2-24-126538/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-126538

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. A. vastu

põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

209,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post XXX

Kostja T. A. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista T. A. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 145,78

eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 17,30 eurot.

3. Mõista T. A. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla tasumata osalt

viivis määraga 0,05% päevas alates 20.09.2024 kuni põhivõla (145,78 eurot)

tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 222 eurot.

4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (222 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. PlusPlus Capital AS esitas 19.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse T. A. vastu 221,29 euro saamiseks. Pärnu Maakohus andis avalduse 04.09.2024

määrusega üle Harju Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses.

2. PlusPlus Capital AS esitas 19.09.2024 Harju Maakohtule hagi T. A. vastu võla nõudes.

Hageja nõuab põhivõlgnevust 145,78 eurot, sissenõudmiskulusid 20 eurot, hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 17,30 eurot ja edasiulatuvat viivist 0,05% päevas

alates 20.09.2024 kuni põhivõla (145,78 eurot) tasumiseni.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb T AS (Xxxx) ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nr

xxxx, mille alusel Xxxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbritele XXX ja XXX

ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei

tasunud arveid teenuse eest alates 01.11.2023 arvest ja sooritas osalise tasumise detsembris 64

eurot. Xxxx piiras kostja teenused alates 29.12.2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud,

luges Xxxx lepingu ülesöelduks alates 12.02.2024. Xxxx on nõude loovtanud hagejale.

3. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 13.11.2024 väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei

ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

6. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks õigusabikulud 427 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 100 eurot, sh

käibemaks). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista asjas tasutud riigilõivu 100 eurot.

Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu

100 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud

menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

8. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on

seisukohal, et praegusel juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja

muudele toimingutele lugeda kokku 1 tund.

Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2023 seisukohale tsiviilasjas nr 2-

22-139092, milles ringkonnakohus leidis, et kui esitatud hagiavaldus on õiguslikult lihtne

tüüphagi, siis ei eelda hagiavalduse koostamine tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või

nõude analüüsi. Tüüphagi esitamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus,

täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 lahend

tsiviilasjas nr 2-19-11647).

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h (koos käibemaksuga 122 eurot/h) peab

kohus põhjendatuks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 122 eurot (1×122).

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku

222 eurot (100+122) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

10. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

11. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kohtul kostjale avalduse materjale mõistliku aja

jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kostjale üritati dokumente kätte

toimetada e-posti aadressil XXX, kuid elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud.

Maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil ei

ela aadressil xxxx. XXX-i omanik kinnitas 28.08.2024, et võlgnik ei ela enam sellel aadressil

ja viibib väidetavalt Soomes. 28.08.2024 seisuga puudub T. A. Soome rahvastikuregistri

andmetel ka registreeritud aadress Soomes. T. A. on kohtumenetluses üritatud

menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressidele XXX, XXX ja XXX, kuid kostja ei

ole menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud. Kohus on proovinud T. A. helistada

rahvastikuregistris olevale telefoninumbritele XXX ja XXX, millele ei ole vastatud. Ka

avaliku e-toimiku vahendusel ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

Lisaks on kohus teinud päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puudub teave

T. A. viibimiskoha kohta. Töötamise registrist ja MTA andmebaasist ei nähtu, et kostjal oleks

töökoht. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud

võimalik seda välja selgitada.

Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei

osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS §

317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse

kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus

loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik