3-24-2778/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2778

Haldusasi

V.M.-i ja Werkdata OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse

5. septembri 2024. a korralduse nr 680 „Kungla tn 40,

TARTU LINNAVALITSUS ehitusloa andmine“ ja

selle alusel antud ehitusloa nr 2412271/06358

tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.M.-i ja Werkdata OÜ määruskaebus

Tartu

Halduskohtu 14. oktoobri 2024. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja I – V.M.,

Kaebaja II – Werkdata OÜ

ühine esindaja v.adv Toomas Pikamäe

Vastustaja – TARTU LINNAVALITSUS

seaduslik esindaja linnasekretär Jüri Mölder

Kolmas isik I – RL Varad OÜ

seaduslik esindaja R.L.

Kolmas isik II – Laulupesa OÜ

seaduslik esindaja A.L.

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2024. a määruse

resolutsiooni punkt 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus otsustas 5. septembri 2024. a korraldusega nr 680 „Kungla tn 40,

TARTU LINNAVALITSUS ehitusloa andmine“ anda välja ehitusloa TARTU

LINNAVALITSUS, Kungla tn 40 meditsiinihoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks büroo-

ja haridusasutuse hooneks. Korralduse alusel väljastati samal päeval ehitusluba nr

2412271/06358.

2. Kaebajad esitasid 7. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad

tühistada Tartu Linnavalitsuse 5. septembri 2024. a korraldus nr 680 ja selle osaks olev

ehitusluba. Ühtlasi palusid kaebajad kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada ehitusloa

kehtivus kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebuse kohaselt ei ole hoone kasutusotstarve (büroo- ja haridusasutuse hoone) TARTU

LINNAVALITSUSa üldplaneeringuga 2040+ lubatud väike-elamu maa-ala juhtotstarve ega

seda toetav otstarve.

Hoones tegutsev laulustuudio on toonud kaasa autoliikluse märgatava kasvu, mille tõttu

pargitakse autosid ka kaebaja I elukohaks oleva ja kaebajale II kuuluva Kungla 17a kinnistu

ette. Kungla tn 40 parkimisvajadus ei ole seega lahendatud nõuetekohaselt Kungla tn 40

kinnistul, vaid tervel Kungla tänaval.

Ehitamisega luuakse pöördumatud tagajärjed, sest valminud hoonete lammutamine ei ole

reeglina mõistlik. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on väga tõenäoline, et

kolmandad isikud viivad 5. septembri 2024. a ehitusloas näidatud ehitustööd lõpuni ja

taotlevad Kungla tn 40 hoonele kasutusluba. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks

peab kaebus olema ilmselgelt perspektiivitu.

3. TARTU LINNAVALITSUS esitas seisukoha, milles vaidles vastu esialgse õiguskaitse

taotlusele.

Vastustaja selgitas, et tegemist on olemasoleva hoonega, mille esmaseks kasutuselevõtu

aastaks on 1996. Ehkki hoone välisilme on muutunud, ei ole hoone ehitusalust pinda

muudetud. Hoonet laiendatakse 4 katuseuugiga, maja taha rajatakse rõdukonstruktsioonid ja

keerdtrepp ning ülejäänud ehitustööd on valdavalt seotud hoone soojustamise,

tehnosüsteemide ning sisemise lahenduse muutmisega.

Kungla tn 40 kinnistu olemasolevaks sihtotstarbeks on 100% ärimaa, st vastustaja ei ole

määranud kinnistule uut sihtotsarvet, vaid tegemist on olemasoleva sihtotstarbega.

Üldplaneering on tulevikku suunatud visioon, mis ei takista kinnistute ja olemasolevate

hoonete kasutamist ega ka rekonstrueerimist vastavalt olemasolevale sihtotstarbele.

Kuna Kungla tn 40 hoones tegutseva laste laulustuudio puhul on tegemist eraõigusliku

huvihariduskooliga, so ärilisel eesmärgil peetava haridusasutusega.

Teostatavad ehitustööd ei saa kahjustada kaebajate subjektiivseid õigusi ning neil puudub

õigus nõuda kogu hoone lammutamist.

Kungla tänava puhul on tegemist avaliku tänavaga, millel liiklemine on igaühe õigus.

Võimalikke negatiivseid mõjutusi seoses tekkinud täiendava liiklusega on vastustajal

võimalik lahendada liikluskorraldusvahenditega.

4. RL Varad OÜ esitas seisukoha, milles vaidles vastu esialgse õiguskaitse taotlusele.

Kolmas isik I hinnangul on eksitavad kaebajate väited ehitise rajamise kohta (hoone on

valminud 1996. a). Kinnistu sihtotstarve ei ole omaniku vahetudes muutunud.

Kui ehitamise lõpuleviimine tõesti keelatakse, ei oleks sellest kellelegi kasu. Kungla 40

omanikele tekiks aga kahju, arvestades seejuures ka praegusel aastaajal katuse- ja

soojustustööde seiskamise tagajärgi.

5. Laulupesa OÜ esitas seisukoha, milles vaidles vastu esialgse õiguskaitse taotlusele.

Kolmas isik II selgitas, et laulustuudio ruumides on ehitustegevus lõpetatud ja need on

kasutusse võetud.

Laulustuudio tegevusest lähtuv liikluskoormuse tõus Kungla tänaval on keskmiselt umbes 5-

20 autost tunnis, tipptunnil (paar tundi päevas) ehk kuni 25 autot tunnis. Vahemikus 9:00-

13:00 võib nendest suur osa soovida parkida, kuna tundidesse tuuakse väikelapsi, kuid

õhtupoole, kui kooliealised tundidesse tulevad, on parkijaid üksikuid.

Linnavalitsus reageeris tekkinud olukorrale kiiresti - peatumine ja parkimine Kungla tänava

Väike-Kaare ja Kesk-Kaare vahelises lõigus keelati kella 9-18 vahel.

Kungla 17a asub Kungla 40 hoonest peaaegu 200 meetri kaugusel. Võimalik, et mõni üksik

auto on parkinud ka Kungla 17a ette, kuid kindlasti mitte iga päev ja pigem tuleb kaebajate

väidet Kungla 17a ette parkimise kohta pidada paljasõnaliseks. Isegi kui mõni auto oleks

parkinud kaebajate maja ette avaliku tänava äärde, ei ole see linnakeskkonnas erakordne.

6. Tartu Halduskohus võttis 14. oktoobri 2024. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse ja

teiste otsustuste kõrval jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse.

Halduskohtu hinnangul puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate esialgse

õiguskaitse taotlusest ei selgu, millised on need pöördumatud või hiljem raskesti

kõrvaldatavad tagajärjed, mille vältimiseks tuleks esialgset õiguskaitset kohaldada.

Kaebajate põhiprobleemiks on Kungla tänaval suurenenud liikluskoormus ja tänaval

parkimine seoses Kungla tn 40 hoones tegutseva huvikooliga. Praeguseks on Kungla tänaval

parkimisega kaasnenud mõjud ümberkaudsetele elanikele ning kinnistute omanikele oluliselt

leevenenud. Parkimis- ja liikluskorralduse küsimusi saab lahendada jooksvalt vastavalt

kujunenud olukorrale ja kaebajatel on ka edaspidi võimalik taotleda vastustajalt

liikluskorralduslike abinõude kohaldamist.

Kaebajad ei ole Kungla tn 40 kinnistu vahetuteks naabriteks ning pole ilmnenud, et

vaidlusaluse ehitusloa alusel tehtavate ümberehitustöödega avaldataks kaebajatele eeltoodule

lisaks mõjusid, mis tingiks kohtuliku kaitse juba vaidluse praeguses staadiumis.

Kaebaja II ei ole välja toonud, et täiendava liikulus- ja parkimiskoormuse tinginud

probleemid seonduksid tema ettevõtlusega.

Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka kaebuse vähesed eduväljavaated. Ekslik on

kaebajate arusaam, nagu saaks kohus jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata üksnes kaebuse

ilmselge perspektiivituse korral.

Lisaks saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kolmandate isikute huvid kahjustada

enam, kui kaebajate huvid taotluse rahuldamata jätmise korral.

7. Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2024. a määruse peale Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse resolutsiooni punkti

5 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Kaebajad osutavad, et Tartu üldplaneeringu kohaselt on Kungla 40 kinnistu ja kogu asumi

juhtotstarve väike-elamu maa-ala. Kaebajatel on õigus nõuda Üldplaneeringus sätestatud

nõuetest kinnipidamist.

Üldplaneeringu järgi on Kungla 40 kinnistu ja kogu UTM1 (Uus-Tammelinn, Tammelinna

linnaosa) asumi maakasutuse juhtotstarve väike-elamu maa-ala. Kungla 40 hoone kasutamine

on vastuolus selle juhtotstarbega. Üldplaneeringu seletuskirja p 1.1.7 lubab väike-elamu maa-

ala toetavat otstarvet vaid juhul, kui sellega ei kaasne autoliikluse märgatavat kasvu ja kui

krundil on võimalik lahendada toetava otstarbega kaasnev parkimisvajadus. Juhtotstarbega

vastuolus oleva tegevuse tarbeks ehitusloa väljastamine ei ole lubatav ja rikub kaebajate

subjektiivseid õigusi.

Halduskohus jättis kaebajate Üldplaneeringust tulenevad subjektiivsed õigused tähelepanuta

ja rikkus seeläbi oluliselt kohtumenetluse normi. Autoliikluse märgatav kasv, sh autosid

parkivate inimeste edasi ja tagasi liikumine mööda Kungla tänavat kahjustab Kungla 17a

kinnistu väärtust, st kahjustab kaebaja II omandipõhiõigust ja Kungla 17a elamu privaatsust,

st kahjustab kaebaja 1 õigust eraelu puutumatusele.

Ehitusluba ei saa õigustada põhjendusega, et vastustaja kavatseb tegeleda

parkimisprobleemiga.

Kaebajate eesmärgiks on vältida seda, et Kungla 40 hoone ehitatakse valmis vastuolus

üldplaneeringus juhtotstarbega ja üldplaneeringus näidatud parkimisnõudeid rikkudes.

Ehitustööde teostamisega kaasnevad pöördumatud tagajärjed, sest valminud hoone

lammutamine ei ole reeglina mõistlik. Pärast hoonele kasutusloa väljastamist on kaebajate

võimalused oma õiguste kaitseks väiksemad.

Kuna korraldus ja ehitusluba rikuvad kaebajate õigusi ja kuna ehitamisega luuakse

pöördumatud tagajärjed, siis on kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus.

Halduskohus hindas valesti kaebuse eduväljavaateid. Samuti hindas halduskohus ebaõigesti

avalikku huvi ja kolmandate isikute huve.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Olukorras, kus

määruskaebuse väidete põhjal on selge, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks anda teistele menetlusosalistele võimalus seisukoha

esitamiseks määruskaebuse kohta. Vastustaja ja kolmandad isikud esitasid halduskohtule oma

seisukohad ja põhjendused kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Nii vastustaja kui

kolmandad isikud vaidlesid esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Seega on

määruskaebuse rahuldamata jätmine kooskõlas nende tahtega. Ringkonnakohtu poolt

vastustajalt ja kolmandatelt isikutelt seisukoha nõudmata jätmine on menetluslikult

ökonoomne.

9. Ringkonnakohus mõistab määruskaebuse väiteid selliselt, et kaebajate hinnangul

kahjustab autoliikluse kasv ja inimeste liikumine Kungla tänaval vastavalt kaebaja II

omandipõhiõigust ja kaebaja I õigust eraelu puutumatusele. Seetõttu on kaebajatel õigus

nõuda, et vastustaja ehitusloa andmise otsustamisel peaks kinni TARTU LINNAVALITSUSa

üldplaneeringu nõuetest. Kuna ehitusloa andmisel ei ole arvestatud, et ehitatavat hoonet

kasutatakse ärilisel eesmärgil vastuolus üldplaneeringus piirkonna maakasutusele määratud

juhtotstarbega, samuti ei lahendatud parkimist kinnistul, millel hoone asub, siis rikub

ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi. Ehitustegevuse lõpuleviimisel on pöördumatud

tagajärjed, sest valmisehitatud hoonet ilmselt ei lammutata, samuti on kaebajatel väiksem

võimalus vaidlustada hoone kasutusluba võrreldes ehitusloa vaidlustamise võimalusega.

Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.

10. Halduskohus jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et

kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 1 ls1 järgi võib kohus teha

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (esialgse õiguskaitse vajadus).

Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne tagajärge, mille hilisem

kõrvaldamine oleks võimatu või nõuaks ülemääraseid jõupingutusi, ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamine lubatud. Seetõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamisel määrav tähendus esialgse

õiguskaitse vajaduse tuvastamisel.

11. Esmalt peab kaebaja esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist vajalikuks seetõttu, et juba

valmis ehitatud hoone lammutamine ei ole tõenäoline. Seejuures vaatab kaebaja aga jätkuvalt

mööda sellest, et vaidlusaluse ehitusloa alusel ei toimu uue hoone püstitamine, vaid

olemasoleva hoone ümberehitamine. Vastustaja selgitas, et seejuures ei muutu hoone

ehitusalune pind (välja arvatud hoone õuele rajatava keerdtrepi võrra). Hoone laiendamine

seisneb 4 katuseuugi rajamises. Ülejäänud tööd on seotud hoone soojustamise,

tehnosüsteemide ning sisemise lahenduse muutmisega. Ehitusloa kehtivuse peatamise korral

oleks keelatud nimetatud tööde tegemine ning kaebuse rahuldamise korral võib tõusta

küsimus nende tööde loodud muudatuste tagasipööramisest.

12. Seega ei saaks kaebuse lahendamine tuua kaasa ehitise lammutamist, vaid kaebajate jaoks

parimal juhul hoone endise seisukorra taastamise. Kaebajad aga ei ole ringkonnakohtule

arusaadavalt seostanud oma subjektiivsete õiguste rikkumise etteheidet hoone

ümberehitamisel tehtavate muudatustega. Raske on mõista, kuidas hoone konkreetsed

ehituslikud lahendused (hoone ruumilahendus, keerdtrepi, rõdude ja katuseuukide

lisandumine ning hoone ventilatsiooni ja soojapidavuse parandamine) seonduvad kaebajate

etteheidetega liikluskoormuse suurenemisest Kungla tänaval. Liikluskoormuse suurenemine

on seotud hoone kasutamisega kaebajate hinnangul õigusvastasel otstarbel. Hoone konkreetsel

otstarbel kasutamise lõpetamine on võimalik sõltumata sellest, kas hoone ümberehitamine on

selleks ajaks lõpetatud või mitte. Nagu halduskohus märkis, siis on võimalik ka Kungla

tänava liiklus- ja parkimiskorralduse muutmine ning vastustaja vähemalt osaliselt ongi seda

juba teinud. Ringkonnakohus ei näe, et ka liiklus- ja parkimiskorralduse muutmine sõltuks

hoone ehitustööde valmimisest. Tegelikult on ka kaebajad ise möönnud, et liiklus- ja

parkimiskorralduse muutmine on võimalik ja vastustaja ongi seda teinud pärast ehitusloa

andmist. See, et kaebajate hinnangul tulnuks parkimise küsimus lahendada hoone juurde

kuuluval kinnisasjal juba koos ehitusloa andmisega, ei tähenda, et kaebajate väidetud viga ei

saaks hiljem enam parandada. Tähelepanuväärne on seegi, et kaebajad ei väida

määruskaebuses, et vastustaja rakendatud meetmed parkimise korraldamise ei oleks olukorda

parandanud ning jätkuvalt toimuks Kungla 40 hoones toimuva tegevusega seoses parkimine

ka hoonest ca 200 meetri kaugusele jääva Kungla 17a hoone juures.

13. Ekslik on kaebajate arusaam, nagu halvendaks praeguses asjas esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine kaebajate võimalusi hilisemal Kungla 40 hoone kasutusloa

vaidlustamisel.

Määruskaebuses viidatud lahendis märkis Riigikohus1 tõepoolest, et kasutusloa andmist

kaaludes tuleb teisalt arvestada ka seda, kas puudutatud isik on kasutanud võimalust

väidetavalt tema õigusi rikkunud ehitusluba vaidlustada. Väidetel, mida oleks saanud esitada

ehitusluba vaidlustades, on kasutusloa andmise menetluses väiksem kaal, kuna ehitusluba

kehtiva haldusaktina loob nendega seotud asjaolude osas õiguskindluse.

Riigikohtu seisukohast ei saa aga järeldada, et ehitusloa ammendumine ehitamise lõpetamise

ja kasutusloa väljastamise tõttu välistaks kasutusloa vaidlustamise tuginedes ehitusloa

õigusvastasust põhistavatele väidetele juhul, kui ehitusluba vaidlustati ja vaidlus ei olnud

kasutusloa andmise ajaks veel lõppenud. Vastupidist kinnitas ka Riigikohus samas lahendis,

kui selgitas, et Riigikohtus lahendatud asi erineb selle poolest juhtumitest, kus kasutusluba

antakse ajal, mil kohtuvaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle on pooleli. Seetõttu on ilmne, et

Riigikohus ei omistanud ehitusloale, kui kehtivale haldusaktile, suuremat kaalu juhul, kui

vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle ei ole veel lõppenud, kuna sel juhul ei saa isikutel olla

lõplikku kindlust, et ehitusloa alusel ehitamine on õiguspärane.

14. Kaebajad on jätnud tähelepanuta sellegi, et kolmanda isiku I selgitusel on laulustuudio

ruumides ehitustegevus lõpetatud, ruumid on kasutuses ja vastustajale on esitatud osalise

kasutusloa taotlus. Vastustaja omakorda kinnitas kasutusloa taotluse esitamist. Seega on

selge, et ehitusloa kehtivuse peatamisel ei saa olla mõju selle, kas laulustuudio tegevus hoones

toimub või mitte. Määruskaebuse lahendamise ajaks on vastustaja eeldatavalt juba otsustanud

kasutusloa andmise ning ehitusluba on selles osas ammendunud, mis täiendavalt välistab

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise.

15. Eeltoodu asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus põhjendatult tuvastas,

et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning seetõttu jättis esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Küsimused sellest, milline on kaebuse eduväljavaade või kas

õiguskaitse kohaldamise otsustamisel on suurem kaal kaebajate või kolmandate isikute

1 Vt RKHK 15. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-18-2022 (p 21).

huvidel, ei ole määruskaebuse lahendamisel määrava tähendusega, kuna esialgse õiguskaitse

vajaduse puudumine välistab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise. Määruskaebuse

lahendamist ei muuda kaebaja väited kaebeõiguse, kaebajate subjektiivsete õiguste olemuse

ega kinnisasja sihtotstarbe ja üldplaneeringuga määratud maa kasutuse juhtotstarbe vahekorra

kohta. Seetõttu ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei analüüsi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)