2-23-9751/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9751

Kohtuasi

Jaspre Ehitus OÜ hagi Porto Franco OÜ vastu

käenduslepingu alusel raha väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2024 osaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Porto Franco OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

108 507,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Jaspre Ehitus OÜ (registrikood 12885179),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja

advokaat Kirti Jürimäe

Kostja: Porto Franco OÜ (registrikood 12799764),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karin Marosov

ja Jana Tudelep

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Porto Franco OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2024 otsus osas, milles Jaspre Ehitus OÜ

hagiavaldus rahuldati kokku 211 790 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus

otsus vastavalt tervikresolutsioonile.

3. Harju Maakohtu 10.06.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis

rahuldamata Jaspre Ehitus OÜ motivatsioonitasu nõude 86 400 euro ulatuses ja

sellega seotud viivisenõude (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3, tervikresolutsiooni

p 4.3).

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada Jaspre Ehitus OÜ hagi osaliselt.

4.2. Mõista Porto Franco OÜ-lt Jaspre Ehitus OÜ kasuks välja 211 790 eurot (s.o

138 800 eurot põhitasu ja 66 012 eurot viivist põhitasult (138 800 eurot) ning

6978 eurot kohtueelsete õigusabikulude eest).

2-23-9751

4.3. Jätta Jaspre Ehitus OÜ motivatsioonitasu nõue 86 400 euro ulatuses ja sellega

seotud viivisenõue rahuldamata (aegumise tõttu).

4.4. Jätta Jaspre Ehitus OÜ ülejäänud motivatsioonitasu nõue 144 000 eurot ja

sellega seotud viivisenõue rahuldamata.

4.5. Mõista Porto Franco OÜ-lt Jaspre Ehitus OÜ kasuks välja põhivõlalt 138 800

eurot viivis määraga 0,05% päevas alates 08.07.2023 (kaasa arvatud) kuni

põhivõla (138 800 eurot) tasumiseni.

4.6. Mõista Porto Franco OÜ-lt Jaspre Ehitus OÜ kasuks välja põhivõlalt 6978

eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2023

(kaasa arvatud) kuni põhivõla (6978 eurot) tasumiseni.

4.7. Käesolev otsus on osaotsus (TsMS § 450) ja on tehtud tasaarvestuse

reservatsiooniga. Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on

edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus. Otsus võidakse

tühistada või muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 07.07.2023 esitas Jaspre Ehitus OÜ (hageja) hagiavalduse Porto Franco OÜ (kostja) vastu,

milles nõudis käsunduslepingu alusel põhinõudena 376 178 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivist 116 844 eurot, viivist põhinõude osalt 369 200 eurot määraga 0,05% päevas alates

08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning viivist põhinõude osalt 6978 eurot (kohtueelsed

õigusabikulud) seadusjärgses määras alates 08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid kostja käsundiandjana ja hageja käsundisaajana

16.08.2017 ja 23.08.2017 käsunduslepingu, mille p 2 kohaselt kohustus hageja osutama

käsundiandjale teenuseid. Teenuste hulka kuulus Porto Franco OÜ omandis olevatel

Admiraliteedi kinnistutel aadressidega Kuunari tn 1, Kai tn 4, Laeva tn 1 ja Laeva tn T6,

Tallinn teostatavate ehitustööde juhtimine tellija esindajana ja tellija nõustamine ning

vajadusel esindamine suhtluses peatöövõtjaga. Näidisloetelu töödest on toodud lepingu p-s 2.

Teenuste vahetu osutaja oli MS.

3. Käsunduslepingu p 5.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuist tasu. P 6.5 kohaselt

võis käsundiandja maksta käsundisaajale täiendavat tasu. Lepingueelsete läbirääkimiste

käigus MS ja kostja nimel tegutsenud HT sõlmitud kokkuleppe ja hilisema pooltevahelise

2-23-9751

praktika kohaselt oli igakuise põhitasu suurus 6000 eurot (millele lisandus käibemaks) ja

motivatsioonitasu suurus 3000 eurot (millele lisandus käibemaks). Käsunduslepingu p-de 6.2

ning 6.3 kohaselt pidi käsundiandja maksma käsundisaajale tasu 7 päeva jooksul arve

väljastamisest ning maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,05% päevas.

4. Hageja väitel pidas MS kirjaliku lepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi lepingu

põhitingimuste üle HTga, keda pidas kostja volitatud esindajaks. Kuigi kokku lepitud põhitasu

6000 eurot sätestati kirjalikus lepingus RT soovil tunnihinnana 35 eurot tund, siis reaalselt

tasuti talle 6000 eurot kuus. Seega jäi kehtima ka HTga kokku lepitud motivatsioonitasu

kokkulepe 3000 eurot kuus, kuna mingeid eeltingimusi motivatsioonitasule ei seatud.

Motivatsioonitasu on tavapärane maksta iga lepingu täitmise etapi lõpus või kogu lepingu

täitmise lõpus. Hageja esitas esimese motivatsioonitasu arve (31.12.2021 arve nr 115) pärast

Citybox hotellile ja maa-alusele parklale kasutusloa saamist. Ülejäänud osas esitas ta arve siis,

kui poolte suhted olid halvenenud ja hakkasid lõppema (02.02.2023 arve nr 127).

5. Kostja on käsunduslepingu alusel tasunud hagejale põhitasu 6000 eurot september –

detsember 2017, jaanuar – detsember 2018, jaanuar – detsember 2019, jaanuar – detsember

2020 ja jaanuar – juuni 2021 eest. Kostja on jätnud hagejale tasumata kokku 369 200 eurot

(sellest põhitasu 138 800 eurot ja motivatsioonitasu 230 400 eurot) järgmiste arvete alusel:

-

jaanuar – detsember 2019 eest 30.12.2020 arve nr 102 alusel 6000x12x1,2-84 400 =

2000 eurot. Arve nr 102 tasuti osaliselt 84 400 euro ulatuses 03.12.2021) (maksetähtaeg

14.01.2021);

-

juuli – september 2021 eest 30.09.2021 arve nr 111 alusel 6000x3x1,2= 21 600 eurot

(maksetähtaeg 13.10.2021);

-

oktoober - detsember 2021 eest 31.12.2021 arve nr 114 alusel 6000x3x1,2= 21 600 eurot

(maksetähtaeg 14.01.2022);

-

jaanuar 2022 – jaanuar 2023 eest 02.02.2023 arve nr 126 alusel 6000x13x1,2 = 93 600

eurot (maksetähtaeg 09.02.2023);

-

september 2017 – august 2021 eest 31.12.2021 arve nr 115 (motivatsioonitasu arve)

alusel 3000x12x4x1,2 = 172 800 eurot (maksetähtaeg 14.01.2022);

-

oktoober 2021 – jaanuar 2023 eest 02.02.2023 arve nr 127 (motivatsioonitasu arve)

alusel 3000x16x1,2 = 57 600 eurot (maksetähtaeg 09.02.2023).

6. Hageja selgitas, et arveid esitati ebaregulaarselt, kuna kostja arendusprojekti rahastamine

oli ebaühtlane. Vastutulekuna kostjale ajastas hageja arvete esitamise nii, et kostjal oleks

võimalik arveid reaalselt tasuda. Kostja ei tasunud arveid tähtaegselt. Esmakordselt teatas

kostja, et ei kavatse arveid maksta 24.01.2023 kohtumisel suuliselt.

7. Hageja nõudis tasumata põhitasu ja motivatsioonitasu võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1

alusel ning viivist lepingu alusel 0,05% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva

eest (lepingu p 6.3, tsiviilkohtumenetluse seadustik, TsMS § 367).

8. Hageja nõudis ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist 6978 eurot (km-ta summa) VÕS

§ 115 lg 1 ning § 128 lg 3 alusel ning nendelt seadusjärgset viivist (VÕS § 113 lg 1 teine

lause, TsMS § 367).

9. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja menetluslik tasaarvestusavaldus

10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-23-9751

11. Kostja ei vaidlustanud hageja põhitasunõuet (18.10.2023 vastuse p 9, dtl 1133), kuid

märkis, et on keeldunud selle tasumisest VÕS § 110 lg 1 alusel, kuna tal on hageja vastu

kahju hüvitamise nõue. 01.11.2023 esitas kostja VÕS § 197 lg 1 alusel menetlusliku

tasaarvestusavalduse (dtl 1247 jj). Kostja väitel rikkus hageja lepingut, rikkudes käsundi

täitmisel hoolsuskohustust, ja põhjustas sellega kostjale kahju 547 348,95 eurot (millele

lisandub käibemaks). Kostja tasaarvestas oma nõude hageja vastu 547 348,95 euro (millele

lisandub käibemaks) ulatuses hageja nõudega kostja vastu 493 022 eurot (millele lisandub

käibemaks). Tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue kostja vastu täies ulatuses lõppenud.

12. Motivatsioonitasu kokkuleppe sõlmimist hageja väidetud tingimustel kostja eitas.

Motivatsioonitasu kokkulepe sisaldub lepingu p-s 6.5, mingit muud suulist või kirjalikku

kokkulepet, et motivatsioonitasu ei sõltu tingimustest ning on igakuiselt 3000 eurot, ei ole

pooled kunagi sõlminud. Kuigi kostjale tasuti põhitasu 6000 eurot kuus, siis vastas see

sisuliselt kirjaliku lepingu p-s 6.1 kokku lepitud tasule 35 eurot tunnis.

12.1. Ainus tõend hageja väidetud motivatsioonitasu tõendamiseks on lepingu kehtivuse ajal

(07.08.2015–28.06.2023) hageja ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks olnud MS

tunnistajana antud ütlused.

12.2. HT, kellega motivatsioonitasu kokkulepe väidetavalt sõlmiti, ei olnud kostja juhatuse

liige ega ka volitatud hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks.

12.3. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi hageja väidetud sisuga motivatsioonitasu arutatud,

mida tõendab e-kirjavahetus kostja seadusliku esindaja RTga, kellega lepingu projekti arutati

ja kellega leping sõlmiti. Hageja alustas tööd pärast kirjaliku lepingu sõlmimist.

12.4. Hageja väited lisatasu kokkuleppe kohta on vastuolulised (sh et lisatasu ei sõltunud

ühestki tingimusest vs. lisatasu on tavapärane maksta mõne olulise tööetapi lõpus, nt

kasutusloa saamisel; väide selle kohta, et tavapärane on kokkuleppe tingimused lepingus

fikseerida, ei ole kooskõlas sõlmitud lepinguga). Samuti on vastuoluline hageja käitumine –

esimene motivatsioonitasu arve esitati 1,5 aastat pärast hageja viidatud kasutusloa saamist

(juuni 2020 kasutusluba vs. arve 31.12.2021).

12.5. Kindla ja tingimustest sõltumatu motivatsioonitasu kokkulepe ei ole kooskõlas

majandusloogikaga. Sellisel juhul oleks saanud kokku leppida põhitasu 9000 eurot kuus.

12.6. Kirjaliku lepingu p 6.5 alusel puudub hagejal alus motivatsioonitasu nõuda.

13. Viivisenõude esitamise õiguse on hageja kostja arvates kaotanud, kuna viivitas nõude

esitamisega ebamõistlikult kaua ning nõue on hea usu põhimõttega vastuolus.

14. Õigusabikulude hüvitamise nõue on alusetu, kuna hageja rikkumiste tõttu oli kostjal õigus

oma kohustusi mitte täita. Õigusabikulu on ka põhjendamatult suur.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Harju Maakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

381 580,40 eurot, samuti viivis määraga 0,05% päevas alates 08.07.2023 kuni põhivõla 282

800 euro rahuldamiseni ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.07.2023 kuni põhivõla 6978 euro tasumiseni. Hagi jäi rahuldamata 86 400 euro ulatuses ja

sellega seotud viivise osas. Tegemist oli osaotsusega, mis tehti tasaarvestuse reservatsiooniga.

Otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.

2-23-9751

16. Maakohus lähtus sellest, et vaidlus motivatsioonitasu kokkuleppe üle on õigussuhe, mis

tugineb käsunduslepingule VÕS § 619 tähenduses.

17. Maakohus tugines tõendeid hinnates tunnistaja MS ütlustele, mille kohaselt toimus 2017.

a juulis kaks nõupidamist, milles osalesid MS, HT ja JP. Lepingu tasutingimused arutati kõigi

kolme osaleja vahel läbi teisel kohtumisel. Motivatsioonitasu „pool aasta põhitasust“ pakkus

välja JP ning HT leppis motivatsioonitasu sellisena hagejaga kokku. MS väitel ei sõltunud

lisatasu maksmine muudest tingimustest. RT tasuläbirääkimistes ei osalenud. Ainus

tasukokkulepet puudutav küsimus, mida RTga arutati, oli tunnistaja S väitel põhitasu

reguleeriva lepingupunkti (p 6.1) sõnastus.

18. Kõik põhitasu saamiseks hageja poolt kostjale esitatud arved lähtusid tasumäärast 6000

eurot kuus (lisandus käibemaks). Keegi ei ole menetluses väitnud, et põhitasu oleks makstud

kirjalikult sõlmitud lepingu p 6.1 tunnitasumäära 35 eurot tunnis järgi. Järelikult ei lähtunud

pooled RT ettepanekul lepingusse lisatud punktist, vaid fikseeritud suuruses igakuise põhitasu

kokkuleppest. Maakohus leidis, et seega saab lugeda tõendatuks, et ka motivatsioonitasu

kokkulepe kehtis sellisena, nagu see oli kokku lepitud HTga. Esimese motivatsioonitasu arve

edastas hageja kostjale 06.01.2022 (dtl 51 ja 1158). Kostja on võtnud omaks hageja faktiväite,

et esmakordselt esitas ta hagejale motivatsioonitasu osas vastuväite 24.01.2023.

19. Maakohus märkis, et võtab tunnistaja S ütluste hindamisel arvesse, et ta on hageja

ainuosanikuna hagi rahuldamisest isiklikult huvitatud. Siiski pidas maakohus tunnistaja ütlusi

usaldusväärseks, võttes arvesse ütluste sisu, kostja seadusliku esindaja RT juuresolekut ütluste

andmise kohtuistungil ja tema käitumist nimetatud istungil, ning teisi oma otsuses käsitletud

tõendeid. Maakohus võrdles RT käitumist istungil ning hiljem esitatud vastuväiteid selle

kohta, et HTl ei olnud õigust midagi kokku leppida, ning pidas viimaseid eluliselt

ebausutavamaks. Kohus märkis, et kui HTl vastavaid volitusi ei olnud, puudunuks põhjus

temaga motivatsioonitasu küsimust üldse arutada. HT kirjalik seletus (dtl 1938) kohtu

hinnangul hageja faktiväiteid tasukokkuleppe sõlmimise kohta usaldusväärselt ümber ei

lükanud.

20. Maakohus ei pidanud oluliseks kostja väidet MS ütluste ebausaldusväärsuse kohta

tulenevalt viimase majanduslikest huvidest. Kuna kostja tegelikuks kasusaajaks on äriregistri

andmetel HT poeg RT, siis isegi juhul, kui HTl enesel ei ole kostja majandusliku käekäigu

osas mingisugust isiklikku varalist huvi, võiks tal isana olla motiiv tegutseda poja huvides

kallutatult. Nõukogu liikme JP ülekuulamist tunnistajana kostja ei taotlenud. Kui kostja oleks

veendunud oma faktiväidetes selle kohta, et kohtumistel tasukokkuleppeid ei sõlmitud, oleks

HT ja JP ülekuulamise taotlemine olnud loomulik käitumine.

21. Kostja võttis omaks hageja faktiväite, et on oma käibemaksuarvestustes arvestanud

motivatsioonitasuarvete käibemaksu sisendkäibemaksuna. Sellest järeldub arves kajastatud

nõude kehtivaks lugemine. Kostja väide raamatupidaja ilmse eksimuse kohta on

paljasõnaline. Arve saatis hageja nii raamatupidajale kui ka RTle. Kostja põhjendus olnuks

veenvam, kui väidetav viga käibemaksuarvestuses oleks järgnevalt kõrvaldatud, mida kostja

aga väitnud ei ole. Isegi vea parandamise korral jääks õhku võimalus, et korrektsioon tehti

üksnes käesolevas menetluses kostja huvide kaitsmisele suunatud taktikalistel kaalutlustel.

22. Maakohus tuvastas eelneva põhjal, et HTl oli volitus sõlmida hagejaga kostja nimel

tasukokkuleppeid. Asjaoludest järelduvalt otsustas lepingu sõlmimise hagejaga HT, mitte RT.

Ei ole eluliselt usutav, et HTl puudus volitus lepingu sõlmimiseks.

2-23-9751

23. Kirjalikus lepingus märgitud tasutingimus (p 6.1) ei vasta poolte tegelikule kokkuleppele.

Tegelikult oli lepitud kokku fikseeritud kuutasu ja sellest pooled lepingu täitmisel ka

juhindusid. Tuvastatud asjaoludest järeldub, et kirjaliku lepingu sõlmimisega ei soovinud

pooled muuta varem suuliselt kokkulepitud tingimusi. Lepingus puudub välistav tingimus

(VÕS § 31). Kirjaliku lepingu sõlmimine ei mõjutanud seega varem kokkulepitu kehtivust.

Ka motivatsioonitasu puudutav kirjaliku lepingu p 6.5 ei kajasta tegeliku kokkuleppe sisu ja

on seega vaidlusaluses õigussuhtes tähendusetu. Kõnealuse punkti tekst ei välista hageja

nõude põhjendatust. Maakohus luges seejärel tõendatuks, et motivatsioonitasu kokkulepe

sõlmiti hageja väidetud tingimustel – kostja oli kohustatud maksma hagejale pool fikseeritud

põhitasust kogu lepingu kehtivuse perioodi eest (VÕS § 619).

24. Kuna kostja tugines motivatsioonitasunõude aegumisele, hindas maakohus aegumist. MS

ütlustega on tõendatud, et motivatsioonitasu sissenõutavaks muutumist kokku ei lepitud.

Tunnistaja väitis samas, et motivatsioonitasu arvestati aasta kohta (mitte igakuiselt). Lepingu

esimene kehtivusaasta möödus 21.08.2018. Esimese arve motivatsioonitasu saamiseks esitas

hageja kostjale 06.01.2022. Arve esitamise aeg oli hageja ühepoolne otsustus. Arve esitamise

õigus tekkis tasu maksmiseks mõistlikult vajaliku aja möödudes lepingu kehtivuse esimese

aasta lõpust (VÕS § 82 lg 3), kohtu hinnangul hiljemalt 2018. a lõpuks. Lepingu iga järgneva

kehtivusaasta motivatsioonitasu arve esitamise õigus tekkis sarnaselt vastava aasta lõpuks

(2018/2019 eest 2019. a lõpuks, 2019/2020 eest 2020. a lõpuks jne). Hagi aegumine algas

selle kalendriaasta lõppedes, mil tekkis arve esitamise õigus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

TsÜS § 147 lg 3). Aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1).

25. Hageja on esitanud motivatsioonitasu saamiseks arveid tasu eest perioodil algusega

01.09.2017 (arve nr 115 lisaks olev akt, dtl 52). Perioodi 01.09.2017–31.08.2018

motivatsioonitasu nõue aegus eelmises punktis selgitatu kohaselt 01.01.2022 (01.01.2019 + 3

aastat), perioodi 01.09.2018–31.08.2019 nõue aegus 01.01.2023. Motivatsioonitasunõue on

aegunud seega 86 400 euro ([36 000 + 36 000] x 1,2) ulatuses.

26. Maakohus rahuldas hageja põhitasu nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 138 800

eurot. Kohus rahuldas hageja motivatsioonitasunõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 144 000 eurot (230 400 – 86 400). 86 400 euro osas jäi kõnealune nõue

rahuldamata.

27. Kohus leidis, et hageja ei ole viivisenõuete esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kostja

ei ole esitanud midagi sellist, millest saaks järeldada hageja kavatsust viivisenõuete

esitamisest loobuda. Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväited korduvate meeldetuletuste

tegemise kohta arvete tasumiseks. Meeldetuletuste tegemine on tõendatud ka tunnistaja MS

ütlustega.

28. Viivisenõude lahendamisel märkis maakohus, et tal tuleb selgitada välja tasunõuete

sissenõutavaks muutumise aeg. Igakuise põhitasunõude kohta esitatud arvete sissenõutavaks

muutumise kuupäevade kohta esitatud faktiväiteid ei ole kostja vaidlustanud ja kohtul puudub

põhjus kahelda nende väidete õigsuses. Motivatsioonitasu kohta esitatud arve nr 115 tasumise

tähtpäevaks luges maakohus 07.02.2022 (esimene tööpäev pärast 30 päeva möödumist arve

esitamisest). Arve nr 127 esitati kostjale arve koostamise kuupäeval 02.02.2023 ja selle nõude

tasumise tähtpäev oli seega 06.03.2023 (esimene tööpäev pärast 30 päeva möödumist arve

esitamisest).

29. Lepingu p 6.3 kohaselt oli kokkulepitud viivise määr 0,05% päevas. Juhindudes VÕS §

113 lg 1 kolmandast lausest rahuldas kohus põhitasult arvestatud viivisenõude. Hagi esitamise

2-23-9751

kuupäeva seisuga tehtud viivisearvestuse (hagiavalduse p 23) õigsust ei olnud kostja

vaidlustanud, seega rahuldas kohus 07.07.2023 seisuga arvestatud viivisenõude kohus kokku

66 012 euro ulatuses (32 227,2 + 13 630,6 + 581 + 6825,6 + 5821,2 + 6926,4).

30. Motivatsioonitasult arvestatava viivisenõude rahuldas kohus arvestatuna rahuldatud

põhivõlalt 144 000 eurot. Kokku mõistis maakohus motivatsioonitasult viivise 08.02.2022–

07.07.2023 eest 25 790,40 eurot. Motivatsioonitasult esitatud viivisenõue seisuga 07.07.2023

jäi rahuldamata summas 25 041,6 eurot (46 569,6 + 4 262,4 - 25 790,4).

31. Hagi esitamisele 07.07.2023 järgneva perioodi eest kuni põhivõla 282 800 euro (138 800

+ 144 000) tasumiseni mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,05% päevas (TsMS

§ 367).

32. Maakohus märkis, et kohtumenetluse eelselt nõuete maksmapanekuks kasutatud

õigusabikulu hüvitamise nõude aluseks olevaid faktiväiteid kostja ei vaidlustanud. Maakohus

ei nõustunud kostjaga, et hageja esindajate tunnitasumäärad (250 eurot ja 280 eurot, millele

lisandub käibemaks) oleksid õigusabi turutingimusi arvestades sellises vaidluses

ebamõistlikult kõrged. Samuti ei oleks kohtueelselt kasutatud õigusabi töömaht ilmselt olnud

väiksem juhul, kui hageja oleks jätnud esitamata nõuded, mille osas kohus hagi ei rahulda.

Maakohus rahuldas hageja VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel esitatud nõude ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 6978 eurot. Samuti mõistis maakohus VÕS § 113 lg 1 ja TsMS §

367 alusel kahjuhüvitiselt välja viivise kuni põhivõla 6978 euro tasumiseni.

33. Maakohus tegi 10.06.2024 otsuse tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusena TsMS § 450

alusel. Osaotsuse tegemise menetlusõiguslikud põhjendused on esitatud 19.04.2024 määruses

(dtl 2115). Kohus jätkab menetlust kostja tasaarvestusliku vastuväite lahendamiseks.

34. Maakohus märkis, et menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise lahendab kohus asja

lõplikul lahendamisel.

35. Maakohus jättis kehtima Harju Maakohtu 19.07.2023 määrusega käesolevas tsiviilasjas

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Apellatsioonkaebus

36. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.06.2024

otsus täies ulatuses ja saata tsiviilasi tagasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule, kohustades

maakohut vaatama hageja hagiavaldus läbi koos kostja 01.11.2023 esitatud menetlusliku

tasaarvestusvastuväitega. Alternatiivselt palub kostja tühistada Harju Maakohtu 10.06.2024

otsus täies ulatuses ning teha asjas uus osaotsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

37. Kostja väitel rikkus maakohus menetlusõiguse norme (TsMS § 450 lg 2), kui tegi

tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse. Osaotsuse tegemine ei olnud kostja huvides, kuid

maakohus ei võtnud seda arvesse. Hagejal puudub vara ja majandustegevus, kuid osaotsusega

suurenevad menetluskulud. Kui osaotsust hakatakse täitma, kuid kostja tasaarvestus on

põhjendatud, siis tekitab see kostjale kahju, mida tal praktikas maksma panna võimalik ei ole.

Osaotsuse tegemisega kaotas tasaarvestuse vastuväide igasuguse mõtte, selliseid nõudeid

tuleb arutada koos. Osaotsuse tegemine ei olnud ka menetlusökonoomsem.

38. Maakohtu otsus on põhjendamata ega tugine ühelegi materiaalõiguse normile. Samuti

hindas maakohus vaid üksikuid tõendeid ja jättis teised käsitlemata. Maakohus on rikkunud

2-23-9751

tõendite hindamise reegleid, andes põhjendamatult suure kaalu MS ütlustele, kuigi tegemist

oli hageja esindajaga, kes astus hageja juhatusest tagasi vahetult enne hagi esitamist, et saaks

kohtumenetluses tunnistajana ütlusi anda.

39. Kostja ei nõustu, et see, et hageja esindaja MS, HT ja JP kohtusid juulis, tõendab, et

motivatsioonitasu kokkulepe sõlmiti enne kirjaliku lepingu sõlmimist. HT ei olnud kunagi

kostja seaduslik esindaja ega osanik, ta ei olnud sel ajal ka nõukogu liige. Kostja ei ole ka

kunagi andnud HTle volitust mis tahes kokkulepete sõlmimiseks hagejaga. Näivusvolitust ei

saa olla, kuna hageja usaldus ei vaja kaitset – pärast MS kohtumisi JP ja HTga asus ta pidama

läbirääkimisi RTga ja saatis lepinguprojekti viimasele. Seega teadis hageja, kellega ta lepingu

sõlmima peab. Kui hageja oleks soovinud sellist motivatsioonitasu kokkulepet, nagu hagis

väidetud, oleks ta pidanud selle sellisena lepingusse lisama, kui hageja aktsepteeris kostja

pakutud lisatasu kokkuleppe versiooni. Igal juhul, isegi kui hageja saaks tugineda

näivusvolitusele, ei saa kohtumisel arutatud motivatsioonitasu kokkulepet lugeda sõlmituks,

kuna kokkuleppe sisuks olevates tingimustes puudub selgus. Maakohus on seega vääralt

tuvastanud HTl volituse olemasolu, analüüsimata selleks TsÜS § 118 lg 1 ja lg 2 kohaldamise

eeldusi.

40. HT volituse olemasolu ei tõenda see, et kostja on deklareerinud hageja esitatud

motivatsioonitasu arved käibedeklaratsioonis, ega see, et kostja esitas vastuväite alles

24.01.2023. Kostja on kohtule esitanud oma algsed e-kirjade mustandid, mille ta koostas

vahetult pärast esimese motivatsioonitasu arve nr 115 saamist. Neist nähtub kostja selge

üllatus ja arusaamatus. Ka see, kuidas keegi käitus kohtuistungil, ei saa tõendada volituse

olemasolu, kuid maakohus on sellisest asjaolust lähtunud.

41. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole usutav, et HT tegutses kontaktide ja lepingu

põhitingimuste (palgasoov 6000 eurot) vahendajana. HT viis kostja esindaja ja hageja

esindaja kokku ning seejärel kohtusid 01.08.2017 RT ja MS. HT ja kostja sisesuhet saab

võrrelda maaklerilepinguga (VÕS § 658 lg 1). Seega ei ole HT sõlminud hagejaga ka põhitasu

kokkulepet, vaid on seda üksnes vahendanud, aidates lepingu sõlmimisele kaasa.

42. Pooled sõlmisid kirjaliku lepingu, mille sõlmis kostja poolt juhatuse liige RT. Seda

tõendab hageja ja RT vahel 01.08.2017–23.08.2017 toimunud e-kirjavahetus, milles vahetati

lepingu projekte, tehes neisse muudatusi. Esimese projekti (näidise) saatis MS RTle

märkusega seda vastavalt kostja soovidele muuta. Kostja on toonud esile, milliseid

lepingupunkte läbirääkimiste ajal muudeti, sh muudeti mitte üksnes tasutingimusi, vaid ka

muid koostööd puudutavaid olulisi tingimusi. RT allkirjastas lepingu 17.08.2017 ja MS

23.08.2017.

43. Mis puudutab põhitasu, mis on lepingus kokku lepitud 35 eurot/tund (p 6.1), siis vastab

see kuus 6000 eurole. Seega oli tulemus sama, mis poolte tahe ja eesmärk. Samuti on see

tingimus räägitud läbi RT ja MS vahel.

44. Lisatasu kokkulepe on sätestatud selle lepingu p-s 6.5. Seega, isegi kui oleks olnud mingi

varasem suuline kokkulepe, siis on pooled seda kirjaliku lepingu sõlmimisega muutnud.

Pooled tegid ühiseid pingutusi kirjaliku lepingu ettevalmistamiseks, mis tähendab, et pooled

tegid ettevalmistusi kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kirjalikus vormis

sätestamiseks (VÕS § 11). Maakohus ei ole õigesti hinnanud seda, mis tähtsust omas kirjaliku

lepingu sõlmimine läbirääkimiste lõpuks ning et väidetav suuline motivatsioonitasu

kokkulepe ei saanud lepingu osaks. Kostja on viidanud suhtluse kronoloogiale ning sellele, et

2-23-9751

hageja alustas teenuse osutamisega faktiliselt septembrist 2017, st pärast lepingu

allkirjastamist.

45. Maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 9 lg 1 ja § 14 lg 1. Isegi kui

poolte tahe ei olnud kajastada kõiki tingimusi kirjalikus lepingus, siis ei ole tõendatud hageja

väide, et 2017. a juulis toimunud kohtumisel hageja väidetud motivatsioonitasu kokkulepe

sõlmiti. Sellist pakkumust ja nõustumust ei ole vahetatud. Asjas on esitatud MS ütlused ning

HT kirjalik seletus, seega kaks vastandlikku tõendit. Sellisel juhul tuleb teha otsustus selle

poole kahjuks, kellel on tõendamiskoormis. Motivatsioonitasu kokkuleppe tõendamise

koormis on hagejal. Kuna motivatsioonitasu kokkuleppe tingimused ei ole selged, ei saa

lugeda seda sõlmituks (VÕS § 9 lg 1). Seejuures tuleb võtta arvesse MS vastuolulisi väiteid

kokkuleppe tingimuste kohta (igakuine tasu vs. motiveerimismoment; tasu nõudmise aja

piiramatus vs. pärast mõne olulise etapi lõppu; üldsõnalisus kui turupraktika vs. hageja

varasem leping osaühinguga PERTON EHITUS, kus kokkulepe oli detailne).

46. Maakohus on vääralt mõistnud kostjalt välja viivised (nii põhinõudelt kui ka

motivatsioonitasult). Kuna hageja viivitas viivisenõude esitamisega ebamõistlikult, siis on

viivisenõue põhinõudelt (arved nr 101, 102, 111 ja 114) hea usu põhimõttega vastuolus. Kuna

motivatsioonitasu maksmiseks alust ei ole, siis ei saa sellelt ka viiviseid välja mõista.

Vastustaja seisukoht ja edasine menetlus

47. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

47.1. Hageja leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja leppis HTga kokku

motivatsioonitasus poole põhitasu ulatuses; HTl oli volitus hagejaga sellise kokkuleppe

sõlmimiseks ja hilisem kirjaliku lepingu sõlmimine ei mõjutanud suuliste kokkulepete

kehtivust. Maakohus arvestas järeldusteni jõudmisel põhjendatult MS ütlustega. Lisaks märkis

hageja, et tema nõutav motivatsioonitasu kokkulepe on kooskõlas ka teistele Porto Franco

objekti töötajatele ja töövõtjatele maksmisele kuulunud tasuga.

47.2. Maakohus rahuldas õigesti ka hageja viivisenõude. Riigikohus on korduvalt märkinud,

et aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat

mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda

õigustaksid ainult erandlikud asjaolud (RKTKo 26.11.2008, 3-2-1-108-08, p 13; 21.12.2011,

3-2-1-131-11, p 11; 04.01.2012, 3-2-1-129-11, p 10). Riigikohtu praktikast nähtub üheselt, et

ainuüksi viivisenõude hiline esitamine ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks. Põhjendatud on

maakohtu seisukoht, et hageja ei ole viivisenõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja saatis kostjale arvete tasumiseks korduvaid

meeldetuletusi. Hageja ei pidanud viivist eraldi meelde tuletama. Hageja ei ole kordagi

väljendanud, et ta loobuks viivisenõudest.

47.3. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kui lahendas hagiavalduse

osaotsusena (TsMS § 450 lg 1), kuna kostja oli esitanud tasaarvestuse vastuväite. Maakohus

lähtus sellest, et kostja oli põhitasu nõude juba õigeks võtnud ja haginõuded olid

lahendamiseks valmis. Kostja tasaarvestuse vastuväite lõpliku lahendamiseni oleks läinud

aega. Kostja huve kaitseb maakohtu otsuses sisalduv reservatsioon.

2-23-9751

47.4. Hageja esitas kohtule 11 uut tõendit. Hageja põhjendas tõendite esitamist sellega, et

maakohus keeldus neid 17.04.2024 esitatud tõendeid 25.04.2024 istungil vastu võtmast. Kui

ringkonnakohus asub maakohtust erinevale seisukohale, tuleks arvestada ka nende tõenditega.

48. 28.10.2024 määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus hageja esitatud tõendid 1–3

(osaühingu PETRON EHITUS lepinguga seotud dokumendid ja Porto Franco OÜ 14.08.2017

projekteerimislepingu protokoll) ja 10–11 (hotelli ja parkla kasutusload) vastu ning keeldus

vastu võtmast tõendeid 4–9). Kohus andis kostjale tähtaja vastu võetud tõendite kohta

seisukoha esitamiseks.

49. 05.11.2024 esitas kostja tõendite kohta oma seisukoha.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

50. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi rahuldati kokku 211 790 eurot ületavas osas,

s.o osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja motivatsioonitasu ning sellelt arvestatud

viivis. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Juhindudes

TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

51. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

milles maakohtu otsus on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Apellatsioonkaebuse on esitanud

ainult kostja. Seega ei ole hageja vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles tema hagi jäi

nõuete aegumise tõttu 86 400 euro ja sellega seotud viivise osas rahuldamata. Vastavas osas

on maakohtu otsus jõustunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldatud osas

tervikuna, samuti on hageja vaidlustanud selle, et maakohus tegi osaotsuse.

52. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt esmalt kostja apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta,

et maakohus ei oleks tohtinud teha osaotsust ning et maakohtu otsus tuleb tühistada tervikuna,

sh põhitasu väljamõistmise osas (I); teiseks analüüsib kohus motivatsioonitasu kokkulepet

ning hindab, kas maakohus rahuldas hagi selles osas õigesti (II); kolmandaks käsitleb

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid viivise väljamõistmise kohta (III); neljandaks

hindab kohus hageja kohtueelse õigusabikulu nõude rahuldamise põhjendatust (IV) ning

viimasena selgitab menetluskuludega seonduvat (V).

I

Maakohtul oli õigus teha osaotsus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhitasu

53. Ringkonnakohus märgib esiteks vastuseks kostja etteheitele osaotsuse tegemise kohta

järgmist.

54. TsMS § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud

iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest

nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks

valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist.

Käesoleval juhul selgitas maakohus 19.04.2024 määruses (dtl 2115), et lahendab hageja nõue

osaotsusega, kuna hageja nõue on osaliselt õigeks võetud (jättes kõrvale tasaarvestuse

vastuväite), see ei ole õiguslikult keeruline ja on tunnistaja S ülekuulamise järgselt

tõenäoliselt lahendamiseks valmis. Kostja vastunõue ei saa aga eesoleval [25.04.2024]

2-23-9751

istungil tõenäoliselt veel lahendamiseks valmis ja selle esitamise viivitus viitab ettekäänete

otsimisele hageja nõude lahendamise takistamiseks.

55. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et osaotsuse tegemisel rikkus maakohus käesoleval

juhul menetlusõiguse norme, kuna täidetud ei olnud TsMS § 450 lg-s 2 toodud eeldused.

Kostja leiab, et TsMS § 450 lg 2 eesmärk on mh vältida asja läbivaatamise venimist – nii

võimaldab osaotsus saada hagejal kiiremini täitedokumendi, samas kui kostja huve kaitseb

asjaolu, et reservatsiooniga otsus võidakse hiljem tühistada ja sel juhul hüvitatakse talle

sundtäitmisest tekkiv kahju. Praegusel juhul ei ole kostja õigused kaitstud, kuna hagejal

puudub vara ja majandustegevus, sh on maakohus ise 25.08.2023 määrusega rahuldanud

kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Käesoleval juhul ei olnud ka

hagejal õigustatud huvi tema nõude lahendamiseks osaotsusega ning see ei teeni

menetlusökonoomia põhimõtet. Kostja väitel tekitas kohus ise kunstlikult olukorra, kus

nõuded ei olnud samaaegseks lahendamises valmis.

56. Ringkonnakohus märgib, et kuna TsMS § 450 alusel osaotsuse tegemine on kohtu

kaalutlusotsus, siis peaks rikkumise tuvastamiseks olema kaalutlusõigust selgelt ületatud.

Käesoleval juhul ei saa ringkonnakohus nõustuda, et maakohus rikkus kaalutlusõigust.

Formaalselt olid osaotsuse tegemise alused olemas – menetluses olid hageja hagi ning kostja

vastuväide haginõude tasaarvestamiseks ning kui maakohus leidis, et hagi on lahendamiseks

valmis ning tasaarvestamise vastuväide veel mitte, siis oli maakohtul sellise otsustuse

tegemiseks õigus.

57. Seega ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning kostja osaotsust puudutav

väide ei anna alust maakohtu otsust vaidlustatud osas tervikuna tühistada. Kuna kostja ei ole

vaidlustanud põhitasu võlga (138 800 eurot), olles juba maakohtule 18.10.2023 esitatud

hagivastuse p-s 9 (dtl 1133) kinnitanud, et ei vaidlusta hageja põhitasu nõuet, ei pea

ringkonnakohus põhitasu nõude põhjendatust täiendavalt hindama. Samuti puudub

ringkonnakohtul alus maakohtu otsuse põhitasu (138 800 eurot) nõude rahuldamise osas

tühistamiseks. Põhitasult arvestatud viivist käsitleb ringkonnakohus otsuse III alajaotuses.

58. Siiski märgib ringkonnakohus, et kui hagejal puudub nii vara kui ka majandustegevus,

siis osaotsuse jõustumisel võib tekkida olukord, kus hageja nõue saab rahuldatud ja täidetud,

ent kui hiljem osutub kostja tasaarvestuse vastuväide põhjendatuks, võib kostjal olla võimatu

tema TsMS § 450 lg 5 alusel edukalt kahju nõuda. Kuna kostja ei ole esitanud

ringkonnakohtule taotlust otsuse täitmise korra määramiseks TsMS § 445 lg 1 alusel (vt nt

RKTKo 01.12.2010, 3-2-1-96-10, p 14), siis ei saa ringkonnakohus sellist võimalust omal

algatusel kaaluda.

II

Motivatsioonitasu väljamõistmiseks ei olnud alust

59. Maakohus on tuvastanud ning pooled ei vaidle, et 23.08.2017 sõlmisid hageja

käsundisaajana ja kostja käsundiandjana käsunduslepingu (dtl 12–16). Hagejat esindas

lepingu sõlmimisel juhatuse ainus liige MS, kes on ka hageja ainuosanik. MS oli ka

lepingujärgseks kontaktisikuks. Kostjat esindas kirjaliku lepingu sõlmimisel juhatuse liige

RT. Hageja pakutavate teenuste hulka kuulus Porto Franco omandis olevatel Admiraliteedi

kinnistutel teostatavate ehitustööde juhtimine kostja kui tellija esindajana.

60. Vaidlus puudub, et kirjaliku käsunduslepingu p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et

lähtuvad tasu maksmisel tunnihinnast 35 eurot. Lepingu p-s 6.5 lepiti kokku, et „käsundiandja

võib maksta käsundisaajale täiendavat tasu arvestades järgmisi kriteeriume: projektigraafikust

2-23-9751

kinni pidamine; kooskõlastatud ehitusmaksumuses püsimine või ehitusmaksumuse

vähenemine; ehitustegevuse komplikatsioonideta kulgemine; hoone funktsionaalsuse

säilitamine; hoonele õigeaegselt kasutusloa saamine ning rentnikele sisse kolimise

võimaldamine“.

61. Pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks kirjalikule lepingule kehtib poolte vahel täiendav

suuline kokkulepe motivatsioonitasu maksmise kohta, mis sõlmiti enne kirjaliku lepingu

sõlmimist ühelt poolt hageja esindaja MS ja teiselt poolt HT vahel. Hageja väitel leppis ta

2017. a juulis HTga kokku motivatsioonitasus pool palgast ehk 3000 eurot kuus.

62. Maakohus nõustus hagejaga, et on tõendatud, et motivatsioonitasu kokkulepe sõlmiti

hageja väidetud tingimustel. Maakohus tugines eelkõige MS vande all antud ütlustele. Kostja

leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus tõendeid hinnates menetlusnorme, kuna andis

hinnangu vaid üksikutele tõenditele ja seejuures suurima kaalu tunnistaja MS ütlustele. MS oli

aga varem hageja juhatuse liige ning on hageja tegelik kasusaaja (ainuosanik).

63. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on nii motivatsioonitasu kokkuleppe

sõlmimise fakti kui ka selle tingimuste tuvastamisel hinnanud tõendeid ühekülgselt, jätnud

kirjaliku lepingu sõlmimist puudutavad tõendid suuremas osas hindamata ning jõudnud nii

ebaõige lõppjärelduseni, et hageja on tõendanud motivatsioonitasu kokkuleppe sõlmimise

enda väidetud tingimustel.

64. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus lähtus vaidlust lahendades sellest, et poolte

vahel on sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619) ning käsitles hageja nõudeid (põhitasu ja

motivatsioonitasu nõuded) lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu

esitatud nõuetena VÕS § 108 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et nõuded on õigesti

kvalifitseeritud ning lähtub samadest alustest.

65. Edasi märgib ringkonnakohus, et kuigi esmalt tuleks hinnata, kas hageja esindaja MS

kohtumised HTga omavad üldse mingit õiguslikku tähendust, kuna HT ei olnud kõnealusel

ajal juulis 2017 kostja seaduslik esindaja, siis käesolevas asjas on asjakohasem ja

ökonoomsem käsitleda esmalt seda, kas hageja väidetud sisuga kokkulepe HTga üldse

saavutati, ning kui saavutati, siis kas on tõendatud, et see sai kirjaliku lepingu osaks ja/või jäi

kehtima sõltumatult kirjalikust lepingust. Kui vastused neile küsimustele on eitavad, siis

puudub vajadus hinnata, mis rollis suhtes HT hageja esindajaga, kuna kokkuleppe

konkreetsetel tingimustel sõlmimise fakt ja/või selle jätkuv kehtivus ei ole tõendatud. Seega

lähtub kohus järgnevalt esmalt eeldusest, nagu oleks HTl olnud volitus MSga

käsunduslepingu tingimuste arutamiseks ja kokku leppimiseks.

66. Kuna kostja heidab ette, et maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid, toob ringkonnakohus

järgnevalt esile kohtule käsunduslepingu läbirääkimiste kronoloogilise käigu kohta esitatud

tõendid. Esmalt käsitleb ringkonnakohus 2017. a juunis toimunud MS, HT ja JP kohtumisi,

mida pooled eitanud ei ole. Kohtumiste sisu tõendavad kaks tõendit: MS vande all antud

ütlused ja HT kirjalik seletus.

66.1. Hageja varasem seaduslik esindaja MS andis tunnistajana ütlusi 25.04.2024 istungil (dtl

2121–2129).

66.1.1. MS väitis muu hulgas, et kohtumisel „P pakkus välja, et boonustasu võiks olla pool

aastate palgast. H küsis, kas olen sellega nõus. Ma mõtlesin ja andsin nõusoleku… Kui olime

diili peale kätt surunud, siis nõupidamise lõppedes tutvustas H kontoris mind RTga. …Pärast

2-23-9751

saatsin mina Rle lepingu põhja, mis oli mul Perton Ehitusega sõlmitud. Tema tagastas lepingu

uue objekti andmetega hiljem, kui olin juba poolteist nädalat töö olnud“ (dtl 2121–2129,

ajamärge 00:20:29). MS väitel oli „kokkulepe …pool palgast ilma muude tingimusteta.

Eesmärk oli, et ma sealt ära ei läheks ja et keegi mind üle ei ostaks“ (00:26:27).

66.1.2. MS kinnitas, et tema saatis RTle Pertoniga sõlmitud lepingu variandi ja tegi kollaseks,

mis tuleb täita ja muuta“ (ajamärge 01:39:49). 01.08.2017 e-kirja sisu kohta, milles MS

märkis RTle, et „ülejäänud tingimused tuleb sisse kirjutada nii, nagu teie soovite“, vastas MS,

et „meil oli sisu kokku lepitud, pidasin silmas sõnastamist teisele poolele sobival viisil“

(ajamärge 01:41:20–01:43:13). Vastuseks kohtu küsimusele, kas mingeid muid tingimusi ka

RTga läbi räägiti, vastas MS, et „R küsis kas ta võib panna 6000 asemel lepingusse

tunnihinna, palk jääb siiski 6000. Muud ei olnud“ (ajamärge 00:27:17).

66.1.3. Kirjalikus lepingus sisalduva motivatsioonitasu p 6.5 kohta märkis MS, et „see oli

sõnastatud üldsõnalisemal kui kokku leppisime. Samas teadsin, et see tavaliselt lepingutes

üldsõnaline ongi“. Vastuseks küsimusele, miks ei pannud hageja lepingu p 6.5 kirja

koosolekul kokku lepitud viisil, vastas MS, et „andsin neile täita, sõnastus ei välistanud meie

kokkulepet. Polnud teada kui kaua see ehitusprotsess kestab. Meeskond võis suureneda ja

kogu tiimile tuli välja mõelda motivatsioon“ (ajamärge 01:30:34) ning et tema „pidas

sõnastust selliseks, et selle alusel saab seda maksta“ (ajamärge 01:31:48). MS kinnitas, et

pärast koosolekut p 6.5 osas enam mingeid arutelusid ei peetud (ajamärge 01:34:38).

66.1.4. Motivatsioonitasu maksmise aja kohta märkis ta, et lisatasu tuli välja maksta „objekti

lõpus, kui kasutusluba oli saadud“ (ajamärge 00:44:28), aga vastuseks kohtu küsimusele, kas

HTga arutati, millal täpselt lisatasu makstakse või ainult lisatasu suurust, et „ainult suuruse.

Tasu sissenõutavaks muutumise aeg jäi lahtiseks“ (ajamärge 01:40:28).

66.2. HTt kohtus üle ei kuulatud, kuid kostja esitas tema kirjaliku seletuse (dtl 1938). HT

möönis juulis 2017 toimunud kohtumisi. Tema väitel teadis ta, et kostja otsib ehitusdirektorit

ning aitas otsad kokku viia kostja juhatusega. HT väitel lepiti täpsed tingimused kokku

ettevõtete juhatajate vahel. HT märkis, et „…ei mäleta et oleks motivatsioonitasu teemat

arutanud. Võibolla oli sellest juttu stiilis, et mis on turupraktika, kuid mingeid kokkuleppeid

selles osas kindlasti sõlminud ei ole.“

67. Maakohus märkis, et võtab tunnistaja MS ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel arvesse

seda, et tunnistaja on hageja ainuosanikuna hagi rahuldamisest huvitatud. Siiski pidas

maakohus kaalukamaks seda, et samal 25.04.2024 istungil viibinud RT ei reageerinud MS

ütlustele selliselt, nagu peaks reageerima isik, kes leiab, et teine valetab. Vastuolusid MS

ütlustes endis ja võrdluses kirjalike tõenditega maakohus ei käsitlenud. Küll aga leidis

maakohus, et HT seletus on väiksema kaaluga tõend kui vande all antud ütlused. Samuti leidis

maakohus, et isegi kui HTl endal ei ole kostja majandusliku käekäigu osas isiklikku varalist

huvi, võib tal isana olla motiiv tegutseda poja huvides kallutatult. Maakohus heitis kostjale

ette, et kostja ei kutsunud tunnistajana ütlusi andma ei HTt ega JP. Ringkonnakohus leiab, et

kahe vastandliku tõendi olemasolul saab küll lähtuda usaldusväärsemast tõendist, kuid ei

nõustu, et käesoleval juhul oleks MS vande all antud ütlused usaldusväärsemad. Seda

eelkõige põhjusel, et MS enda ütlused on vastuolulised ning need on vastuolus ka kirjalike

tõenditega käsunduslepingu läbirääkimiste kohta RTga perioodil 01.07.–17.08.2017.

2-23-9751

68. Enne tõendite kogumis hindamist toob ringkonnakohus esile hageja tolleaegse seadusliku

esindaja MS ja kostja seadusliku esindaja RT vahel peetud läbirääkimiste käigu. Kohtule

esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub järgnev.

68.1. Millalgi kuni 01.08.2017 pidi toimuma MS ja RT omavaheline suhtlus, mida tõendab

see, et MS saatis 01.08.2017 RTle kirjaliku lepingu näidise (dtl 1147). MS palus asjaomases

e-kirjas kostja esindajal RTl lepingut täiendada vastavalt kostja soovidele. Seejuures oli MS

teinud kollaseks punktid, mida tuleb muuta. Nendeks olid p-d 3.1 ja 3.2 (tähtaeg); 4.4 ja 4.5

(käsundisaaja kohustused); 4.10 kulutuste kooskõlastamine; 5.4 käsundiandja kohustused; 6.1

ja 6.5 (tasu ja lisatasu). MS saadetud lepingu p 6.5 oli esitatud järgmises sõnastuses:

„6.5 Lisatasu arvutamine toimub põhimõttel:



xxxxxx



Projektimeeskonna lisatasu kuulub jagamisele projekti ehitustöödega seotud isikute vahel vastavalt

projektijuhi MS ja ülejäänud meeskonna vahel vastavalt MS kirjalikule otsusele.“

68.2. 09.08.2017 saatis RT MSle tagasi täiendatud lepinguprojekti, palus sellega tutvuda ning

märkis, et helistame homme, saame kokku ja vaatame koos üle (dtl 1156). Hageja ei ole

vaidlustanud kostja väidet, et selles projektis oli p 6.5 juba sellisena, nagu see jäi allkirjastatud

lepingusse (vt sõnastuse kohta eespool p 60).

68.3. 09.08.2017 küsis MS täpsustavaid küsimusi lepingutäienduste kohta (s.h puhkus, p 6.1

tunniarvestus ja käibemaksu küsimus) ning märkis, et muus osas on kõik ettepanekud „ok“

(dtl 1156).

68.4. Millalgi vahemikus 10.08.–17.08.2017 toimus MS ja RT kohtumine, kuna 17.08.2017 e-

kirjas on RT öelnud, et „täitsin lüngad mälu järgi vastavalt kohtumisel lepitud loogikale“ (dtl

1155). RT saatis sama e-kirjaga tema poolt digiallkirjastatud lepingu, mille MT

digiallkirjastas 23.08.2017.

68.5. Kostja on täiendavalt esile toonud, et alates 01.08.2017 kuni lepingu allkirjastamiseni

muudeti lepingus mitte üksnes tasuga seotud punkte, vaid täiendati teenuse sisu puudutavaid

sätteid (p 2); lepingu tähtaega ja teenuse osutamise alustamist / lõpetamist (p-d 3.1 ja 3.2);

täpsustati hageja kohustusi (p-d 4.3, 4.6, 4.9 ja 4.11) ja kostja kohustusi (p 5.2, 5.4 ja 5.5).

Seega räägiti kirjalik leping läbi mitte üksnes tasutingimuste osas, vaid ka muudes poolte

koostööd puudutavates tingimustes. Ringkonnakohus märgib siinkohale, et kuigi hageja väitel

on kostja need punktid esile toonud alles apellatsioonkaebuses, siis tegelikkuses on kostja

asjaolule, et poolte vahel toimusid sisulised läbirääkimised viidanud juba oma 18.10.2023

vastuses hagile (dtl 1134 jj). Samuti esitati maakohtule lisaks kehtivale käsunduslepingule ka

hageja enda saadetud projekt, seega on lepinguversioonide erisus esile toodud ka maakohtus.

69. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad läbirääkimiste käigu kohta esitatud tõendid

kogumis seda, et hageja pidas konkreetseid lepingu sõlmimise läbirääkimisi, sh erinevate

oluliste tingimuste üle, RTga alates 01.08.2017. Asjaolu, et hageja võis HTga – ükskõik mis

staatuses HT ka oli – rääkida lepingutasust ja motivatsioonitasust, ei muuda asjaolu, et hageja

väidetud kujul motivatsioonitasu kokkulepe tõendatud ei ole. Ringkonnakohus ei saa tugineda

MS vande all antud ütlustele, kuna vastuolud ütlustes endis ja nende vastuolu

dokumentaalsete tõenditega kahandab nende ütluste väärtust. Ringkonnakohus toob esile, et

MS ütlustega ja e-kirjaga on esiteks tõendatud, et kirjaliku lepingu projekti saatis kostja

esindajale just MS ise, kes oli lepingus kollasega markeerinud ka muutmist vajavad punktid,

sh p 6.5 lisatasu kohta. S ütluste järgi tuli kostjal need tingimused sisse kirjutada nii, nagu

2-23-9751

kostja soovib, mis tähendas, et „meil oli sisu kokku lepitud, pidasin silmas sõnastamist teisele

poolele sobival viisil“ (ajamärked 01:41:20–01:43:13). Hageja on väitnud, et varasem

kokkulepe hõlmas põhitasu 6000 eurot ja motivatsioonitasu 3000 eurot kuus. Samuti kinnitas

ta ütlustes, et RTga räägiti läbi see, et 6000 euro suurune palk läheb lepingusse tunnihinnana

ning et muid tingimusi läbi ei räägitud. Ringkonnakohus leiab, et MS ütlused selle kohta, et

muudes tingimustes tal RTga läbirääkimisi ei olnud, ei vasta tõele, sest 09.08.2017 on MS ise

küsinud nt puhkuse kohta. Samuti nähtub 17.08.2017 e-kirjast, et vahemikus 10.-17.08.2017

on toimunud kohtumine, kus on tingimusi arutatud (RT märkis oma 17.08.2017 e-kirjas, et

„täitsin lüngad mälu järgi vastavalt kohtumisel lepitud loogikale“). Seega on tõendatud, et

poolte – st hageja ja kostja seaduslike esindajate – vahel on toimunud sisulised

läbirääkimised. Seega saab järeldada, et kui kirjalikus lepingu p-s 6.5 on motivatsioonitasu

sätestatud tingimuslikuna, mitte kindla tasuna 3000 eurot kuus, siis just sellisele kokkuleppele

01.08–17.08.2017 toimunud läbirääkimistel jõuti.

70. Ringkonnakohus ei pea usutavaks MS selgitusi selle kohta, miks just see üks punkt jäi

lepingus muutmata, kuigi see oli lepitud kokku põhimõtteliselt täiesti teistsugusena. Nagu ülal

esile toodud, on MS vande all märkinud, et lepingus oli lisatasu sõnastatud üldsõnalisemalt

kui kokku lepitud. S väitis, et „samas teadsin, et see tavaliselt lepingutes üldsõnaline ongi“;

„andsin neile täita, sõnastus ei välistanud meie kokkulepet“ ning „pidas[in] sõnastust

selliseks, et selle alusel saab seda maksta“ (vt eespool p 66.1.3). Need hageja väited lähevad

selgesse vastuollu hageja enda esitatud dokumentaalse tõendiga. Hageja esitas

ringkonnakohtule lepingu, mille ta oli varem sõlminud osaühinguga PERTON EHITUS (dtl

2878–2883). Hageja soovis sellega tõendada, et ta ei oleks sõlminud kostjaga lepingut

halvematel tingimustel, kui ta oli 03.07.2017 sõlminud teise äriühinguga. Jättes kõrvale, et

osaühinguga PERTON EHITUS sõlmitud lepingu p 6.1 kohaselt oli tasu ehitusperioodil 5645

eurot (millele lisandus käibemaks) ja projekteerimisperioodil vaid 2822 eurot (millele

lisandus käibemaks), st väiksem kui kostjaga sõlmitud lepingu p 6.1 järgne keskmiselt 6000

eurot kuus (35 eurot/tunnis), siis ei kinnita asjaomane leping hageja väiteid selle kohta, et

motivatsioonitasu ongi reeglina üldsõnaline. Osaühinguga PETRON EHITUS sõlmitud

lepingu p-s 6.5 on kokku lepitud järgimises:

„Lisatasu arvutamine toimub põhimõttel:

Kinnitatud eelarve ja tegeliku projekti rahalise lõpptulemuse vahe (100%) kuulub jagamisele

proportsioonis:

• Perton Ehitus OÜ – 50 %

• Käsundisaaja (Telliskivi 49 ehitusmeeskond) – 50%

Projektimeeskonna lisatasu kuulub jagamisele projekti ehitustöödega seotud isikute vahel vastavalt

projektijuhi MS ja ülejäänud meeskonna vahel vastavalt MS kirjalikule otsusele.“

Seega on kokku lepitud konkreetsed tingimused, mis annavad aluse lisatasu arvutamiseks.

Seejuures on võimalik, et lisatasu üldse ei maksta, kui eeldused täidetud ei ole. Seega ei päde

MS ütlus selle kohta, et lisatasu lepitaksegi kokku üldsõnalisena. Mis puudutab hageja väidet,

et kirjaliku lepingu sõnastus ei välistanud „meie kokkulepet“, siis kirjaliku lepingu kohaselt

oli täiendava tasu maksmine kostja diskretsiooniotsus, mille tegemisel arvesse võetavad

kriteeriumid olid lepingus esile toodud. Isegi kui kirjaliku lepingu p 6.5 ei välista lisatasu

maksmist 3000 eurot kuus, ei anna see hagejale alust nõuda 3000 eurot kuus, kuna selle tasu

maksmine on sätestatud kostja õigusena seda maksta („käsundiandja võib maksta

käsundisaajale täiendavat tasu…“).

71. Hageja esitas ringkonnakohtule ka 14.08.2017 kostja projekteerimiskoosoleku protokolli

(dtl 2886 - 2888). Hageja väitel tõendab see, et ta tegutses kostja nimel juba enne kirjaliku

lepingu sõlmimist suulise kokkuleppe alusel. Kostja väitel ei tõenda osalemine koosolekul

seda, et hageja osutas juba kostjale teenust. Kostja tõi esile, et projekteerimiskoosoleku

2-23-9751

protokollist nähtub, et MS (initsiaalidega MS) ei võtnud koosolekul kordagi sõna, ei küsinud

küsimusi ega teinud mistahes ettepanekuid. MS osalemine projekteerimiskoosolekul oli osa

läbirääkimiste faasist ning selle eesmärk oli tutvustada potentsiaalsele koostööpartnerile,

millised on Porto Franco tööprotsessid. Samuti toimusid sel ajal hageja ja RT läbirääkimised

ning mõlemad pooled olid väljendanud põhimõtteliselt valmisolekut alustada koostööd

(hageja 09.08.2017 e-kiri, milles MS kinnitas, et kirjaliku lepingu tingimused sobivad, v.a

mõned täpsustused, dtl 1155–1156). Lisaks on hageja esitanud kostjale oma teenuse eest

arveid alles alates septembrist 2017.

72. Ringkonnakohus leiab, et projekteerimiskoosoleku protokoll ei tõenda seda, et poolte

vahel oli kokkulepe hageja väidetud tingimustel motivatsioonitasus ja/või et see muutus

hiljem sõlmitava kirjaliku lepingu osaks. Puudub vaidlus, et juba alates 01.08.2017 rääkisid

hageja ja kostja läbi sõlmitava käsunduslepingu tingimusi. Ei ole tavatu, et tulevane partner

kaasatakse tööprotsessi sellega tutvumise võimaldamiseks. Kostja väited selles osas on

usutavad ning neid toetab fakt, et hageja ise on esitanud põhitasu arveid alates septembrist

2017, mitte augustist 2017. Lisaks ei muuda 14.08.2017 töökoosolekul viibimise fakt seda, et

hageja väidetud tingimustega motivatsioonitasu kokkuleppe sõlmimine on tõendamata. Ka

vahemikus 01.08.–14.08.2017 ei olnud hageja esitanud kostjale läbirääkimiste käigus

ettepanekut muuta kirjaliku lepingu p 6.5 vastavaks väidetavale suulisele kokkuleppele.

73. Lisaks sellele, et hageja väidetud sisuga motivatsioonitasu kokkulepe ei ole tasu suuruse

osas tõendatud, on hageja esitanud vastukäivaid selgitusi ka tasu sissenõutavaks muutumise

aja kohta, mis kogumis hageja muude vastuoluliste väidetega annab alust asuda seisukohale,

et hageja nõue on põhjendamatu. Nimelt väitis hageja ühelt poolt, et HTga arutati vaid

lisatasu suurust ning tasu sissenõutavaks muutumise aeg jäi lahtiseks (ülal p 66.1.4), teisalt on

hageja väitnud, et lisatasu tuli välja maksta „objekti lõpus, kui kasutusluba oli saadud“

(samas). Hageja esitas ka kaks kasutusluba selle tõendamiseks, et tema 31.12.2021

kuupäevaga (kostjale esitatud 06.01.2022) motivatsioonitasu arve nr 115 ning 02.02.2023

arve nr 127 olid seotud just nende tööde lõppemisega. Esitatud tõendid ei kinnita aga hageja

väiteid, kuna üks kasutuslubadest on kuupäevast 11.06.2020 (dtl 2900), st väljastatud 1,5

aastat enne 31.12.2021 kuupäevaga arve esitamist. Kohus leiab, et MS vastuolulised ütlused

toetavad järeldust, et ainus poolte vahel kehtiv motivatsioonitasu kokkulepe on see, mis on

kirjalikus käsunduslepingus.

74. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita tõendid kogumis hageja väidet, et kostjaga sõlmitud

lepingu motivatsioonitasu p 6.5 ei kehti sõltumata pool kuud kestnud läbirääkimistest RTga,

vaid selle asemel kehtib suuline kokkulepe HTga. Viimast tõendavad üksnes MS ütlused,

mida HT eitab, ning mida ei toeta ükski kirjalik tõend kostjaga peetud läbirääkimiste kohta.

Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et tõendeid kogumis hinnates ei saa heita

kostjale ette, et ta ei taotlenud HT ja JP vande all ülekuulamist. Kostja esitas kirjalikud

tõendid läbirääkimiste käigu kohta, mis tõendavad, et kehtiva käsunduslepingu on sõlminud

hageja ja kostja seaduslikud esindajad, seega ei olnud kostjal täiendava tõendamise kohustust

osas, mis puudutas väidetavat suulist kokkulepet, kuna kostja oli kirjalike tõenditega

tõendanud, et selline väidetav kokkulepe ei ole igal juhul saanud lepingu osaks, kuna kirjalik

leping sisaldab poolte läbi räägitud motivatsioonitasu punkti p 6.5.

75. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt on leping sõlmitud pakkumuse

esitamise ja nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Isegi kui Margus Teder arutas käsunduslepingu sõlmimise eelselt HTga

motivatsioonitasu kokkulepet ning isegi kui seda saaks käsitada lepingueelsete

2-23-9751

läbirääkimistena VÕS § 14 tähenduses (jättes siinkohal kõrvale küsimuse HT volituste kohta),

ei ole tõendatud, et asjaomane lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe oleks kandunud

kirjalikku lepingusse. Kuna pooled otsustasid sõlmida kirjaliku lepingu ning kirjalik leping

loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on selle allkirjastanud (VÕS § 11 lg 2, 4), siis

käesoleval juhul lähtub ringkonnakohus sellest, et poolte tahe on väljendatud kirjalikus

käsunduslepingus, sest seda kinnitavad lepingu sõlmimise asjaolud (VÕS § 29 lg 1, lg 5).

76. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda ka poolte lepingu sõlmimisele järgnenud käitumine

mis tahes muude kokkulepete olemasolu. Isegi kui kostja kajastas oma käibemaksuarvestuses

motivatsioonitasu kohta esitatud arveid, ei tõenda see seda, et kostja pidas neid põhjendatuks.

Ka asjaolu, et kostja ei esitanud 31.12.2021 arvele, mis edastati talle 06.01.2022, vastuväiteid,

ei tõenda nõuete aktsepteerimist. Kostja ei ole ühtegi hageja motivatsioonitasu arvet tasunud

ega üldse hagejale motivatsioonitasu maksnud. Kuna hageja nõudis hagiavalduses

motivatsioonitasu 3000 eurot kuus tuginedes kostjale esitatud arvetele, siis ei puutu

käesolevasse menetlusse see, kas hagejal oleks olnud mingit alust nõuda täiendavat tasu

kirjaliku lepingu p 6.5 alusel. Selliseid nõudeid ei ole hageja käesolevas menetluses esitanud.

77. Kuna ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebusega selles osas, et hageja

väidetud motivatsioonitasu kokkulepe ei ole tõendatud, puudub menetlusökonoomia

seisukohast vajadus hinnata, kas HTl oli näivusvolitus või mitte. Samal põhjusel ei käsitle

ringkonnakohus kostja väidet, et HT käitumist võiks käsitada maaklerina tegutsemisena.

78. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja motivatsioonitasu kokku 144 000 eurot. Ringkonnakohus

teeb selles osas uue otsuse, millega jätab motivatsioonitasu nõude 144 000 eurot rahuldamata.

III

Põhitasult ja motivatsioonitasult arvestatud viivise küsimus

79. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse motivatsioonitasu väljamõistmise osas,

siis kuulub maakohtu otsus tühistamisele ka osas, milles motivatsioonitasult mõisteti välja

viivis 25 790,40 eurot ning tulevikku suunatud viivis lepingujärgses määras 0,05% välja

mõistetud põhinõudelt. Selles osas rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja teeb uue

otsuse, millega asjaomane viivisenõue jääb rahuldamata.

80. Mis puudutab apellatsioonkaebuse väiteid põhitasult viivise arvestamise kohta, siis selles

osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagi tuli rahuldada välja mõistetud põhitasult

138 800 eurot viivise väljamõistmise osas (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Maakohus arvestas

viivist lähtudes käsunduslepingu p-st 6.3, mille järgi oli kokkulepitud viivise määr 0,05%

päevas. Kuna kostja ei olnud vaidlustanud hageja hagi esitamise seisuga tehtud

viivisearvestuse (hagiavalduse p 23) õigsust, siis rahuldas maakohus viivisenõude 07.07.2023

seisuga kokku 66 012 euro ulatuses. Kostja ei ole ka ringkonnakohtus vaidlustanud

viivisenõude arvutust, mistõttu puudub ringkonnakohtu vajadus seda hinnata.

81. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et põhitasult viivise nõudmine on vastuolus hea

usu põhimõttega. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt

saab aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus

olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes

üksnes erandlikel asjaoludel (nt RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200, p 43; RKTKo 13.04.2013, 3-

2-1-43-13, p 15; RKTKo 15.01.2010, 3-2-1-132-09, p 12; RKTKo 17.06.2009, 3-2-1-70-09, p

15). Kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale,

2-23-9751

et käesoleval juhul on viivise nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja ei ole väitnud,

et hageja jättis talle mulje, et viivisenõudest on loobutud, vaid tugines üksnes sellele, et hageja

ei ole varem viivist nõudnud. Fakt on see, et kostja on jätnud põhitasu maksmata ning

lepingus oli kokku lepitud tasu maksmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus.

Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid erakorralisi asjaolusid, mis

muudaksid hageja viivisenõude hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

82. Kuna viivise vähendamise nõuet (VÕS § 113 lg 8) kostja esitanud ei ole ja kohus ei või

viivist alandada omal algatusel, vaid saab seda teha üksnes võlgniku taotlusel (vt nt RKTKo

10.10.2012, 3-2-1-82-12, p 18), siis puudub ringkonnakohtul käesolevas asjas alus viivise

vähendamiseks.

IV

Kohtueelse õigusabi kulu nõue on põhjendatud

83. Kuigi kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, ei ole kostja esitanud eraldi

vastuväiteid selle kohta, et maakohus rahuldas hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude

6978 eurot ja mõistis sellelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 (teine lause) ja TsMS § 367 alusel.

84. Kuna kostja ei ole esitanud mis tahes konkreetseid etteheiteid selle nõude rahuldamise

kohta ning ringkonnakohus lahendab asju apellatsioonkaebuse põhjal, siis piirdub

ringkonnakohus hindamisega, kas hagejal oli põhimõtteliselt õigus sel alusel nõuet esitada

ning kas nõue sai olla põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude

väljamõistmise nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3. Kuna ka ringkonnakohus

leiab, et hageja nõutud põhitasu ja sellega seonduva viivise osas on maakohtu otsus seaduslik

ja põhjendatud, siis tuleb lugeda põhjendatuks ka kohtueelsete õigusabikulude nõude

rahuldamine. Ringkonnakohtul ei ole alust seda omal algatusel vähendada, kuna kostja ei ole

apellatsioonkaebuses selle nõude rahuldamisele täpsemaid vastuväiteid esitanud. Seega jääb

maakohtu otsus 6978 euro väljamõistmise ja sellega seonduva viivise väljamõistmise osas

muutmata.

85. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab

maakohtu otsuse motivatsioonitasu 144 000 eurot ning sellega seonduva viivise 25 790,40

eurot ja tulevikku suunatud viivise väljamõistmise osas. Selles osas jääb hagi rahuldamata.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. See tähendab, et hagi on rahuldatud kokku 211

790 euro ulatuses (=138 800+66 012+6978).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

86. Kuna tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud otsusele esitatud

apellatsioonkaebusega, siis ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi. See nähakse ette

lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5, vt nt RKTKo 23.05.2012, 3-2-1-55-12, p 14).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt