2-21-2704/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Ulvi Loonurm,

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2704

Kohtuasi

X.T hagi HetEst OÜ vastu HetEst OÜ 27.11.2020

osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

3500 eurot

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

HetEst OÜ 17.05.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud

07.06.2024)

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

X.T

(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Margit Lahevee (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetlus apellant): HetEst OÜ

(registrikood

11403043),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Klen Laus (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16.04.2024 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kohus tunnistas

HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud

otsuse kehtetuks, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas,

muus osas jätta otsus muutmata. Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi

jääb rahuldamata nõudes tunnistada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku

päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsus kehtetuks ning anda uus

menetluskulude jaotus.

2. HetEst OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. X.T hagi HetEst OÜ vastu HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku otsuste 1,

2 ja 3 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks rahuldada osaliselt.

3.2. Tunnistada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunkti 1 all

vastu võetud otsus kehtetuks.

3.3. Ülejäänud nõuetes jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta poolte menetluskulud maakohtus 2/3 ulatuses X.T kanda ja 1/3 ulatuses

HetEst OÜ kanda.

5. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hageja esitas kohtule järgneva nõude:



tuvastada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosolekul päevakorrapunktide 1-3 all vastu

võetud otsuste tühisus



alternatiivselt tuvastada, et otsused pole vastu võetud või tunnistada need otsused

kehtetuks.

2. X.T (hageja) on HetEst OÜ (kostja) osanik. Talle kuulub osalus nimiväärtusega 1 143.00

EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist. Ülejäänud osanikeks on F.F (osa

nimiväärtusega 1 143.00 EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist) ja Q (osa

nimiväärtusega 254 EUR, mis moodustab 10% kostja osakapitalist). X.T ja F.F on ka

kostja juhatuse liikmed. Käesolevas hagis esitatud nõuded on suunatud kostja 27.11.2020

osanike koosoleku otsuste puudumise tuvastamisele või alternatiivselt kehtivuse

lõpetamisele, kuid asjas omab tähendust ka sellele koosolekule eelnenud koosolekute ja

nende kokkukutsumise kronoloogia. Seega toome mh välja asjakohaste koosolekute ja

nende kokkukutsumise ajalise ülevaate.

3. Käesoleva vaidluse esemeks oleva 27.11.2020 koosolekuga sama päevakorraga osanike

koosolek kutsuti juhatuse liikme F.F poolt juhatuse nimel esmalt kokku 30.09.2020

edastatud teatega, mille kohaselt pidi koosolek toimuma 09.10.2020. Teade sisaldas

osanike koosoleku päevakorda, sellele oli lisatud Advokaadibüroo TRINITI OÜ

pakkumine kostjale õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i

HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes) ning Assertum Audit pakkumine

erikontrolli läbiviimiseks HetEst OÜ-s.

4. Osanikud X.T ja Q esitasid 05.10.2020 vastuväited seoses kavandatava koosoleku

kokkukutsumise korraldusega ning samuti oma vastuväited otsuse eelnõude osas. Muu

hulgas heideti ette asjaolu, et juhatuse liige F.F on kostja juhatuse kui kollektiivse organi

nimel osanike koosoleku kokkukutsumisel rikkunud ÄS § 171 lg 1 nõuet. Nimetatud sätte

kohaselt saab osanike koosoleku kokku kutsuda juhatus ehk kollektiivne organ ühiselt,

mitte iga üksik juhatuse liige. Tähelepanu juhiti asjaolule, et F.F kui osanik saab teha

juhatusele ettepaneku koosolek kokku kutsuda vastavalt ÄS § 171 lg 2 p 3. Seega

30.09.2020 F.F-i poolt esitatud teade rikub oluliselt osanike koosoleku kokkukutsumise

korda. Selline osanike koosolek ei ole õigustatud otsuseid vastu võtma.

5. 09.10.2020 koosolekule ilmusid kohale kõik osanikud. Olenemata kõigi osanike

kohalolekust ei saanud koosolekut sisuliselt pidama hakata, kuna koosolekul ei valitud

koosoleku juhatajat ega protokollijat. F.F, kes oli otsustanud ainuisikuliselt juhatuse nimel

osanike koosoleku kokku kutsuda, oli ühtlasi ainuisikuliselt määranud koosoleku

juhatajaks ja protokollijaks vastavalt oma lepingulised esindajad SM ja GV.

6. Osanikud X.T ja Q nõudsid koosoleku juhataja ja protokollija valimist koosolekul

osalevate osanike vahel läbiviidava hääletamise teel. Hoolimata X.T ja Q vastuväidetest

keeldusid koosoleku kokkukutsuja poolt määratud juhataja ja protokollija juhataja ja

protokollija valimiseks hääletamise läbiviimisest. Eelnimetatud põhjustel ei saanud

09.10.2020 koosolekut pidada (ja seda olenemata kõigi osanike kohal viibimisest),

mistõttu kõik osalejad lahkusid koosolekult.

7. 19.10.2020 teatega kutsuti kostja juhatuse nimel F.F-i poolt kokku osanike

korduskoosolek, mis pidi toimuma 18.11.2020 Advokaadibüroo TRINITI ruumides.

Koosolek jäeti kokkukutsuja poolt ära.

8. 28.10.2020 teatega kutsuti X.T poolt kokku uue päevakorraga osanike koosolek, mis pidi

toimuma 05.11.2020 bnt Advokaadibüroo ruumides. Koosolek jäeti osanike kokkuleppel

ära.

9. 18.11.2020 edastas F.F osaühingu juhatuse nimel taas kostja osanike korduskoosoleku

kokkukutsumise teate, mille kohaselt pidi osanike koosolek toimuma 27.11.2020. Teade

sisaldas osanike koosoleku päevakorda, sellele oli lisatud Advokaadibüroo TRINITI OÜ

pakkumine kostjale õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i

HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes), Assertum Auditi pakkumine erikontrolli

läbiviimiseks HetEst OÜ-s ning kostja osanike 09.10.2020 koosoleku protokoll.

10. 23.11.2020 esitas X.T 27.11.2020 koosoleku päevakorra täiendamise nõude ja ühtlasi ka

vastuväite saabuva koosoleku korduskoosolekuks lugemise osas. Nimelt, osanike

koosolekut oli teates korduskoosolekuks nimetatud põhjendusel, et 09.10.2020 toimuma

pidanud osanike koosolek ei olnud vastavalt kostja põhikirja punktile 3.2.

otsustusvõimeline. Koosoleku kokkukutsuja F.F väitis, et 09.10.2020 toimuma pidanud

koosolekul oli esindatud 1 143 häält, mis moodustab 45% kõigist hääleõiguslike osadega

määratud häältest, mistõttu esines alus lugeda 27.11.2020 toimuvat koosolekut

korduskoosolekuks vastavalt ÄS § § 171 lg 6.

11. Nagu eelpool öeldud, 27.11.2020 koosolekuga sama päevakorraga koosoleku oli F.F

ainuisikuliselt juhatuse nimel kokku kutsunud juba 09. oktoobriks 2020. Koosoleku

pidamise ebaõnnestumise põhjuseks ei olnud ÄS § 171 lg 6 sätestatud olukord. Samuti ei

olnud täidetud eelnimetatud sättes kehtestatud tingimus, et korduskoosoleku teade peab

olema saadetud mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut.

12. Nii mainitud 09.10.2020 koosoleku kui 27.11.2020 koosoleku päevakorras olid järgmised

punktid: HetEst OÜ-le esindaja määramine tsiviilasjas nr 2-20-9614; Juhatuse liikme ja

osaniku X.T ja osaniku Q vastu nõuete esitamise otsustamine. Osanikuga õigusvaidluse

pidamise korral selleks esindaja määramine; Erikontrolli läbiviimise otsustamine.

Erikontrolli läbiviimise korral selle läbiviija määramine.

13. 27.11.2020 koosoleku päevakorda esitasid X.T ja Q omalt poolt täiendavad punktid, kuid

neid keelduti päevakorda võtmast tuginedes asjaolule, et korduskoosoleku päevakorda ei

saa vastavalt ÄS § 171 lg 6 muuta. Samas, nagu eelpool kirjeldatud ei olnud seadusest

tulenevalt tegemist korduskoosolekuga. Osanikud X.T ja Q esitasid juba 05.10.2020 ka

vastuväited ja seisukohad koosoleku otsuste eelnõude ja hääletamispiirangute

kohaldamise küsimuses. Samasid vastuväiteid korrati 27.11.2020 koosoleku päevakorra

osas.

14. 27.11.2020 koosolek toimus Advokaadibüroo TRINITI ruumides. Kõik kolm osanikku

olid kas isiklikult kohal või esindatud. Koosolekul osales ka notar C, kes tõestas

koosoleku protokolli ja esitas notari tähelepanekute aruande koosolekul toimunu osas.

15. Samamoodi nagu 09.10.2020 koosolekul, tekkis ka seekord vaidlus küsimuses, kas

koosoleku juhatuse nimel ainuisikuliselt kokku kutsunud juhatuse liige saab ainuisikuliselt

otsustada ka koosoleku juhataja ja protokollija isikute üle või tuleb need koosolekul

osalejate poolt hääletamise teel valida. X.T esindaja ML esitas vastuväite, mille kohaselt

ei saa koosolekut läbi viia, kui nõuetekohaselt pole valitud koosoleku juhatajat ja

protokollijat. F.F oli määranud koosoleku juhatajaks ja protokollijaks vastavalt SM ja MJ,

kes jäid seisukohale, et koosoleku kokkukutsujal on õigus ka juhataja ja protokollija

määrata. ML selgitas, et kuna koosolekul päevakorras olevate otsuste vastuvõtmisel

kohaldub hääletamispiirang ja osanike vahel on juba tekkinud vaidlus selle rakendumise

üle konkreetsete osanike suhtes, on koosoleku juhataja ja protokollija roll ka sisuline,

mitte üksnes formaalne. Olukorras, kus otsuste vastuvõetuks lugemise ja häälte

arvestamise üle on vaidlus, sõltub otsuste vastuvõetuks lugemine ja formuleerimine

otseselt koosoleku juhataja ja protokollija otsustest. ML palus protokollida vastuväite, et

selliselt ei saa koosolekut pidada, see on vastuolus seaduse ja osaühingu väljakujunenud

praktikaga. Koosoleku läbiviimiseks tuleb osanikel valida koosoleku juhataja ja

protokollija. Valimise protseduuri läbi ei viidud, koosolekuga läksid edasi juhataja ja

protokollija, teised lahkusid.

16. Samuti oli tekkinud vaidlus selle üle, kas 27.11.2020 koosolekut saab lugeda 09.10.2020

koosoleku korduskoosolekuks. ML esitas selles osas vastuväite, sama vastuväite olid

osanikud X.T ja Q esitanud ka kirjalikult 23.11.2020. Vastuväite kohaselt ei ole

27.11.2020 koosoleku näol tegemist 09.10.2020 toimuma pidanud koosoleku

korduskoosolekuga, kuna 09.10.2020 osanike koosolek ei saanud toimuda põhjusel, et

koosoleku kokkukutsuja rikkus seaduses ettenähtud korda koosoleku juhataja ja

protokollija valimisel ning keeldus juhataja ja protokollija määramise küsimuses osanike

hääletamise läbiviimisest. Koosolek ei jäänud ära tulenevalt asjaolust, et kohal ei olnud

piisav arv osanikke, kuna kõik olid kohale tulnud. Ka 18.11.2020 ära jäänud koosoleku

puhul ei ole tegemist ÄS § 171 lg 6 tähenduses olukorraga, kus koosolek jäi ära häälte

puudumise ja sellest tuleneva otsustusvõimetuse tõttu. Seega vastuväite kohaselt oli

27.11.2020 koosoleku näol tegemist tavapärase osanike koosolekuga ning mitte

korduskoosolekuga. Notar on oma selgitustes notariaalaktile juhtinud tähelepanu, et tal

pole võimalik anda hinnangut, kas 27.11.2020 koosolek on osanike esmane koosolek või

korduskoosolek, kuid vaatamata sellele soovib osaleja protokolli tõestamist notari poolt.

17. Koosoleku protokolli järgi võeti koosolekul vastu järgmised otsused: -kostjale esindaja

määramine tsiviilasjas 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise

nõudes), sh õigusabilepingu sõlmimine. Vaatamata ÄS § 177 lõikest 1 tuleneva

hääletamispiirangu kohaldumisele võeti otsuse tegemisel arvesse F.F-i hääl. Kui

hääletamispiirangut oleks kohaldatud, ei oleks otsust saanud vastu võtta. Osanike X.T ja Q

osas õigusvaidluse pidamine, hagi esitamine kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava

tegevuse keelamise ja alusetult makstud dividendi tagastamise nõudes. Erikontrolli

määramine vastavalt ÄS § 191 lg 1. Erikontrolli läbiviijaks määrata Assertum Audit OÜ.

18. 04.12.2020 edastas F.F-i esindaja SM ülejäänud osanikele notariaalselt tõestatud

27.11.2020 koosoleku protokolli. 16.12.2020 esitasid osanikud X.T ja Q kirjalikud

vastuväited HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku ja sellel vastu võetud otsuste osas,

mis olid täienduseks juba enne koosolekut ja koosolekul suuliselt esitatud. 15.12.2020 tegi

F.F HetEst OÜ kontolt esimese väljamakse Advokaadibüroole TRINITI summas 1800

eurot tuginedes talle kohalduvat hääletamispiirangut rikkudes tehtud osanike otsusele.

19. Hageja leiab, et otsused on tühised, kuivõrd:

-koosoleku on kokku kutsunud üks juhatuse liige, aga selle oleks saanud kokku kutsuda

ainult juhatus kui organ tervikuna;

-koosolek kutsuti kokku korduskoosolekuna, kuid tegu ei olnud seaduse mõttes

korduskoosolekuga;

-koosolekul ei antud osanikele võimalust valida juhatajat ega protokollijat – nad nimetati

kokkukutsuja poolt.

20. Kui kohus peaks leidma, et otsused ei ole tühised, palub hageja tuvastada otsuste

puudumine või tunnistada otsused kehtetuks, kuna:

-vastu võetud otsused rikuvad hea usu põhimõtet ja ei ole tehtud osaühingu, vaid osanik

F.F-i huvides ja kantuna osanike vahelistest erimeelsustest;

-koosolekul on ebaõigesti rakendatud hääletamispiirangut;

-otsuse 2 osas (nõuete esitamine Q ja X.T vastu) on otsus täiendavalt ka sisuliselt

põhjendamata ja üldsõnaline – puudus teave, mille põhjal otsustust teha.

Kostja seisukohad

21. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

22. Seadus ei sätesta osanike koosoleku kokkukutsumisel nõuet, et koosoleku kutsuvad kokku

kõik juhatuse liikmed ühiselt või organi tasandil. Juhul, kui juhatuse liikmel on

ainuisikuline esindusõigus, on vastav juhatuse liige pädev kokku kutsuma ka osanike

koosolekut.

23. Hageja on asunud seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et 27.11.2020 koosoleku juhataja ja

protokollija oli määratud koosoleku kokkukutsuja poolt ning vastavaid isikuid ei valitud

hääletamise teel, oleks justkui rikutud koosoleku läbiviimise ja otsuste tegemise korda.

Hageja väited ei tugine kehtival õigusel. Hagiavaldusest ei nähtu samas, millise normi

kohaselt on kohustuslik valida osaniku koosolekule juhataja ja protokollija hääletamise

teel. Sellist normi äriseadustik (ega ükski teine kehtiv õigusakt) ette ei näe.

24. Hagiavalduse kohaselt on rikkumiseks asjaolu, et 27.11.2020 osanike koosolekule

kohaldus ÄS § 171 lg 6 ehk korduskoosoleku regulatsioon. Oma väidet põhjendab hageja

asjaoluga, justkui nn algsel 09.10.2020 koosolekul otsustati ühiselt, et koosolekut ei saa

hoolimata osanike kohalolekust pidada. Hageja eksitab kohut. 09.10.2020 koosoleku

protokollist nähtub üheselt, et „koosolek ei olnud vastavalt Ühingu põhikirja punktile 3.2

otsustusvõimeline.“ Ühingu põhikirja p 3.2 sätestab, et osanike koosolek on pädev vastu

võtma otsuseid, kui osaleb üle kahe kolmandikku osadega esindatud häältest. 09.10.2020

osanike koosoleku otsust ei ole vaidlustatud, ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud otsuse

vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Järelikult on jõustunud osanike koosoleku otsusega

üheselt sedastatud, et 09.10.2020 osanike koosolek ei olnud otsustusvõimeline, mitte et

koosolekul otsustati ühiselt koosolekut mitte pidada. Seega sai 09.10.2020 koosolekule

pidada korduskoosolekut, mida 27.11.2020 ka tehti. Järelikult ei ole koosoleku

läbiviimisel rikutud mistahes koosoleku läbiviimise regulatsiooni.

25. ÄS § 177 lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse

pidamist ja õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Vaidlust ei ole selles, et

tsiviilasjas 2-20-9614 on õigusvaidlus X.T ja HetEst OÜ vahel ning X.T ja F.F-i vahel.

Järelikult, õigusvaidluses HetEst OÜ-ga ei kehti F.F-i kui osaniku suhtes

hääletamispiirangut ja 27.11.2020 otsuse päevakorra punkti hääletamispiirangut. 1 osas ei

ole rikutud Hageja on hagiavalduse punktis 51 esitanud käsitluse, mille kohaselt on

sisuline vaidlus üksnes X.T ja F.F-i vahel ning HetEst OÜ on menetluses üksnes

formaalselt. Sellest tulenevalt on hageja tuletanud konstruktsiooni, et F.F on seega

tsiviilasjas 2-20-9614 järelikult huvide konfliktis. Hageja käsitlus on otseses vastuolus ÄS

regulatsiooni ja eesmärgiga õigusvaidluste pidamisel osanike ja ühingu vahel.

26. Veel enam, on tähelepanuväärne, et väites, et F.F on justkui tsiviilasjas 2-20-9614

kostjana huvide konfliktis, ei näe hageja enese tegevusel ühelt poolt hagi esitanud

osanikuna ja teiselt poolt hagi HetEst OÜ nimel juhatuse liikmena õigeks võtnud juhatuse

liikmena vähimatki huvide konflikti. Hageja kuritarvitab massiliselt oma õigusi kõikides

kohtumenetlustes, kus hageja osaleb. Hageja säärane käitumine ei vääri õiguskaitset ning

on läbivalt taunitav.

27. Ainetud on hageja väited sellest, et kui 27.11.2020 osanike koosoleku otsus nr 1 ei ole

tühine, on see alternatiivselt kehtetu. Hagiavaldusest ei nähtu, milles konkreetselt seisneb

rikkumine, mis toob väidetavalt kaasa kehtetuse. Otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud

ühtegi seaduse ega põhikirja punkti. Otsus on kooskõlas nii seaduse kui põhikirjaga.

Asjaolu, et hagejale vastuvõetud otsused ei meeldi, ei tähenda, et F.F oleks kuritarvitanud

oma õigusi.

28. Hageja etteheited päevakorra punkti 1 osas ehk tsiviilasjas nr 2-20-9614 osas mõlemale

kostjale, st nii F.F-ile kui HetEst OÜ-le samade esindajate nimetamiseks eesmärgil F.F-i

õigusabikulud suunata ühingule on pahatahtlikud ning tõendamata. Hagejad isegi ei

põhista, veel vähem ei tõenda F.F-i väidetavat kavatsust isiklikult õigusabikulusid mitte

kanda. Tegemist on alusetu fabritseeritud etteheitega, milline ei anna alust TsÜS § 32 ega

§ 38 alusel 27.11.2020 osanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Sama sisutud on hageja

etteheiteid päevakorra punkti 2 osas. Teisalt iseloomustavad sellistes kategooriates

arutlemised üheselt hagejat ja tema arusaamist osanikuna ja juhatuse liikmena käitumisest

ning ühingu kasutamisest oma isiklikes huvides. Kõige ilmekam näide pärinebki

tsiviilasjast nr 2-20-9614, kus hageja on proovinud samaaegselt osanikust hageja ja

kostjast osaühingu juhatuse liikme rollis läbi hagi õigeksvõtu saavutada enda soovitud

tulemust ehk F.F-i juhatusest eemaldamist. Osanike vahelises vaidluses püüab ühingut ja

juhatuse liikmeks olemist enda huvides ära kasutada just hageja. Hageja etteheited

jätkuvad ka päevakorrapunkti nr 3 ehk erikontrolli osas. Hageja ei sisusta samas, mil viisil

erikontroll juhatuse liikme tegevuse kontrolliks saab ka teoreetiliselt kahjustada ühingut

ning täita TsÜS § 32 ja § 38 kohaldamise eeldusi.

Maakohtu otsuse põhjendused

29. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistas HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku

päevakorrapunktide 1 ja 3 all vastu võetud otsused kehtetuks. Jättis hagi ülejäänud osas

rahuldamata, jättis menetluskulud 1/3 ulatuses hageja ja 2/3 ulatuses kostja kanda. Esiteks

on hageja seisukohal, et koosoleku kutsus juhatuse kui kollektiivse organi asemel kokku

üks juhatuse liige, kuigi seadus sellist võimalust ette ei näe (ÄS § 171 lg 1).

30. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide

tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et

juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Seadus ei sätesta osanike

koosoleku kokkukutsumisel nõuet, et koosoleku kutsuvad kokku kõik juhatuse liikmed

ühiselt. Juhul, kui juhatuse liikmel on ainuisikuline esindusõigus, on vastav juhatuse liige

pädev kokku kutsuma ka osanike koosoleku.

31. Teiseks leiab hageja, et otsused on tühised, kuivõrd kostja 27.11.2020 osanike koosoleku

päevakorra kujundamise ja koosoleku läbiviimise (sh otsuste vastuvõtmise) puhul

rakendati ÄS § 171 lg 6 sätestatud korduskoosoleku regulatsiooni, kuigi tegu ei olnud

korduskoosolekuga ÄS mõttes. Kohus nõustub, et tegu ei olnud 09.10.2020 koosoleku

korduskoosolekuga, kuivõrd järgitud ei ole ÄS § 171 lg-s 6 sätestatut (uue koosoleku

kokkukutsumise teade peab olema saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast

esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut).

Kohus käsitleb koosolekut esmase koosolekuna.

32. Kohus tuvastas hageja omaksvõtu alusel, et koosoleku kutse edastati osanikele 18.11.2020

ehk järgitud oli (uue) koosoleku kokkukutsumise ajalist kriteeriumit (kutse kättesaamine

vähemalt nädal enne koosolekut). Samuti oli pooltele vähemalt nädal enne koosolekult

edastatud otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Seda küll osaliselt juba enne

18.11.2020 kutse välja saatmist, aga kohtu hinnangul puudus vajadus neid peale ära

jäänud koosolekuid korduvalt edastada. Kohus on seisukohal, et osanike X.T ja Q esitatud

täiendavate päevakorra punktide päevakorda mitte lülitamine (viidates asjaolule, et

korduskoosolek viiakse vastavalt ÄS § 171 lg-st 6 tulenevalt läbi sama päevakorraga nagu

algne koosolek) oli rikkumine, kuid mitte oluline rikkumine. Osanikel oli võimalus enda

soovitud punktid lülitada järgmise koosoleku päevakorda, paludes vajadusel ise uue

koosoleku kokkukutsumist. Sealjuures on hageja X.T ka ise juhatuse liige, kes saab uue

koosoleku kokku kutsuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et koosoleku nimetamine

korduskoosolekuks ei too kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisust.

33. Kolmandaks on hageja seisukohal, et koosoleku läbiviimise ja otsuste tegemise korda on

oluliselt rikutud ka seeläbi, et koosolekule ei valitud nõuetekohaselt juhatajat ega

protokollijat, vaid need määras ainuisikuliselt juhatuse liige (ja vähemusosanik), kes

koosoleku kokku kutsus.

34. Kohus leiab, et ainuüksi seaduse sõnastusest, mille kohaselt juhataja ja protokollija nimed

kantakse protokolli, ei saa teha järeldust, et neid ei tuleks valida. Kõik koosolekul vastu

võetavad otsustused langetatakse hääletamise teel. Seal hulgas koosoleku korraldust

puudutavad otsustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka protokollija ja juhataja

tulnuks valida hääletuse teel. Nende nimetamine koosoleku kokkukutsuja poolt oli

koosoleku läbiviimise korra rikkumine. Samas leiab kohus, et tegu ei olnud olulise

rikkumisega, mis oleks kaasa toonud otsuste tühisust. Hääletustulemused ei sõltu

protokollijast ega juhatajast (kuigi nad saavad vähesel määral mõjutada, kuidas midagi

kirja pannakse).

35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsused ei ole tühised. Alljärgnevalt analüüsib kohus,

kas esinevad alused otsuste lugemisel mitteotsusteks või nende kehtetuks tunnistamiseks.

36. Päevakorrapunkti 1 otsuse (HetEst OÜ-le esindaja määramine tsiviilasjas nr 2-20-9614)

vaidlustamisel palub hageja teise alternatiivina (st kui otsuse tühisust ei tuvastata)

tuvastada, et vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud või see on kehtetu. Kohus leiab, et

käesoleval juhul on kostja osanike 27.11.2020 koosoleku otsus kostjale esindaja

määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 vastu võetud hääletamispiirangut rikkudes. Nimelt

otsustati esindaja määramist tsiviilasjas, mille sisuks oli X.T hagi F.F-i tagasikutsumiseks

HetEst OÜ juhatusest. Päevakorrapunkti 1 osas leidsid X.T ja Q, et vastupidiselt otsuse

eelnõus märgitule ei saa nimetatud küsimuses hääletada osanik F.F, kuna tsiviilasi, milles

osaühingule esindajat määratakse on suunatud F.F-i tagasikutsumisele osaühingu

juhatusest. Nimetatud vaidluses vastanduvad F.F-i kui kostja huvid otseselt osaühingu

huvidega, kuna hagi on suunatud F.F-i ja osaühingu vahelise õigussuhte lõpetamisele.

Kohus jagab hageja seisukohta, et selle otsuse vastuvõtmisel oleks tulnud piirata F.F-i

hääleõigust. Seda ei tehtud. Vastupidi - otsuse vastuvõtmine on protokolli kantud üksnes

osanik F.F-i poolthäälte alusel, kellele kohaldus hääletamispiirang. Seega kehtivalt ei

saanud vastav otsus ühtegi häält. Hääleõiguse piirangu mõte on ühingu huvide kaitse

liikme erihuvide eest ning selle eesmärgiks on osaniku ja osaühingu huvide konflikti

vältimine, sest osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke

huve ühingu omadele (vt selle kohta ka RKTKm 3-2-1-144-11, p 13). Kuivõrd otsuse

vastuvõtmisel on rikutud hääletamispiirangut, tuleb otsus tunnistada kehtetuks.

37. Päevakorrapunkti nr 2 all tehtud otsuse osas (X.T ja Qga õigusvaidluse pidamiseks, hagi

esitamiseks kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava tegevuse keelamise ja alusetult

makstud dividendi tagastamise nõudes) leidis hageja, et see on vastu võetud ilma sisuliste

põhjendusteta ja avaldamata ühtegi selgitust väidetavate nõuete vm etteheidete sisu kohta.

Kohus tuvastas koosoleku notariaalse protokolli alusel, et X.T ja Q vastu esitatava nõude

sisu on järgmine - hagi kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava tegevuse keelamise

nõudes ning alusetult makstud dividendi tagastamise nõudes. Kohus nõustub, et otsus on

pigem üldsõnaline ja ei ole esitatud ei põhjendusi ega nõude sisu, ei selgu, milles

täpsemalt on rikkumised seisnenud ja millises summas soovitakse esitada kahjunõuded.

Samas on kohus seisukohal, et sellise otsuse vastuvõtmine ei ole keelatud. Kohus ei

tuvastanud, et otsus oleks seaduse, põhikirja või hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus

jätab nõude otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

38. Päevakorrapunkti 3 osas läbiviidud hääletus (erikontrolli määramine) on hageja hinnangul

eesmärgistatud üksnes ühe juhatuse liikme tegevuse kontrollimiseks. Ta leiab, et see on

osanik F.F-i poolne õiguste kuritarvitamine ja ülejäänud osanike pahatahtlik survestamine.

Kohus nõustub hageja etteheidetega, et käesoleval juhul ei olnud selge, miks üksnes ühe

juhatuse liikme tegevust peaks erikontrolli abil kontrollima ning miks on välistatud ainult

ühe osaniku/juhatuse liikme (X.T) hääleõigus antud küsimuses. Pooled ei vaidle selle üle,

et nii F.F kui X.T on mõlemad olnud vaidlusalusel perioodil osaühingu juhatuse liikmed.

ÄS § 187 lg-s 2 on sätestatud, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku

ettevõtja hoolsusega. Enne erikontrolli teostamist ei ole võimalik ühel juhatuse liikmel

välistada oma puutumust väidetavalt osaühingule kahju tekitanud tehingute või muude

juhtimisega seotud tegevuste osas. F.F-il on juhatuse liikmena X.T-ga samaväärne

esindusõigus ja juurdepääs osaühingu raamatupidamisele ja otsuste vastuvõtmisele nii

juhatuse kui osanike tasandil. Seetõttu ei ole erikontrolli läbiviimine ainult ühe juhatuse

liikme (X.T) suhtes õigustatud ning isegi kui selle üle osanike koosolekul otsustada, siis

tulenevalt ÄS § 177 lg 1 sätestatud piirangutest, ei ole kummalgi juhatuse liikmel (X.T-l

ega F.F-il) osanikena antud küsimuses hääleõigust. Hääleõiguse piirang on jäetud F.F-i

osas ebaõigesti kohaldamata. Vastupidi - otsuse vastuvõtmine on protokolli kantud üksnes

osanik F.F-i poolthäälte alusel, kellele kohaldus hääletamispiirang. Seega kehtivalt ei

saanud vastav otsus ühtegi häält. Kohus leiab, et selline otsus on seadusega vastuolus ja

tuleb kehtetuks tunnistada.

Kostja apellatsioonkaebus

39. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, so osas, millega Harju Maakohus

rahuldas X.T hagi, ning teha uus otsus, millega jätta X.T hagi HetEst OÜ vastu täies

ulatuses rahuldamata. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on

eksinud ÄS § 177 lg 1 kohaldamisel, asudes otsuses seisukohale, et kostja osanike

27.11.2020 koosoleku otsus kostjale esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 on

vastu võetud hääletamispiirangut rikkudes.

40. Maakohus asus seisukohale, et HetEst OÜ osanike 27.11.2020 koosoleku otsus kostjale

esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 on vastu võetud hääletamisepiirangut

rikkudes, sest nimetatud vaidluses vastanduvad F.F-i huvid otseselt osaühingu huvidega,

kuna eelnimetatud tsiviilasjas on hagi suunatud F.F-i ja osaühingu vahelise õigussuhte

lõpetamisele ehk otsuse vastuvõtmisel oleks tulnud piirata F.F-i hääleõigust.

41. Hageja on hagiavalduse punktis 51 esitanud käsitluse, mille kohaselt on sisuline vaidlus

üksnes X.T ja F.F-i vahel ning HetEst OÜ on menetluses üksnes formaalselt. Sellest

tulenevalt on hageja tuletanud konstruktsiooni, et F.F on seega tsiviilasjas nr 2-20-9614

järelikult huvide konfliktis. Hageja käsitlus on otseses vastuolus ÄS regulatsiooni ja

eesmärgiga õigusvaidluste pidamisel osanike ja ühingu vahel. Kostja selgitab, et

tsiviilasjas nr 2-20-9614 on pooleli õigusvaidlus, milles X.T esitas hagi HetEst OÜ ja F.F-

i vastu, st X.T on tsiviilasjas hageja ning HetEst OÜ kostja 1 ja F.F kostja 2. Kuivõrd

HetEst OÜ ja F.F on mõlemad kostjad tsiviilasjas nr 2-20-9614, ei vastandu F.F-i ja

osaühingu huvid omavahel, mistõttu on maakohus otsuses põhjendamatult järeldanud, et

osanike 27.11.2020 koosoleku otsus kostjale esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-

9614 on vastu võetud hääletamispiirangut rikkudes.

42. Ka kohtupraktikas on tavapärane, et olukorras, kus üks juhatuse liige esitab hagi korraga

osaühingu teise juhatuse liikme ja osaühingu vastu, määratakse kostjatele sama esindaja,

sest kostjate vahel puudub, vastupidiselt maakohtu hinnangule, huvide konflikt (vt

RKTKo asjas nr 2-17-10474; TrtRnKo asjas nr 2-21-7287; TlnRnKo asjas nr 2-16-8482).

Seega, päevakorrapunkti 1 vastuvõtmisel ei ole rikutud ühtegi seaduse ega põhikirja

punkti. Järelikult, õigusvaidluses HetEst OÜ-ga ei kehti F.F-i kui osaniku suhtes

hääletamispiirang ja 27.11.2020 otsus päevakorrapunkti 1 osas on kehtiv.

43. Vale on maakohtu järeldus, et erikontrolli läbiviimine ainult ühe juhatuse liikme suhtes ei

ole õigustatud. Lisaks leiab maakohus, et osanike koosolekul puuduvad ÄS § 177 lg 1

sätestatud piirangu tõttu erikontrolli määramisel mõlemal juhatuse liikmel hääleõigus

44. Maakohus selgitas, et nõustub hageja etteheitega kostjale, et käesoleval juhul ei olnud

selge, miks üksnes ühe juhatuse liikme tegevust peaks erikontrolli abil kontrollima ning

miks on välistatud ainult ühe osaniku hääleõigus antud küsimuses. ÄS § 191 lg 1 kohaselt

võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda

osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise

otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega.

45. Riigikohus on 7.05.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08 punktis 10 selgitanud, et erikontroll on

eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele ning eesmärgiga selgitada, kas

võib esineda aluseid, millele tuginedes on õigus esitada nõudeid juhtorganite vastu. Lisaks

on Riigikohus on 20.06.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16 punktis 18 leidnud, et osanikel

peab olema võimalus saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste

küsimuste kohta, ja seda ei asenda osaniku õigus küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta

küsimusi või tutvuda ühingu dokumentidega.

46. Riigikohus on 9.12.2015 asjas nr 3-2-1-158-15 punktis 18 sedastanud, et asjaolu, et mõni

avaldajatest on olnud äriühingu juhtorgani liige või ühingu töötaja, ei välista nende õigust

taotleda erikontrolli määramist.

47. Kostja selgitab, et erikontrolli läbiviimise tingimused on sätestatud ÄS §-s 191. F.F on ÄS

§ 191 lg 1 järgi osanik, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist ning

erikontrolli läbiviimiseks toimus osanike koosolek, kus otsustati erikontrolli läbiviimine ja

selle läbiviija Assertum Audit OÜ. Nii on kostja osanik ja juhatuse liige F.F seadusega

osanikule ettenähtud õigust kasutanud, seejuures pole F.F kuidagi piiranud juhatuse liikme

X.T õigusi – X.T-l on samuti seadusest tulenev õigus korraldada osanike koosolek ning

otsustada erikontrolli läbiviimine ja selle läbiviija.

48. Vale on maakohtu järeldus, et osanike koosolekul puudus mõlemal kostja juhatuse liikmel

hääleõigus erikontrolli otsustamisel. ÄS § 177 lg 1 järgi osanik ei või hääletada, kui

otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on

osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku

hääli ei arvestata.

49. Maakohtu selline järeldus ei põhine seadusel ega vasta selle eesmärgile. Maakohtu sellise

seisukoha järgi oleks teise juhatuse liikme suhtes erikontrolli otsustamine alati välistatud,

kui osaühingus tegutsevad osanikud on ise juhatuses. ÄS paragrahvi 177 lg 1 mõte on just

välistada üksnes selle juhatuse liikme hääleõigus, kelle osas kontrolli läbiviimist

otsustatakse. Osanikul peab olema võimalus välja selgitada aluseid, millele tuginedes on

õigus esitada nõudeid juhtorganite vastu

Vastus apellatsioonkaebusele

50. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

51. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kohus tunnistas

HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuse

kehtetuks, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, muus osas jätta

otsus muutmata. Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi jääb rahuldamata nõudes

tunnistada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud

otsus kehtetuks ning anda uus menetluskulude jaotus.

52. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles maakohtu otsus jääb muutmata ei anna

apellatsioonkaebuse väited alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses ja

põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi eeltoodu ulatuses maakohtu

otsuse põhjendustega ega korda neid, v.a arvatud osas, milles ringkonnakohus selgelt

korrigeerib maakohtu seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus

esile järgmise.

53. Asja materjalidest nähtub:

-X.T (hageja) on HetEst OÜ (kostja) osanik. Talle kuulub osalus nimiväärtusega 1143.00

EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist. Ülejäänud osanikeks on F.F (osa

nimiväärtusega 1 143.00 EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist) ja Q (osa

nimiväärtusega 254 EUR, mis moodustab 10% kostja osakapitalist). X.T ja F.F on ka

kostja juhatuse liikmed.

-Osanike koosolek kutsuti juhatuse liikme F.F-i poolt juhatuse nimel esmalt kokku

30.09.2020 edastatud teatega, mille kohaselt pidi koosolek toimuma 09.10.2020.

09.10.2020 koosolekule ilmusid kohale kõik osanikud. Olenemata kõigi osanike

kohalolekust ei saanud koosolekut sisuliselt pidama hakata, kuna koosolekul ei valitud

koosoleku juhatajat ega protokollijat. Osalejad lahkusid koosolekut pidamata.

-19.10.2020 teatega kutsuti kostja juhatuse nimel F.F-i poolt kokku osanike

korduskoosolek, mis pidi toimuma 18.11.2020 Advokaadibüroo TRINITI ruumides.

Koosolek jäeti kokkukutsuja poolt ära.

-28.10.2020 teatega kutsuti X.T poolt kokku uue päevakorraga osanike koosolek, mis pidi

toimuma 05.11.2020 bnt Advokaadibüroo ruumides. Koosolek jäeti osanike kokkuleppel

ära.

-18.11.2020 edastas F.F osaühingu juhatuse nimel kostja osanike korduskoosoleku

kokkukutsumise teate, mille kohaselt pidi osanike koosolek toimuma 27.11.2020. Teade

sisaldas osanike koosoleku päevakorda, sellele oli lisatud Advokaadibüroo TRINITI OÜ

pakkumine kostjale õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i

HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes), Assertum Auditi pakkumine erikontrolli

läbiviimiseks HetEst OÜ-s ning kostja osanike 09.10.2020 koosoleku protokoll.

-23.11.2020 esitas X.T 27.11.2020 koosoleku päevakorra täiendamise nõude ja ühtlasi ka

vastuväite saabuva koosoleku korduskoosolekuks lugemise osas.

-Nii 09.10.2020 koosoleku kui 27.11.2020 koosoleku päevakorras olid järgmised punktid:

HetEst OÜ-le esindaja määramine tsiviilasjas nr 2-20-9614; Juhatuse liikme ja osaniku

X.T ja osaniku Q vastu nõuete esitamise otsustamine. Osanikuga õigusvaidluse pidamise

korral selleks esindaja määramine; Erikontrolli läbiviimise otsustamine. Erikontrolli

läbiviimise korral selle läbiviija määramine.

-27.11.2020 koosolekule ilmusid kõik osanikud mh esindajate kaudu, kuid osanikud X.T

ja Q lahkusid enne otsuste vastuvõtmist.

-Vaidlustatud 27.11.2020 koosoleku protokolli järgi võeti koosolekul vastu järgmised

otsused: 1)Kostjale esindaja määramine tsiviilasjas 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i HetEst OÜ

juhatusest tagasikutsumise nõudes), sh õigusabilepingu sõlmimine. 2) Osanike X.T ja Q

osas õigusvaidluse pidamine, hagi esitamine kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava

tegevuse keelamise ja alusetult makstud dividendi tagastamise nõudes. 3)Erikontrolli

määramine vastavalt ÄS § 191 lg 1. Erikontrolli läbiviijaks määrata Assertum Audit OÜ.

54. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohus

rahuldas hagi osaliselt, tunnistas kehtetuks 27.11.2020 koosolekul vastu võetud otsused:

1)Kostjale esindaja määramine tsiviilasjas 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i HetEst OÜ

juhatusest tagasikutsumise nõudes), sh õigusabilepingu sõlmimine ja 3)Erikontrolli

määramine vastavalt ÄS § 191 lg 1, sh erikontrolli läbiviijaks määrata Assertum Audit

OÜ. Kuna apellatsioonkaebuse esitas vaid kostja, siis on maakohtu otsus osas, milles

tuvastati vaidlustatud koosoleku otsuse 2) Osanike X.T ja Qi osas õigusvaidluse pidamine,

hagi esitamine kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-t kahjustava tegevuse keelamise ja alusetult

makstud dividendi tagastamise nõudes, kehtivus, jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1).

55. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses avaldas hageja, et maakohtu otsus tuleb jätta

muutmata ning maakohtu poolt otsuses väljendatu on õige. Seega puudub

apellatsioonimenetluses vaidlus ka selle üle, et koosoleku otsuste tühisust ei toonud kaasa

asjaolud, millele hageja tugines maakohtus, täpsemalt:

-koosoleku on kokku kutsunud üks juhatuse liige, aga selle oleks saanud kokku kutsuda

ainult juhatus kui organ tervikuna;

-koosolek kutsuti kokku korduskoosolekuna, kuid tegu ei olnud seaduse mõttes

korduskoosolekuga;

-koosolekul ei antud osanikele võimalust valida juhatajat ega protokollijat – nad nimetati

kokkukutsuja poolt.

56. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all see, kas kostjale esindaja määramine

tsiviilasjas 2-20-9614 (X.T hagis F.F-i ja HetEst OÜ vastu F.F-i HetEst OÜ juhatusest

tagasikutsumise nõudes), sh õigusabilepingu sõlmimise otsustamisel sai arvesse võtta F.F-

i hääli.

57. Maakohus asus seisukohale, et HetEst OÜ osanike 27.11.2020 koosoleku otsus HetEst

OÜ-le esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 on vastu võetud hääletamispiirangut

rikkudes, sest nimetatud vaidluses vastanduvad F.F-i huvid otseselt osaühingu huvidega,

kuna eelnimetatud tsiviilasjas on hagi suunatud F.F-i ja osaühingu vahelise õigussuhte

lõpetamisele. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et tsiviilasjas nr 2-

20-9614 vastanduvad selles asjas ilmtingimata kostjate F.F-i ja HetEst OÜ huvid. See on

küll käesolevas asjas hageja, kes samal ajal on ka tsiviilasjas nr 2-20-9614 hageja,

seisukoht, kuid see, kas F.F on käitunud juhatuse liikmena äriühingu huvide vastaselt,

selgub alles lõpplahendist. Ennatlikult sellist seisukohta ei ole võimalik väljendada. Kuna

juhatuse liikme tagasikutsumise hagis on kostjateks nii äriühing kui ka üks juhatuse

liikmetest, siis on eelviidatud vaidluses eelduseks, et juhatuse liige ei ole andnud põhjust

enda juhatuse liikmest tagasikutsumiseks. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-10474

väljendanud seisukoha, et ÄS § 184 lg 5 kohaldamiseks peab juhatuse liige olema olulisel

määral tegutsenud osaühingu huvide vastaselt, osanike ületamatute erimeelsustega ei saa

juhatuse liikme tagasikutsumist põhjendada, osaühingu huvide vastaselt tegutsemise

tõendamise kohustus on hagejal, kes on esitanud juhatuse liikme tagasikutsumise hagi nii

OÜ kui ka asjaomase juhatuse liikme vastu.

58. ÄS § 177 lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist

kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks,

osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning

selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis

puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja

tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei

arvestata.

59. Kuna eeltoodust tulenevalt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse osanikuga

õigusvaidluse pidamist ja õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist ning küsimusi,

mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja

tegevus juhatuse või nõukogu liikmena, leidis maakohus lõppjäreldusena põhjendatult, et

vaidlustatud osanike koosoleku päevakorrapunkti 1 all oleva otsuse hääletamisel ei saanud

F.F hääletada, sest viidatud õigusvaidluses hinnatakse F.F-i kui juhatuse liikme tegevust.

Seega tunnistas maakohus põhjendatult vaidlustatud osanike koosoleku otsuse nr 1

kehtetuks.

60. Asjas on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus ka selle üle, kas maakohtu otsus,

millega tunnistati vaidlustatud koosoleku otsus 3 (erikontrolli määramine) kehtetuks

põhjusel, et selge ei ole see, miks üksnes ühe juhatuse liikme tegevust peaks erikontrolli

abil kontrollima, on põhjendatud.

61. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud erikontrolli

määramise eesmärki. ÄS § 191 lg 1 järgi osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt

1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud

küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist

osanike otsusega. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus ekslikult, et F.F ei saanud

osanike koosolekul erikontrolli määramise otsustamisel teise juhatuse liikme X.T suhtes

hääletada, sest ta on samuti juhatuse liige. ÄS § 177 lg 1 järgi kohaldus hääletamispiirang

X.T suhtes. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga ka selles, et kui äriühingul on juhatuse

liikmeid kaks, siis vastutavad nad igal juhul kahju tekitamisel solidaarselt äriühingu ees,

mistõttu erikontrolli määramine ainult ühe juhatuse liikme suhtes ei ole õigustatud.

Ringkonnakohus toob esile, et juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt juhul, kui nad olid

selle juhatuse liikme, kes oli kokkuleppe järgselt kohustatud konkreetset ülesannet täitma,

kohustuse rikkumisest või selle võimalikust rikkumisest teadlikud või pidid teadlikud

olema ning ei teinud midagi selleks, et hoida ära või vähendada sellest tulenevaid

kahjulikke tagajärgi. Kuna igal juhatuse liikmel on eeltoodust tulenevalt teise juhatuse

liikme suhtes järelevalvekohustus ei saa nõustuda maakohtu otsuses väljendatuga, et

osanike koosolekul vastuvõetud otsus 3, mille eesmärgiks on saada erapooletu isiku,

erikontrolli läbiviija, seisukoht ühe juhatuse liikme poolt teostatud tehingute ja toimingute

kooskõla kohta äriühingu huvidega, tuleb tunnistada kehtetuks.

Menetluskulude jaotus

62. Kuna lõppkokkuvõttes rahuldatakse hagi osaliselt ning apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust, esitatud nõuded ning nende rahuldamise ulatust,

tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta 2/3 ulatuses X.T kanda ja 1/3 ulatuses HetEst

OÜ kanda, poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Menetluskulud

määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 18.06.2025 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. aprilli 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-2704 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2024. a otsus samas asjas osas, milles tunnistati

kehtetuks HetEst OÜ osanike 27. novembri 2020. a koosolekul päevakorrapunkti 1 all

vastu võetud otsus, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistada maakohtu otsus ka

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kõigis astmetes X.T kanda.

2. Rahuldada HetEst OÜ kassatsioonkaebus.

3. Määrata HetEst OÜ menetluskulude suuruseks 7814 eurot (maakohtus 3000 eurot +

ringkonnakohtus 2996 eurot + Riigikohtus 1818 eurot). Mõista X.T-lt HetEst OÜ kasuks

välja kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulude katteks 7814 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1. Jätta hagi rahuldamata.

5.2. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes X.T kanda.

5.3. Määrata HetEst OÜ menetluskulude suuruseks 7814 eurot ja mõista see X.T-lt

HetEst OÜ kasuks välja.

5.4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.