2-16-16451/171 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-16451

Tsiviilasi

Saaremaa valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus

täisealise isiku Z.C ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamise pikendamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 05.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Saaremaa vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja

ER

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) Z.C (isikukood

XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 05.09.2024 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad iga menetlusosalise enda kanda,

välja arvatud Z.C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 18.02.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-45428 määrati Z.C-le

(puudutatud isik või patsient) eestkostja. Maakohtu 17.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-

13532 pikendati puudutatud isiku üle seatud eestkostet kuni 17.01.2025.

2. Puudutatud isik on viibinud ööpäevaringse hoolduse teenusel alates 18.01.2005 ning

kohtumääruse alusel tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsel erihooldusteenusel alates

18.01.2015. Viimati pikendati puudutatud isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses

ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimist maakohtu 21.09.2023

määrusega.

3. Saaremaa vald (avaldaja) esitas 02.07.2024 avalduse puudutatud isiku tahte vastaselt

kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele

paigutamise pikendamiseks.

3.1.

Puudutatud isikul on Sotsiaalkindlustusameti 15.02.2024 puudeotsuse alusel tuvastatud

raske vaimupuue tähtajaga kuni 25.02.2029. Tal esineb oluline piirang vaimsete funktsioonide

valdkonnas, mille põhjuseks on intellektihäire. Tal esinevad olulised käitumishäired.

3.2.

Puudutatud isikule on määratud puuduv töövõime kuni 05.04.2044.

3.3.

Puudutatud isik viibib Hoolekandeteenused AS XXX üksuses (teenuse osutaja).

Iseloomustuse järgi ei ole puudutatud isik viimase aasta jooksul viibinud psühhiaatriahaiglas,

kuid on impulsiivne ja vägivaldne. Talle on iseloomulik kaasklientide näkku löömine

rusikaga. Verbaalne vägivald töötajate, kaasklientide ja eestkostja vastu on igapäevane. On

lubanud kaaskliente ära tappa. Tema arvates peabki arusaamatusi vägivallaga lahendama.

Puudutatud isik on füüsiliselt terve, kuid lonkab vasakut jalga varasema vigastuse tõttu.

Puudutatud isikul on tuvastatud mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F71.1).

Haiguskriitika puudub, ravivajadusest aru ei saa. Ravimite võtmine või mittevõtmine on

üheks manipuleerimisvõimaluseks oma tahtmiste saavutamiseks. Pudutatud isik oma tundeid

analüüsima võimeline ei ole, emotsionaalsed reaktsioonid on ebaadekvaatsed. Isik on kõrge

enesehinnanguga. Tundlik stressiolukordadele, reageerib agressiooniga, kui soovitut ei saa;

3.4.

Psühhiaater KK 27.06.2024 arstitõendi järgi vajab puudutatud isik jätkuvalt viibimist

tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsel teenusel. Puudutatud isiku normikohane toimimine

on võimalik ainult kindla suunamise ja juhendamise toel. Arsti selgitustest ta aru ei saa,

ravimite suhtes valiv, on esinenud ravist keeldumisi.

4. Psühhiaatri OD 04.09.2024 koostatud ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul

mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega, mis piirab olulisel määral tema võimet

oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Ta vajab igas toimetuleku aspektis kõrvalabi.

Intellektihäirega kaasnev käitumishäire tõstab oluliselt vägivalla riski. Puudutatud isik on

käitunud korduvalt nii füüsiliselt kui verbaalselt agressiivselt ümbritsevate suhtes (löönud,

kägistanud, peksnud jalgadega, on esinenud korduvat verbaalset agressioon). Ta on ohtlik

teistele ka tugevdatud järelevalvega erihoolekandeasutuses ja vaatamata regulaarsele

psühhiaatrilisele ravile. Kinnisesse asutusse paigutamata jättes tõuseb tema vägivaldse

käitumise risk veelgi. Puudutatud isiku psüühikahäire olemusest tulenevalt ei tule ta iseseisva

eluga toime. Arvestades tema emotsionaalset düsregulatsiooni ning sellest tulenevat korduvat

vägivaldset käitumist ohustab puudutatud isik nn tavarežiimiga hooldusasutusse paigutamine

kaasklientide tervist. Ta ei pea järelevalvet ja abi vajalikuks. Arvestades varasemalt aset

leidnud narkootikumide tarvitamist on ka psühhoaktiivsete ainete tarvitamise risk kõrge, see

aga tõstab nii endale ja teistele ohtliku käitumise riski oluliselt. Puudutatud isikul on

diagnoositud psüühikahäire, mis pole ravitav ning millega kaasnevat impulsiivsust ja

agressiivsust saab vaid vähesel määral ravimitega korrigeerida. Seega ka aktiivravi (nt

psühhiaatriakliinikusse ravile paigutamine) ei annaks patsiendi ohtlikkusetasemele olulist

2 (5)

mõju. Ohtlikkuse vähendamiseks puuduvad muud abimeetmed, kui tema paigutamine

kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Patsiendi psüühikahäire

ei kulge ägenemiste ja remissioonidega, vaid on püsiv seisund, mida pole võimalik ravimitega

või muude ravisekkumiste abil oluliselt mõjutada. Seega pole oodata patsiendi seisundis ravi

foonil olulist positiivset dünaamikat. Nii enda kui ka teiste ohutuse tagamiseks vajab

puudutatud isik struktureeritud päevakava ning tugevdatud ööpäevaringset järelevalvet.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas 05.09.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja pikendas

puudutatud isiku tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

tugevdatud järelevalvega hooldusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni

05.09.2025. Ühtlasi tunnistas maakohus määruse täitmisele kuuluvaks selle edastamisega

avaldajale. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

Esitatud asjaolude ja uuritud tõendite alusel on põhjendatud puudutatud isiku tahtevastasele

erihooldusteenusele paigutamise pikendamine kuni üheks aastaks. Raviarsti tõendist ja

ekspertiisiaktist nähtub, et puudutatud isikul puudub ravikriitika, arsti selgitustest ta aru ei

saa, ravimite suhtes on valiv ja esinenud on ravist keeldumist. Ohtlikkuse vähendamiseks

puuduvad muud abimeetmed, kui tema paigutamine kinnisesse hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud TsMS § 540 lg 1

kohaldamise eeldused. Oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab puudutatud isik jätkuvalt

paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolekandeteenusele kohtumääruse

alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada või peatada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine üheks

aastaks, kohustades puudutatud isikut täitma peatamise ajal järgmisi kohustusi:

-

mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid;

-

mitte panema toime väär- või kuritegusid;

-

kasutama talle määratud ravimeid;

-

kasutama määratavaid abistavaid teenuseid (psühholoogiline nõustamine, tugiisiku

teenus, erinevad teraapiaprogrammid;

-

tegema spetsialistidega koostööd ja järgima nende soovitusi.

Puudutatud isik tõi esile, et tema tervislik seisund ja käitumismustrid on paranenud. Viimasel

ajal ei ole esinenud aktiiv- ega akuutravi psühhhiaatriakliinikus. Ta kasutab ravi ja on

loobunud narkootikumidest ja alkoholist. Ta on nõus minema avatud hoolekandeteenusele ja

näitama seal, et suudab õiguskuulekalt käituda. Ta ei nõustu seisukohaga, et kuna tema

psüühikahäire ei kulge ägenemiste ja remissioonidega, vaid on püsiv seisund, mida pole

võimalik ravimitega või muude ravisekkumiste abil oluliselt mõjutada, siis peaks ta jääma

kogu eluks kinnisesse asutusse. Ravi saamine ja normaalse elukeskkonna tagamine on

võimalik ka muude vähem piiravate meetmetega. Kui isikule on vajalik tugevdatud

järelevalvega kontrollitud keskkond, siis selleks peab olema isiku ohtlikkus lähitulevikus

olema kindel. Puudutatud isik ei ole ohtlik ei enda ega teiste suhtes. Tema seisund on ravi

foonil oluliselt stabiliseerunud.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele

vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu.

8. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 11.10.2024. Puudutatud isik selgitas, et ei soovi

enam kinnises asutuses viibida. Ta tahab näidata, et saab kergema režiimiga hooldekodus

hakkama. Septembris 2024 toimunud vahejuhtumis polnud tema süüdi, teine klient ütles ema

3 (5)

kohta halvasti ja viskas telefoni supi sisse, see ajas puudutatud isiku närvi. Üldse teised

kliendid provotseerivad teda ja siis ta võib neile peksa anda. Psühhiaatri soovitusel läheb ta

tegelikult oma tuppa ja kuulab muusikat. Puudutatud isik teab, et võtab unerohtu,

magneesiumi ja rahusteid. Ta on alkoholist ja narkootikumidest loobunud, ei taha neid nähagi.

9. Samuti andis arvamuse tegevusjuhendaja, kelle arvates läheb puudutatud isik kergesti

endast välja. On läinud kallale ka, aga teda on siis provotseeritud. Muidu on puudutatud isik

hästi kõvahäälne, pigem verbaalselt agressiivne. Ähvardab teisi ära tappa, aga tõenäoliselt

ähvardusi täide ei vii. Puudutatud isik on väga töökas, vajab tööd. Teeb hästi käsitööd,

joonistab jne. Ravimite võtmisega ise hakkama ei saa. Varem viibis puudutatud isik Sillamäe

üksuses, kuid toodi Merimetsa üksusesse, sest ta on selline boss ja teiste klientidega on kord

majas. Puudutatud isik tahab tagasi Sillamäele. Tal oli seal sõbranna, kelle pärast ta oli nõus

edasi kinnises asutuses olema. Septembri vahejuhtum leidis aset seetõttu, et teine klient

provotseeris puudutatud isikut, öeldes halvasti puudutatud isiku ema kohta ja siis oli konflikt.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 11.10.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

12. Maakohtu määrus on vaidlustatud eelkõige põhjusel, et puudutatud isiku osas ei ole

täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

12.1. Maakohus tugines SHS § 105 lg 1 p 3 eelduste kontrollimisel eelkõige sellele, et muude

abinõude kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust endast tulenevatel põhjustel. SHS §

105 lg 1 p 3 mõttes tähendab muude abinõude kasutamise võimatus seda, et neid ei ole

võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-

16, p 16 ja RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 17). Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite

alusel õigesti, et leebema režiimiga teenuse puhul muutub puudutatud isiku käitumine endale

ja teistele ohtlikuks.

12.2. Nii nähtub XXX üksuse iseloomustusest, et puudutatud isik on olnud nii verbaalselt kui

ka füüsiliselt vägivaldne. Oma tundeid ta ei ole võimeline analüüsima, emotsionaalsed

reaktsioonid ebaadekvaatsed. Ta on kõrge enesehinnanguga, tunnustus meeldib. Tundlik

stressiolukordadele, reageerib agressiooniga, kui ei saa soovitut. Vihahoogude korral sõimab

töötajaid ropendades, hüüdnimesid pannes, lubades lõhkuma hakata. Selle tõttu on puudutatud

isiku normikohane toimimine võimalik ainult kindla suunamise ja juhendamise toel.

Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ravi vajadusest aru ei saa, võib ravimitest keelduda.

Ravimite võtmine või mitte võtmine on üheks manipuleerimisvõimaluseks oma tahtmiste

saavutamiseks.

12.3. Psühhiaatri 27.06.2024 tõendist nähtub, et vastuvõttudel on puudutatud isik erutunud,

kiire jutuga. Käitumiselt on äärmiselt impulsiivne ja vägivaldne. Ta on veendunud, et

probleeme peabki lahendama ainult vägivallaga. On lubanud kaaskliente ära tappa, kui tema

tahtmise järgi ei käituta. Arsti selgitustest ta aru ei saa, ravimite suhtes valiv, on esinenud

ravist keeldumisi.

12.4. Ekspertiisiakti kohaselt oli puudutatud isik vestluse ajal äkiliste liigutustega, kõneles

kõvahäälselt, ärritus kergesti, kuid üritas siiski võimalikult rahulikuks jääda. Muutus kergesti

närviliseks, raskematele või ebameeldivatele küsimustele vastates tõstis veelgi häält, muutus

olekult ähvadravaks. Jututeema vahetades rahunes kiiresti. Enesehinnang oli puudutatud

isikul ebaadekvaatselt kõrge – ta avaldas veendumust et saab iseseiva eluga hakkama, kuigi

4 (5)

tal objektiivselt puuduvad iseseisvaks eluks vajalikud oskused. Puudutatud isikul esineb raske

psüühikahäire – mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Nimetatud seisund on

püsiva kuluga mille puhul on isiku kognitiivsed võimed (s.o järeldamine, probleemide

lahendusoskus, planeerimine, abstraktne mõtlemine, akadeemiline õppimine ning varasemast

kogemusest õppimine) oluliselt häiritud. Antud psüühikahäire mõjutab isiku toimetuleku

kõiki aspekte - sotsiaalseid võimeid (suhete loomine, konfliktsete situatsioonide lahendamine,

teiste inimestega suhtlemist vajavad toimingud), tööga toimetulekut, igapäevaste

toimingutega toimetulekut. Ta vajab igas toimtuleku aspektis kõrvalabi. Intellektihäirega

kaasnev käitumisehäire aga tõstab oluliselt isiku vägivalla riski.

12.5. Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik on väga impulsiivne, ohtu ei taju ja

konfliktolukordades võib endast välja minna, mis toob kaasa kokkupõrkeid kaaspatsientidega.

Vajab töötajate poolt rahustamist, olukorra selgitamist, suunamist. Puudutatud isikule on vaja

igapäevaeluga toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud

kinnises hoolekandeasutuses tugevdatud järelevalve all. Seega saab väita, et muude

abimeetmete kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust endast tulenevate põhjuste tõttu

ning täidetud on SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused.

13. Määruskaebuses väidetakse ka seda, et maakohus jättis põhjendamatult TsMS § 540 lg 1

kohaldamata ja puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamata. Ringkonnakohus

leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ka selles osas.

13.1. TsMS § 540 lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega

kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukohajärgse valla- või

linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Kinnisesse asutusse paigutamise peatamise

saab määrata, kui paigutamise eeldused on täidetud, kuid arvestades isiku tervislikku seisundit

oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all. TsMS § 540 lg 1 eesmärk on

võimaldada kohtutel kohaldada isiku õigusi oluliselt vähem piiravat alternatiivi isiku

kinnisesse asutusse paigutamisele või tema sealt vabastamata jätmisele. Isiku kinnisesse

asutusse paigutamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsel juhul paigutamine põhjendatud ja

vältimatult vajalik, võrreldes isiku suhtes mõjutusvahendite kohaldamisega väljaspool kinnist

asutust (RKTKm 2-16-10435, p-d 19 ja 19.2). Seega on kohtumenetluses iseenesest võimalik

tuvastada puudutatud isiku ohtlikkus, kuid samas leida, et ohtlikkuse prognoos ei tingi kohe

vabaduse võtmist kinnisesse asutusse paigutamise teel. Kinnisesse asutusse paigutamise

avalduse eesmärkide saavutamiseks võib piisata sellest, kui isikule seatakse tingimused ja

kohustused, mis distsiplineerivad teda oma raviga tegelema ja paremini käituma ning mille

täitmisel ei kujuta ta endast ohtu iseendale ega teistele (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p

15.6).

13.2. Praegusel juhul on tuvastatud, et puudutatud isikule on vaja igapäevaeluga

toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud kinnises

hoolekandeasutuses tugevdatud järelevalve all. Seega ei ole alust arvata, et puudutatud isik

suudaks peatamise tingimustes ettenähtavat režiimi järgida ning hoiduda ennast ja teisi

ohustavast käitumisest.

14. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

TsMS § 172 lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

15. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)