2-24-112159/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-112159

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

469,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 21.06.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja LHV Pank ja kostja vahel 28.04.2021 sõlmitud

krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlgnevus 299,95 eurot, intress 26,24 eurot,

võlamenetlustasu 15 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis

35,30 eurot;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks täiendav viivis 21% aastas arvestatuna 299,95 eurolt

alates 21.06.2024 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

2.1. LHV Pank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 28.04.2021 krediitkaardi lepingu, mille

alusel võimaldas pank kostjal kasutada pangakaarti kui elektroonilist maksevahendit kindla

krediidilimiidi (300 eurot) ulatuses ning kostja kohustus pangale tagastama kasutatud krediidi

summa ja tasuma kasutatud krediidilimiidi eest pangale intressi. Intressimäär oli kokku

lepitud 21% aastas ja päevas 0,05%. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 30,18%. Kostja

digiallkirjastas lepingu ning leping ja dokumendid olid kättesaadavad e-teeninduses.

Pooled on krediitkaardi lepingu kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma kasutatud

krediidilimiidi eest intressi ja punkti 5.8 järgi kasutatud krediidilimiidilt arvestatud intress

kuulub tasumisele igakuiselt intressi arvestamise aluseks olevale kuule järgneva kuu

maksepäeval ehk kümnendal kuupäeval. Lepingute punkti 5.10 järgi debiteerib pank intressi

ja lepingu alusel kliendi poolt pangale tasumisele kuuluvad tasud kliendi kontolt ilma kliendi

täiendavate korraldusteta. Klient on kohustatud tagama, et maksepäeval oleks kontol intressi

ja hinnakirjas kehtestatud tasude debiteerimiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid (eurodes).

Kostja on kasutanud krediitkaardi krediidilimiiti ning alates 08.12.2021 ei ole kostja

krediitkaardile tagasimakseid teinud. Seega alates 28.04.2021 kuni 26.03.2023 on kostja

kasutanud kuld-krediitkaardi krediidilimiiti summas 299,95 eurot.

2.2. Krediidiandja on saatnud kostjale korduvaid meeldetuletusi võlgnevuse tasumise osas

15.08.2023 ja 21.08.2023 ja 06.10.2023, kuid kostja jättis intressid, viivised ja krediidi

summad tasumata. Krediidiandja saatis 13.11.2023 kostjale krediitkaardi lepingute

ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

Krediidiandja märkis, et võlgnevus tuleb tasuda hiljemalt 27.11.2023, vastasel juhul ütleb

krediidiandja lepingu erakorraliselt üles. Kostja võlgnevust ei tasunud ja leping loeti üles

öelduks 28.11.2023. Kõik teated on edastatud kostja enda poolt esitatud e-postile xxx.

2.3. LHV Finance AS on 13.09.2023 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõuded

koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Teated nõude

loovutamisest on kostjale saadetud 03.10.2023. Hageja on teavitanud kostjat nõude

loovutamisest koheselt 28.12.2023, see on saadetud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile

xxx.

2.4. Hageja nõuab põhinõudelt, s.o 299,95 eurolt, viivist intressimääraga võrdses määras

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (29.11.2023) kuni võla tasumiseni.

2.5. Hinnakirja järgi on võlamenetlustasu 5 eurot. Laenuandja saatis kostjale võlgnevuse

meeldetuletuse kirju 15.08.2023 ja 21.08.2023 ja 06.10.2023. Seetõttu on lisandunud

võlgnevusele meeldetuletuskirjade eest 15 eurot.

Hageja nõuab VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot ning

selgitab nende kujunemist: 29.12.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot,

23.01.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.02.2024 a kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise

ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel,

võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.6. Hageja on esitanud, algsest nõudest loobumata, ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude

ümberarvestuse. Hageja märgib, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 719,95 eurot ning

on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 420 eurot (hagi lisa 4). Juhul, kui kohus

leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal

tagastada lepingute alusel saadud summa 299,95 eurot (719,95-420). Ümberarvestuse

kohaselt tuli krediit tagastada hiljemalt 27.11.2023. a, ehk lõpptähtpäev on saabunud. Hageja

nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 299,95 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS §

113 lg 1 lause 1 kohaselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ning teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostjale

on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks

loetud 18.08.2024. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on saadetud ka kohtule teadaolevale

kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva

arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja

seisukohtade esitamiseks, märkides, et kohus teeb seejärel otsuse.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

4.2. Hageja on kohtule esitanud venekeelse krediitkaardi lepingu (dtl 35), millel on

28.04.2021 antud kostja digiallkiri. Digiallkirja konteineris on leping (milles vene keeles on

krediitkaardi tüübiks märgitud kodune Alexela krediitkaart), Alexela krediitkaardi

lepingutingimused, eraisiku taotlus krediitkaardi saamiseks 1055240 ja Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht (eesti keeles). Kohus täitis selgitamiskohustust, nõudis hagejalt

lepingu tõlke esitamist ning andis lõpptähtaja menetlusdokumentide esitamiseks (dtl 197).

Hageja esitas tõlked (dtl 204): lepingu ja LHV Partner krediitkaardi lepingu tingimused

(kehtivad alates 10.05.2012). Võrreldes tõlkeid hageja esitatud venekeelsete

lepingudokumentidega, on selge, et tegemist ei ole lepingudokumentide tõlkega (tõlgetes ei

ole samu lahtreid ega andmeid, jutt käib mitte Alexela krediitkaardist, vaid Parterkaardist).

Sellest tulenevalt keeldub kohus tõlgete kui tõendite vastu võtmisest ja tagastab need kui

asjakohatud.

Sõltumata sellest, et lepingudokumendid (peale tarbijakrediidi teabelehe) on kohtule esitatud

üksnes venekeelsena, saab kohus tuvastada, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks,

andes digiallkirja lepingudokumentidele. Kohus saab arvestada lepingu sisu tõendina

eestikeelset tarbijakrediidi teabelehte. Selles on märgitud krediidiandjaks AS LHV pank,

krediidi liigiks krediitkaart, krediidi ülempiiriks 300 eurot.

Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole lepingu vorminõude osas esile toonud, kas ja

millisel viisil lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati viivitamatult peale

lepingu sõlmimist. Hageja vastas kohtule ühe lausega, et Leping ja dokumendid olid

kättesaadavad e-teeninduses. Hageja ei ole menetlusdokumentides selgitanud, kelle

iseteenindusest käib jutt ega seda iseteenindust kuidagi ka muul viisil spetsifitseerinud.

4.3. Laenu kasutusse võtmise kohta on hageja esitanud järgmise väite: Kostja on kasutanud

krediitkaardi krediidilimiiti ning alates 08.12.2021 ei ole kostja krediitkaardile

tagasimakseid teinud. Seega alates 28.04.2021 kuni 26.03.2023 on kostja kasutanud kuld-

krediitkaardi krediidilimiiti summa 299,95 eurot (lisa 4). Käesoleval juhul kostja sai lepingu

alusel krediiti kokku summas 719,95 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 420,00 eurot (hagi lisa 4).

Hagi lisa 4 on konto väljavõte 28.04.2021-28.11.2023 (dtl 63), milles on märgitud kostja nimi

ja krediidikonto number EE657700779900783596. Väljavõttes on kuupäevaliselt

märgitud tehingud (miinus- ja plusskanded ning ülekannete selgitused) ja summad. Tõendis

kajastatu haakub hageja väitega, et kostja sai krediiti kokku 719,95 eurot. Tõendist nähtub, et

kostja on teinud ülekandeid enda pangakontolt EE637700771003199933 krediidikontole

kokku 420 eurot, järgmiselt:

23.05.2021 100 eurot selgitusega Laenu tagasimakse

23.05.2021 20 eurot selgitusega Laenu tagasimakse

27.11.2021 50 eurot selgitusega Credit repayment

07.12.2021 250 eurot selgitusega Credit repayment.

5. Krediidi kulukuse määr

Hageja toob välja, et lepingus oli krediidi kulukuse määr 30,18% ning selle arvutamise

aluseks olevate asjaolude osas taasesitab hagis üksnes tarbijakrediidi teabelehe järgmised

andmed: „Arvutamiseks kasutatud andmed: krediidisumma, intressimäär ja krediitkaardi

kuutasu. kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ja tagastatakse 12 kuu

jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena“. Seega ei ole hageja hagis välja toonud

konkreetseid arvestamise aluseks olevaid määrasid ja tasusid.

Hageja väidetud, lepingusse märgitud krediidi kulukuse määr jäi sel ajal kehtinud

maksimaalse määra (60,27%) piiresse.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine eeldab seega a) nõutud teabe kogumist ja

kontrollimist ning b) selle põhjal hinnangu andmist. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Eeltoodud selgitused on kohus hagejale esitanud ka menetlusse võtmise määruses, seega pidi

hageja aru saama, millised asjaolud ta vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta

peab kohtu ette tooma.

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused: Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks sai krediidiandja andmeid kliendilt

endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti

arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Klient esitab krediiditaotlusega

järgmised andmed: eesnimi; perekonnanimi; dokumendi nr; e-post; telefon; haridustase;

perekonnaseis; ülalpeetavad; tegevusala; sissetulekud; kohustused ja soovitud

krediidisumma. Kostja läbi krediidiandja infotehnoloogilise lahenduse 18.04.2021 esitanud

krediidiandjale väikelaenu taotluse, mis on registreeritud numbriga 1055240. Krediidiandja

on kliendi sissetulekuid ja kohustusi kontrollinud laenusaaja poolt esitatud pangakonto

väljavõtte alusel (lisa 3). Kontrollid on teostatud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu

perioodi osas. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja

krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse

esitamisel. Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu.

Mis andmed kostja laenutaotluses esitas, mis andmed krediidiandja kostja konto väljavõttelt

tuvastas, seda hageja hagis ega hilisemates vastustes kohtule välja toonud ei ole. Seega ei ole

hageja sisuliselt kuidagi esile toonud, mis andmed kostja kohta koguti.

Hageja väidetes viidatud, lepingudokumentide hulgas olnud laenutaotlus on kohtule esitatud

venekeelsena. Kuigi kohus nõudis hagejalt lepingudokumentide eesti keeles esitamist, hageja

lepingudokumentide hulgas olnud laenutaotluse tõlget kohtule ei esitanud.

Hageja ei ole seega esile toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks teha järelduse, et

krediidiandja täitis vastustundliku laenamise kohustust.

7. Hageja nõuded

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne

kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid

tasusid. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne

intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Nõude

aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, millest tulenevalt tuleb

kõik kostja poolt tasutu (sh igakuised haldustasud, intressid) arvestada kasutusse võetud

krediidisumma katteks.

Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 alusel nõude ümberarvestuse. Kohus tuvastas, et kostja sai

lepingu alusel krediiti kokku 719,95 eurot ning on teinud kohtuotsuse punktis 4.3. nimetatud

kuupäevadel ja summades tagasimakseid kokku 420 eurot.

Hageja väidab, et ümberarvestuse kohaselt tuleks kostjal tagastada 299,95 eurot (719,95-420).

Kohus selgitas hagejale (dtl 197), et hageja väitel tuli lepingu järgi maksta intressi (mida

hageja väitel pidi krediidiandja debiteerima iga kuu 10ndal kuupäeval) ning hageja ei ole ka

väitnud, et kostjal oleks intressimaksed tasumata terve lepingu kehtivuse perioodi jooksul.

17.09.2024 ümberarvestuses ei ole aga hageja välja toodud, kui palju krediidiandja

debiteerinud intresside ja muude tasude katteks. Kohus palus hagejal tuleb välja tuua, palju

kostja poolt on tasutud intressideks ja muudeks lepingutasudeks. Hageja vastas, et hageja on

esitanud intressiarvestuse hagiavalduse lisana 10. Muid lepingutasusid kostja tasunud ei ole.

Hagi lisa 10 on intressiarvestus perioodi 01.07.2023 kuni 30.11.2023 kohta ning intressi on

selles tabelis arvestatud hageja väidetud põhivõla jäägilt, 299,95 eurolt. Leping sõlmiti hageja

väitel 28.04.2021, seega ei kajasta antud tabel kuidagi seda, kas ja kui palju on intresse

arvestatud ja tasutud perioodil 28.04.2021 kuni 30.06.2023. Hageja on hagis ise selgitanud, et

krediitkaardi lepingu punkti 5.10 järgi debiteerib pank intressikliendi kontolt ilma kliendi

täiendavate korraldusteta.

Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, kui palju debiteeriti kostja pangakontolt

perioodil 28.04.2021 kuni 30.06.2023 intresse. Kostja tegi krediidikontole oma pangakontolt

neli ülekannet mais, novembris ja detsembris 2021. Intresse pidi aga pank ise debiteerima ja

igakuiselt. Kohus on seega seisukohal, et krediidikonto väljavõte kajastab vaid krediidi

põhiosa katteks kostja poolt tehtud ülekandeid, mitte igakuist intresside debiteerimist (mida

kajastaks ilmselt kostja pangakonto väljavõte, mida aga kohtule esitatud ei ole (kohtule on

esitatud kostja pangakonto väljavõte lepingu sõlmimise eelse perioodi kohta).

Hageja ei ole ka esile toonud lepingu üles ütlemise asjaolude juures, milliste maksetega

(maksete kuupäevad, summad) kostja millal viivitusse jäi.

Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole esile toonud kõiki kostja tagasimakseid ning

seetõttu ei vasta hageja esitatud nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 nõuetele. Ning sellest

tulenevalt on täitmata VÕS § 4034 lg 7 kohased eeldused hageja nõude rahuldamiseks.

Kohus märgib täiendavalt, et maksekäsu kiirmenetluses on hageja esitanud põhivõla summana

307.95 eurot. Seega on hageja ka menetluse vältel esitanud erinevaid andmeid põhivõla

summa kohta. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13,

p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.

Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla ja intressi nõuded, jäävad rahuldamata ka

põhivõlalt arvestatud viivise ning põhivõla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

8. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

8.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

8.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/