2-24-119534/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-119534

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi Y Z vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7072,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479), lepingulised esindajad A J, S R

Kostja: Y Z (isikukood xxx); lepinguline esindaja I M-V

Asja läbivaatamise viis

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 550 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGI NÕUE, HAGEJA JA KOSTJA SEISUKOHAD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 02.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel 03.02.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 5392,18 eurot, intress 229,16 eurot,

haldustasu 9,31 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 02.07.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 421,65 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 03.07.2024 kuni põhinõude (5392,18

eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja nõude aluseks on Xxx AS ja kostja vahel 03.02.2023 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti 5400 eurot. Lepingu intressimäär

oli 18% ja krediidi kulukuse määr 21,18% aastas.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja

4.01.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 25.01.2024 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2.2. Lepingu ülesütlemise seisuga 25.01.2024 on kostjal tagastamata krediit summas 5392,18

eurot. Kostjal on intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 229,16 eurot.

2.3. Lepingu ja maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma lepingu haldamisetasu 2,50 eurot

kuus. 25.01.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenuhaldustasu

9,31 eurot.

2.4. Lepingu üldtingimuste punkti 6.1. alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 5392,18

eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 26.01.2024 lepingus kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18% aastas.

2.5. Hagejal nõuab üldtingimuste punkti 4.6. alusel peale lepingu ülesütlemist tehtud

sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist. Hageja selgitab sissenõudmiskulude kujunemist:

9.02.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 21.02.2024. a teise tasulise kirja

saatmine 5 eurot. 25.03.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude

avaldamisega tehtud kulud.

2.6. Xxx AS loovutas 31.01.2024 kostja vastase nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid

hagejale.

3. Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses.

3.1. Kostja toob välja, et hageja ei ole selgitanud, millal ja mis asjaoludel on kostja esitanud

tahteavalduse laenulepingu sõlmimiseks. Hageja ei ole esile toonud, kuidas toimus laenusaaja

isiku tuvastamine. Kostja ei teadnud ja ei võinud teada tarbijakrediidilepingu XXX

olemasolust.

3.2. Hagist ei nähtu ega ole tõendatud, millal ja kuidas on laenusumma kostjale väljastatud.

3.3. Kuna leping võib olla tühine, ei ole alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid hagejale

loovutatud ning hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu.

3.4. Krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. On ebaselge, kas küsiti

kostjalt kontode väljavõtted ning kas küsiti ka kõikide pankade konto väljavõtted. On

arusaamatu, kuidas toimus krediidihindamine.

Kostja ei ole laenulepinguid sõlminud, kostja ettevõttes töötanud raamatupidaja on kasutanud

kostja elamisloakaarti lepingu sõlmimiseks, selle kohta on kostja esitanud 15.12.2023.a

avalduse Politsei- ja Piivalveametile kriminaalmenetluse alustamise kohta. Kostja ei ole

esitanud lepingu sõlmimiseks tahteavaldusi ning kostja ei ole lepingut allkirjastanud, seega on

hageja poolt esitatud lepingud tühised (TSÜS § 87) ning kostjal ei tekkinud võla tagastamise

kohustust. Raamatupidajaga J D (sünd. xxx) elas kostja 12 aastat, pooltel on ka ühine laps,

kuid poolte suhted pöördumatult lõppesid umbes 2 aastat tagasi. J D on tasunud kõik kostja

isiklikud ja ettevõttega seotud arved, raha laekumisest enda kontole polnud kostja teadlik,

kuna tal telefonis puudub panga äpp ning talle teavitused ei tule, raha oli kohe ülekantud J D

isiklikule kontole. Kuna raamatupidaja haldas kostja kontosid ja tasus kõik isiklikud ja

ettevõttega seotud arved, siis olid ka raamatupidaja valduses kõik paroolid. Krediidiandja

pidi veenduma, et laenutaotleja on meesterahvas, samuti kostja ei saanud arvata, et temale

väljastatakse laenu, kuna kostjal on xxx AS eest kohustus summas 50 000 eurot.

3.5. Krediidiandja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht oli kostjale saadetud enne lepingu sõlmimist, seega kostja asub seisukohale, et

laenuandja on rikkunud oma lepingueelset kohustust kostja kui tarbija lepingueelse

teavitamise osas. Hagimaterjalides nähtub, et leping on saadetud koos teabelehega.

3.6. Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja

kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et

kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga.

3.7. Kostja ei ole sissenõudmiskulude kirju kätte saanud. Kostja ei ole saanud hagejalt

hoiatusi ega teatist nõude ülesütlemise kohta.

4. Hageja esitas juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise

kohustust on rikutud, alternatiivse nõude mõista välja uuesti määratud maksegraafiku kohased

tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Hageja ja kostja on avaldanud, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohus määras asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse. Selgitamiskohustust on kohus

täitnud menetlusse võtmise määruses ning täiendavalt veel 10.09.2024 (dtl 195). Alternatiivne

nõue on menetlusse võetud 18.11.2024. Pooltel oli lõpptähtaeg seisukohtade ja tõendite

esitamiseks 25.11.2024 ja kohus teatas kohtuotsuse kuulutamise aja.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

6. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

6.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Sellest järeldub, et minimaalne vorminõue on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, ent

peab siiski olema täidetud ka vorminõude ülejäänud 2 tingimust – sisu ja lepingudokumentide

püsival andmekandjal esitamine. Kui leping on sõlmitud kõrgemas vormis (näiteks

elektroonilises vormis, ükskõik kuidas seda siis ka ei sisustaks) või ka sidevahendite teel,

peavad ikkagi olema täidetud ka kaks ülejäänud tingimust – tahteavalduse sisu nõuded ja

lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamine. Seadusandja loogika on mõistetav, sest

ka lepingu digiallkirjastamisel teenusepakkuja rakenduses ei taga, et tarbija saaks

lepingudokumendi; see sõltub teenusepakkuja rakenduse ülesehitusest.

6.2. Kohtule on hageja esitanud laenulepingu IN Pay makselahenduse leping nr XXX (dtl 87),

millel on kostja digiallkiri, kuupäevaga 22.02.2023 kell 19:49, ja AS Xxx digitempel.

Digiallkirja konteineris on leping, lepingu tingimused, tarbijakrediidi teabeleht.

Hageja on selgitanud, et nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimiseks tuli kõigepealt alla

laadida rakendus. Leping ja tüüptingimused esitatakse rakenduses tarbijale tutvumiseks ja

seejärel digitaalseks allkirjastamiseks. Seejärel on kliendile allkirjastatud leping ja

tüüptingimused igal ajahetkel kättesaadavad rakenduses "Minu Leping" alajaotuses.

Hageja on seega faktiväitena esile toonud (ent mitte tõendanud), et lepingudokumendid olid

kostjale püsival andmekandjal kättesaadavad Xxx AS rakenduses, et kostjale esitati

tutvumiseks tarbijakrediidi teabeleht ning tõendanud, et krediidiandja tuvastas lepingu sõlmija

isiku elektrooniliselt, Eesti riikliku autentimis- ja allkirjastamisvahendi kaudu (mida tõendab

digiallkiri).

Kostja väitel kasutas tema riiklikku autentimis- ja allkirjastamisvahendit teine isik, tema

elukaaslane, kellele ta oli vahendi ja selle kasutamiseks vajalikud paroolid ise vabatahtlikult

üle andnud selleks, et elukaaslane teeks pidevalt tema nimel rahaga seotud toiminguid.

Eesti isikut tõendava dokumendi (sh elamisloakaardi) pin-koodid on mõeldud kaardi

digitaalseks personaalseks kasutamiseks, sh digiallkirjade andmiseks. Kui kostja andis selle

vahendi püsivalt vabatahtlikult üle teisele isikule, võttis ta ise sellega riski, et vahendit

võidakse kasutada tema tahtega mitte kooskõlas olevalt. Lisaks ei teostanud kostja kohtule

arusaadavalt ka ise mingit kontrolli, ei kaardi kasutamise ega ka pangakontode üle.

Kohtule esitatud lepingu kohaselt saadetakse lepinguga seotud kaart kullerteenusega või

postiga kliendi määratud aadressile. Lepingus oli postiaadressiks märgitud xxx, mis oli ka

kostja rahvastikuregistri järgne elukoha-aadress lepingu sõlmimise ajal. Seega pidi kaart

saadetama kostja nimele kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile.

Kostja andis seega sisuliselt piiramatu volituse teostada enda nimel pangatehinguid ja muid

toiminguid ega teostanud selle üle mingit kontrolli.

Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagi ei tuleks jätta läbi vaatamata põhjusel, et see on

esitatud vale kostja vastu või et hagejal ei saa kostja vastu nõuet olla.

6.3. Laenu kasutusse andmine

Hageja on esitanud väited: „Lepingu alusel sai kostja krediiti summas 5400 eurot“ (hagi lk 1,

dtl 76), „Lepingu alusel sai kostja kasutada krediiti summas kuni 5400 eurot“ (dtl 80),

„Lepingu ülesütlemise seisuga 25.01.2024 kasutas kostja krediiti summas 5392,18 eurot“ (dtl

80). VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse jaoks on hageja esitanud väite, et kostja sai

lepingu alusel laenu kokku summas 11484,61 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 6983,57 eurot. Kostja on vastuses hagile esitanud vastuväite, et hagist ei nähtu

ega ole tõendatud, millal ja kuidas on laenusumma kostjale väljastatud.

Hageja vastuses kostja vastusele märgib hageja, et esitab krediidikonto väljavõte, mida kohus

on varasemalt aktsepteerinud krediidi väljastamise tõendina ning millest nähtub millal ja mis

summas on kostja krediiti kasutanud ja millal ja mis summas on teostanud tagasimakseid

(Lisa 1). Laenuandja on täiendavalt selgitanud, et Krediitkaardi lepingu sõlmimisel ei kanta

kliendile mitte mingisugust summat. Ta saab kaardi, millel on lepingust tulenev limiit, ning

saab sellega limiidi piires oste teha. Tehingute olemasolu kaardil tähendab, et ta on selle äpis

aktiveerinud ehk 'krediidisumma on kostja kasutusse antud'.

Kohtule esitatud leping on krediidilimiidi leping, limiidiga 5400 eurot. Limiidi summa seega

iseenesest ei tähenda automaatselt, et selline summa oleks ka laenusaaja kasutusse antud.

Hageja on tõendina esitanud faili „XXX Y Z xxx koopia“ (dtl 153), mida nimetab

krediidikonto väljavõtteks. Kohus palus hagejal selgitada, kust fail pärineb, mis on

krediidikonto number, kellele see kuulub, mismoodi see fail on loodud, mida kohus peaks

sellest failist välja lugema ning kuidas, sh millisel viisil krediiti sai kasutusse üldse võtta ning

millisel viisil seda tegelikult kasutusse võeti. Kohus juhtis tähelepanu, et failist võiks aru

saada, et krediidisummat asuti kasutama enne lepingu sõlmimist. Samuti palus hagejal esile

tuua, kes ja milliselt kontolt tagasimakseid tegi.

Hageja selgitas vastuseks: Krediidilimiidi muutmisel sõlmib klient uue lepingu. Algselt oli

krediidilimiit 0 (manusena lisatud algne leping - Lisa 1). Vastavalt automaatsele otsusele

saime talle hiljem suuremat krediidilimiiti pakkuda. Väljavõte on kokku pandud Xxx AS

kaardisüsteemist xxx eksporditud kliendi lepingu infost: makseperioodide ajalugu,

kaarditehingute väljavõtted erinevate perioodide lõikes ja kasutatud krediidilt intressi

arvestus erinevate perioodide lõikes.

Hageja on esitanud täiendava tõendina 03.02.2023 kuupäeva kandva lepingu IN Pay

makselahenduse leping nr XXX, millel on kostja sama kuupäevaga antud digiallkiri ning

milles on märgitud, et krediidilimiit on 0 eurot (dtl 212).

Kohtule esitatud failis xxx on esimene kanne: Start date 01.02.2023, end date 28.02.2023, due

date 06.03.2023, due amount -270,08, total balance -4457,97, statement balance -4457,97,

currency EUR.

Tehingute ridadel (1.Period 01.02.2023-28.02.2023) on esimene kanne kuupäevaga

10.02.2023 Makse kontole 8501133093300001, 5 eurot, Payment to Client Contract.

Järgmiseks on kuupäevaga 20.02.2023 (Trans Date) 5 tehingukannet, kaks korda summas

104,17 USD, 208,34 USD, 260,42 USD ja 29,97 EUR. Seejärel on kolm tehingukannet

kuupäevaga 21.02.2023. Edasi tulevad järgmiste kuupäevadega tehingukanded, kuni

01.03.2023.

Ridadel „Calculated Interest Details“ on kanded 21.02.2023 kuni 01.03.2023, esimese kande

juures on märgitud Base amount -1000, viimase kande juures 3215.

Edasi tulevad samalaadsed tehingute read ja intressiarvestuste read järgmiste perioodide

kohta, kuni 31.01.2024.

Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sai kostja kasutada krediiti, kui 03.02.2023 lepingu järgi

(st kuni hagi aluseks oleva lepingu sõlmimiseni 22.02.2023) oli krediidilimiit 0 eurot.

Krediidikonto failist ei leia numbrit 5392,18, mis on hageja poolt väidetud kostja põhivõla

jääk, ega ka 229,16, mis on hageja väidetud intressivõlg.

Kostja on juhtinud tähelepanu, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja esitanud

nõude osas teistsugused summad ega ole erinevust põhjendanud. Maksekäsu kiirmenetluses

on põhivõla nõude summana märgitud 5401,49 eurot, intressinõudena 229,16 eurot

(intressinõue on sama ka hagis). Ka numbrit 5401,49 eurot ei leidu krediidikonto failis.

Failist ei ole võimalik ka aru saada, kuidas see peaks haakuma hageja väitega, et kostja sai

lepingu alusel laenu kokku summas 11484,61 eurot. Kui kohus arvutab failis kokku 11

perioodi all välja toodud tehingukirjete summad, ei saa kohus kuidagi kokku 11484,61 eurot.

Kohus saab 11 perioodi all musta värviga märgitud tehingukirjetena kokku 7381,78 eurot.

Failis haakub hageja väitega, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas

6983,57 eurot, kui liita kokku punased kanded „Payment to Client Contract“. Ent tabelis on

ka üks must kanne Payment to Client Contact, 90 eurot, tabeli rida 179, mis peaks olema

arvestatud kui kostja tagasimakse.

Ka Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et

VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude

eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle

andud. Nõude aluseks olevate asjaolude (sh nõude kujunemise) väljatoomine on hageja

ülesanne. Kuivõrd kostja vaidles vastu raha saamisele, pidi hageja seda ka tõendama.

Eeltoodust tulenevalt on kohus aga seisukohal, et hageja ei ole selgelt ja kontrollitavalt välja

toonud ega tõendanud, mis summa mis ajavahemikus millisel viisil laenusaaja kasutusse anti.

Peale faili pealkirja ei ole failis enda ka ühtegi andmevälja, mille põhjal saaks seostada faili

nõude aluseks oleva lepingu või kostjaga. Faili põhjal ei ole arusaadav ka intressiarvestus.

Sellest tulenevalt jääb hageja nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks

hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust.

Kostja on esitanud 25.11.2024 menetluskulude nimekirja, mis on hagejale kätte toimetatud

25.11.2024. Hageja esitas 25.11.2024 kostja menetluskuludele vastuväite, milles peab kostjale

õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks 4,5 tundi.

Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 800 eurot. Kostja lepinguline esindaja

osutas kostjale õigusabi 8 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi

toiminguid:

-20.08.2024 kliendi nõustamine, volikirja koostamine, kohtudokumentidega tutvumine 2

tundi;

-21.08.2024 vastus hagiavaldusele, lisade komplekteerimine 4 tundi;

-02.10.2024 kohtukirjaga tutvumine, vastus kohtunõudele 0,5 tundi;

-25.11.2024 hageja vastustega tutvumine 0,5 tundi;

-25.11.2024 kostja lõplik seisukoht, menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus 20.08.2024

õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 1 tund ja 21.08.2024 õigustoimingu põhjendatud

ajakuluks 2,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja

ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud

ajakulu ja tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 550 eurot (5,5 tundi × 100

eurot). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 550 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik