02.09.2024 määraga 12,25% aastas summas 11,89 eurot). Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt

summas 35,39 eurot ja jätab viivisenõude 9,93 euro ulatuses rahuldamata.

30. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 03.09.2024 kuni kohustuse

täitmiseni määraga 15,90% aastas. Edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (554,90 eurot) alates

03.09.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni on põhjendatud seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

31. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot VÕS §

1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 01.03.2024 kiri 25 eurot; 11.03.2024 kiri

5 eurot; 26.03.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

32. Hageja 13.09.2024 ümberarvutuse kohaselt hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamist ei

taotle. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

33. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg

2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

34. Hageja on arvestanud hagi hinnaks 728,45 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS

§ 1132 lg 2 p 2.

35. VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

36. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud üksnes 25 euro ulatuses ehk 11.03.2024 kiri 20 eurot ja 26.03.2024 kiri 5 eurot ja

mitte 01.03.2024 saadetud kirja eest, sest kuupäevaks 01.03.2024 ei olnud möödunud seitse

päeva ülesütlemisest (27.02.2024). Muude kulude nõue 5 eurot on tõendamata ja kohus jätab

nõude rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda

kostjalt sissenõudekulude hüvitist 25 euro ulatuses, seega jätab kohus sissenõudmiskulude nõude

15 euro ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

38. Hageja nõuete kogusummaks oli 640,22 eurot (554,90+45,32+40). Kohus rahuldas hageja

nõude 615,29 euro (554,90+35,39+25) ehk 96% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud

96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.

39. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 507 eurot käibemaksuta (s.o

3 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane

ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

40. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse

ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale

hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot.

41. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine

lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

42. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

43. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt

TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 507 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel

lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu.

Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul

ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma

käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta

(hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja

menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x

120).

44. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 435 eurot (175 + 20 + 240).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 96% hageja

menetluskuludest ehk 417,60 eurot.

45. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

46. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

47. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

48. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 20.09.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja e-

posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik