2-23-8738/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8738

Tsiviilasi

W.G hagi H.H vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.H 17.07.2024 apellatsioonkaebus ja W.G 06.08.2024

vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Apellatsioonkaebuse osas 1350,70 eurot

vastuapellatsioonkaebuse osas 3360 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja W.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Ardi Rebane

Kostja H.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu

1(10)

Asja läbivaatamine

11.11.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata hageja 18.11.2024 ja 26.11.2024 menetlusdokumendiga

esitatud tõendid.

2.Tühistada Harju Maakohtu 14.06.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-23-8738 osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

1000 euro ulatuses ja sellelt arvestatud viivise nõudes ning rahuldas hagi varalise kahju

nõudes rohkem kui 300 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

hagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõuetes

vastavalt tervikresolutsioonis sätestatud ulatusele. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

3. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

4. Hagi rahuldada osaliselt.

5. Mõista H.H-lt W.G kasuks välja rahalise kahju hüvitis 300 eurot ja mittevaralise kahju

hüvitis 1000 eurot.

6. Mõista H.H-lt W.G kasuks välja viivis varalise kahju hüvitiselt (300 eurot)

ajavahemiku 11.07.2023–29.11.2024 eest 51,07 eurot ja alates 30.11.2024 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Mõista H.H-lt W.G kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt (1000 eurot) alates

29.11.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Rahuldada osaliselt nii apellatsioon- kui ka vastuapellatsioonkaebus.

9. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W.G (hageja) esitas 15.06.2023 Harju Maakohtule hagi H.H (kostja) vastu kahju hüvitamise

nõudes. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista varalise kahju hüvitise 1509,44 eurot,

mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot või alternatiivselt kohtu poolt mõistlikuks peetud ulatuses

ning viivise hüvitistelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 11.07.2023 kuni

rahaliste kohustuste kohase täitmiseni.

1.1. Hagi asjaolude kohaselt töötab hageja XXX toimetuses ajakirjanikuna ning ta on kajastanud

mh Ukraina sõjaga seotud sündmusi. Kuna kostja poliitilised vaated ei ühti hageja Ukraina

sündmuste kajastustega, hakkas kostja hagejat jälgima ja hirmutama. 26.07.2022 ründas kostja

hagejat füüsiliselt ning ähvardas hagejat ja tema abikaasat tappa. Hageja esitas selle kohta

politseile avalduse, kuid kriminaalmenetlust ei algatatud.

21.09.2022 ja 03.10.2022 tungis kostja XXX juures olevasse kinnisesse parklasse ja kriimustas

terava esemega hageja sõiduautot Volvo XC 60. Harju Maakohus tunnistas kostja

vandalismiaktis süüdi. Hagejale on tekkinud sellega seoses varaline kahju 980 eurot, millest

hagejal tuli tasuda omavastutus 300 eurot. Kindlustusjuhtumi tõttu tõusis hageja igakuine

kindlustusmakse 35,08 eurolt 83,99 euroni. Ajavahemikul septembrist 2022 kuni septembrini

2024 tuleb hagejal 24 kalendrikuu eest kostja tegevuse tõttu tasuda kindlustusseltsile kokku

rohkem 1173,84 eurot. Hagejale tekkis kulu 35,60 eurot taksosõidu näol, kui ta sõitis 03.10.2022

autoteenindusest politseijaoskonda ning 10.10.2022 autoteenindusse autole järgi.

1.2. Kostja on tekitanud sama tegevusega hagejale mittevaralist kahju. Hageja tundis alates

septembrist 2022, et tema elu ja tervis on ohus, halvenesid elukvaliteet ja töövõime. Hageja

tunneb pidevat ärevust ja hirmu, ei suuda keskenduda tööle, ei saa magada ega näe põhjust edasi

elamiseks. Hageja kogeb pidevast närvipingest tingitud lihaskrampe ja valu. Hageja pidi 2022. ja

2023. aasta jooksul korduvalt pöörduma taastusravikeskusesse, võtma kahel korral

töövõimetuslehe ja pöörduma psühhiaatri poole. Hagejal on tuvastatud osaline töövõime kaotus

ja keskmine puue. Ta vajab teraapiat, samuti on talle välja kirjutatud rahustid ja uinumiseks

unerohud. Õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks on 3000 eurot.

1.3. Kostja jälitas 12.08.2023 hagejat ja tema abikaasat sõiduautoga. 24.08.2023 kella 22.00

paiku, kui hageja sõitis koos abikaasaga autoga koduhoovi väravatest sisse, viskas hageja

autoakna pihta tomati. Samuti käis kostja ööl vastu 25.08.2023 hageja ukse taga ja lasi uksekella,

misjärel jooksis minema. Hageja uinus sellest tekkinud hingelise vapustuse tõttu alles kell 04.00

hommikul.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Hageja ja kostja elavad naabermajades. 02.05.2023 lõpetati kriminaalmenetlus hageja abikaasa

C. W.G suhtes süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kohustades tead

hüvitama kostjale kui kannatanule 1500 eurot. Kostja tundis pärast tema suhtes toime pandud

kehalist väärkohtlemist pahameelt ning ebaõiglust, mille tõttu otsustas ta C. W.G autot

kriimustada. Kostja tegevus oli ajendatud hingelisest erutusest ning ebaõiglustundest. Kostja

kahetseb tehtut ning on proovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada.

3(10)

Kostja ei tunnista esitatud nõudeid, välja arvatud kindlustusvõtja omavastutus 300 eurot.

Ülejäänud osas ei ole tegemist kahju tekitamisega seoses kantud mõistlike kuludega. Hageja

väited tema ründamise, ähvardamise, hirmutamise ja jälgimise kohta on tõendamata. 24.05.2023

koostatud epikriisist tuleneb, et hagejal esineb äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia

sümptomitega – ägeda stressiga (diagnoos F23.11), mille on kinnitanud psühhiaater. Tegemist on

korduvhaigestumisega. Seega olid hagejal psüühilised ja kognitiivsed häired juba varem.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju

hüvitise 1473,84 eurot ning viivise kahju hüvitiselt 1473,84 eurolt alates 11.07.2023 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis hageja

mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- hageja, tema abikaasa ja kostja elavad naabermajades;

- hageja, tema abikaasa ja kostja vahel toimus 26.07.2022 vahejuhtum, mille käigus ründas

hageja abikaasa füüsiliselt kostjat;

- kostja tungis 21.09.2022 ja 03.10.2022 XXX kinnisesse parklasse ja kriimustas terava esemega

hageja sõiduautot Volvo XC 60 registreerimismärgiga YYY;

- 04.11.2022 otsusega väärteoasjas nr XXXXXXXXXXXXXXX määrati kostjale sõiduki

kahjustamise eest karistus;

- 02.05.2023 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus asjas nr XXXXXXXXXXX hageja abikaasa

suhtes ning viimast kohustati tasuma kostjale kui kannatanule 1500 euro;

- hageja sõiduki remondikulu hüvitas kindlustusandja, kuid hageja pidi ise tasuma omavastutuse

osa 300 eurot;

- kaskokindlustuse juhtumi tõttu suurenes hageja kindlustusmakse hagis toodud ajavahemikul

1173,84 euro võrra.

Maakohus viitas kahju nõude rahuldamisel VÕS § 127 lg-tele 1 ja 2, § 132 lg-tele 3 ja 4, § 1045

lg 1 p-le 5, § 1050 lg-le 1 ja mittevaralise kahju osas ka VÕS § 134 lg-tele 2 ja 4.

3.2. Hageja auto kriimustamisega tekkinud kahju 300 euro osas rahuldas maakohus kostja

õigeksvõtu alusel.

3.3. Kui kannatanu sõidukit on kahjustatud, saab ta nõuda sõiduki remontimise ajal samaväärse

asja kasutamise ehk teise sõiduki kasutamise kulude hüvitamist üksnes siis, kui sõiduk oli talle

vajalik tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Hagejal oli üldtuntud asjaoluna võimalik

kasutada Tallinna linnas liikumiseks tasuta ühistransporti, mis oleks välistanud kulutuste

tegemise. Hageja ei tõendanud, et kahjustada saanud sõiduk oli talle vajalik kutsetegevuseks või

tööks. Seetõttu ei kuulunud taksokulu nõue rahuldamisele.

3.4. Hageja varalise kahju nõue kuulub rahuldamisele summas 1473,84 eurot (300 + 1173,84).

Nimetatud nõudelt kuulub väljamõistmisele ka viivis alates 11.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

3.6. Asja kahjustamise tõttu ei saa asja omanik nõuda lisaks varalisele kahjule mittevaralise

kahju hüvitamist. VÕS § 134 lg 6 järgi võib mittevaralise kahju hüvitise välja mõista ka isiku au

teotamise või eraelu puutumatuse korral, kuid sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada kas oma

4(10)

au teotamise fakti esinemist või eraelu puutumatuse rikkumist. Hageja ei ole selliseid asjaolusid

tõendanud.

3.7. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole usutavalt tõendatud hageja füüsiline ründamine.

Kriminaalmenetlus lõpetamise määrusest ja PPA esitatud videotest nähtub, et hageja ja kostja

vaheline konflikt sai alguse arusaamatusest liikluses. Seetõttu on eksitavad hageja väited, mille

kohaselt ründas kostja teda poliitilistel põhjustel ja tulenevalt hageja töökohast. Hageja ja kostja

ei olnud varem omavahel tuttavad, mistõttu on hageja sellised väited ka eluliselt ebausutavad.

Turvakaamera videosalvestisest nähtub, et kostja ligines hageja majale ja jõudis aia äärde, kuid

vestles hagejaga ega puudutanud teda füüsiliselt. Videokaamera salvestisel puudub heli, kuid

võib järeldada hageja ja kostja vahelist elavat vestlust. Seejärel nähtub salvestisest, kuidas hageja

abikaasa ründas kostjat esimesena ning sellele ei eelnenud kostja hagejale suunatud rünnet.

Pärast esimest füüsilist konflikti kostja ja hageja abikaasa vahel ei ole konflikti osapooled mõnda

aega kaamera vaateväljas näha, kuid hiljem nähtub, kuidas hageja abikaasa kostjale järgneb ning

teda taas füüsiliselt ründab.

Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat füüsiliselt rünnanud, ähvardanud või solvanud.

Hageja abikaasa seletusi ei saa lugeda usaldusväärseteks tõenditeks, sest hageja abikaasa väited

asetleidnud konflikti kohta erinevad turvakaamera salvestisest nähtuvast.

3.8. Videolt nähtuvat naabermajades elavate isikute juhuslikku ühekordset kokkupuudet liikluses

ei saa kohtu hinnangul pidada jälitamiseks.

3.9. Ainuüksi fotod ei tõenda, et hageja kirjeldatud rünnak tomatiga aset leidis. Hageja abikaasa

seletusi ei saa lugeda usaldusväärseks tõendiks. Mistahes muid objektiivseid tõendeid, millest

saaks järeldada, et kostja on hagejat hirmutanud, ähvardanud, tema eraellu sekkunud või teda

rünnanud, asjas esitatud ei ole.

3.10. Maakohus hindas asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid hageja tervisliku seisundi kohta

ja tuvastas järgmised asjaolud:

- hageja on käinud psühhiaatri vastuvõtul alates 2016. aastast;

- tema seisund halvenes alates juulist 2022. aastal, kui hageja sõnul ründas teda naaber, kes

kraapis tema autot, solvas ja alandas teda;

- seetõttu tekkis hagejal hirm elu ja tervise pärast;

- hageja ei saanud enam öösiti magada, tekkis kurnatuse tunne, töövõime oli häiritud, ta ei

suutnud teha enam öiseid vahetusi ega õhtuti töötada;

- hageja diagnoositi äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega;

- psühhiaater kirjutas hagejale välja ravimi 2022. aastal.

3.11. Tõenditest järeldas maakohus, et hagejal esines juba varem diagnoositud tervisehäire, mis

võis stressi tingimustes ägeneda. Raviarstid märkisid haiguse ägenemise osas anamneesi need

põhjused, millele hageja ise viitas. Hageja kirjeldatud asjaolud ei ole kooskõlas asjas esitatud

tõenditega. Ärevusest ja haigusest tingituna võis hageja tajuda sõiduki kahjustamisel ärevust,

stressi ja hirmu, kuid nende emotsioonide tekkimine oli tingitud tema varasemast tervisehäirest,

mitte objektiivselt tema suhtes toime pandud rünnetest.

3.12. Eeltoodule tuginedes ei rahuldanud maakohus hageja mittevaralise kahju nõuet.

5(10)

3.13. Maakohus jättis rahuldatud nõude ulatust arvestades menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi 1473,84 euro ja sellelt arvestatava viivise nõudes rahuldas. Kostja ei vaidlusta

maakohtu otsust 300 euro rahuldamise osas. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Suurenenud kaskokindlustusmaksed ei ole kostja teoga põhjuslikus seoses ning ei kuulu

hüvitamisele. Kaskokindlustus on vabatahtlik kindlustuse liik.

Kostja ei ole kinnitanud, et kahjustas sõidukit tahtlikult. Ka juhul, kui kahju hüvitamine ei sõltu

otseselt süü vormist, nagu antud vaidluses on, ei saa kahju hüvitamise nõue olla põhistatud

üksnes sellega, et kahju tekitati tahtlikult.

Vastuapellatsioonkaebus

5. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hageja mittevaralise kahju nõude rahuldamata ning teha tühistatud osas uus

otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja ka mittevaralise kahju hüvitis kas 3000 eurot

või alternatiivselt kohtu enda poolt mõistlikuks peetud ulatuses ning viivis mittevaralise kahju

hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.07.2023 kuni hüvitise täieliku

tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

5.1. Hagejale tekkis tervisekahju kostja pikaajalise õigusvastase tegevuse tagajärjel. Kostja

ründas hagejat ning ähvardas teda ja tema abikaasat tappa, lisaks sellele rikkus mitmel korral

hageja autot kraapides sinna Vene okupatsioonivägede sümboleid, jälgis pidevalt ning

demonstratiivselt hagejat ja tema abikaasat.

26.07.2022 toimunud ründe osas hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Kohus pidanuks hindama

eraldi kriminaalmenetluses antud ütlusi. Kaamera salvestisele ei jäänud osa nimetatud

sündmustest. Võrreldes C. W.G ütlusi turvakaamera salvestisega nähtub selgelt, et tegelikult

need suuremas osas kattuvad. Ütlusi ei saa pidada ebausaldusväärseks.

Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja taotluse C. W.G tunnistajana ülekuulamiseks TsMS §

238 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 238 lg 1 p 2 ega ükski muu TsMS-i säte ei anna kohtule alust

keelduda tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamisest põhjusel, et tunnistajad saaksid

kinnitada samu asjaolusid, mille kohta on kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid.

Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et ka 24.08.2023–25.08.2024 sündmused ei ole tõendatud.

Nimetatud asjaolusid tõendasid fotod ja C. W.G kirjalikud ütlused. Ka nende asjaolude osas

palus hageja C. W.G tunnistajana üle kuulata.

Otsusega väärteoasjas tuvastati kostja õigusvastane tegevus, s.o 23.08.2023 varitsemine ning

hageja auto pihta tomati loopimine ning täiendavalt veel 12.09.2023 hageja auto peale

sülitamine. Kuigi dokument kannab 31.01.2023 kuupäeva, on tegemist kirjaveaga ning tegelikult

on otsus tehtud 31.03.2024.

6(10)

Hageja esitatud tõenditest nähtub üheselt, et hageja tervise halvenemine on kostja õigusvastase

tegevuse tagajärg. Psühhiaater ei pane haiguslukku haiguse põhjuseid üksnes patsiendi seletuste

pinnalt, vaid hindab neid professionaalina ise. Kostja pidanuks tõendama vastupidist.

5.2. Kuna kohtul tulnuks rahuldada ka hageja mittevaralise kahju nõue ning varaline kahju jäi

rahuldamata üksnes 35,60 euro ulatuses (mida hageja ei vaidlusta), oleks õiglane, kui kõik

menetluskulud jääksid TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

6. Pooled vaidlevad üksteise kaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud

vastaspoole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis

mittevaralise kahju hüvitamise nõude 1000 euro ulatuses ja sellelt arvestatud viivise nõude

rahuldamata ja rahuldas hagi varalise kahju nõudes üle 300 euro ulatuses. Tühistatud osas saab

ringkonnakohus teha uue otsuse, millega rahuldab hagi varalise kahju hüvitamiseks 300 euro

ulatuses ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses, samuti nendelt nõuetelt

arvestatud viivise nõuetes. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust taksoarvete mittehüvitamise osas ja kostja

kaskokindlustuse omavastutuse nõude osas.

I

8. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kostja peab hüvitama hagejale

auto kaskokindlustuse maksete suurenemise. Põhjendatud on kostja seisukoht, et suurenenud

kaskomakseid ei saa kehtiva kohtupraktika kohaselt VÕS § 132 järgi välja mõista.

8.1. Riigikohtu praktika kohaselt on piiratud teoga liiga kauges põhjuslikus seoses oleva

tagajärje eest hüvitise määramine (RKTKo 06.06.2018, nr 2-16-14655/24, p 15). Deliktide

puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5) on

üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk piiritletud VÕS 7. ptk-i sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõuete

ulatust kahjustatud objektide kaupa (VÕS §-d 129-132).

8.2. VÕS § 127 lg-t 2 tuleb kohaldada ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel. See

tähendab, et vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel (VÕS §

127 lg 4), ei pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada

juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje

ärahoidmine, nagu hagejal esines. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas

arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (RKTKo 26.09.26,

nr 3-2-1-53-06, p 13). Seega peab nõude ulatuse kontrollimisel kohaldama üksnes VÕS §-s 132

sätestatut ja kahju tekitajal tuleb hüvitada kulutused, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse

seisukorda. Samuti kuulub hüvitamisele asja väärtuse vähenemine, kui asja taastamise korral ei

taastu asja esialgne väärtus (VÕS § 132 lg 3). Lõikes 3 toodud kulutuste loetelu ei ole ammendav

ja muude kulutustena võivad nt auto kahjustamise puhul kõne alla tulla kulutused alternatiivsele

transpordile (bussi- või taksoarved) või saamata jäänud kasutuseelised. Kindlustusmaksete

suurenemise kulud ei ole asja parandamise ega selle väärtuse vähenemise kulud.

7(10)

8.3. Asjaolu, et autode ostmiseks kasutavad inimesed liisingufirmasid ja peavad selles tulenevalt

sõlmima kaskokindlustuslepinguid, ei ole üldtuntud (TsMS § 231 lg 1 mõttes). Kostjale ei

pidanud olema ettenähtav, et hageja on sõlminud kaskokindlustuse lepingu.

8.4. Põhjendamatu on ka hageja käsitlus autole kahju tekitamisest tahtlikult heade kommete

vastase käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kui kahju hüvitamise alused on alternatiivsed, saab

õigusvastasuse tuvastada ühel alusel korraga (RKTKo 28.02.2018, nr 2-15-4239, p 17). VÕS §

1045 lg 1 p 8 siinsel juhul ei kohaldu, sest see nõuab kahju tekitaja subjektiivse külje osas

tahtlust ja hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis auto kahjustamisega saavutada hageja

kindlustusmaksete suurenemist.

8.5. Kokkuvõttes jääb hageja nõue kostja vastu kaskokindlustuse maksete suurenemisest tingitud

kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 300

eurot. Ringkonnakohus mõistab kahju hüvitiselt hageja kasuks kostjalt välja seadusjärgse viivise

VÕS § 113 lg 1 alusel ajavahemiku 11.07.2023–29.11.2024 eest 51,07 euro ulatuses

(viivisekalkulaator.ee järgi) ja edasiulatuvalt arvates 30.11.2024 tegemisest.

II

9. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

9.1. Maakohus tuvastas, et kostja kraapis kahel korral hageja autot. 31.03.2024 otsusest

väärteoasjas koosmõjus politsei e-kirjaga (tl 188–190) nähtub, et kostja viskas 24.08.2023 hageja

sõiduki juhipoolse küljeakna- ja peegli vastu tomati, mis vastu autot purunes ja alla voolas,

12.09.2023 sülitas kostja temast aeglaselt möödunud hageja sõiduki vasakule esitiivale rikkudes

sellega hageja ja tema abikaasa rahu ja väljendades nende suhtes lugupidamatust. Fotolt (tl 35)

nähtub, et kostja on kraapis sõidukile Z tähe, mis on avalikult kättesaadava allika Vikipeedia

kohaselt Venemaa sõjatehnikale kantud eraldusmärk 2022. aasta sissetungil Ukrainasse, mille

üheks eesmärgiks võib olla soov eristada tehnikat vastaspoole omast.1

9.2. Kolleegium nõustub hagejaga, et C. W.G kirjalikku seletust (tl 84) 24.08.2023 toimunud

intsidendi kohta (hilisõhtul uksekella helistamine Ukraina iseseisvuspäeval), ei saa lugeda

ebausaldusväärseks tõendiks üksnes põhjusel, et C. W.G on hageja abikaasa. Tomatiga loopimise

tuvastas ringkonnakohus eelnevalt ka väärteoasja otsusega. Ringkonnakohus võtab C. W.G

kirjaliku seletuse arvesse ja loeb sellega tuvastatuks, et kostja helistas 24.08.2023 hageja kodu

uksekella, kuid kui hageja võttis majatelefoni toru, ei rääkinud ta midagi ja hingeldas vaid

torusse. Aknale lähenedes nägid hageja ja tema abikaasa oma hoovis tumedates riietes kostjat,

kes liikus hageja ja kostja majade vahelise aiaaugu suunas, mida ta oli kasutanud ka varem auto

kraapimiseks.

9.3. Kostja rikkus eelnevalt kirjeldatud tegudega hageja isikuõigust eraelu puutumatusele (Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26), mille esemelisse kaitsealasse tuleb lugeda isiku integriteet,

tema füüsiline ja vaimne puutumatus. PS §-s 26 sätestatud eraelu põhimõte on inimväärikuse

põhimõtte (PS § 10) elementaarseim väljendus ja esimene tagatis.

Samuti rikkus kostja hageja põhiõigust kodu puutumatusele (PS § 33). Kodu puutumatuse

rikkumine ei eelda ainuüksi meelevaldset eluruumi sisenemist. Kodu puutumatust võivad

rikkuda ka muud teod. Igaühel on õigus tunda end kodus turvaliselt ning nt isiku autole Vene

okupatsioonivägede sümbolite kraapimine, varitsemine tema õuealal, tema suunas tomati

1 https://et.wikipedia.org/wiki/Z_(sümbol)

8(10)

loopimine, uksekella häirimise eesmärgil helistamine võib sõltumata teo tagajärjest vähendada

isiku turvatunnet enda kodus viibides. Kodu ei ole üksnes isiku eluruum, vaid ka elumaja

ümbritsev aed ja muud kinnisasja osad, mida saab üldlevinud arusaamade järgi pidada tema

isiklikuks alaks, kuhu avalik võim või kolmandad isikud tema loata üldjuhul ei tohi tungida (vt

RKTKo 25.11.2020, 2-18-15284, p 14).

Seega on kostja teod kannatanu isikliku õiguse rikkumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046

mõttes. Sellise õiguse rikkumise puhul tuleb eeldada, et hagejale tekkisid hingelised kannatused.

Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja hinnata hageja menetluses esitatud väiteid tema tervise

halvenemise kohta ja tõendeid tema tervise kohta.

10. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui keeldus C. W.G ülekuulamisest.

10.1. Maakohtu 05.02.2024 istungi protokolli 5. leheküljelt (tl 123) nähtub, et hageja taotles

tunnistaja ülekuulamist küsimuses, kas kostja ründas või ähvardas hagejat. Hageja taotlus ei

olnud piisavalt põhistatud TsMS § 238 lg 3 p 4 mõttes ja maakohtul tuli anda hagejale võimalus

taotluse täiendavaks põhistamiseks nii, et see vastaks TsMS § 236 lg 3 nõuetele. Tunnistaja

ülekuulamise taotluse lahendamine olukorras, kus hageja väidete aluseks olevad asjaolud olid

vajaliku detailsusega esitamata, olnuks vastuolus hagimenetluse võistlevuse (TsMS § 5 lg-d 1 ja

2) ja poolte võrdõiguslikkuse (TsMS § 7) põhimõtetega. Tunnistajat saab üle kuulata asjaolude

kohta, mida pool on eelnevalt esitanud.

10.2. Kohus on selgitanud hagejale seoses tunnistaja taotlusega, et tal tuleb esile tuua asjaolud,

mis ei nähtu juba kirjalikult esitatud tõenditest. Hageja istungil suuliselt või peale selle

toimumist selliseid asjaolusid ei esitanud ega tunnistaja taotlust ei täpsustanud, samuti ei ole

hageja taotlenud selleks tähtaja andmist. Sellest tulenevalt jättis maakohus tunnistaja taotluse

õigesti rahuldamata. Vale on aga maakohtu viide taotluse rahuldamata jätmisel TsMS § 238 lg 1

p-le 2, sest hageja taotlus oleks tulnud rahuldamata jätta põhjusel, et hageja ei täpsustanud

asjaolusid, mille kohta ta tunnistajat üle kuulata soovib.

11. Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõude aluseks on VÕS § 134 lg 2. Mittevaralise kahju

tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). Teise isiku isiklikku õigust

rikkunud isik vastutab deliktiõiguslikult juhul, kui ta on selles rikkumises süüdi (VÕS § 1043 ja

§ 1050). Kahju tekitaja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on

sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis (vt RKTK 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 16).

Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi.

11.1. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Seetõttu saavad hageja esile toodud asjaolud seoses kostja tegevuse jätkumisega arvesse tulla

eelnimetatud normi kohaldamisel.

11.2. Hüvitise suuruse määramisel võtab kolleegium praegusel juhul arvesse järgmised asjaolud.

11.2.1. Maakohus tuvastas tõendite põhjal õigesti, et poolte vaheline tüli sai alguse 26.07.2022

intsidendist ja puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejat rünnanud seoses tema

elukutsega ja ajakirjanikuna väljendatud vaadetega. Sõltumata sellest, kes keda 26.07.2022

esimesena ründas, on toimikus olevalt dvd-plaadil olevalt videolt näha, et tegemist oli

kolmepoolse konfliktiga ja rünnatav on ka kostja. Seega ei ole selle intsidendiga kahjuhüvitise

määramisel õige arvestada.

9(10)

11.2.2. Taunitavad on kostja edasised teod (autole sümbolite kraapimine, tomati loopimine,

uksekella hilisõhtul helistamine), mis viitavad soovile nii hagejat kui tema abikaasat hirmutada ja

alandada. Erinevad tegevused on toimunud ligi aasta kestnud ajavahemiku jooksul (21.09.2022–

12.09.2023).

11.2.3. Kostja poolt hüvitatav mittevaraline kahju on hõlmatud VÕS § 128 lg-st 2 tuleneva normi

eesmärgiga, kahju on tekitatud vähemalt hooletusest ja on põhjuslikus seoses kostja tegevusega

(VÕS § 127 lg-te 2–4 mõttes).

11.2.4. 2023. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt oli 2020–2022.

aastatel keskmine hüvitise summa oli 1502 eurot, mediaan 500 eurot.

11.2.5. Kolleegiumi hinnangul on kõiki eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes õiglane hüvitis

hagejale 1000 eurot.

11.3. Puudub alus hüvitise vähendamiseks VÕS §-de 139 ja 140 alusel.

11.4. Ringkonnakohus mõistab mittevaralise kahju hüvitiselt hageja kasuks kostjalt välja

seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 alusel arvates ringkonnakohtu otsuse tegemisest, s.o alates

ajast, kui kohtu määramisel hüvitatava kahju suurus on selgunud ja nõue on muutunud

sissenõutavaks.

11.5. Ringkonnakohus hindab hagi rahuldamise ulatust 50%-liseks, arvestades nii varalise kui ka

mittevaralise kahju nõude rahuldamist osaliselt, sh õigusvastaseks loetud tegevuste ulatust.

Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 163

lg 1 ja § 171 lg 1). Seetõttu poolte väljamõistetavate menetluskulude suurust kindlaks ei määrata.

12. 18.11. ja 26.11.2024 menetlusdokumentides on hageja esitanud täiendavaid asjaolusid ja

tõendeid intsidentide kohta, mis on tekkinud peale kohtuistungit. Uute asjaolude ja tõendite

menetlusse võtmine põhjustaks lahenduse viibimist. Seetõttu ringkonnakohus neid ei menetle

(TsMS § 331 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)