2-24-15237/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 29. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-15237

Tsiviilasi

H.A maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja / võlgnik: H.A (isikukood XXX; viibimiskoht

xxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda H.A maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning tagastada see koos

lisadega H.A-le .

2. Jätta menetluskulud Sioim H.A kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte H.A-le .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates..

ASJAOLUD

1. H.A (avaldaja / võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 8. oktoobril 2024 avalduse ning 24.

oktoobril 2024 täpsustatud avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

2. Kohus selgitas 29. novembri 2024. a kirjas, et kohus saab maksejõuetusmenetluses

kuulutada välja võlgniku pankroti, kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest

vabastamise menetluse, algatada võlgade ümberkujundamise menetluse, jätta avalduse

rahuldamata või lõpetada menetluse raugemise tõttu (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) § 18 lg 2).

Avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste väljavõttest nähtuvalt on avaldaja vastu algatatud 30

täitemenetlust ning täitmata nõuete summa on kokku u 22 500 eurot, lisanduvad kohtutäiturite

tasud ja täitemenetluste kulud.

FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

Enamuses avaldaja suhtes algatatud täitemenetlustes on sundtäitmisel kriminaal- ja

väärtegudega seotud nõuded (20 täiteasja 30-st). Nendest on kuus rahatrahvi väärteoasjas,

millest viis on rohkem, kui neli aastat vanad ning seetõttu nende täitmine võib olla aegunud.

Ülejäänud 14 on seotud kriminaalasjade nõuetega, milles on sundtäitmisel ka menetluskulud.

Kriminaalkohtumenetluse kulude kandmise kohustuse kohta on Riigikohus selgitanud, et

pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma

kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2015. a määrus nr 3-2-1-92-15, p 10). Kohtu hinnangul on

viidatud Riigikohtu lahendi seisukoht kohaldatav ka käesoleval juhul.

Kümnest tsiviilasjades tehtud lahendite alusel algatatud täitemenetlustest avaldaja suhtes on

ühes asjas täitetoimik avatud rohkem, kui kümme aastat tagasi, mistõttu ka selle nõude

sundtäitmine võib olla aegunud. Täitmise aegumisega peab tegelema avaldaja ise, esitades

vastavad avaldused kohtutäituritele.

Allesjäänud tsiviilnõuded jäävad vahemikku 42,84–697,41 eurot, ning moodustavad kokku

umbes 2380 eurot, s.o u 10% kõikidest avaldaja suhtes sundtäitmisel olevatest nõuetest.

Andmeid muude, sundtäitmisel mitteolevate tsiviilnõuete kohta, ei ole avaldaja esitanud.

Seega olemasolevate andmete põhjal saab asuda seisukohale, et kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel saaks avaldaja vabaneda vaid u 10% kõikidest nõuetest, mistõttu

avaldust saab pidada perspektiivituks ning esineb alus avalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks.

Kohus andis avaldajale tähtaja, täpsustamiseks, kas avaldaja jääb avalduse juurde, kas ta

soovib ainult pankroti väljakuulutamist või soovib avalduse tagasi võtta.

3. Avaldaja teatas 29. novembril 2024, et kohtu selgitused on talle arusaadavad ning ta võtab

avalduse tagasi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb FIMS § 14 lg 1 p 1,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, koosmõjus TsMS § 477 lg-ga

1 ja 424 lg-ga 1, keelduda.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Avaldaja on 29. novembri 2024. a taotluses avaldanud, et soovib avalduse tagasi võtta.

Avaldaja on kõnealuse taotluse esitanud enne avalduse menetlusse võtmist. Kohus ei jäta

seega avaldust TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel läbi vaatamata, vaid keeldub TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ja § 424 lg-ga 1) menetlusse võtmast,

kuna avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada.

6. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale ning loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda, kuna kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast. Hüvitatavaid menetluskulusid asja materjalidest ei nähtu.

8. Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja avalduse esitamisel H.A R. tasunud 22.

oktoobril 2024 riigilõivu 10 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule taotlus, milles märkida isiku

ja konto andmed, kuhu taotletakse riigilõivu tagastamist.

Täpsemad andmed riigilõivu tagastamise taotluse esitamiseks on leitavad järgmiselt

veebilehelt:

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-

ja-tagastamine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik