Legislator Case Law & Legislation
2-24-8573/19 AI generated

2-24-8573/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-8573/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

P.V. (hageja) esitas 30. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi P.V. (kostja) vastu abielu Hagiavalduse kohaselt sõlmiti abielu 1. juulil xxxx Tartu Maavalitsuses. Poolte abielulised

Legislator headnote

AI generated

2-24-8573/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: P.V. (hageja) esitas 30. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi P.V. (kostja) vastu abielu Hagiavalduse kohaselt sõlmiti abielu 1. juulil xxxx Tartu Maavalitsuses. Poolte abielulised

Keywords

AI generated
asylum application of Ethiopian delayed asylum application new application improved country conditions removal expenses Mongolian asylum application
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8573

Tsiviilasi

P.V. hagi P.V. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja P.V. (isikukood XXX)

Kostja P.V. (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

30. september 2024; 27. november 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada P.V. ja P.V. abielu, mis sõlmiti 1. juulil xxxx Tartu Maavalitsuses.

3. Taastada P.V. abielu eelne perekonnanimi „Rxxxxx“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.V. (hageja) esitas 30. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi P.V. (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti abielu 1. juulil xxxx Tartu Maavalitsuses. Poolte abielulised

suhted lõppesid 2024. a alguses. Hageja sõnul ei ole kostja vabatahtlikult nõus lahutust

andma.

2. Asjas toimus kohtuistung 30. septembril 2024. Kohtuistungile ilmus ainult hageja. Hageja

avaldas, et kolis Soome kodus välja 24. jaanuaril 2024. Kostja keeldub lahutust andmast.

Hageja on alates 5. juulist 2024 lõplikult Eestis. Hagejal on uus elu ja elukaaslane.

Leppimisaega ei soovi.

Kohus kuulas kostja ära 27. novembri 2024. a kohtuistungil. Kostja kinnitas, et poolte

abielulised suhted on lõppenud. Kostja on abielu lahutamisega nõus ning leppimisaega ei

soovi. Kostja soovib saada tagasi oma sünninime „Rxxxxx“.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440

lg 1).

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti 1. juulil 2011

Tartu Maavalitsuses (dokumendi nr 13-32-2011/198). Mõlemad pooled on kohtule

kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud, nad ei soovi leppimisaega ning nad

soovivad abielu lahutada.

Kohus leiab, et esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kohus

rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Kostja soovib muuta oma perekonnanime ja taastada enda abielu eelse perekonnanime

„Rxxxxx“. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu

eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kohus rahuldab kostja taotluse ja taastab kostja sünninimena perekonnanime ”Rxxxxx”.

5. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

6. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Pooled osalesid

menetluses isiklikult ilma esindaja osavõtuta. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

Kohtunik