2-24-2118/19 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-24-2118

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2024, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-2118

Tsiviilasi

K.K. võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Nõuete määramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: K.K. (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxx, xxxxxx linn,xxxxxxä vald, xxxxxxxxxxx

maakond; e-post: XXX);

Usaldusisik: Annika Rau (XXX; 56620629);

Võlausaldajad:

1. Aktiva Finance Group OÜ, (XXX)

2. OK Incure OÜ, esindaja Maarja Kruusma

(maarja.kruusma@okincure.ee)

3. TF Bank AB Eesti filiaal, esindaja Henri Keerd

(XXX)

4. Kohtutäitur

Anne

Böckler

(Anne.Bockler@taitur.just.ee)

5. Kohtutäitur Oksana Kutšmei (oksana.kuchmei@

tartutaitur.ee)

Ärakuulamine

12.03.2024

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlgniku K.K. suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele

võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt:



Aktiva Finance Group OÜ 9154,22 eurot (3 nõuet), millest 8886,78 eurot on

põhivõlgnevus ja 267,44 eurot kõrvalnõuded;



OK Incure OÜ 3041,16 eurot (2 nõuet), millest 2466,39 eurot on põhivõlgnevus ja

574,77 eurot kõrvalnõuded;



TF Bank AB Eesti Filiaal 675,69 eurot, millest 675,69 eurot on põhinõuded ja 0 eurot

kõrvalnõuded;



Kohtutäitur Anne Böckler 347,70 eurot, mis on täitemenetluse kulud. Kõrvalnõuded

puuduvad.



Kohtutäitur Oksana Kutšmei 741,15 eurot (2 täiteasja), mis on täitemenetluse kulud.

Kõrvalnõuded puuduvad.

2. Kinnitada K.K. suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete

osas alljärgnevatel tingimustel:

Võlausalda

ja

Kohustuste

kogusumm

a/põhisum

ma/kõrvaln

õuded

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustuse

täitmise tähtaja

pikendamise

periood kuudes/

kuupäev, millest

alates hakatakse

makseid

teostama

Kohust. osa-

maksete arv/

suurus EUR

Kohustuste

täitmise

summa

kokku

EUR

Kohustuse

täitmise

ulatus %-des

/ põhinõude

täitmise

ulatus %-des

Aktiva

Finance

Group OÜ

1. 3300,68/

3300,68/

2. 2098,98/

2098,98/

3. 3754,56/

3487,12/

267,44

1. 1x

kuus/1

0. kp

2. 1x

kuus/1

0. kp

3. 1x

kuus/1

0. kp

1. 60/10.12.2024

2. 60/10.12.2024

3. 60/10.12.2024

1. 59/55,01

1/55,09

2. 59/34,98

1/35,16

3. 59/62,58

1/62,34

1. 3300,68

2. 2098,98

3. 3754,56

1. 100/100

2. 100/100

3. 100/100

OK Incure

OÜ

1. 2063,60/

1633,50/

430,10

2. 977,56/832

,89/144,67

1. 1x

kuus/1

0. kp

2. 1x

kuus/1

0. kp

1. 60/10.12.2024

2. 60/10.12.2024

1. 59/34,39

1/34,59

2. 59/16,29

1/16,45

1. 2063,60

2. 977,56

1. 100/100

2. 100/100

TF Bank

AB Eesti

Filiaal

675,69/675

,69/0

1x kuus/

10. kp

60/10.12.2024

59/11,26

1/11,35

675,69

100/100

Kohtutäitu

r

Anne

Böckler

347,70/347

,70/0

1x kuus/

10. kp

60/10.12.2024

59/5,80

1/5,50

347,70

100/100

Kohtutäitu

r Oksana

Kutšmei

1. 585,60/5

85,60/0

2. 155,55/1

55,55/0

1. 1x

kuus/1

0. kp

2. 1x

kuus/1

0. kp

1. 60/10.12.2024

2. 60/10.12.2024

1. 60/9,76

2. 59/2,59

1/2,74

1. 585,60

2. 155,55

1. 100/100

2. 100/100

959,92/13

117,71/842

,21

13 959,92

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

4. Kohustada K.K. esitama kord aastas 01. detsembriks usaldusisikule aruanne oma varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada

usaldusisikule 01.12.2025. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01.12.2029.

Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande

saamist võlgnikult) 20. detsembriks 2029 esitada kohtule aruanne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaostus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Annika Rau tasuks 935 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu 550 eurot

tuleb välja maksta K.K. poolt tasutud ettemaksust. 550 eurot ületav osa tuleb tasuda

K.K.-l.

3. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta Avitase OÜ arveldusarvele

EE761010220233760220.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Nõuete kindlaks määramise peale võib esitada

määruskaebuse võlgnik (FiMS § 25 lg 6). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. K.K. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduses taotleb võlgnik võlgade

ümberkujundamist. Võlgnik on vabaabielus, lapsi pole. Võlgnik töötab UPM Kxxxxxx

Otepää AS-s puidupingioperaatorina. Võlgniku pangakonto jääk on avalduse esitamise

seisuga 0,13 eurot. Võlgniku sissetulekuks on 1110 eurot ning väljaminekud 930 eurot.

Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 26 670,92 eurot. Võlgnik selgitas, et

võttis laenu igapäevakulude katmiseks. Tervise halvenemise tõttu oli võlgnik tihti

haiguslehel ja sissetulek vähenes. Võlgnik vahetas tervislikel põhjustel töökohta, kus oli

madalam sissetulek. Seetõttu ei suutnud võlgnik enam oma kohustusi täita ja sattus

võlgadesse. Võlgnik soovbi mõistliku maksegraafiku tegemist, et ta saaks oma võlad

tasutud.

2. 13.02.2024.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks

Annika Rau.

3. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi

kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 27 291,59 eurot, millest liising on 10 114,31

eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1110 eurot. Võlgniku pangakonto jääk

11.03.2024 seisuga on 431,48 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik suudaks enda sõnul

maksta võlgnevuste katteks 250 eurot. Võlgnikul on kasutusrendis auto, mille eest

maksab liisingut. Võlgnik soovib säilitada autot, et tööl käia. Usaldusisik oli seisukohal,

et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada

võlgade ümberkujundamise menetlus.

4. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade

ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade

ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et ta suudaks viie aastaga ära maksta põhivõlad ja

kuumakseks oleks 250 eurot. SEB autoliising jääks kavast välja ja seda maksaks

võlgnik eraldi. Võlgnik käib tööle kodust päris kaugele ning sinna see kütus kulubki.

Liisingut maksab võlgnik kuus 300 euro ringis ja seal sees on kindlustus ka. Võlgnik

tuleb maksetega toime.

Usaldusisiku sõnul tuleks võlgniku kuumakseks 247,39 eurot, kui viie aasta jooksul

teha tagasimakse, mis kataks põhivõlad 14 800 eurot. Usaldusisiku tasuks tuleb 1100

eurot.

5. Kohus määras 15.03.2024 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1100 eurot, mille võlgnik

on kohustatud tasuma kolme osamaksena (366 eurot, 366 eurot ja 368 eurot). Võlgnik

tasus nimetatud summad.

6. 11.04.2024.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas

menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja

kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

7. 21.07.2024 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavast nähtuvalt on usaldusisik

kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teinud nõuetes ümberarvestused.

Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõuded. Usaldusisik selgitas, et

ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus on 13 959,92 eurot. Võlgnik töötab

Kxxxx-Vxxx OÜ-s juhataja asetäitjana ja tema sissetulekuks on töötasu umbes 1200

eurot. Usaldusisik kontrollis kõigi võlausaldajate nõuete (kelle nõue ei tulene

kohtulahendist) osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning palus

võlausaldajatel esitada põhimõtete järgimist tõendavad dokumendid. Usaldusisik oli

seisukohal, et võlausaldajad ei olnud laene andes analüüsi tulemusel veendunud, et

võlgnik on krediidivõimeline. Võlausaldajad ei ole hinnanud piisava põhjalikkusega

võlgniku sissetulekuid, väljaminekuid ning juba olemasolevaid kohustusi.

Võlausaldajad on andnud võlgniku täiendavaid laenusid, mis on kaasa toonud võlgniku

makseraskused. Need võlausaldajad, kes on võlgnikult konto väljavõtte küsinud, ei ole

usaldusisiku hinnangul piisava põhjalikkusega konto väljavõtet analüüsinud, kust on

selgelt näha, et võlgnikul on mitmed finantskohustused. Krediidivõime hindamisel saab

arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus

ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb intressimääraks lugeda seadusjärgne

intressimäär. Usaldusisik tegi nõuete osas ümberarvestused ning arvestas võlgniku poolt

tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Võlgnik saaks maksimaalselt

tasuda kuus 200 eurot, arvestades võlgniku sissetulekut, igapäevaseid kulusid (sh

elamiskulud) 637,67 eurot ja üldist elukallidust. Võlgnik täidab õiguspärastest nõuetest

100% 60 kuu jooksul, mil kuumakse tuleb keskmiselt 232,67 eurot. Võlgade

ümberkujundamisega saaksid võlausaldajad 13 959,92 eurot, kuid pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse korral eeldatavalt kokku 10 830 eurot. Võlgade

ümberkujundamise menetlus on kasulikum ning võimaldaks võlgnikul makseraskused

ületada.

8. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajatele saadetud teatise, võlausaldajate

vastuväited/seisukohad ning avaldas, et jääb kava juurde ning palus kava kinnitada.

Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 1 võlausaldaja (TF Bank AB Eesti filiaal), 2

ei esitanud seisukohta (Aktiva Finance Group OÜ, kohtutäitur Anne Böckler) pakutud

ümberkujundamiskavaga nõustusid ülejäänud 2 võlausaldajat (OK Incure OÜ,

kohtutäitur Oksana Kutšmei).

Vastuväite esitanud TF Bank AB Eesti filiaal selgitas, et ta ei esitanud usaldusisikule

võlgniku arvelduskontot, sest usaldusisik seda otsesõnu ei nõudnud. See, et

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel usaldusisik saatis järelepärimise ja kirjutas,

et võlausaldaja peab esitama ka VLP tõendid, ei pane päringu saajale kohustust

tõendeid selles menetlusstaadiumis esitada. See on võlausaldaja jaoks ilmselgelt

ebaproportsionaalselt koormav. Võlausaldaja märkis, et selles menetlusstaadiumis ei

hinnata vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvaid küsimusi. Usaldusisiku

ülesanne on tuvastada võlgniku üldine majanduslik olukord ja anda esialgne hinnang

nõuete põhjendatuse kohta. Maksejõuetusavalduse menetlemisel ei anna FIMS § 17

usaldusisikule pädevust sel hetkel olemasoleva teabe alusel öelda, et võlausaldaja nõue

on vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. Usaldusisikul ei saanud olla

veendumust, et võlausaldaja on seda põhimõtet rikkunud, sest usaldusisik ei ole pärast

14.02.2024 esitanud ühtegi teabenõuet. Usaldusisik on kavas esitanud põhjendused väga

abstraktselt ja laialivalguvalt ning kogutud pole ühtegi täiendavat tõendit. Usaldusisik

oleks pidanud küsima võlausaldajalt täiendavaid tõendeid ja selgitusi.

Võlausaldaja viitas FIMS § 26 lg-le 4 ning leidis, et kohustuslik on võrrelda

hüpoteetiliselt võlgade ümberkujundamise menetluse tulemit pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetlusega. Usaldusisik on oma võrdluse tulemused

kajastanud vääralt ja võlgade ümberkujundamine on lubamatu ning menetlus tulnuks

lõpetada. Võlausaldaja leidis, et SEB Pank ei ole pandipidaja ja usaldusisik on SEB

Pank nõude kvalifitseerinud valesti. Usaldusisik on SEB nõude jätnud kavast välja liiga

kergekäeliselt.

Kavas märgitud kuumaksed on väiksemad (232,66 eurot) kui oleks igakuiselt võimalik

arestida pankrotimenetluses (280 eurot). Võrrelda tuleb samu perioode ja sellisel juhul

on võlausaldajatele soodsam pankrotimenetlus. Lisaks leidis võlausaldaja, et puudub

mõistlik põhjendus, miks võlgnik oma elukohas tasuvamat tööd ei saa leida ning viitas

keskmistele palkadele Valgamaal ja Tartumaal.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada

ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaks määramine

9. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite

alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse

korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

10. Võlgnik ja 4 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et

4 võlausaldaja (Aktiva Finance Group OÜ, OK Incure OÜ, kohtutäiturid Anne Böckler

ja Oksana Kutšmei) suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas

märgitule.

11. TF Bank AB Eesti filiaal esitas vastuväite kavas märgitud nõude suurusele.

Võlausaldaja oli seisukohal, et tema nõue peaks olema 1082,69 eurot (sh põhinõue

982,20 eurot), sest ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tema

nõude ümberarvestus on põhjendamatu.

Esmalt selgitab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tuleb

tõendid esitada usaldusisikule juba oma nõude esitamisel. Vastutustundliku laenamise

põhimõtet tuleb hinnata sõltumata menetlusliigist ning selleks, et hinnata, kas võlgnik

on makseraskustes ning kas ta oleks võimeline makseraskused ületama võlgade

ümberkujundamise menetluse kaudu (menetluse perspektiivi hindamine) ja võimeline

ka kava täitma. See eeldab nõuete eeldatava õiguspärasuse ja suuruse hindamist. Selleks

on vaja mh hinnata, mis lepingutest nõuded tulenevad, kas nõuded on täies ulatuses

kehtivad ega esine tühisuse aluseid (nt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumine) ja kui suureks nõuded lõpuks analüüsi tulemusena võivad kujuneda. See, et

kõik selgitused ja dokumendid (laenu andmisel tehtud analüüs ja kontroll, pangakonto

väljavõte, muud kogutud tõendid) tuleb võlausaldajal esitada esimese nõudmise peale,

tuleneb tegelikult ka võlgade ümberkujundamise menetluse olemusest (FIMS § 24, §

25), sest võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel tuleb usaldusisikul

olemasoleva teabe põhjal hakata koostama kava. Selles staadiumis ei ole usaldusisikul

iseenesest enam kohustust koguda täiendavalt tõendeid või seisukohti ja seda näeb ette

ka FIMS § 19 lg 5 ja § 20 lg 3. Kui võlausaldaja talle esitatud esimese teabenõude peale

kõiki selgitusi ja dokumente ei esita, kuigi teadis, millise menetluse läbiviimist võlgnik

taotles, siis on selgituste ja dokumentide esitamata jätmine võlausaldaja enda risk.

Arvestades, et TF Bank AB on isikuks, kes on osalenud kümnetes ja kümnetes

kohtuvaidlustes tarbijakrediidi asjades, siis on võlausaldaja teadlik eelmainitud

selgituste ja tõendite esitamata jätmise tagajärgedest. Tagajärjed on samasugused ka

teistsugustes menetluses, nt maksejõuetusmenetluses. Tarbijakrediidiasjades tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida igas menetluses.

Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et TF

Bank AB on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Puudub vaidlus, et

võlgniku ja TF Bank AB vahel sõlmiti tarbijakrediidileping.

VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh

peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi

varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju

varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe

omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe

omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat

kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).

Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus

avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja esitatud selgitused ja tõendid vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta

omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat

teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele.

Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist.

Kohtu hinnangul on võlausaldaja omandanud teabe võlgniku sissetuleku liigi ja suuruse

kohta. Tõendatud on, et võlgnik töötas UPM-KxxxxxxxxxxxxxxOÜ-s ja sai regulaarselt

töötasu. Võlausaldaja on iseenesest kogunud piisava teabe ka võlgniku igakuiste kulude

ja finantskohustuste kohta (võlgniku pangakonto väljavõte perioodil 01.05.2022-

17.11.2022, dtl 346-382) ning selline teave on kontrollitav. Küll aga leiab, kohus, et

võlausaldaja ei ole enda kogutud teavet piisava põhjalikkusega analüüsinud ning on

jõudnud valele järeldusele, et võlgnik oli krediidivõimeline. Võlausaldaja arvestas

võlgniku sissetulekuga 1400 eurot ja finantskohustustega 450 eurot (laenutaotlus,

analüüsi järeldused dtl 343-344, 383). Kohtule esitatud dokumentidest (mh usaldusisiku

ja võlausaldaja kirjavahetus dtl 326-332) ei nähtu, kas ja millises ulatuses arvestas

võlausaldaja võlgniku igakuiseid majandamiskulusid. Pangakonto väljavõtte juures on

automatiseeritud kokkuvõtlik tabel võlgniku sissetulekute, kohustuste ja kulude osas,

kuid kohtul puudub võlausaldaja analüüs, millest nähtuks, milliseid andmeid sealt

tabelist on võlausaldaja laenu andmisel arvestanud.

Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku 6 täiskuu jooksul oli: keskmine

töötasu 1190,54 eurot (2022.a mai 1331,56 eurot, juuni 1029,62 eurot, juuli 1315,66

eurot, august 790,22 eurot + töövõimetushüvitis 315,87 eurot, september 1116,85 eurot,

oktoober 1243,47 eurot); maksed kolmandatelt isikutelt umbes 592,66 eurot (2022.a

mai ~275 eurot, juuni ~848 eurot, juuli ~700 eurot, august ~833 eurot, september ~610

eurot, ~oktoober 290 eurot), emalt/isalt umbes 58,33 eurot (2022.a mai 200 eurot, juuni

0 eurot, juuli 100 eurot, august 50 eurot, september 0 eurot, oktoober 0 eurot);

sissemaksed kontole keskmiselt 631,66 eurot (2022.a mai 400 eurot, juuni 390 eurot,

juuli 50 eurot, august 2080 eurot, september 670 eurot, oktoober 200 eurot). Perioodil

mai-oktoober 2022 võttis võlgnik laenu kokku 9812,82 eurot (mais 0 eurot, juunis 0

eurot, juulis 0 eurot, augustis 5920 eurot, septembris 3892,82 eurot, oktoobris 0 eurot),

millele lisandus SEB Liising, mida oli näha vaid SEB-le tehtavatest maksetest.

Kohus märgib, et võlgniku kontol oli äärmiselt palju regulaarseid tehinguid võlgnikule

kolmandatel isikutelt ja vastupidi (nt tehingud ÜxxxxKxxxxxxxa ja Mxxxxx Pxxxxx).

Nimetatud tehingute hulk ületab tavapärase tehingute hulga ning selliste tehingute osas

pidanuks võlausaldaja küsima võlgnikult täiendavaid selgitusi, s.o mis eesmärkidel

sellised pidevad tehingud toimuvad. Selleks, et välja selgitada, kas tegemist võib olla

võlgniku täiendava kohustusega, pidanuks krediidiandja küsima täienvat infot, sest

ülekannete selgtusse märgitud sõna „laen“ pidi krediidiandjas kahtlusi tekitama. Ka

võlausaldaja enda tabelist (konto kokkuvõtlik analüüs) nähtub, et maksed eraisikutele ja

muud tehingud ja kulud olid äärmiselt suured. Täiendavaid selgitusi pidanuks

võlausaldaja kindlasti küsima ka Livoil OÜ tehingute osas- mis alusel võlgnik sellele

ettevõttele igakuiselt makseid tegi (tegemist võis olla täiendava finantskohustusega).

Eelnimetatud asjaolusid võlausaldaja välja ei selgitanud. Kolmandate isikute poolt

tehtud makseid ei saa lugeda võlgniku regulaarseks sissetulekuks. Kui tegemist oli

laenudega, siis ka need on finantskohustused, mis tuleb võlgnikul tagastada ja millega

võlausaldaja pidanuks arvestama. Võlgniku igakuiste töötasu suuruste ja väljaminekute

tasakaal ei olnud paigas ja krediidiandja sellel tähelepanu ei pööranud. Võlgnik kulutas

põhiliselt rohkem raha kui oli tema töötasu suurus, mis võib viidata üle võimete

elamisele ning millele võlausaldaja pidanuks pöörama tähelepanu.

Lisaks nähtub võlgniku pangakontolt regulaarselt sularaha sissemakseid, mille osas

pidanuks võlausaldaja küsima võlgnikult täpsustusi, st mis rahaga on tegemist, kust see

pärit on ning kas tegemist võiks olla võlgniku sissetulekuga või mitte. Võimalik, et

sularaha sissemakse taga on tegelikult eraisikutelt saadud laen. Nimetatut võlausaldaja

välja ei selgitanud.

Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole laenu andes analüüsinud ja arvestanud võlgniku

majapidamiskuludega. Kusagilt ei nähtu, kas ja mis ulatuses võlausaldaja

majapidamiskulusid üldse arvestas. Tavapärased kulud kuus on elamiskulud,

toidukulud, sidekulud, tervishoiukulud, riiete ja jalanõude kulud ning muud võimalikud

kulud. Kuigi võlgnik elas laenutaotlusest nähtuvalt vanemate juures, ei tähenda, et tal

polnud elamiskulusid. Puudub teave ja tõendid, et võlausaldaja oleks selles osas

võlgnikult selgitusi küsinud ja saanud kinnitust, et tal nt mõned kululiigid puuduvad.

Kulude tegelikku suurust võlausaldaja välja ei selgitanud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et piisavad rahalised laekumised kontole ei

tõenda isiku regulaarset sissetulekut ega kinnita ka isiku maksevõimelisust.

Maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud,

mida võlausaldaja pole piisavalt hinnanud. Pangakonto analüüsi tulemusena on

võimalik järeldada, et võlgniku igakuised keskmised kohustused, arvestamata mistahes

muid igakuiseid kulusid, olid umbes 50% võlgniku keskmisest palgast (palk 1190,54,

kohustused 585,89 eurot). Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei

võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine

võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal

ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise

tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja

täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega,

mida võlausaldaja pole käesolevalt teinud.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et TF Bank AB on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldaja nõuded

ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3. TF Bank AB nõue tuleb kinnitada

ümberarvestatud suuruses.

Kohus selgitab, et kui võlausaldaja leiab, et tal on siiski nõue ka ülejäänud summa osas,

mida kohus käesolevas kavas ei kinnita, on tal õigus esitada oma kavaga mittehõlmatud

nõue hagimenetluses (FiMS § 25 lg4).

12. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi

(vt resolutsiooni p 1).

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

13. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid

kokku 13 959,92 eurot.

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Antud juhul on muudetud kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on

675,59 eurot. 2 võlausaldajat nõustus kavaga. 2 võlausaldajat, kes seisukohta ei

esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on

kokku 13 284,23 eurot.

14. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt

FIMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest.

FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest,

ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui

mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

15. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete

võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest.

Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud

nõudeid. Kohus märgib, et usaldusisiku käsitlus liisingulepingust kui pandiga tagatud

nõudest on ebaõige. SEB Pank AS-il ei ole pandiga tagatud nõuet, kuna SEB on

liisingueseme omanik, mitte võlgnik. Kohus selgitab, et olukord oleks teine, kui võlgnik

oleks SEB-ga sõlminud autolaenulepingu, millega võlgnik oleks kohe auto omanikuks

saanud ning autole oleks registerpant seatud, siis oleks tegemist pandiga tagatud

nõudega. Praegu sellist olukorda pole. Kohtu hinnangul ei ole usaldusisik kergekäeliselt

jätnud SEB nõude kavast välja nagu on arvanud TF Bank AS Eesti filiaal enda

vastuväidetes. Kohus märgib, et maksejõuetusmenetluses on võlgnik avaldanud

usaldusisikule (usaldusisiku aruanne, vara- ja võlanimekiri), et ta soovib säilitada autot,

et tööl käia. Tööl käimine aga võimaldab täita kava ja tasuda võlgnevusi. Seega on igati

mõistlik ja põhjendatud kui SEB nõue kavast välja jääb, et tagada võlgnikule sõiduki

säilimine.

16. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega.

Võlgnik on taotlenud nõuete osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja

pikendamist.

17. Vastuväite esitas TF Bank AB Eesti filiaal. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited

kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS §

26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks

võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade

ümberkujundamise menetluses. Sellele viitab ka FIMS § 26 lg 4, milles on viide lg-le 3,

mitte lg-le 2. Seega kohus sisulist võrdlust kahe erineva menetlusliigi vahel käesolevalt

ei tee. Küll aga märgib kohus, et võrdluse tegemisel ei saa niisamuti arvestada samu

perioode. Arvestada tuleks mõlema menetluse enda ajalist kestvust. Võlgade

ümberkujundamise osas tuleb arvestada mõistlikku kava täitmise perioodi ning selleks

ei saa alati olla 3 aastat. Kohus märgib, et kavas kirja pandud kuumakse kohustustest

vabastamise menetluses 280 eurot ei ole kindel summa ja see võib olla muutuv sõltuvalt

võlgniku sissetuleku suurusest. Kohus leiab, et võlausaldaja arutelu võlgniku tasuvama

töö leidmisel on sisulises mõttes asjakohatu. Võlausaldaja on arvestanud ainult

keskmise sissetulekuga Valgamaal ja Tartumaal. Sobiva töö ja töötasu saamine sõltub

eeskätt võlgniku elukohast, võlgniku kogemustest, haridusest ja üldse saadaolevatest

töökohtadest ühes või teises maakonnas. Samuti sellest, millist palka on tööandjad nõus

üldse maksma. Kohus leiab, et ükski võlausaldaja vastuväide pole aluseks kava

kinnitamata jätmiseks.

18. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei

eelistata teistele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul

ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud

viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt.

Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Samuti

tuleb arvestada tema kohustusega tasuda autoliisingut, et tal oleks võimalus tööl käia.

Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim

viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on

makseraskustes.

19. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud

võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis

on keskmiselt 1200 eurot kuus. Võlgniku igakuisteks kuludeks on keskmiselt 930 eurot,

sh autoliising ja kindlustused, toit, transpordikulud, sidekulud jm.

Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete

täitmiseks 233 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine

reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik

ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks

tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka selliseid, mis tagaksid

võimaluse võlgnikul tööl käia. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva

maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade

tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade

ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine.

Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 60 kuud, mis võimaldab nõuded 100%

ulatuses täita.

Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik

kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate

kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus

kinnitab ümberkujundamiskava.

21. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed

juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on

need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-

des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

22. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st

35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta

möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta,

kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult

küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas 01.

detsembriks, millest viimane 60 kuu pärast, so 01.12.2029. Usaldusisikul tuleb kohtule

edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava

täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast

viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20.12.2029.

Menetluskulude jaotus

23. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

24. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik

palus määrata enda tasuks 935 eurot (8,5h x 110€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on

tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.

25. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on

summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule

vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel

on kuutasu alammääraks 820 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on 164 eurot.

26. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 8,5 h. Usaldusisik

palub määrata tema tasu suuruseks 935 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud

110 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kohus on

seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud,

vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on

põhjendatud. Kohus ei nõustu võlausaldaja TF Bank vastuväitega, et usaldusisikul ei

saanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise ja nõuete

ümberarvestamisele kuluda 4 tundi. Kohus märgib, et 4 tundi ei kulunud usaldusisikul

ainult TF Bank nõuete osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kontrollimiseks ja ümberarvestuste tegemiseks, vaid seda pidi usaldusisik tegema ühe

Aktiva Finance Group OÜ nõude osas, mis ei tulenenud kohtulahendist. Lisaks ei ole 4

tundi kulunud ainult selleks, et varasemalt valmis kirjutatud üldiseid põhjendusi kavasse

lisada nagu arvab TF Bank. 4 tundi sisaldab endas tegelikult ka saadud andmete

analüüsi, mille alusel ümberarvestusi teha. Kavasse põhjenduste lisamine on vaid üks

toiming. Seoses ülejäänud TF Bank vastuväidetega märgib kohus, et kava põhja

kasutamine lihtsustab ja kiirendab tõepoolest kava täitmist, kuid põhirõhk kava täitmisel

on siiski punktil 2, mida tuleb alati täita nullist ning kontrollida, et kõik sisestatud

numbrid on ka õiged.

27. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 110 eurot on

põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja

mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.

28. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 935 eurot, millest 550 eurot

tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. 550

eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta

usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik