2-21-18723/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-18723

Tsiviilasi

X hagi Y vastu rahalise kohustuste täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

7144 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja X (isikukood XXX, elukoht xxx);

kostja Y (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata hageja X (isikukood XXX) hagi Y’i (isikukood XXX) vastu rahalise

kohustuste täitmise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

2-21-18723

1. Harju Maakohtu menetluses on X’e hagi Y’i vastu rahalise kohustuste täitmise nõudes. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhinõue 3500 eurot, intressid 2313.74 eurot, viivised 1186.26 eurot

ja kahjuhüvitise 144 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostja juhtimisel laenulepingu IPF Digital Estonia OÜ-ga.

Sõlmitud laenulepingu nr 4458042 alusel sai hageja IPF Digital Estonia OÜ-lt laenu summas

3500 eurot. Samal päeval, st 17.11.2019, sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu mopeedi Derbi

Senda SM XXXX (VIN kood: XXXXXXXX) ostuks, hoolduseks ja remondiks. Laenusumma

3500 eurot on antud hageja poolt kostja kasutusse laenulepingu sõlmimise päeval sularahana.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma hagejale

igakuiste osamaksetena. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja teostanud

hagejale laenulepingu alusel mitte ühtegi osamakset.

22.04.2021 koostas hageja lepinguline esindaja kostjale võlanõude, sh ütles üles laenulepingu

seoses olulise maksedistsipliini rikkumisega. Nimetatud teate saatis hageja lepinguline esindaja

kostjale 25.04.2021. Seega on laenuleping muutunud tervikuna sissenõutavaks seoses

laenulepingu erakorralise ülesütlemisega 25.04.2021.

Hageja tõi välja sündmuste kronoloogia:



13.11.2019 – mopeedi ost;



14.11.2019 – kostja kirjutas hagejale: Ma tulen täna. Oota mind lepinguga. Ja rahaga (lisa 8 –

pooltevaheline kirjavahetus, lisa 8.1 – tõlge);



17.11.2019 – toimus laenusumma väljamakse IPF Digital Estonia OÜ-lt (Credit24) hagejale

(hagiavalduse lisa nr 2). Samal päeval jõustus poolte vahel sõlmitud leping (hagiavalduse

lisad nr 3 ja 3.1);



18.11.2019 – omanikuvahetus registris. Kande tulemusena sai hagejast mopeedi omanik ning

kostjast mopeedi kasutaja (lisa 9 – sõiduki taustakontroll, lisa 10 – väljavõte maanteeameti e-

teenindusest, lisa 10.1 - tõlge).

Kronoloogiast nähtuvalt soetati mopeed enne hagiavalduse lisaks nr 3 oleva lepingu jõustumist.

Mopeedi ostu finantseeris hageja, kasutades selleks enda äriühingule ja kolmandale isikule

kuuluvaid rahalisi vahendeid. 17.11.2019 toimus laenusumma ülekanne IPF Digital Estonia OÜ-

lt hagejale. Laekunud laenusumma arvelt tagastas hageja mopeedi soetamiseks võetud rahalised

vahendid enda äriühingule ja kolmandale isikule (kogusummas 2500 eurot) ning andis kostjale

viivitamatult üle 1000 eurot mopeedi hoolduseks ja remondiks. Poolte kokkuleppe kohaselt loeti

mopeedi ostu-müügihind tasutuks IPF Digital Estonia OÜ-lt võetud laenusumma arvelt. Seega

kasutati kogu IPF Digital Estonia OÜ-lt laekunud laenu vastavalt poolte kokkuleppele,

sihtotstarbeliselt ning kostja huvides.

Eeltoodust nähtuval maksti hagiavalduse lisaks nr 3 oleva lepingu järgne laenusumma välja

faktiliselt kahes osas: 2500 euro (mopeedi ostu-müügihind) hagiavalduse lisaks nr 3 oleva

lepingu sõlmimise eel ning 1000 eurot (mopeedi hooldus ja remont) hagiavalduse lisaks nr 3

oleva lepingu sõlmimisega samal päeval. Mopeedi eest tasuti sularahas ning raha mopeedi

hoolduseks ja remondiks andis hageja samuti kostja kasutusse sularahas. Täiendavaid

formaalsusi ei peetud vajalikuks ning kohaseks.

Arvestades sündmuste kronoloogiat koosmõjus nõude aluseks oleva lepingu sisuga, vastab

hagiavalduse lisaks nr 3 olev leping hageja hinnangul laenulepingule. Alternatiivselt

deklaratiivsele ehk kausaalsele võlatunnistusele.

Viimane omanikuvahetus leidis aset 18.11.2019, mil hagejast sai mopeedi omanik ning kostjast

mopeedi kasutaja (vt lisad 10 ja 10.1). Seega registerandmed omanikku ning kasutajat

2-21-18723

puudutavas osas on endised ehk püsinud muutumatuna. Teiseks, poolte kokkuleppe kohaselt pidi

mopeedi järgmiseks omanikuks saama kostja. Omanikuks saamine oli tingimuslik, st selle

eelduseks oli hagiavalduse lisaks nr 3 oleva lepingu täitmine kostja poolt. Kostja ei ole oma

lepingulist kohustust hageja ees täitnud, mistõttu ei ole kostja saanud tänaseni mopeedi

omanikuks. Kolmandaks, mopeedi otsene valdus on kostjal (eeldusel, et kostja ei ole mopeedi

tagaselja võõrandanud või andnud kolmanda isiku kasutusse). Kuivõrd hagejal mopeedi otsene

valdus puudub, ei saa hageja kasutada mopeedi ka lepingu tagatisena. Seega sõltumata sellest, et

hageja on mopeedi registrijärgne omanik, on tema omaniku õigused piiratud.

Hageja osundab, et mopeedil puudub kehtiv liikluskindlustus ning tehnoülevaatus (hagiavalduse

lisa nr 9). Seega ei ole mopeed ilmselgelt liikluskõlbulik. Muuhulgas puudub teadmine mopeedi

tehnilisest konditsioonist. Käesoleval juhul ei saa välistada, et mopeed on sootuks väärtusetu.

18.10.2023 kohtuistungil on hageja täpsustanud, et kahjuhüvitise 144 eurot puhul on tegemist

kohtuväliste õigusabikuludega, mille hüvitamist nõutakse VÕS § 128 lg 3 alusel.

II Kostja vastuväited

2. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt esitatud lepingu järgi pidi

hageja üle andma kostjale raha mopeedi ostmiseks ning selle hoolduseks ja remondiks

kogusummas 3 500 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole nimetatut summat kätte saanud. Seega ei

või hageja kostjalt kohustuse täitmise nõuda, kuna ta ise ei täitnud lepingust tulenevat kohustust

ega tõendanud, et ta oleks kokkulepitud summa üle andnud. Faktiliste asjaolude kohaselt ostis

hageja mopeedi enda omandisse ja kuna kostja töötas mitteametlikult hageja juures, andis hageja

mopeedi kostja kasutusse tööülesannete täitmiseks. Kostja andmetel võõrandas hageja 2020.

aastal mopeedi kolmandale isikule. Kostja pole nõus sellega, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi

mopeedi järgmiseks omanikuks saama kostja.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

4. Harju Maakohtu menetluses on X’e hagi Y’i vastu rahalise kohustuste täitmise nõudes. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhinõue 3500 eurot, intressid 2313.74 eurot, viivised 1186.26 eurot

ja kahjuhüvitise 144 eurot.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostja juhtimisel laenulepingu IPF Digital Estonia OÜ-

ga. Sõlmitud laenulepingu nr 4458042 alusel sai hageja IPF Digital Estonia OÜ-lt laenu summas

3500 eurot. Samal päeval, st 17.11.2019, sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu mopeedi Derbi

Senda SM XXXX (VIN kood: XXXXXXXX) ostuks, hoolduseks ja remondiks. Laenusumma

2-21-18723

3500 eurot on antud hageja poolt kostja kasutusse laenulepingu sõlmimise päeval sularahana.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma hagejale

igakuiste osamaksetena. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja teostanud

hagejale laenulepingu alusel mitte ühtegi osamakset.

6. Kostja selgitab, et ta ei ole 3500 eurot kätte saanud. Seega ei või hageja kostjalt kohustuse

täitmist nõuda, kuna ta ise ei täitnud lepingust tulenevat kohustust ega tõendanud, et ta oleks

kokkulepitud summa üle andnud. Faktiliste asjaolude kohaselt ostis hageja mopeedi enda

omandisse ja kuna kostja töötas mitteametlikult hageja juures, andis hageja mopeedi kostja

kasutusse tööülesannete täitmiseks. Kostja andmetel võõrandas hageja mopeedi kolmandale

isikule. Kostja pole nõus sellega, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi mopeedi järgmiseks

omanikuks saama kostja.

7. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:



13.11.2019 ostis hageja mopeedi;



17.11.2019 kandis IPF Digital Estonia OÜ (Credit24) hagejale 3500 eurot;



17.11.2019 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu;



18.11.2019 registreeriti mopeedi omanikuks hageja ning kasutajaks kostja.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale sularahas andnud lepingu alusel 3500 eurot ja

kelle valduses on mopeed.

8. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

9. Kohtu hinnangul on poolte vahel 17.11.2019 sõlmitud laenuleping. Kohus selgitab, et VÕS §

396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Laenulepingu kohaselt pidi kostja Y, dokumendi number XXXXXXXX, XXX, välja maksma

hagejale Xle 2500 eurot mopeedi Derbi Senda SM XXXX VIN XXXXXXXX eest ja mopeedi

hoolduse ja remondi eest, milleks hageja X, XXX, annab kostjale Y-le raha summas 1000 eurot,

kogusummas 3500 eurot.

10. Hageja nõuab kostjalt põhikohustuse täitmist ehk laenusumma 3500 eurot tagastamist.

Hageja toob välja, et laen väljastati kostjale sularahas. Kostja on selgitanud, et tema raha ei

saanud, kuna hageja ostis ise mopeedi.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku

leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid,

millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtu hinnangul ei ole hageja kui laenuandja tõendanud oma põhikohustuse ehk laenu

väljamaksmise kohustuse täitmist. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks,

et laen väljastati kostjale sularahas.

Hagiavaldusele lisatud poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja selle tõlke (lisad 3 ja 3.1) kohaselt

on kokku lepitud kostja kohustuses laenu tagastamises, kuid laenuleping ei sisalda kinnitust selle

kohta, et hageja oleks kostjale sularahas vaidlusaluse summa üle andnud. Kostja eitab sularahas

laenu saamist.

2-21-18723

Laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eelduseks on laenu väljamaksmise kohustuse

täitmine laenuandja poolt. Kuna laenu väljastamine ei ole tõendatud, ei ole põhjendatud hageja

nõue laenu tagastamiseks.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et mopeedi, mille ostmiseks laenuleping sõlmiti, ostis

hageja ja registreeris selle enda nimele ning see on siiani registreeritud hageja nimele.

Laenulepingus puudub kokkulepe, et laenu tagastamisel pidi mopeedi järgmiseks omanikuks

saama kostja. Kohtule ei ole esitatud tõendeid nimetatud kokkuleppe kohta. Samuti on kostja

esitanud vastuväite, et hageja on vaidlusaluse mopeedi võõrandanud kolmandale isikule.

Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud laenu üleandmist kostjale, mopeed on hageja

nimel ning puudub kokkuleppe, et kostja pidi mopeedi endale saama, ei ole kohtu hinnangul

hageja nõue laenu tagastamiseks põhjendatud. Võttes arvesse, et hageja laenu tagastamise nõue

ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka hageja intressi ja viivise nõuded.

11. Muu hulgas märgib kohus, et vaidlusaluse laenulepingu (hagiavalduse lisa 3) kohaselt on

pooled kokku leppinud, et mopeedi hinnaks on 2500 eurot, kuid kostja vastuväite kohaselt oli

mopeedi soetushinnaks oluliselt väiksem summa (900 eurot 05.11.2024 kohtuistung 00:19:29).

Kuna kostja 05.11.2024 toimunud kohtuistungil antud selgituste kohaselt vajas mopeed pidevalt

remonti, siis ei ole usutav, et pooled oleksid saanud eelnevalt kokku leppida selles, kui suureks

kujuneb mopeedi remontimise lõplik hind, milleks pooled on laenulepingus kokku leppinud

1000 eurot.

12. Lisaks eelnevale märgib kohus, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu (hagi lisa 3) kohaselt

on pooled kokku leppinud laenu andmises 3500 eurot, kuid tagastatavate summade

kogusummaks on pooled kokku leppinud 9600 eurot. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et

hageja ei ole kostjale raha üleandmist tõendanud, ei hakka kohus pikemalt eeltoodud

laenulepingu kokkulepet analüüsima, kuid märgib, et eeltoodud kokkulepe, kus laenu katteks

tagastatavad summad peaksid kokkulepitud laenu ületama ligikaudu kolmekordselt, on vastuolus

hea usu põhimõttega.

13. Hageja nõuab kohtuväliste õigusabikulude eest kahjuhüvitist summas 144 eurot VÕS § 128

lg 3 alusel.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohus selgitab, et kahju hüvitamise nõude peamiseks eelduseks on kohustuse rikkumine. Kohus

on tuvastanud, et hageja 17.11.2019 laenulepingust tulenevad nõuded ei ole põhjendatud. Kuna

kohtuvälised õigusabikulud on kantud seoses hageja alusetu nõudega, ei ole hageja kahjuhüvitis

summas 144 eurot põhjendatud.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahalise kohustuste täitmise

nõudes rahuldamata.

IV Menetluskulude jaotus

2-21-18723

15. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

16. Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagiavalduse tervikuna rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg

1 alusel menetluskulud jätta hageja kanda.

17. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik