3-22-1352/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1352

Haldusasi

Kaljula Arenduse OÜ kaebus Kiili Vallavalitsuse

17.05.2022 korralduse nr 218 tühistamiseks ja Kiili

valla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Kaljula Arenduse OÜ, esindaja Maiga Liiv

Vastustaja Kiili vald, esindaja Tarko Tuisk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kiili valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kiili valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

21.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1352 muutmata.

2. Mõista Kiili vallalt Kaljula Arenduse OÜ apellatsioonimenetluse kulude katteks

välja 1620 eurot (käibemaksuta). Muud menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 19.02.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-22-1352

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiili Vallavolikogu kehtestas 12.09.2006 otsusega nr 52 Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju

tee maaüksuste detailplaneeringu (Kaljula DP), mis nägi ette 16 elamumaa, kahe

transpordimaa, ühe tootmismaa ja kolme sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi moodustamise.

Kruntidele määrati hoonestuse maksimaalne korruselisus, täisehitusprotsent ja lubatav

hoonete arv.

2. Kaljula Arenduse OÜ esitas Kiili Vallavalitsusele 07.04.2021 taotluse algatada

detailplaneering eesmärgiga muuta ja täpsustada Kaljula DP-s määratud ehitusõigust ning

maa kasutamise sihtotstarbeid, täpsemalt muuta olemasoleva seitsme üksikelamu krundi ja

kaheksa paariselamu krundi ehitisealust pindala ning täpsustada nende arhitektuurseid

tingimusi, samuti jagada Kaljula tee 14 (sihtotstarve tootmismaa) ja Kaljula tee 16

(sihtotstarve üldkasutatav maa) kinnistud üheks loodusliku haljasalamaa, üheks transpordimaa

ja kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning muuta Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarve

üldkasutatavast maast elamumaaks. Taotlusele oli lisatud AKOS Arhitektuuribüroo OÜ

07.04.2021 töö nr 21836 „Kaljula elamuala detailplaneering“.

Taotluse ja selle lisade kohaselt on enamus Kaljula DP-s ettenähtud elamuid valmis ehitatud

või ehitamisel. Olemasolevatele 23 elamuühikule lisanduks kolm. Ehitusõiguse võiks määrata

selliselt, et krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9 m ja ühe

abihoone kõrgusega 4,5 m ning krundi suurim ehitusalune pind on 300 m2. Kaljula DP-s

kavandati veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamiseks keskmisest suuremas mahus

üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistuid (25,1% planeeringualast). Nüüdseks on

planeeringualal välja arendatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu on kadunud vajadus

nii suures mahus tootmis- ja üldkasutatavate maade järele. Teed ja tehnovõrgud, sh

lisanduvaid elamukrunte teenindavad tehnovõrgud, on planeeringualal juba välja ehitatud ja

kasutuses. Muutunud on maaparandussüsteemide eesvoolude kaitsevööndi suurust

reguleerivad õigusaktid, mistõttu on vähenenud Sausti peakraavi kaitsevöönd ja ehitised on

võimalik rajada kraavile lähemale. Kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26

kehtestatud Kiili valla üldplaneeringuga jääks üldkasutatavaks maaks vähemalt 15%

planeeringualast. Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnisasjade täpsem kasutus on Kaljula DP-s

määratlemata. Kavas on moodustada eraldiseisev üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu,

mis heakorrastatakse ja rajatakse piirkonda naaberaladega ühendav jalgrada. Planeeringualale

on tagatud juurdepääs avalikult teelt (Sausti-Kiili maanteelt mööda Küttimi teed ja

planeeringuala läbivat Kaljula teed), kuid Kaljula DP-s on reguleerimata transpordimaade

omandi ja kasutuse küsimused. Ettepaneku tegemisel on arvestatud Kiili valla huviga määrata

transpordimaa sihtotstarbega Kaljula tee T2 ja Kaljula tee T3 kinnisasjad avalikuks

kasutamiseks. Planeeringualale jäävad üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega

kinnistud võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele või piirkonna elanike asutatud

mittetulundusühingule.

3. Kaljula Arenduse OÜ ja Kiili Vallavalitsus allkirjastasid 25.05.2021 halduslepingu nr 8-

15/80-21 detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks ja

rahastamiseks ning detailplaneeringu kohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatiste

väljaehitamiseks. Halduslepinguga võttis Kaljula Arenduse OÜ kohustuse kanda kõik

detailplaneeringu väljatöötamisega seotud kulud. Halduslepingu kohaselt algatatakse

detailplaneering tingimusel, et huvitatud isik võtab kohustuse ehitada oma kulul välja

detailplaneeringuga kavandatud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja tehnorajatised.

Huvitatud isik peab tagama planeeringualalt tasuta juurdepääsu avalikult kasutatavale teele.

2(11)

3-22-1352

Halduslepingu sõlmimine ja täitmine on detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise

eeldus. Elamukruntidele ei anta ehituslubasid enne tehnilise taristu väljaehitamist.

Halduslepingu p 10.2 kohaselt jõustub leping detailplaneeringu algatamise korralduse

jõustumisest.

4. Pärast halduslepingu allkirjastamist teatas Kiili Vallavalitsus Kaljula Arenduse OÜ-le, et

soovib Kaljula tee T2, Kaljula tee T3 ja Kalju tee kinnistute tasuta võõrandamist Kiili vallale

enne detailplaneeringu algatamist. Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid uut halduslepingut ei

allkirjastatud.

5. Kiili Vallavalitsus jättis 17.05.2022 korraldusega nr 218 detailplaneeringu koostamise

algatamata, viidates planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p-le 2. Korraldusele lisatud

seletuskirja kohaselt on keeldumise aluseks PlanS § 128 lg 2 p 3.

Seletuskirja kohaselt puudub detailplaneeringu vastuolu Kiili valla üldplaneeringuga, kuid

Kaljula DP on suures osas realiseeritud (sh on 15 elamut valmis ehitatud) ja taotlejal puudub

õigustatud huvi selle olukorra muutmiseks. Piirkonna elanikud arvestavad kehtiva Kaljula

DP-ga ja neil on õiguspärane ootus selle elluviimisele. Kaljula DP alale jäävate elamute

omanikud on pöördunud valla poole murega, et elamute ehitamisega on ära kasutatud kogu

detailplaneeringus lubatud ehitisealune pind, mistõttu ei ole võimalik rajada abihooneid, kuid

alla 20 m2 suuruseid abihooneid võib tegelikult ehitada ka Kaljula DP alusel.

Alates 2021. a aprillist on peetud taotlejaga läbirääkimisi PlanS § 131 kohase halduslepingu

sõlmimiseks, et leppida kokku transpordimaade võõrandamise tingimustes, kuid kokkulepet ei

ole saavutatud. See, et avalikule teele juurdepääsu küsimus on lahendamata, on oluline

argument, mille tõttu keelduda detailplaneeringu algatamisest (PlanS § 126 lg 1 p-d 4, 17 ja

20 ning lg 2).

Taotleja ettepanek ei vasta kvaliteetse ruumiloome nõuetele (vt võrkdiagramm). Taotletavas

detailplaneeringus ületavad negatiivsed mõjud positiivseid. Elamumaade kasv rohealade

arvelt, eesmärgiga tõsta elanike arvukust, ei ole põhjendatud, sest n-ö tühjalt seisev vaba maa

on rohe- ja puhkealana väärtus neile, kes seal elavad. Juba kehtestatud ja menetletavate

detailplaneeringute elluviimine võib viia valla finantsraskustesse. Kaks kavandatud elamumaa

sihtotstarbega krunti (pos 16 ja 17) asuvad kõrgepingeliini mõjualas. Selliste elamumaade

moodustamine põhjustab põhjendamatult palju piiranguid ja üleliigseid tingimusi tulevasele

maaomanikule täisväärtusliku elukeskkonna loomisel ja kasutamisel ning võib põhjustada

tulevase elamumaa omaniku organismile otsest biofüüsikalist mõju. Üks kavandatud

elamumaa sihtotstarbega krunt (pos 18) asub Sausti peakraavi mõjualas. Sausti peakraavi

kaudu toimub Kiili valla loodeosast liigvee ärajuhtimine Vääna jõkke. Soovitav ei ole

moodustada nimetatud asukohta elamumaa kinnistut ja vähendada Sausti peakraavi

ehituskeeluvööndit.

6. Kaljula Arenduse OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 218

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja 07.04.2021 ettepaneku üle

30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Korraldus nr 218 on vastuoluline. Korralduses ja seletuskirjas on viidatud erinevatele

keeldumise alustele. Vastustaja möönab, et kaebaja taotletud detailplaneeringu lahendus oleks

kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga, mis kajastab samuti ühiskondlikku kokkulepet.

Seletuskirjas esitatud sündmuste kronoloogia on moonutatud, sh on sellest välja jäetud

vastustaja nõue kolme kaebajale kuuluva transpordimaa kinnistu tasuta võõrandamiseks

vallale detailplaneeringu algatamise eeltingimusena.

3(11)

3-22-1352

Korraldus on kaalutlusvigadega. Vastustaja on taandanud avaliku huvi üksnes Kaljula DP alal

asuvate kinnistute omanike soovile rajada olemasolevale hoonele lisaks kuni 20 m2

ehitisealuse pinnaga abihooneid, kuid ei ole välja selgitanud, kas elanikel võiks olla huvi

suuremate abihoonete rajamise vastu. Välja ei ole toodud selget avalikku huvi, mis tingimata

välistaks kaebaja taotletud detailplaneeringu algatamise või kehtestamise. Kaalutud pole

avalikku huvi, mis toetaks kaebaja taotluse rahuldamist. Sellises olukorras tuleks algatada

detailplaneeringu koostamine, et koostöös avalikkusega välja selgitada planeeringualale

sobivaim lahendus. Vastustaja pole arvestanud, et 25.05.2021 sõlmitud halduslepingu

kohaselt kohustub kaebaja oma kulul rajama kavandatavale üldkasutatava maa krundile

heakorrastatud pargiala, mis on avalikes huvides. Väär on vastustaja seisukoht, et

detailplaneeringu algatamisest tuleb keelduda, kuniks ei ole lahendatud avalikule teele

juurdepääsu küsimust. Selle saab lahendada ka detailplaneeringu koostamise käigus (PlanS §

126 lg 1 p 4). PlanS § 131 lg-s 3 sätestatud vastustaja kohustus tagada, et planeeringualalt

oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ei tähenda, et juurdepääsuks vajalikud kinnistud

peaks olema enne detailplaneeringu algatamist vastustaja omandis. Vastustaja delegeeris oma

kohustuse kaebajale ning kaebaja nägi detailplaneeringu algatamise ettepaneku seletuskirjas

ette planeeringualale jäävate transpordimaa sihtotstarbega kinnistute tasuta võõrandamise

vastustajale. Põhjendus, et detailplaneeringu algatamisest tuleb keelduda elektriliini läheduse

tõttu, ei ole asjakohane. Kaebaja planeeringulahenduse kohaselt ulatub elamukruntidele pos-

ga 16 ja 17 elektriliini 25 m laiune kaitsevöönd, kuid mitte liin ise, sh jääb ehitusala

kaitsevööndist väljapoole. Sama liini kaitsevööndisse on juba esitatud mitmeid elamuid. Ka

Sausti peakraavi ehituskeeluvöönd ei ole alus keelduda detailplaneeringu algatamisest, sest

kruntide ehitusala ei asu kraavi kaitsevööndis (vt looduskaitseseaduse § 38 lg 1, veeseaduse §

118 lg 2 p 3, maaeluministri 10.12.2018 määruse nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3).

Korraldus on oluliste põhjendamispuudustega, sh ei ole võimalik kontrollida kvaliteetse

ruumiloome võrkdiagrammi koostamise aluseks olevate andmete õigsust ja võimalikku

koormust vastustaja eelarvele. Põhjendusi ei ole täiendatud ka pärast kaebaja ärakuulamist.

Vastustaja viivitas kaebaja taotluse lahendamisega enam kui aasta, kuigi otsus tulnud teha 30

või mõjuval põhjusel 90 päeva jooksul (PlanS § 128 lg 4). Vastustaja on asunud kaebajat

õigusvastaselt survestama transpordimaade tasuta võõrandamiseks, et vältida nende

omandamise menetlust kooskõlas kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega.

Vastustaja laiendas omaalgatuslikult planeeringuala, hõlmates sinna ka 1860 m2 suuruse

Kaljula tee T1 kinnistu, mille kohta kehtib Kiili Vallavolikogu 13.08.2002 otsusega nr 37

kehtestatud detailplaneering. Kaebajat ei ole koheldud võrdselt teiste isikutega. Vastustaja on

tegutsenud vastuoluliselt ja sõnamurdlikult.

PlanS § 128 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldused detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks

ei ole täidetud. Kaebaja pole keeldunud teede ja tehnorajatiste rajamisega seonduvate kulude

kandmisest, mida tõendab sõlmitud haldusleping. Pealegi on Kaljula DP alal teed koos

tänavavalgustusega juba välja ehitatud ning rajatud on ka tehnorajatised, v.a elektrivõrgu

liitumispunktid uutele kruntidele, kuid nendega seoses ei teki vastustajale kulusid. Puudub

ülekaalukas avalik huvi, mis välistaks detailplaneeringu algatamise. Puuduvad andmed

avalikkuse vastuseisu kohta. Piisav pole paljasõnaline viide elanike õigustatud ootusele

Kaljula DP elluviimiseks, sest 2006. a-st alates on olukord muutunud, sh kehtestati 2013. a-l

Kiili valla uus üldplaneering ning kaebaja pakutud planeeringulahendus on sellega kooskõlas.

7. Kiili vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes korralduse nr 218 põhjenduste juurde.

4(11)

3-22-1352

Peamine keeldumise põhjus oli see, et põhjendatud pole muuta üldkasutatava maa

sihtotstarvet elamumaaks. Kohalikel elanikel on õigustatud ootus, et ellu viiakse Kaljula DP.

Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et ta saab ehitusõiguse üldkasutatava maa

sihtotstarbega kinnistutele. Kaebaja väited vastustaja sõnamurdlikkusest on alusetud.

Vallavalitsus kui kollegiaalorgan võib otsustada teisiti kui kaebajaga läbirääkimisi pidanud

ametnik.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.10.2022 otsusega kaebuse, tühistas korralduse nr 218

ja kohustas vastustajat otsustama uuesti kaebaja 07.04.2021 ettepaneku kohase

detailplaneeringu koostamise algatamise üle 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Halduskohus mõistis vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 2860 eurot ning

jättis vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Korralduses nr 218 tugines vastustaja PlanS § 128 lg 2 p-le 2, kuid seletuskirjas PlanS § 128

lg 2 p-le 3. Korralduses nr 218 oleks pidanud märkima mõlemad õiguslikud alused, kuid see

viga üksinda ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58).

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist,

kuid ta on õigustatud nõudma, et haldusorgan kaaluks õiglaselt erinevaid õiguslikke hüvesid.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ettepanek uute kruntide moodustamiseks (eskiislahenduse

pos 16–18) on kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga. Olemasolevate kruntide puhul

(eskiislahenduse pos 01–15) suurendatakse ehitisealust pinda kuni 300 m2-ni, mis pole samuti

Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus.

Kaljula tee seitsme kinnisasja omanikud on pöördunud Kiili valla poole sooviga rajada

paarismajade juurde abihooneid. Õige on kaebaja viide, et 30.11.2020 kirjas pidas vastustaja

võimalikuks lahendada see probleem detailplaneeringu algatamise (muutmise) kaudu.

Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.4 (lk 13) leidis vastustaja, et alla 20 m2 hooneid võib

planeeringualale ehitada, olenemata Kaljula DP-s määratud hoonete arvust jm tingimustest,

kuid ei võtnud seisukohta suuremate kui 20 m2 abihoonete rajamise võimalikkuse kohta.

Detailplaneeringu positiivsed ja negatiivsed mõjud on kajastatud seletuskirja p-s 9.2, kuid seal

ei ole hinnatud, kas kohalike elanike heaolu väheneb määral, et kaebaja taotletud

detailplaneeringu realiseerimine (sh kolme elamumaa kinnistu rajamine) on võimatu.

Vastustaja on välja toonud, et elamumaade kasv rohealade arvelt ei ole põhjendatud, sest

vabad rohe- ja puhkealad on väärtuseks kohalikele elanikele ja olemasolevate ja

planeeritavate detailplaneeringute elluviimine võib viia kohaliku omavalitsuse

finantsraskustesse (seletuskirja p 9.3). Samas ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajale selliseid

asjaolusid menetluse käigus ette heitnud.

Asja materjalide hulgas on 25.05.2021 haldusleping nr 8-15/80-21 (ei nähtu, kas see on ka

allkirjastatud) detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise tingimuste kohta. Pärast

läbirääkimisi leidis vastustaja esindaja 18.06.2021, et arendajal tuleb teealused kinnistud

tasuta ja tingimusteta üle anda. Kaebaja nõustus seda tegema pärast detailplaneeringu

kehtestamist ja vaidlustamistähtaja möödumist. Vastustaja edastas 19.07.2021 kaebajale

detailplaneeringu algatamise dokumendid, sh detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu.

Seejärel selgitas valla esindaja, et tagamata on juurdepääsuteed ning tegi ettepaneku

saavutada selles kokkulepe. Vastustaja pidas 04.02.2022 seisukohas võimalikuks jätkata

detailplaneeringu algatamise menetlusega, kuid edastas 12.04.2022 kaebajale arvamuse

avaldamiseks detailplaneeringu algatamisest keeldumise korralduse eelnõu. Kaebaja palus

19.04.2022 kirjas algatada detailplaneeringu menetlus, tulenevalt 25.05.2021 sõlmitud

halduslepingus nr 8-15/80-21 kokkulepitud tingimustest ja 19.07.2021 edastatud

5(11)

3-22-1352

detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõust. Samas kirjas tõi kaebaja välja, et vastustajal

ei ole õigust nõuda täiendavate läbirääkimiste objektiks olevate transpordimaa kinnistute

tasuta võõrandamist Kiili vallale. Korralduse nr 218 seletuskirja lk-l 21 on vastustaja leidnud,

et kohalikul omavalitsusel on võimalik juurdepääsutee küsimus lahendada läbirääkimiste

vormis enne detailplaneeringu algatamist ning kui avalikule teele juurdepääsu küsimus on

lahendamata, siis on see oluliseks argumendiks, mille alusel võib keelduda detailplaneeringu

algatamisest.

Eespool toodud kirjavahetusest ja tõenditest nähtub, et vastustajal ei olnud õiguslikke või

faktilisi takistusi detailplaneeringu algatamiseks, mh korralduse nr 218 seletuskirjas toodud

põhjustel. Vaidlust tekitas üksnes asjaolu, et kaebaja ei olnud nõus võõrandama vastustajale

kinnistuid, mille kaudu pääseb avalikule teele, enne detailplaneeringu kehtestamist. Õige on

vastustaja viide, et PlanS § 126 lg 1 p-dest 4, 17 ja 20 ning § 126 lg-st 2 tulenevalt

lahendatakse detailplaneeringuga avalikule teele juurdepääsu küsimus, kuid see ei pea

toimuma enne detailplaneeringu algatamist. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et

avalikule teele juurdepääsu rajamine on võimalik ning kaebaja on nõus asjaomased teede

alused kinnistud vallale tasuta üle andma. PlanS § 126 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 tuleneb, et

koostatavas detailplaneeringus tuleb määrata detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimalik asukoht, samuti otsustada servituutide vajadus jms küsimused.

Sellega tekib kindlus, et detailplaneering on realiseeritav. Siinsel juhul ei ole kaebaja

keeldunud oma kohustuste täitmisest, mistõttu ei kohaldu PlanS § 128 lg 2 p 2. Õigusaktidega

ei ole paika pandud, millises detailplaneeringu menetlemise etapis on kaebaja kohustatud teed

vallale võõrandama. Kuigi kaebaja ei olnud nõus teede aluseid kinnistuid vallale tasuta üle

andma enne detailplaneeringu kehtestamist, ei saanud jätta sellel põhjusel detailplaneeringut

algatamata.

Ainuüksi eeltoodud põhjustel on vaidlustatud korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada,

mistõttu pole vaja hinnata muid kaebuses toodud väiteid.

9. Tallinna Halduskohus parandas 31.10.2022 määrusega HKMS § 156 lg 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 447 lg 2 alusel ilmse arvutusvea ning asendas kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 2 vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa 2860

eurot summaga 2840 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Kiili vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus kohaldas valesti PlanS § 128 lg 2 p-i 2. Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt

põhjendatud. Olulised asjaolud on jäänud hindamata. Vastustaja keeldus detailplaneeringu

algatamisest, sest ei pea õigeks muuta Kaljula tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute

sihtotstarvet üldkasutatavast maast elamumaaks. Kiili vald ja kaebaja ei ole sõlminud

halduslepingut nr 8-15/80-21 detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise tingimuste kohta.

On tavapärane, et vallavalitsus kollegiaalse organina otsustab teisiti, võrreldes kaebajaga

läbirääkimise pidanud ametnikuga. Halduskohtu otsusest ei selgu, et kuidas oleks õige

teostada planeerimisdiskretsiooni kollegiaalorgani tasandil. Kaljula tee ja lähipiirkonna

elanikel on õiguspärane ootus, et ellu viiakse kehtiv detailplaneering (vt ka PlanS § 8;

Riigikohtu 02.12.2019 otsus nr 3-17-1909, p 21). Pole põhjendatud, et õiguspäraselt

kehtestatud detailplaneeringu alusel kindlaksmääratud maakasutus muudetakse

intensiivsemaks üldkasutatava maa arvelt. Kaebaja majanduslikke huve ei ole jäetud

tähelepanuta, vaid neid on nõuetekohaselt kaalutud. Juurdepääsuteede aluseks olevate

6(11)

3-22-1352

kinnistute üleandmise küsimus ei olnud eraldiseisvalt detailplaneeringu algatamisest

keeldumise alus.

11. Kaljula Arenduse OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde.

Halduskohus ei jätnud vastustaja seisukohti tähelepanuta. Taotletud detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks ei ole üldkasutatava maa sihtotstarbega Kaljula tee 5 kinnistu

sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Kaebaja esitatud planeeringulahenduse kohaselt säilib

Kaljula tee 5 kinnistu senine sihtotstarve. Planeeringu koostamise üheks eesmärgiks on

Kaljula tee 14 (sihtotstarve üldkasutatav maa) ja Kaljula tee 16 (sihtotstarve tootmismaa)

kinnistute jagamine üheks looduslikuks haljasalamaa krundiks, üheks transpordimaa krundiks

ja kaheks elamumaa krundiks ning Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarbe muutmine

üldkasutatavast maast elamumaaks. Üldkasutatavate maade osakaal planeeringualal vastab

Kiili valla üldplaneeringu tingimustele. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud haldusaktis

toodud põhjendusi arvestades puuduvad õiguslikud või faktilised takistused detailplaneeringu

algatamiseks. Vastustaja tegevus on olnud sõnamurdlik ja vastuoluline. Haldusleping nr 8-

15/80-21 on allkirjastatud. Vastustaja ei saa oma diskretsiooni taandada üksnes kehtiva

detailplaneeringuga määratud maakasutuse ja kaebaja arendushuvi kaalumisele. Arvestada

tuleb ka Kiili valla üldisi ruumilisi suundumusi, mis on toodud Kiili valla üldplaneeringus.

Kaljula DP-st hiljem kehtestatud üldplaneering näeb Kaljula DP alal ette tihedamat asustust.

Kiili valla üldplaneering on samuti ühiskondlik kokkulepe, mis toetab kaebaja taotletud

planeeringu algatamist. Piirkonna elanikud pidid Kaljula DP ala tihedama asustuse

võimalusega arvestama juba Kiili valla üldplaneeringu kehtestamisel, kui üldplaneeringuga

nähti ette väiksem üldkasutatava maa osakaal ja alale määrati elamumaa juhtotstarve.

Halduskohus kohaldas õigesti PlanS § 128 lg 2 p-i 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

13. PlanS § 128 lg 2 p 2 sätestab, et detailplaneeringut ei algatata, kui on ilmne, et algatatava

planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise

korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee

ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate

tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning

detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. PlanS § 128 lg 2 p 3

kohaselt ei algatata detailplaneeringut, kui selleks on muu avalikul huvil põhinev põhjus.

Tegemist on alternatiivsete detailplaneeringu algatamata jätmise alustega.

14. Vaidlustatud korraldust nr 218 ja selle seletuskirja koostoimes hinnates tugines vastustaja

sisuliselt mõlemale tsiteeritud õiguslikule alusele neid selgelt eristamata. Selliseid täpsustusi

ei ole vastustaja esitanud ka kohtumenetluses. Apellatsioonkaebuses pidas vastustaja

detailplaneeringu algatamisest keeldumisel määravaks argumenti, et ta ei pea õigeks muuta

Kaljula tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute sihtotstarvet üldkasutatavast maast

elamumaaks. Samuti märgib vastustaja, et kaebajaga ei olnud sõlmitud halduslepingut nr 8-

15/80-21 detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise tingimuste kohta ning

juurdepääsuteega seonduv ei olnud detailplaneeringu algatamisest keeldumisel määrav.

15. PlanS § 130 lg 1 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu

koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või

halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel

7(11)

3-22-1352

vajalike menetlustoimingute tegemist. PlanS § 131 lg 1 järgi on planeeringu koostamise

korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks

kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning

tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei

ole kokku leppinud teisiti. PlanS § 131 lg 2 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja

võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab

kohustuse PlanS § 131 lg-s 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse

elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks

või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. PlanS § 128 lg 2 p-s

2 peetaksegi peaasjalikult silmas PlanS § 131 lg-s 1 nimetatud kulude kandmisega seotud

raskusi.

16. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et Kiili vald ja kaebaja ei ole sõlminud

halduslepingut nr 8-15/80-21 kaebaja taotletud detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise

tingimuste kohta. Kaebaja esitas kaebuse lisas 2 (dtl 131 jj) kõnealuse numbriga

halduslepingu, mille on 25.05.2021 digitaalselt allkirjastanud Kaljula Arenduse OÜ, keda

esindas juhatuse liige EA, ja Kiili Vallavalitsus, keda esindas Kiili Vallavolikogu 18.03.2021

määruse nr 2 „Kiili valla põhimäärus“ alusel vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna

juhataja-abivallavanem vallavanema ülesannetes KS.1 Selle halduslepinguga võttis kaebaja

endale kohustuse rahastada detailplaneeringu koostamist (PlanS § 130 lg 1) ning ehitada omal

kulul välja detailplaneeringu kohased rajatised (PlanS § 131 lg 2) vastavalt lepingus

ettenähtud tingimustele. Asja materjalide juures ei ole tõendeid selle kohta, et pooled oleksid

kõnealuse halduslepingu lõpetanud või seda muutnud, järgides lepingu p-des 9 ja 10

ettenähtud tingmusi. Vastustaja esitas pärast 25.05.2021 halduslepingu allkirjastamist

kaebajale detailplaneeringu algatamise eeldusena täiendavaid tingimusi, mis sisuliselt

seisnesid nõudes anda planeeringualale jäävate teede alused kinnistud vastustajale tasuta üle

juba enne detailplaneeringu algatamist. Pooled arutasid mitmeid erinevaid variante, kuid ei

sõlminud uut halduslepingut, samuti ei saavutanud kokkulepet 25.05.2021 halduslepingu

mõne konkreetse punkti muutmises (vt kirjavahetus kaebuse lisades 3–6, dtl 139 jj).

17. Vastustajal on iseenesest õigus, et PlanS § 126 lg 1 p-dest 4, 17 ja 20 ning § 126 lg-st 2

tulenevalt peab detailplaneeringuga lahendama ka avalikule teele juurdepääsu küsimused, sh

määrama avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha, vajaduse seada servituut või

määrata tee avalikuks kasutamiseks ning vajaduse omandada avalikes huvides

juurdepääsuteede alused kinnistud või seada neile sundvaldus. See tagab, et detailplaneeringu

kohustuslike hoonete rajamisel vaadeldakse planeeritavat ala tervikuna ega jäeta lahendamata

neid aspekte, mis on nimetatud hoonete toimimiseks vältimatult vajalikud. Sellega tekib

kindlus, et detailplaneering on realiseeritav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2021 otsus

nr 3-20-945, p 19). Õigusaktidest ei tulene siiski kohustust leppida neis küsimustes kokku

juba enne detailplaneeringu algatamist.

18. Vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebajaga eespool nimetatud kokkulepete

saavutamine ja sellega ka kaebaja taotletud detailplaneeringu elluviimine tulevikus oleks

võimatu. Kaebaja võttis endale 25.05.2021 halduslepingu nr 8-15/80-21 alusel rahastamise

kohustuse vastustaja poolt sel ajal soovitud mahus, kooskõlas PlanS §-dega 130 ja 131.

Kaebaja kinnitas 19.04.2022 arvamuses detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse

eelnõule (kaebuse lisa 8, dtl 224 jj), et on jätkuvalt valmis täitma 25.05.2021 halduslepinguga

kokkulepitud tingimusi. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et juurdepääs avalikult teelt

planeeringualale, sh kavandatavatele uutele kruntidele, on juba välja ehitatud. Lahendamata

on teede aluse maa omandiõiguse küsimus, kuid vastustaja ei ole korralduse nr 218

1 Kiili valla dokumendiregistris on leping nr 8-15/80-21 registreeritud 17.05.2021, vt https://wd.kiilivald.ee/?

page=pub_view_dynobj&pid=2444869&desktop=1017&u=20240117111519, vaadatud 17.01.2024.

8(11)

3-22-1352

seletuskirjas ega kohtumenetluses arusaadavalt selgitanud, miks on vältimatult vajalik, et

kaebaja võõrandaks teealused kinnistud vastustajale tasuta juba enne detailplaneeringu

algatamist. Korralduse nr 218 seletuskirjas (lk 21) viitab vastustaja kartusele, et kaebaja

ähvardab piirata juurdepääsuteede avalikku kasutust, kuid 25.05.2021 halduslepinguga on

kaebaja võtnud kohustuse tagada, et planeeringualalt on tasuta juurdepääs avalikult

kasutatavale teele, ning mh selle tingimuse täitmine on kaebaja taotletud detailplaneeringu

vastuvõtmise ja kehtestamise eelduseks ning kui kaebaja ei täida halduslepinguga ettenähtud

kohustusi, võib vastustaja tunnistada detailplaneeringu kehtetuks või keelduda planeeringualal

ehitusloa andmisest (vt lepingu sissejuhatus ja p 6.1). Korralduse nr 218 seletuskirjas (lk 21)

on viidatud ka kaebaja 09.05.2022 pöördumisele, milles kaebaja väidetavalt ähvardas piirata

Kalju tee avalikku kasutust, kuid seda pöördumist ei ole vastustaja kohtule esitanud ja selle

täpsemat sisu ei ole korralduse seletuskirjas avatud, mistõttu puudub ringkonnakohtul

võimalus kontrollida selle väite paikapidavust.

19. Vastustaja väidab apellatsioonkaebuses, et avalikule teele juurdepääsu küsimus ei olnudki

detailplaneeringu algatamisest keeldumisel oluline ning peamine põhjus oli vastuseis Kaljula

tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute sihtotstarbe muutmisele üldmaast

elamumaaks. See vastustaja seisukoht ei ole kooskõlas korralduse nr 218 seletuskirjas (lk 21)

märgituga, et tegemist on olulise argumendiga detailplaneeringu algatamisest keeldumisel (vt

ka seletuskirja p 6, milles vastustaja märgib, et kaebajaga peeti alates 2021. a aprillist

läbirääkimisi PlanS § 131 kohase halduslepingu sõlmimiseks, kuid kokkulepe puudub). Ka

kaebaja ja vastustaja vahel pärast 25.05.2021 halduslepingu allkirjastamist toimunud

kirjavahetusest saab järeldada, et just see küsimus oli vastustaja jaoks detailplaneeringu

algatamisest keeldumisel määrav (vt kaebuse lisa 3, dtl 139 jj).

20. Kinnistute sihtotstarbe üldkasutatavast maast elamumaaks muutmise võimalikkuse

küsimuses ei ole vastustaja seisukohad olnud järjekindlad. Seejuures märgib kaebaja õigesti,

et 07.04.2021 taotluses ei tehtud ettepanekut muuta uue detailplaneeringuga Kaljula tee 5

kinnisasja sihtotstarvet, nagu vastustaja väitis apellatsioonkaebuses – selle kinnisasja

kasutusotstarbeks jääb kaebaja ettepaneku kohaselt üldkasutatav maa (seal asuvad praegu

palliplatsid ja laste mänguväljak, vt dtl 43). Ettepaneku sisuks oli jagada Kaljula tee 14

(sihtotstarve tootmismaa) ja Kaljula tee 16 (sihtotstarve üldkasutatav maa) kinnistud üheks

loodusliku haljasalamaa, üheks transpordimaa ja kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks

ning muuta Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarve üldkasutatavast maast elamumaaks. Pole

vaidlust, et 07.04.2021 ettepanekus toodud üldkasutatavate maade osakaal vastab Kiili valla

üldplaneeringus sätestatule, samuti on üldplaneeringus määratud planeeringuala maakasutuse

juhtotstarbeks väikeelamumaa ning kõik soovitud moodustatavad krundid (eskiislahenduse

pos 16–18) järgivad üldplaneeringus esitatud nõudeid (vt ka korralduse nr 218 seletuskirja p 3,

lk 3–4). Vähemalt 19.07.2021 seisuga ei näinud vastustaja kinnistute sihtotstarbe muutmisega

seotud takistusi, sest kaebajale saadeti korralduse eelnõu, mille sisuks oli algatada kaebaja

taotletud detailplaneering, viidates mh 25.05.2021 sõlmitud halduslepingule nr 8-15/80-21

(kaebuse lisa 4, dtl 152 jj). Ka hilisemas kaebaja ja vastustaja vahelises kirjavahetuses, mille

kaebaja on kohtule esitanud, ei ole vastustaja väljendanud sisulist vastuseisu kinnistute

sihtotstarbe muutmisele elamumaaks. Selle argumendi tõi vastustaja välja alles 12.04.2022

kirjas, millega saadeti kaebajale arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu algatamisest

keeldumise korralduse eelnõu (kaebuse lisa 7, dtl 202 jj). Vastustaja ei ole veenvalt ära

näidanud, et tema meelemuutuse põhjuseks oli mõni muu asjaolu peale selle, et kaebaja ei

soostunud andma juurdepääsuteede aluseid kinnistuid vastustajale üle enne detailplaneeringu

algatamist.

21. Vastustaja sisulised põhjendused, mis puudutavad kinnisasjade sihtotstarvete muutmist, ei

ole samuti veenvad. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.1 pidas vastustaja kaebaja ja avalike

9(11)

3-22-1352

huvide kaalumise oluliseks kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid ning leidis, et asjaomase

küsimustiku põhjal koostatud võrkdiagrammi kohaselt ei ole kaebaja 07.04.2021 ettepanek

kooskõlas kvaliteetse ruumiloome nõuetega. Kaebaja tõi juba halduskohtule esitatud kaebuses

(p 2.4.1) asjakohaselt välja, et vastustaja seisukohad ei ole kontrollitavad, sh ei ole aru saada,

milliste andmete põhjal on selline järeldus tehtud. Vastustaja ei ole esitanud selle kohta

kohtumenetluses mitte mingeid selgitusi ega tõendeid. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik

hinnata seletuskirja p-s 9.1 tehtud järelduse paikapidavust.

22. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.2 hindas vastustaja täiendavate elamumaade

moodustamise mõjusid kooskõlas Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetega ning leidis,

et kaebaja taotletud detailplaneeringu negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. Negatiivsete

mõjudena on välja toodud järgmised asjaolud: Kaljula DP on suures osas realiseeritud ja

elamistingimused kohalikele elanikele ei parane; suureneb liikluskoormus ja sellega

kaasnevad negatiivsed mõjud; kolme uue elamumaa sihtotstarbega kinnistu moodustamisega

kaasnev majanduslik mõju on minimaalne, kuid suureneb koormus valla eelarvele; kolm uut

elamumaad moodustatakse olemasolevate rekreatiivalade arvelt. Seletuskirja p-s 9.3 hindas

vastustaja eraldi rekreatiivalade vähenemist ja elamualade suurenemist, viidates samuti Kiili

valla üldplaneeringus toodud põhimõtetele. Seletuskirja p-s 9.3 toodud tabelis on võrreldud

Kaljula DP-d ja kaebaja taotletavat detailplaneeringut ning toodud välja, et planeeringualal

oleks väikeelamuala osakaal senise 59% asemel 71%, liiklusmaa osakaal 15% asemel 13%,

tootmismaa 1% asemel 0% ning üldkasutatav maa 25% asemel 17%. Vastustaja tõi välja, et

rekreatiivalade sihtotstarbe muutmine ei tohi olla lihtne ning arvestada tuleb ka teisi

detailplaneeringuid, millega samuti lisanduvad Kiili valda täiendavad elamuühikud, kuid mille

menetlemine või elluviimine on veel pooleli. Kokkuvõttes märkis vastustaja p-s 9.3, et

elamumaade kasv rohealade arvelt eesmärgiga tõsta elanike arvukust ei ole põhjendatud, sest

n-ö tühjalt seisev vaba maa on rohe- ja puhkealana väärtus neile, kes seal elavad. Juba

kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringute elluviimine tulevikus võib viia vastustaja

finantsraskustesse.

23. Vastustaja eespool toodud kaalutlused on põhimõtteliselt asjakohased. Samas tõi kaebaja

juba kaebuses (p 2.4.2) asjakohaselt välja, et vastustaja väited kolme elamumaa sihtotstarbega

kinnistu lisandumisega kaasnevast mõjust valla eelarvele on väga üldsõnalised, sest mingeid

arvulisi näitajaid ei ole välja toodud. Vastustaja ei ole vaielnud vastu kaebaja seisukohale, et

Kaljula DP elluviimise käigus on asjakohane taristu faktiliselt juba välja ehitatud ning

25.05.2021 halduslepinguga võttis kaebaja kohustuse kanda ka võimalikud täiendavad kulud.

Kõnealuses halduslepingus (p 2.1) on märgitud, et „detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut

elamumaa kinnistut ning seoses sellega pole kohustust tasuda sotsiaalse infrastruktuuri tasu“.

Sellest saab järeldada, et halduslepingu sõlmimise ajal ei näinud vastustaja kaebaja taotletud

detailplaneeringul sellist mõju Kiili valla eelarvele, mida tulnuks sotsiaalse taristu tasuga

leevendada. Lisaks ei ole korralduse nr 218 seletuskirja kohaselt mõjude hindamisel arvesse

võetud, et kaebaja 07.04.2021 ettepaneku kohaselt nõustub ta andma vastustajale tasuta üle

planeeringualasse jäävad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Vastustaja ei ole

kohtumenetluses esitanud mingeid täpsustavaid selgitusi või tõendeid, mistõttu ei ole

ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas vastustaja on hinnanud korralduses nr 218 õigesti

kaebaja taotletud detailplaneeringu mõju valla eelarvele. Seoses kinnisasjade sihtotstarbe

muutmisega üldkasutatavast maast elamumaaks ei ole vastustaja hinnanud kaebaja 07.04.2021

taotluses tehtud ettepanekut (ja 25.05.2021 halduslepinguga endale võetud kohustust), et

kaebaja rajab oma kulul moodustatavale üldmaa sihtotstarbega kinnistule heakorrastatud

pargiala, mida saavad kasutada kõik piirkonna elanikud ning mis kaebaja hinnangul edendab

kohalike elanike rekreatsioonivõimalusi ja parandab oluliselt ka piirkonna visuaalset

kvaliteeti. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses sisulist vastust ka kaebaja väitele, et

10(11)

3-22-1352

selles küsimuses ei ole teda koheldud võrdselt teiste isikutega, kes on taotlenud väikese

mahuga detailplaneeringu algatamist (kaebuse p 2.6 ja lisa 14).

24. Vastustaja toob korralduses nr 218 olulise avaliku huvina välja kohalike elanike

õigustatud ootuse, et Kaljula DP viiakse ellu kehtival kujul. Samas ei ole vastustaja

kaalumisel sisuliselt arvestanud kaebaja 07.04.2021 taotluses toodud väiteid, et 2006. a-st

alates on mitmed faktilised asjaolud muutunud (vt otsuse p 2). Asja materjalidest ei ole ka

näha, kas ja milliseid toiminguid on vastustaja teinud kohalike elanike soovide ja ootuste

väljaselgitamiseks, arvestades Kaljula DP kehtestamisest möödunud aega ja muutunud

asjaolusid.

25. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu algatamist, veel enam

konkreetse sisuga detailplaneeringu kehtestamist, kuid vastustajal lasus kaebaja 07.04.2021

taotluse lahendamisel kohustus kaaluda õiguspäraselt kõiki asjaolusid ja huve. Eespool toodud

põhjendused on piisavad järeldamaks, et vastustaja tegi kaebaja taotluse lahendamisel olulisi

vigu, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal

veendunud, et kaebaja taotletud detailplaneeringu elluviimine tulevikus on võimatu või esineb

detailplaneeringu algatamata jätmiseks muu oluline avalikul huvil põhinev põhjus, mis kaalub

üles kaebaja huvid. Seega kokkuvõttes rahuldas halduskohus õigesti kaebuse, tühistas

korralduse nr 218 ja kohustas vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama.

26. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Vastustaja menetluskulu (apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv) jääb tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus

olid õigusabikulud 1620 eurot (käibemaksuta). Õigusabikulude kohta on esitatud arve ja tööde

aruanne (dtl 420 jj). Apellatsioonimenetluse käiku ning vaidluse keerukust ja mahtu

arvestades on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)