Legislator Case Law & Legislation
2-24-13874/6 AI generated

2-24-13874/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-13874/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ilme Kivi (hageja) esitas 16. septembril 2024 esindaja (tütre) kaudu Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn, XXXXX korteriühistu vastu. Hageja palus: 1) tunnistada tühiseks 2024. a

Legislator headnote

AI generated

2-24-13874/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Ilme Kivi (hageja) esitas 16. septembril 2024 esindaja (tütre) kaudu Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn, XXXXX korteriühistu vastu. Hageja palus: 1) tunnistada tühiseks 2024. a

Keywords

AI generated
lack of credibility principle of company name truthfulness misleading advice insufficiently substantiated grievance lack of entitlement vat fraud investigation
AI generated
2-15-14296/17
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
2-19-10324/23
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2019.a.
2-13-30633/63
OÜ IKB esitas 20. juunil 2013 hagiavalduse KÜ Narva Lootus vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohus jättis 26. juuni 2013 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase (mh korrektses eesti keeles) hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks (tl 19-20). Hageja esitas 30. juulil 2013 täpsustatud hagiavalduse (tl 27- 28), märkides hagihinnaks 434 eurot. 31. juulil 2013 esitas hageja maksekorralduse riigilõivu summas 100 eurot tasumise kohta (tl 31). Kohus jättis 5. augusti 2013 määrusega hagiavalduse käiguta ning teistkordselt andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse (mh korrektses eesti keeles) esitamiseks (tl 32-33). Hageja esitas kohtule 15. augustil 2013 täpsustatud hagiavalduse (tl 35-37). Kohus keeldus 16. septembri 2013 määrusega hagi menetlusse võtmisest (tl 42). Hageja esitas kohtumääruse peale määruskaebuse (tl 47-48), mille kohus jättis 2. oktoobri 2013 määrusega käiguta (tl 63-64). Hageja esitas 28.10.2013 täiendatud määruskaebuse (tl 70-71), mille kohus on 5. novembri 2013 määrusega rahuldanud, 16. septembri 2013 kohtumääruse tühistanud ning hagi menetlusse võtnud (tl 89- 90).
2-17-118661/6
Rahuldada Korteriühistu Uus 5 hagi K.
2-05-23010/1
tsiviilasi KÜhagi NL vastu 20 542.65 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-13874

Tsiviilasi

Ilme Kivi hagi Kohtla-Järve linn, XXXXX

korteriühistu vastu arvete tühiseks tunnistamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Määruskaebuse esitaja (hageja): Ilme Kivi (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja volikirja alusel: Daisy

Utsar (tütar, e-post XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 27. septembri 2024 määrus tsiviilasjas 2-24-13874

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohus

määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Ilme Kivi (hageja) esitas 16. septembril 2024 esindaja (tütre) kaudu Viru Maakohtule hagi

Kohtla-Järve linn, XXXXX korteriühistu vastu. Hageja palus: 1) tunnistada tühiseks 2024. a

Lembit Kivile saadetud arved ning arvete eest tasunud Ilme Kivile tagastada ülekantud raha;

2) kohustada korteriühistut lõpetama Lembit Kivi nimele arvete esitamine; 3) kohustada

korteriühistut kandma hagejale tagasi raha kõikide arvete alusel, mis pärast hageja

korteriühistu poole pöördumist on tasunud; 4) otsustada, kas Ilme Kivil on õigus saada

korteriühistu arved enda nimele.

Hagiavalduse kohaselt asus hageja koos abikaasa Lembit Nirgi ja lastega Kohtla-Järvele

XXXXX kortermajja elama 1977. aastal. Hageja elab seal tänase päevani. Abikaasa Lembit

Kivi suri 24. märtsil 2012. Korteriomand aadressil XXXXX-X on abikaasade ühisvara, sest

see on omandatud abielu ajal. Lembit Kivi surma järel ei ole pärimismenetlust algatatud.

Millal pärijad pärimismenetluse algatavad, on pereliikmete otsustada.

2023. aastast hakkas korteriühistu saatma arved korter X kohta Lembit Kivi nimele.

Korteriühistu väitel võtavad nemad andmed kinnistusraamatust, kus korteri ainuomanik on

Lembit Kivi.

2. Viru Maakohus keeldus 27. septembril 2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei

ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus selgitas hagejale, et kuigi korteriomandi XXXXX–X, Kohtla-Järve, omanikuna on

registrisse kantud surnud isik Lembit Kivi, siis tegemist on ühisomandiga ja hageja on

vähemalt osa korteriomandi omanikuks. Seega lasub hagejal kohustus arveid tasuda. Kuna

hageja on kõik need aastad korteris elanud ning sellega seotud teenuseid kasutanud, siis ei ole

võimalik arveid tühistada ja hagejale tema makstud raha tagastada, sest asjaolu, et arvetele on

märgitud registrisse kantud isiku nimi, ei muuda arveid tühiseks.

Hageja saab seoses kinnistusraamatusse kantud omaniku surmaga esitada Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse abikaasa, so hageja omanikuna kinnistusraamatusse

kandmiseks.

Kohus märkis, et õige võib-olla korteriühistu seisukoht, et hagejal ja teistel pärijatel tuleks

pärimistoiming lõpule viia, sest siis oleks ka kostjale teada, kes on korteriomandi tegelik

omanik ja/või tegelikud omanikud ning arve tasumiseks kohustatud isik/isikud. Kohus ei saa

kohustada kostjat esitama arveid isiku nimele, keda ei ole registrisse omanikuna kantud.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale 15. oktoober 2024 määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks maakohtule. Hageja leiab,

et maakohus keeldus põhjendamatult asja sisulisest arutamisest. Hagejal on õigus saada

korteriühistult arveid oma nimele. Hageja märgib, et raha tagastamise nõue ei ole primaarne.

Kõige olulisem hageja jaoks on saada kohtult õigus olla kodanik, keda korteriühistu on

kohustatud aktsepteerima ning saada õigus korteriühistu koostatud arved oma nimele.

Pärimisel ei ole tähtaega. Korteriühistul puudub õigus sekkuda eraellu viisil, et kohustab

pärijaid pärimismenetlust algatama.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659

alusel Viru Maakohtu 27. septembri 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud õigesti seisukohale, et hagi tuleb jätta TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu.

6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätete järgi saab tühine olla tehing. Arve esitamine

ei ole tehing. Tehing on toiming või toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku

tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Arve esitamine üksnes tõendab tehingu

toimumist ja tegemist on eelkõige raamatupidamisdokumendiga.

Hagiavaldusest ei tulene, et hageja sooviks tunnistada tühiseks mõnda hageja ja kostja vahel

sõlmitud tehingut.

7. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja eksib, kui on seisukohal, et

korteriühistul on kohustus esitada arved tema nimele.

Korteriomand oli hageja ja tema surnud abikaasa ühisomandis, kuid kinnistusraamatusse on

kantud vaid Lembit Kivi. Hageja saab pärast pärimismenetluse algatamist nõuda enda

kandmist kinnistusraamatusse. Pärijad ei ole pärimismenetlust algatanud, mistõttu

korteriühistul puudub teadmine, kes on korteriomanikud. Korteriühistu võib väljastada arveid

surnud isiku nimele või „Lembit Kivi pärijatele“ seni, kuni pärimismenetlus ei ole lõpule

viidud.

8. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja ei vaidlusta, et ta kasutab korterit ja tarbib

teenuseid, siis ainuüksi asjaolu, et korteriühistu ei ole esitanud arvet, millel oleks hageja nimi,

ei vabasta hagejat tarbitud teenuste eest tasumisest.

9. Pärimismenetluse alustamiseks seadus tähtaega ei sätesta, kuid näeb kinnistamismenetluses

ette pärijatele trahvi määramise võimaluse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 651 lg 6

kohaselt, kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise

ülemineku tõttu ja asjaõiguse uus omaja ei ole esitanud kinnistusraamatuseaduse paragrahvi 1.

lõikes nimetatud kinnistamisavaldust, võib kinnistusosakond kohustada asjaõiguse omajat või

testamenditäitjat trahvi ähvardusel esitama kinnistusraamatu kande parandamiseks

kinnistamisavalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid.

10. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/