2-24-13324/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-13324

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-13324

Tsiviilasi

H.Y hagi T.K. vastu elatise suurendamise nõudes

Hagihind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H.Y (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxalevik, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxxmaakond),

seaduslik esindaja M.-L.L. (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalevik,

xxxxxxxxxxvald,

xxxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: XXX);

Kostja: T.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx

XXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja vastanud hagile

kirjalikul

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Jätta rahuldamata H.Y hagi tagasiulatuva elatise nõudes perioodil 01.09.2024-

03.09.2024.

3. Suurendada 07.09.2018.a kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-18-105191

määratud elatise suurust (kostja maksab hagejale elatist 250 eurot kuus kuni lapse

kooliminekuni).

4. Välja mõista T.K.-lt H.Y kasuks elatis alates 04.09.2024 kuni H.Y täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxxx seadusjärgses miinimummääras:

4.1 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 287,72 eurot kuus [272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40

eurot (50% lapsetoetusest)]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil

04.09.2024 kuni 31.03.2025.

4.2 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2)

suuruse muutumisel alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Punktis 3 väljamõistetud elatis tuleb tasuda M.-L.L.-i arvelduskontole nr

EE557700771001596570, selgitusega "elatis H.Y".

6. Kohtuotsus on p 3-4 osas viivitamata täidetav.

2-24-13324

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB

Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank –

a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja

esitamisel“.

Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 2 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

H.Y esitas kohtule 04.09.2024 hagi T.K. vastu elatise suurendamise nõudes ning 05.09.2024

täiendatud hagi. Hagi kohaselt pole kostja eelmisest kompromissist istungil maksnud elatist

korralikult. Elatist on hageja saanud vaid läbi kohtutäituri. Kostja polnud hagejat mingilgi

viisil toetanud ning igasugune kontakt puudub. Kostja toetab teisi enda lapsi. Hageja nõuab

elatist alates 01.09.2024 miinimumsummas.

Tartu Maakohtu 06.09.2024.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid

kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise

korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 28.09.2024. Kostja ei vastanud hagile talle

määratud tähtaja jooksul.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib

kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse

tegemise.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Hageja on esitanud elatise suurendamise nõude. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

2-24-13324

suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates

uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise nõudes perioodil 01.09.2024-03.09.2024 tuleb

jätta rahuldamata, kuna seadus ei võimalda elatise suurendamise asjas varasema otsuse

muutmist tagasiulatuvalt. Elatist on võimalik suurendada hagi esitamise ajast.

Kohus tegi sünnitunnistuse alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: H.Y (sünd.

xxxxxxxxxx) on M.-L.L.-i ja T.K. laps; 07.09.2018.a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-105191

kinnitas kohus H.Y seadusliku esindaja M.-L.L.-i ja T.K. vahel istungil sõlmitud kompromissi,

mille kohaselt pidi T.K. H.Y-le tasuma igakuiselt elatist septembris ja oktoobris 2018.a 150

eurot, sealt edasi kuni novembrini 2021.a 200 eurot ning alates detsember 2021.a 250 eurot kuni

hageja kooliminekuni. Seadusjärgne elatis on käesoleval ajal suurem kui on hagejale

kompromissimääruse alusel määratud elatis. Kohtu hinnangul esineb alus elatise

suurendamiseks, kuna seadusjärgses suuruses elatis on mõeldud katma lapse minimaalseid

vajadusi ning hagejale kohtulahendiga määratud elatis on väiksem kui seadusjärgne elatis.

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101

lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse

vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse suurus on määratud perehüvitiste seaduse

§ 17 lg-s 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui 3 aastat. (lg 7)

2-24-13324

Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama.

Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks miinimummääras elatise väljamõistmata

jätmiseks.

Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja ei ole kohustatud

maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7. Seega määrab kohus

elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.

Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale 287,72 eurot

(baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 54,96 eurot, millest tuleb maha

lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot).

Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras

kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 287,72 eurot kuus.

Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01.

aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja ema pangakontole.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik