3-24-2690/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

02.12.2024 Tallinn

Haldusasja number

3-24-2690

Haldusasi

Pappa Arengu MTÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

06.08.2024 korralduse ja 27.08.2024 vaideotsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Pappa Arengu MTÜ

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Jätta asja juurde võtmata ja tagastada kaebajale 25.11.2024 esitatud lisad nr 5, 7, 8, 9,

10, 11 ja 12.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, pangakontode andmed ja

aadressiandmed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.01.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.03.2024 korraldusega nr 12.2-3/063695-1 alustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) Pappa

Arengu MTÜ tööjõumaksude ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel jaanuar 2023 kuni veebruar 2024. Sama korraldusega

kohustas maksuhaldur MTÜ-d esitama korralduses nimetatud dokumendid, s.h. ostu- ja

müügiarved ning kassadokumendid, samuti vastama kirjalikult korralduses toodud küsimustele.

2. 01.04.2024 tegi MTA korralduse nr 12.2-3/063695-2 ja põhjendas selle tegemise vajadust

asjaoluga, et MTÜ jättis 13.03.2024 korralduse suures osas täitmata.

3. 15.04.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-3, kus märkis, et MTÜ-l on

siiani esitamata ostuarved ja pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Samas nähtuvad MTÜ

esitatud pangakonto väljavõttelt väljamaksed, mille kohta ei ole dokumente esitatud. Samuti

nähtuvad pangakontolt laekumised erinevatelt äriühingutelt ja füüsilistelt isikutelt, mille kohta

ei ole samuti dokumente esitatud. Tulenevalt eelnevast kohustas maksuhaldur MTÜ-d esitama

korralduses nimetatud dokumendid ja vastama kirjalikult korralduses toodud küsimustele, s.h.

seotud isikutelt laenu võtmist puudutavatele küsimustele.

4. 17.05.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-6 põhjusel, et MTÜ eelnevalt

antud selgituste kohaselt on MTÜ andnud laenu XXX OÜ-le kokku summas 16 443 eurot ja

Pappa Õllekoda OÜ-le kokku summas 25 472 eurot, mis viitab MTÜ majandustegevusele.

Võimaliku majandustegevuse kontrollimise vajadusega seoses kohustas maksuhaldur MTÜ-d

esitama laenulepingud ja seni esitamata ostuarved ning vastama kirjalikult korralduses toodud

küsimustele seoses laenu andmisega XXX OÜ-le.

5. 06.08.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-16, millega kohustas MTÜ-d

vastama kontrolli käigus tekkinud küsimustele.

6. 21.08.2024 esitas Pappa Arengu MTÜ 06.08.2024 korraldusele vaide, mille MTA

27.08.2024 vaideotsusega rahuldamata jättis.

7. 26.09.2024 registreeris Tallinna Halduskohus Pappa Arengu MTÜ kaebuse MTA 06.08.2024

korraldusele ja 27.08.2024 vaideotsusele ühes kohustamisnõudega.

8. 04.10.2024 esitas MTA vastuses kohtunõudele asja juurde täiendavad materjalid.

9. 08.10.2024 määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse MTA 06.08.2024 korralduse ja

27.08.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis MTA

poolt kontrollimenetluse lõpetamist. Kaebaja kaebuse osalist tagastamist ei vaidlustanud ja

selles osas on määrus 24.10.2024 jõustunud.

10. 06.11.2024 esitas MTA vastuse kaebusele, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

11. 18.11.2024 määras kohus asja läbi vaatamiseks lihtmenetluses.

12. 25.11.2024 esitas kaebaja asja juurde täiendavad seisukohad ühes tõenditega ning MTA

vastused kohtu küsimustele.

13. 27.11.2024 esitas vastustaja seisukoha kaebaja 25.11.2024 seisukohale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

14. Kaebaja taotleb korralduste tühistamist järgmistel põhjendustel:

14.1.

Alates 13.03.2024 kontrollib S. K. MTÜ majandustegevust ja maksude tasumise õigsust

perioodil jaanuar 2023 kuni veebruar 2024. Talle on antud põhjalikke vastuseid MTÜ tegevuse

kohta. Nende alusel on MTÜ kinnitanud, et tegutseb oma põhikirjaliste eesmärkide, milleks on

Pappa ettevõtete finantsiline ja moraalne toetamine, täitmiseks. Töötajad puuduvad. Tulud

puuduvad. Ettevõte pole maksukohustuslane. S. K. nendest esialgsetest ütlustest ja

dokumentidest ei piisa. Ta on asunud kontrollima kolmandaid osapooli. See on tekitanud neis

arusaamatuse ja viha MTÜ vastu. Sellega on S. K. oluliselt ületanud oma volitusi ja tekitab

2 (10)

uuritavates segadust. Näiteks saatis ta ähvarduskirja MTÜ juhatuse liikme 82-aastasele emale,

kes seda saades oleks äärepealt infarkti saanud, tema tervis halvenes oluliselt.

14.2.

Korraldus kohustab vastama MTÜ puudutavatele küsimustele, mis põhimõtteliselt

korduvad. Vaatamata esitatud vaidele, on MTA seisukohal, et mittemaksukohustuslasele

mittetulundusühingule tehtavat maksukontrolli tuleb jätkata.

14.3.

25.11.2024 kaebuse täienduses rõhutas kaebaja, et MTÜ ei ole maksukohustuslane ning

maksuhaldur on läbi viinud ebaseaduslikku maksumenetlust.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased haldusaktid ja

nende tühistamiseks puudub põhjus. Vastustaja jääb ka vaideotsuses toodu juurde ning palub

kaebuse vastuväidetena arvestada vaideotsuses toodud seisukohti.

15.1.

Kuna kaebaja on maksukohustuslane, siis on tal ka maksukorralduse seaduse (MKS) §

57 lg 1 järgi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustus raamatupidamise seaduses sätestatud

korras. Samuti on kaebajal MKS §-st 56 tulenev kaasaaitamiskohustus. Kuna kaebaja suhtes

viib maksuhaldur läbi maksukontrolli, laienevad kaebajale MKS § 55⁴ sätestatud õigused ja

kohustused.

15.2.

MTA on kaebaja maksukontrolli käigus teinud kaebajale mitmeid korraldusi ja nähtub,

et kaebaja ei ole korraldusi ettenähtud mahus täitnud ning maksude kontrollimiseks vajalikku

teavet andnud. Kaebaja kaasaaitamiskohustuse puudulikust täitmisest on tingitud ka

vaidlustatud korraldus teabe ja dokumentide saamiseks.

15.3.

Vastuseks 01.04.2024 korraldusele teatas kaebaja juhatuse liige X 14.04.2024 edastatud

e-kirjas, et maksuhalduri nõutud dokumente tal ei ole ning et raamatupidamine käib lihtsalt

exceli tabelis, mingeid pearaamatuid ei ole, lepingud on suulised ning kassaarvestust tehakse

kord aastas.

15.4.

15.04.2024 tegi MTA kaebajale korralduse nr 12.2-3/063695-3 8 , kus märkis, et

kaebajal on siiani esitamata ostuarved ja pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Samas

nähtuvad kaebaja esitatud pangakonto väljavõttelt väljamaksed, mille kohta ei ole dokumente

esitatud. Samuti nähtuvad pangakontolt laekumised erinevatelt äriühingutelt ja füüsilistelt

isikutelt, mille kohta ei ole samuti dokumente esitatud. Tulenevalt eelnevast kohustas

maksuhaldur kaebajat esitama korralduses nimetatud dokumendid ja vastama kirjalikult

korralduses toodud küsimustele, s.h. seotud isikutelt laenu võtmist puudutavatele küsimustele.

13.05.2024 saadetud e-kirjasselgitas X, et kuna kaebaja põhitegevus on Pappa ettevõtete

omamine ja arendamine, siis on kaebaja põhitegevuseks ka Pappa ettevõtete tegevuse

finantseerimine, mida ongi pangakontode kaudu tehtud. Samuti selgitas X, et kaebaja ei ole

laenu võtnud ja tegemist on hoopis vastupidise olukorraga.

15.5.

17.05.2024 tegi MTA kaebajale korralduse nr 12.2-3/063695-6 12 põhjusel, et kaebaja

eelnevalt antud selgituste kohaselt on MTÜ andnud laenu XXX OÜ-le kokku summas 16 443

eurot ja Pappa Õllekoda OÜ-le kokku summas 25 472 eurot, mis viitab kaebaja

majandustegevusele. Võimaliku majandustegevuse kontrollimise vajadusega kohustas

maksuhaldur kaebajat esitama laenulepingud ja seni esitamata ostuarved ning vastama

kirjalikult korralduses toodud küsimustele seoses laenu andmisega XXX OÜ-le. 03.06.2024

edastatud e-kirjas vastuseks maksuhalduri küsimustele selgitas X, et mingeid dokumente

laenude andmise kohta pole esitada, kõik laenud on lühiajalised ja tasutavad jooksval kuul.

Kuna kaebaja omab Pappa ettevõtteid, toimub pidev saldo vahetus, kord antakse laenu ja kui

laenu saajal on võimalus, tasub kohe ära. Kuna laenu andmine toimub grupi ettevõttele, on see

kooskõlas kaebaja tegevuse eesmärgiga ning mingit majandustegevust ei ole toimunud.

3 (10)

15.6.

Vaidlustatud korraldusega, millega MTA kohustas kaebajat vastama kontrolli käigus

tekkinud küsimustele, on MTA-l tekkinud vajadus välja selgitada, milles seisneb kaebaja

mittetulunduslik eesmärk olukorras, kus kontrollitaval perioodil on juriidiline isik saanud raha

erinevatelt äriühingutelt ja füüsilistelt isikutelt kokku summas 74 936,77 eurot ning teinud

pangakontolt väljamakseid kokku summas 68 410,85 eurot, mille kohta ei ole esitanud seaduse

nõuetele vastavaid algdokumente.

15.7.

Seega on vaidlustatud korralduses nõutav teave kontrolli eesmärgiga otseses seoses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Täiendavad tõendid ja avaldused

16. Kaebaja esitas asja juurde 25.11.2024 seisukoha ühes tõenditega. Kohus tagastab kaebajale

lisad 5, 7, 8, 10 ja 12, sest need on juba varasemalt esitatud asja juurde (vastavalt 06.11.2024

vastustaja kaebuse vastuse lisad nr 1, 4, 10, 2 ja 04.10.2024 vastustaja vastus kohtunõudele lisa

nr 1). Lisa nr 9, mille kohus samuti tagastab, on maksuotsus, mis ei mõjuta eelnevalt väljastatud

korralduse õiguspärasust ja mis ei ole käesoleva haldusasja vaidluse esemeks

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 62 lg 2). Lisa nr 11, mille kohus samuti tagastab,

kajastab kolmanda isiku vastuseid tema maksukontrollis, ega ole seotud vaidlusaluse

korraldusega. Ülejäänud tõendeid (1-4 ja 6) mõistab kohus kaebaja seisukohtade pinnalt nii, et

kaebaja soovib tõendada vastustaja ebaproportsionaalset käitumismustrit haldusmenetlustes,

mistõttu tegemist ei ole ilmselgelt asjakohatute tõenditega, mis tuleks jätta asja juurde võtmata

(HKMS § 62 lg 2).

17. Kuigi avaldused tuli esitada asja juurde hiljemalt 25.11.2024 esitas vastustaja viimase

seisukoha 27.11.2024, s.o hilinenult. Kohus ei pea siiski seisukoha tagastamist vajalikuks,

kuivõrd see ei põhjusta hetkel asja menetlemise viibimist (HKMS § 51 lg 4).

Vaidlustatud korralduse õiguspärasus

18. Vaidluse keskne küsimus on see, kas MTA-l oli õigus teha kaebajale 06.08.2024

vaidlusalune korraldus (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 11) ja kohustada kaebajat

dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks, sh vastama 21-le küsimusele.

19. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).

20. Korralduse õiguslike alustena (dtl) on kohaselt märgitud MKS § 46 ja § 55¹ lg 1 ja lg 2, §

55² lg 1 ja § 55³ lg 1 p 1, 2 ja 4 ning § 60 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 ja lg 3.

21. MKS § 46 sätestab maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud nõuded, mh haldusakti

adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning

põhjendatud (MKS § 46 lg 2). Maksukontrolli eesmärk on MKS ja maksuseaduste täitmise

kontrollimine, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad

maksukohustust suurendada või vähendada. Maksukontroll võib: hõlmata üht või mitut maksu;

hõlmata üht või mitut maksustamisperioodi; olla piiritletud konkreetse asjaolu väljaselgitamise

või kontrolliga (MKS § 55¹ lg-d 1 ja 2). Maksukontroll algab maksukohustuslase

teavitamisega maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest, kui käesolevast seadusest ei tulene

teisiti (MKS § 55² lg 1). Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt

tähendust omavaid asjaolusid; kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud

dokumente; saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult,

teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi (MKS § 55³ lg 1 p-s 1, 2 ja 3). Maksuhalduril

on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks

4 (10)

maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib

maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma

maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse (MKS § 60 lg 1). Kui

maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline

või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole

(MKS § 60 lg 3). Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja

esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja

dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lõikes 2 sätestatud piirang (MKS § 62 lg 1).

MKS § 62 lõikes 1 nimetatud dokumendid ja asjad esitatakse või näidatakse ette maksuhalduri

ametiruumides, välja arvatud juhul, kui: 1) asjade või dokumentide vaatlemiseks või

kontrollimiseks nende asukohas on saadud haldusakti adressaadi nõusolek või 2) maksuhaldur

kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel, kui see ei põhjusta haldusakti

adressaadile ülemääraseid kulutusi või 3) dokumentide või asjade maksuhalduri

ametiruumidesse toimetamine on võimatu või võib põhjustada haldusakti adressaadile

ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi 4) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama

elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente elektrooniliselt (MKS § 62 lg 3).

22. Teabe nõudmisega täidab MTA talle seadusega pandud ülesandeid, sh uurimiskohustust,

selgitamaks välja maksustamise aluseks olevad asjaolud (TlnRnKm 04.09.2023 nr 3-23-

1804/15, p 11). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud

toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks

vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (MKS § 11 lg 2).

Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate

abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (MKS § 12).

Kokkuvõttes annab MKS maksuhaldurile õiguse otsustada, milliseid tõendeid on tal

maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vaja. Sealjuures ei

ole maksuhalduril kohustust korralduse adressaadile selgitada üksikasjalikult, milliseid

konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha (RKHKo 14.04.2014 nr 3-3-1-90-13, p 11).

23. Kaebaja peamised väited seoses korralduse õigusvastasusega tuginevad sellele, et kaebaja

ei ole maksukohustuslane, korralduse küsimused on sisult korduvad ja korralduse tegemine

koormab kaebajat põhjendamatult.

Kaebaja on maksukohustuslane

24. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühing on isikute

vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu

tulu saamine (mittetulundusühingute seadus (MTÜS). Mittetulundusühingu tulu võib kasutada

üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma

liikmete vahel (MTÜS) § 1 lg-d 1 ja 2, § 2 lg 1).

25. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab

seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest (MKS § 6

lg 1).

26. Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise

seadusele (MTÜS § 35).

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama

raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni

saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2)

dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende

põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid

raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud

5 (10)

finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama

raamatupidamise dokumente (raamatupidamise seaduse § 4).

27. Tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt näeb ette TuMS § 51 lg 2. Ettevõtlusega

mitteseotud kulu tulumaksuseaduse TuMS § 51 lõike 1 tähenduses on mittetulundusühingutele

tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud

maksumaksja ettevõtlusega (TuMS § 51 lg 2 p 2); samuti näiteks väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument (TuMS § 51 lg 2 p 3). Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest

isikust usuline ühendus maksab tulumaksu TuMS § 51 lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52

nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas

põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt (TuMS

§ 51 lg 3).

28. Riigikohus on leidnud, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg 1, mille järgi ei või

mittetulundusühingu tegevuse eesmärgiks või põhitegevuseks olla „majandusliku tulu saamine“,

ei välista MTÜ tegevuse kooskõla ettevõtluse mõistega KMS mõistes. Seega on MTÜ puhul

KMS mõistes ettevõtlusega tegemist ka siis, kui puudub kasumi teenimise eesmärk. Näiteks

võib MTÜ tegutseda eesmärgil müüa kaupu või osutada teenuseid oma liikmetele või

soodustada oma liikmete majandustegevust muul viisil, näiteks arendades majandustegevust

teatud tegevusalal või teatud piirkonnas, kus äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad mingil

põhjusel ei soovi ettevõtlusega tegeleda. Ka rahalise toetuse saamine iseenesest ei piira

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sisendkäibemaksu mahaarvamine toimub vastavalt

sellele, mis eesmärgil kasutatakse toetuse eest ostetud kaupu ja teenuseid (RKHKo 25.04.2016

nr 3-3-1-10-16, p-d 9, 10, 12).

29. Nähtub, et asjaolust, et kaebaja tegutseb MTÜ-na ei järeldu, et kaebaja ei saa olla

maksukohustuslane. MTÜ maksukohustus sõltub sellest, milline on kulude ja sissemaksete

iseloom. Selle tuvastamine toimub muuhulgas raamatupidamise alusel, mille kontrollimise

õigus ja kohustus on MTA-l. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa olukorra, kus MTÜ-de

võimalikku maksukohustust ei olekski võimalik kontrollida, sest nende staatus

maksukohustuslasena sõltub nende enda hinnangust. On ilmne, et see ei ole MTÜ-dega

seonduvate maksusätete eesmärk. Seega on õige vastustaja järeldus, et kuna kaebaja

maksukohustuslane, siis on tal ka MKS § 57 lõike 1 järgi raamatupidamisarvestuse pidamise

kohustus raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Samuti on kaebajal MKS §-st 56 tulenev

kaasaaitamiskohustus. Kuna kaebaja suhtes viib maksuhaldur läbi maksukontrolli, laienevad

kaebajale MKS § 55 sätestatud õigused ja kohustused.

Korralduse proportsionaalsus

30. Korraldusega isikule esitatud küsimused peavad olema seotud kontrolliobjektiga ning

nende vastustel peab olema mõju kaebaja maksukohutusele. Seejuures ei pea mõju

maksukohustusele olema kindel. MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustus hõlmab

asjaolusid, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohalt tähtsust (TlnRnKm

01.10.2021 nr 3-21-1587, p 14). Korralduse õiguspärasuse hindamisel tuleb tuvastada seos

nõutava teabe ja kontrolliobjekti vahel. Maksuhalduril tuleb korralduse adressaadile selgitada,

milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole äratuntav pelgalt nõutava

teabe iseloomust ning välistatud ei ole selgituste esitamine ka alles kohtumenetluses (vt RKHKo

26.09.2018 nr 3-16-2324

/18

, p 11).

31. 06.08.2024 korralduses (dtl 11 jj) on esmalt selgitatud seni menetluses varasemalt

tuvastatud asjaolusid järgmiselt: „Pappa Arengu MTÜ Coop Pank AS pangakontoväljavõte nr

XXXXXXXXXXX järgi olete kontrollitaval perioodil andnud saanud raha erinevatelt

äriühingutelt ja isikutelt kokku summas 74 936,77 eurot. 2020. a põhikirja järgi on MTÜ

avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Tallinn (omavalitsuse nimi).

6 (10)

Ühingu eesmärgiks on arendada kõiki MTÜ nime all tegutsevaid ettevõtteid kõikvõimalikul

viisil, mille saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi: nõustamine ja toetamine.

Teie selgituse kohaselt mingeid müügiarveid pole tehtud, töötasu kellelegi pole makstud.

Dokumentide väitsite, et dokumente MTÜ raamatupidamises pole. Raamatupidamine käib MTÜ

puhul lihtsalt exceli tabelis. Mingeid pearaamatuid pole. Lepingud on suulised. Kassaarvestus

tehakse kord aastas. Seoses Pappa Arengu MTÜ pangakonto kontrollimisega tekkisid

küsimused Pappa Arengu MTÜ majandustegevuse kohta.“

32. Tulenevalt eeltoodust kohustas MTA Pappa Arengu MTÜ-d andma maksustamisperioodil

jaanuar 2023 – veebruar 2024 toimunud majandustehingute kohta täiendavaid kirjalikke

selgitusi, esitama dokumente ja vastama 21-le küsimusele küsimustele (dtl 11-12).

33. Esmalt kontrollib kohus kaebaja väidet, et tegemist on korduva teabe nõudmisega.

34. 13.03.2024 korraldusega nr 12.2-3/063695-1 (dtl 172 jj) alustas MTA kaebaja

tööjõumaksude ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontrolli

maksustamisperioodidel jaanuar 2023 kuni veebruar 2024. Korraldusega kohustas MTA esitama

kaebajat perioodi jaanuar 2023 – veebruar 2024 kohta korralduses nimetatud

originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad. Ühtlasi kohustas MTA kaebajat vastama

kirjalikult küsimustele.

34.1.

Ükski korralduses toodud küsimus ei kattu vaidlusaluse 06.08.2024 korralduse (dtl 11)

küsimustega. 06.08.2024 korralduses on küsimused konkretiseeritud lähtuvalt kaebaja

mittetulunduslikust eesmärgist (küsimused 1-5) (MTÜS § 1 lg-d ja 2) samuti sissemaksete ja

välja maksete iseloomust (küsimused 6-17), mis on asjakohased tulumaksukohustuse

kontrollimise seisukohast (TuMS § 52 lg 2 p 2). Samuti on 06.08.2024 korralduses täpsustavad

küsimused raamatupidamise korraldamisest (küsimused 18-20).

34.2.

Kaebaja vastusest 13.03.2024 küsimustele (dtl 179 jj) ei nähtu kohtu jaoks, et need

kataks oma sisult vaidlustatud korraldusega seotud küsimused ära. 21.03.2024 kaebaja poolt

esitatud vastused on üldist laadi, millest tulenevalt on MTA põhjendatult pidanud järgnevas

menetluses vajalikuks asjaolusid täpsustada (MKS § 11).

35. 01.04.2024 tegi MTA korralduse nr 12.2-3/063695-2 (dtl 338). MTA märkis korralduses, et

kaebaja on jätnud 13.03.2024 korralduse osaliselt täitmata, kuna kaebaja jättis esitamata

ostuarved, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Seega kohustas MTA

kaebajat „Esitama

perioodi jaanuar 2023 – veebruar 2024 kohta alljärgnevad

originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad: 1. ostuarved (sh tšekid, kviitungid jms);

2. kassaarvestuse; 3. raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted; 4. lepingud

(ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval

perioodi).“

35.1.

Nimetatud korraldusele vastas kaebaja, et „Kahjuks pean Teile vastama, et nimetatud

dokumente MTÜ Pappa Arengu raamatupidamises pole. Raamatupidamine käib MTÜ puhul

lihtsalt exceli tabelis. Mingeid pearaamatuid pole. Lepingud on suulised. Kassaarvestus

tehakse kord aastas.“ (dtl 343).

35.2.

Nähtub, et vaidlustatud 06.08.2024 korraldusega ei küsi MTA kaebajalt täpselt samu

dokumente. MTA täpsustab küll raamatupidamise korraldamist (küsimused 18-20), kuid

arvestades kaebaja üldiseid vastuseid täidab MTA raamatupidamisnõuete osas küsimusi

konkretiseerides uurimiskohustust (MKS § 11) vältimaks seda, et hilisemas menetluses esitab

isik dokumendid, mida MTA konkreetselt välja ei küsinud. Küsimuse nr 18 „Kuidas on

kajastatud ja peetud arvestust Pappa Arengu MTÜ saadud ja antud laenude osas? Kas on iga

laenuandja kohta eraldi arvestus? Palun esitada Pappa Arengu MTÜ raamatupidamises olev

laenude kajastamise arvestus.“ esitamist saab kaebaja 14.04.2024 vastuseid arvestades pidada

samuti lubatavaks, kuna arvestuse pidamine excel tabelis ei välista, et kaebajal saaks võimalike

7 (10)

laenud kohta olla olemas täiendavaid dokumente. Samas ei ole kaebaja maksumenetluses ega

käesolevas kohtumenetluses esitanud exceli tabelit, milles kaebaja esindaja 14.04.2024 e-kirja

kohaselt käib MTÜ raamatupidamine (dtl 493). Eelnevalt tsiteeritud küsimused on asjakohased

arvestades, et kaebaja, ei ole raamatupidamist esitanud ei 13.03.2024, 01.04.2024, 15.04.2024

ega 17.05.2024 korralduse vastuseks. Sealjuures kinnitab kaebaja 13.05.2024 vastuseks

15.04.2024 küsimustele (dtl 448), et kaebaja on teatud ulatuses andnud laenu, kuid ei ole

esitanud kõiki väiteid kinnitavaid dokumente ega selgitanud laenudega seotud otsustusprotsessi

ega dokumentide säilitamise korraldust.

36. 15.04.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-3 (dtl 345), kus selgitas, et

kaebaja jättis esitamata ostuarved ja pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Korralduse

aluseks on asjaolu, et kaebaja esitas üksnes Pappa Arengu MTÜ Coop Pank AS

pangakontoväljavõte nr XXXXXXXXXXX. Kaebaja on pangakontolt teinud väljamaksed,

mille kohta ei ole dokumente esitatud. Samas on pangakontole laekunud erinevatelt

äriühingutelt ning eraisikutelt raha, mille kohta dokumente kaebaja ei ole esitanud. MTA

kohustas kaebajat esitama ostudokumente ja laenlepinguid vastavalt korralduse lisades 1 ja 2

toodule, samuti vastama kirjalikult 17 küsimusele.

36.1.

15.04.2024 korralduse küsimuste kõrvutamisel vaidlustatud 06.08.2024 korralduse

küsimustega nähtub esmalt, et 06.08.2024 korralduse küsimused on seotud liikmemaksudega

(küsimused nr 7-8), väljamaksetega (küsimus nr 9), sissemaksetega (küsimused nr 10-17) ja

raamatupidamise korraldusega (küsimused nr 18-20). 15.04.2024 küsimused keskenduvad

seevastu konkreetsele väljamaksele ja selle seotusele kaebaja tegevusega (küsimus nr 1).

Küsimused 2-15 keskenduvad konkreetsetele laenudele ja nendega seotud isikutele, asjaoludele.

Küsimus nr 16 käsitleb konkreetses summas laekumist kaebajale. Küsimus nr 17 käsitleb

haakuvalt küsimustega 2-15 laenudega seonduvat.

36.2.

Seejuures nähtub 15.04.2024 korraldusele lisatud lisast nr 2 (dtl 348 jj), et laekumised on

toimunud kõikidelt isikutelt, kelle kohta MTA küsib ka 06.08.2024 korraldusega.

36.3.

Kuigi MTA küsis 15.04.2024 korralduse 16-ndas ja 17-ndas küsimuses, milline on

eraisikute ja äriühingute tehtavate maksete põhjus (mille eest) ja kuidas on lisas 2 kajastatud

laekumised seotud kaebaja tegevusega, on kaebaja vastus (dtl 448) üldsõnaline: „Eraisikud ja

ettevõtted finantseerivad MTÜ Pappa Arengu tegevust nii toetuste kui ka laenude abil. Kogu

raha kasutatakse MTÜ Pappa Arengu põhikirjaliseks tegevuseks. Vastuste kohaselt (4-9) ei ole

kaebaja MTA kirjeldatud laenu võtnud, vaid tegemist on vastupidise protsessiga.“ Kuna see

vastus ei selgita tehingute tegelikku olemust, on põhjendatud vastustaja küsimused nr 10-17

06.08.2024 korralduses, mis konkreetsete ülekannete sisu ükshaaval täpsustavad. Siinjuures

arvestab kohus, et tehingute sisu ei täpsustanud kaebaja hilisemalt ka 03.06.2024 vastuses (dtl

140), vaid kaebaja vastas üldiselt, et tegemist on kaebaja tegevuse finantseerimisega, kes siis

saadud vahendid paigutab ettevõtte vahel.

37. 17.05.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-6 (dtl 55). MTA selgitas, et

„kontrolli käigus 13.05.2024 saadetud kirjalike seletuste kohaselt, selgus, et olete andnud

laenu XXX OÜ-le ja Pappa Õllekoda OÜ-le. Pappa Arengu MTÜ Coop Pank AS

pangakontoväljavõte nr XXXXXXXXXXX järgi olete kontrollitaval perioodil andnud laenu

XXX OÜ-le kokku 16 443,00 eurot ning Pappa Õllekoda OÜ-le kokku 25 472,00 eurot. Seoses

Pappa Arengu MTÜ ostuarvete ja pangakonto kontrollimisega tekkisid küsimused Pappa

Arengu MTÜ majandustegevuse kohta. Tulenevalt eeltoodust kohustame Pappa Arengu MTÜ

esindusõiguslikku isikut andma maksustamisperioodil jaanuar 2023 – veebruar 2024 toimunud

majandustehingute kohta täiendavaid kirjalikke selgitusi ja esitama täiendavaid dokumente.“

MTA kohustas esitama kaebajat konkreetseid laenulepinguid ning ostuarveid ja alusdokumente,

mis on seni esitamata. Samuti esitas MTA konkreetsed küsimused seoses laenu andmisega XXX

OÜ-le ja Pappa Õllekoda OÜ-le.

8 (10)

37.1.

Kaebaja selgitab 17.05.2024 korralduse vastuseks (dtl 140) XXX OÜ laenudega

seonduvalt ning laekumiste osas vastab kaebaja üldsõnaliselt.

38. Niisiis on vastustaja kaebajale enne vaidlusalust korraldust teinud 4 korraldust (13.03.2024

(dtl 172 jj), 01.04.2024 (dtl 338 jj), 15.04.2024 (dtl 345 jj) ja 17.05.2024 (dtl 55 jj). Kaebaja on

MTA küsimustele vastanud kokku 4-l korral (21.03.2024 (dtl 179 jj), 14.04.2024 (dtl 343 jj),

13.05.2024 (dtl 448), 03.06.2024 (dtl 140 jj)). Eelnevast nähtub, et MTA ei ole menetluses

küsinud korduvaid küsimusi, vaid on küsimusi täpsustanud lähtuvalt kaebaja väga üldistatud

vastustest ja nõutavate raamatupidamisdokumentide esitamata jätmisest.

39. Kõik MTA 06.08.2024 korraldusega (dtl 11 jj) esitatud küsimused on asjakohased.

Küsimused 1-9 käsitlevad kaebaja mittetulunduslikku eesmärki ja liikmemakse, mille osas

kaebaja vastuseid varem andnud ei ole ning mis on olulised muuhulgas võimaliku

tulumakskohustuse tuvastamise või välistamise seisukohast (nt TuMS § 51 lg 2 p-d 1, 2 või 3).

Küsimused 10-17 konkretiseerivad laekumistega seotud asjaolusid vastavalt kaebaja

pangakontodele isikute kaupa (vt ka käesoleva otsuse p 36.3). Ka nimetatud küsimustele

vastamine on vahetult seotud kaebaja võimaliku maksukohustusega. Küsimused 18-20

käsitlevad kaebaja raamatupidamisarvestust ning arvestades kaebaja vastuste üldisust ja seda, et

kaebaja ei ole esitanud nõutavad exceli tabelit, milles väidetavalt oli kaebaja raamatupidamine,

on ka need küsimused asjakohased tuvastamaks, kas ja milline oli kaebaja tegelik

raamatupidamisarvestus. Nende küsimustega täidab MTA muuhulgas uurimiskohustust ning

annab kaebajale võimaluse selgitada, kas peale exceli siiski eksisteerib mõni täiendav

dokument, mis tehinguid kajastab. Kuigi exceli osas on kaebaja juba vastanud (dtl 343) ei ole

need küsimused ülemäärased, vaid aitavad täpsustada seda, kas mis konkreetsed dokumendid

kaebajal tehingute koht alles on. MKS § 57 lg 1 alusel peab maksukohustuslane pidama

raamatupidamisarvestust, mis sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb korraldada nii, et mõistliku aja

jooksul on võimalik saada ülevaade maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest.

40. MKS § 56 lg 1 paneb maksukohustuslasele kohustuse teatada maksuhaldurile kõik talle

teadaolevad asjaolud, millel on või võib olla maksustamise seisukohast tähendus. Tõendite

esitamise kohustuse näeb otsesõnu ette MKS § 56 lg 2 (vt nt RKHKo 08.02.2022 nr 3-20-

928/36, p 15). Kaebaja ei ole aga varasematele korraldustele vastates seda kohustust täitnud. Ka

see põhjendab MTA korralduses väga konkreetsete (küsimused 10-17) laekumiste osas

küsimuste esitamist.

41. Kaebaja viitab, et MTA on pöördunud kontrollimenetluse käigus kolmandate isikute poole.

Selle õiguse annab MTA-le MKS § 61. Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe

sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub

kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on

kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega.

MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole)

ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval

maksukohustuslasel ei saagi olla (RKHKo 26.09.2018 nr 3-16-2324, p 9 ja seal viidatud

lahendid). Arvestades kaebaja poolt maksuhaldurile antud vastuseid ja nende üldisust, ei saa

kolmandatelt isikutelt teabe küsimine mõjutada vaidlusaluse korralduse õiguspärasust. Lisaks

on kolmandatel isikutel soovi korral võimalus neile tehtud korraldus kohtus vaidlustada, kuid

nende korralduste õiguspärasus ei ole antud vaidluse esemeks.

42. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul vaidlusalusest 06.08.2024 korraldusest enesest piisavalt

selgelt aru saada, millise alusel ja eesmärgil on maksuhaldur kaebaja poole pöördunud. MTA

varasematest korraldustest ja 06.08.2024 korralduses kirjeldatud asjaoludest nähtub läbivalt

eesmärk tuvastada kaebaja tehtud rahaliste väljamaksete ja sissemaksete tegelik majanduslik

sisu. See on ühtlasi seotud küsimusega sellest, kas ja milline on kaebaja mittetulunduslik

eesmärk. Seega on korraldusest ilmne küsimuste seoses kontrolliobjektiga. Kohus arvestab

9 (10)

siinjuures, et 13.03.2024 korralduses ja edaspidi antud korraldustes on selgitatud, et

kontrollitakse kaebaja erijuhtude tulumaksu, sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu,

kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust perioodil jaanuar 2023 – veebruar 2024. Kuigi kaebaja on varasematele

korraldusele vastanud, ei ole kaebaja andnud MTA küsimustele konkreetseid ja sisulisi

vastuseid, vaid on oma väidetes üldsõnaline. Tabelit excel, milles on väidetavalt kaebaja

raamatupidamine, ei ole kaebaja samuti esitanud. Seega ei ole korraldus oma sisult korduv ja

selles mõttes kaebajat ebaproportsionaalselt koormav.

43. Eelnevat arvestades ei kinnita ka kaebaja 25.11.2024 esitatud tõendid (nr 1-4, 6)

vaidlusaluse korralduse ebaproportsionaalsust, kuna kinnitust ei leidnud, et korraldus oleks osa

mustrist, mis koormab kaebajat ebaproportsionaalselt.

44. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on

õiguspärased ja alused nende tühistamiseks puuduvad.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

45. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja

võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

46. Kohtulahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed, pangakontode andmed ja

aadressiandmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja soovib piirata kohtulahendi

avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab

määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

10 (10)