2-24-13874/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedIlme Kivi (hageja) esitas 16. septembril 2024 esindaja (tütre) kaudu Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn, XXXXX korteriühistu vastu. Hageja palus: 1) tunnistada tühiseks 2024. a
Legislator headnote
AI generated2-24-13874/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Ilme Kivi (hageja) esitas 16. septembril 2024 esindaja (tütre) kaudu Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn, XXXXX korteriühistu vastu. Hageja palus: 1) tunnistada tühiseks 2024. a
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-13874
Tsiviilasi
Ilme Kivi hagi Kohtla-Järve linn, XXXXX
korteriühistu vastu arvete tühiseks tunnistamise
nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. septembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Määruskaebuse esitaja (hageja): Ilme Kivi (isikukood
XXXXXXXXXXX), esindaja volikirja alusel: Daisy
Utsar (tütar, e-post XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1. Jätta Viru Maakohtu 27. septembri 2024 määrus tsiviilasjas 2-24-13874
muutmata.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohus
määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
1. Ilme Kivi (hageja) esitas 16. septembril 2024 esindaja (tütre) kaudu Viru Maakohtule hagi
Kohtla-Järve linn, XXXXX korteriühistu vastu. Hageja palus: 1) tunnistada tühiseks 2024. a
Lembit Kivile saadetud arved ning arvete eest tasunud Ilme Kivile tagastada ülekantud raha;
2) kohustada korteriühistut lõpetama Lembit Kivi nimele arvete esitamine; 3) kohustada
korteriühistut kandma hagejale tagasi raha kõikide arvete alusel, mis pärast hageja
korteriühistu poole pöördumist on tasunud; 4) otsustada, kas Ilme Kivil on õigus saada
korteriühistu arved enda nimele.
Hagiavalduse kohaselt asus hageja koos abikaasa Lembit Nirgi ja lastega Kohtla-Järvele
XXXXX kortermajja elama 1977. aastal. Hageja elab seal tänase päevani. Abikaasa Lembit
Kivi suri 24. märtsil 2012. Korteriomand aadressil XXXXX-X on abikaasade ühisvara, sest
see on omandatud abielu ajal. Lembit Kivi surma järel ei ole pärimismenetlust algatatud.
Millal pärijad pärimismenetluse algatavad, on pereliikmete otsustada.
2023. aastast hakkas korteriühistu saatma arved korter X kohta Lembit Kivi nimele.
Korteriühistu väitel võtavad nemad andmed kinnistusraamatust, kus korteri ainuomanik on
Lembit Kivi.
2. Viru Maakohus keeldus 27. septembril 2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest.
TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei
ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Maakohus selgitas hagejale, et kuigi korteriomandi XXXXX–X, Kohtla-Järve, omanikuna on
registrisse kantud surnud isik Lembit Kivi, siis tegemist on ühisomandiga ja hageja on
vähemalt osa korteriomandi omanikuks. Seega lasub hagejal kohustus arveid tasuda. Kuna
hageja on kõik need aastad korteris elanud ning sellega seotud teenuseid kasutanud, siis ei ole
võimalik arveid tühistada ja hagejale tema makstud raha tagastada, sest asjaolu, et arvetele on
märgitud registrisse kantud isiku nimi, ei muuda arveid tühiseks.
Hageja saab seoses kinnistusraamatusse kantud omaniku surmaga esitada Tartu Maakohtu
kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse abikaasa, so hageja omanikuna kinnistusraamatusse
kandmiseks.
Kohus märkis, et õige võib-olla korteriühistu seisukoht, et hagejal ja teistel pärijatel tuleks
pärimistoiming lõpule viia, sest siis oleks ka kostjale teada, kes on korteriomandi tegelik
omanik ja/või tegelikud omanikud ning arve tasumiseks kohustatud isik/isikud. Kohus ei saa
kohustada kostjat esitama arveid isiku nimele, keda ei ole registrisse omanikuna kantud.
MÄÄRUSKAEBUS
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale 15. oktoober 2024 määruskaebuse, milles palub
maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks maakohtule. Hageja leiab,
et maakohus keeldus põhjendamatult asja sisulisest arutamisest. Hagejal on õigus saada
korteriühistult arveid oma nimele. Hageja märgib, et raha tagastamise nõue ei ole primaarne.
Kõige olulisem hageja jaoks on saada kohtult õigus olla kodanik, keda korteriühistu on
kohustatud aktsepteerima ning saada õigus korteriühistu koostatud arved oma nimele.
Pärimisel ei ole tähtaega. Korteriühistul puudub õigus sekkuda eraellu viisil, et kohustab
pärijaid pärimismenetlust algatama.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659
alusel Viru Maakohtu 27. septembri 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse
rahuldamata.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud õigesti seisukohale, et hagi tuleb jätta TsMS
§ 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu.
6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätete järgi saab tühine olla tehing. Arve esitamine
ei ole tehing. Tehing on toiming või toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku
tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Arve esitamine üksnes tõendab tehingu
toimumist ja tegemist on eelkõige raamatupidamisdokumendiga.
Hagiavaldusest ei tulene, et hageja sooviks tunnistada tühiseks mõnda hageja ja kostja vahel
sõlmitud tehingut.
7. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja eksib, kui on seisukohal, et
korteriühistul on kohustus esitada arved tema nimele.
Korteriomand oli hageja ja tema surnud abikaasa ühisomandis, kuid kinnistusraamatusse on
kantud vaid Lembit Kivi. Hageja saab pärast pärimismenetluse algatamist nõuda enda
kandmist kinnistusraamatusse. Pärijad ei ole pärimismenetlust algatanud, mistõttu
korteriühistul puudub teadmine, kes on korteriomanikud. Korteriühistu võib väljastada arveid
surnud isiku nimele või „Lembit Kivi pärijatele“ seni, kuni pärimismenetlus ei ole lõpule
viidud.
8. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja ei vaidlusta, et ta kasutab korterit ja tarbib
teenuseid, siis ainuüksi asjaolu, et korteriühistu ei ole esitanud arvet, millel oleks hageja nimi,
ei vabasta hagejat tarbitud teenuste eest tasumisest.
9. Pärimismenetluse alustamiseks seadus tähtaega ei sätesta, kuid näeb kinnistamismenetluses
ette pärijatele trahvi määramise võimaluse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 651 lg 6
kohaselt, kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise
ülemineku tõttu ja asjaõiguse uus omaja ei ole esitanud kinnistusraamatuseaduse paragrahvi 1.
lõikes nimetatud kinnistamisavaldust, võib kinnistusosakond kohustada asjaõiguse omajat või
testamenditäitjat trahvi ähvardusel esitama kinnistusraamatu kande parandamiseks
kinnistamisavalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid.
10. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/