2-24-114866/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-114866

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.Q vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

335,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Pavel Butsenko

(Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja: J.Q (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1

välja mõista kostjalt hageja kasuks AS Inbank Finance ja J.Q vahel 02.04.2023

sõlmitud järelmaksulepingust nr L89011937387 tulenev põhivõlgnevus 247,40 eurot, intress

12,24 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja 13.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 16,07 eurot;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis lepingust nr L89011937387 tulenevalt põhinõudelt (247,40 eurot) alates

14.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 12% aastas.

2. Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist.

2.1. Hageja toob välja, et AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 2.04.2023

järelmaksulepingu nr. L89011937387. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega

399 eurot.

2.2. Lepingu nr. L89012647126 kohaselt on krediidi kulukuse määr 30.73% aastas, mis

koosneb kauba maksumusest 399 eurot, lepingutasust 10 eurot, igakuisest osamaksest 38

eurot, osamakse tasumise tähtpäevast 20, osamaksete arvust 12, laenu tasumise perioodist

20.04.2023 – 20.04.2024 ja intressimäär 12% aastas.

2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamiseks esitab hageja tõendina

laenutaotluse (hagi lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte (hagi lisa 7). Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne

võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt/Pensioniregistrist.

Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis krediidiandja läbi krediidianalüüsi, millest

nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 1200 eurot, igakuiste kohustuste summa 0, lisaks oli

lepingust tulenev igakuise osamakse summa 38 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste

tasumist jäi kostjale reservi 1162 eurot.

Hageja leiab, et on seega tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste

kohta.

Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega,

mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid

otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud

eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse

täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma.

2.4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja

7.11.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

saatis 28.11.2023. a krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

2.5. AS Inbank Finance loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude

loovutamisest, mis saadeti kostjale.

2.6. Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist

lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja selgitab sissenõudekulude

summa kujunemist: 30.11.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 8.12.2023 teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot, 28.12.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede

kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 22.09.2024, teadaande

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile vastanud ei ole.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu fotokoopia, millest nähtub, et

lepingul on kostja omakäeline allkiri. Lepingusse on märgitud sõlmimise kuupäev

02.04.2023. Samasugusena, skaneerituna, on kohtule esitatud maksegraafik ja tarbijakrediidi

teabeleht. Laenulepingus on viidatud Teenusetingimustele (Inbank Järelmaksu lepingu

tingimused), Inbank AS-i üldtingimustele, Digikanalite kasutamise tingimustele, Hinnakirjale

ja Kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, ent ei ole märgitud, kus nendega tutvuda saab.

Hageja seda, kas ja millisel viisil tingimused lepingu sõlmimisel kostjale kättesaadavad olid,

hagis ka välja toonud ei ole. Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, mil viisil kostjal

oli lepingut sõlmides võimalik üldtingimustega tutvuda.

Kohus selgitab, et tüüptingimuste sisuga tutvumine peab olema tagatud reaalselt. Kohtule on

teadmata, kuidas toimus lepingu sõlmimine, kas kaupluses kohapeal või interneti teel.

Tüüptingimuste sisuga tutvumise võimalus sõltub sellest, kas lepingu pooled on lepingu

sõlmimisel vahetus kontaktis ja viibivad lepingu sõlmimise juures või toimub lepingu

sõlmimine ilma vahetu kontaktita. Lepingu sõlmimisel kohalviibijate vahel tuleb reeglina

tüüptingimused lepingu poolele esitada või pakkuda muul viisil tüüptingimuste tekstiga

tutvumise võimalust. Arvutivõrgu kaudu lepingu sõlmimisel tuleb lepingutingimused,

sealhulgas tüüptingimused, lepingu teisele poolele esitada selliselt, et tal on võimalik need

salvestada ja taasesitada. Tingimuse kasutaja peab suutma tõendada, et ta lepingu teisele

poolele tutvumise võimalust tegelikult pakkus. Kui lepingus või lepingu sõlmimisel viidatakse

tüüptingimuste olemasolule ja nendega tutvumise kohale, siis loetakse tegeliku tutvumise

tagamise nõue täidetuks ainult siis, kui tutvumise koht ja viite tegemise koht on ruumilises

seoses. Seega ei pruugi seaduse nõue olla täidetud ka siis, kui viide tüüptingimuste asukohale

küll tehakse, kuid selleni jõudmine ei ole lepingu sõlmimise ajal võimalik (nt asuvad

tüüptingimused peakontoris, mis asub teises linnas või piisavalt kaugel lepingu sõlmimise

kohast, et oleks ebamõistlik eeldada selle võimaluse kasutamist; veebilehele viitamine

olukorras, kus seda lepingu sõlmimise ajal vaadata ei saa jne). Lepingus olev (allkirjastatud)

kinnitus selle kohta, et poolel oli võimalus tüüptingimustega tutvuda, ei vabasta tingimuse

kasutajat tüüptingimuse sisuga tutvumise võimaluse tõendamisest.

4.3. Tegemist oli järelmaksu lepinguga, milles on märgitud „kauba maksumus 399 eur“ ning

et Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Sulle tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu

sõlmimisest ning seetõttu võib esimese Osamakse tegelik suurus olla väiksem kui

Maksegraafikus.

Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele lepingutingimusele ning sellele, et hageja ei ole esile

toonud, kas, millal ja millisel viisil kostja kauba kätte sai ega seda tõendanud ning andis

hagejale täiendava tähtaja nõude eelduste esile toomiseks ja tõendamiseks (dtl 100).

Hageja vastas 22.11.2024, et järelmaksulepingute korral toimus väljamakse kaupmehele,

mitte kliendile ning et lepinguid ei makstud välja ükshaaval, vaid tehti koondmakse, esitades

ka täiendavad tõendid tõendamaks krediidiandja poolt kauba müüjale raha ülekandmist. Kas

kaup kostjale üle anti, selle kohta hageja midagi kohtule esi vastanud. Hageja ei ole seega

vaatamata kohtu selgitustele esile toonud ega tõendanud, et kostja sai lepingu alusel kauba

kätte (millal ja mis viisil). Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et

lepingutingimuste kohaselt oleks leping jõustunud.

Kuivõrd hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kauba kostja poolt kättesaamist ning selle

kaudu lepingu jõustumist, ei saa kohus ka järeldada, et poolte vahel oli kehtiv leping ja et

laenusumma oli kostja kasutusse antud. Sellest tulenevalt ei ole VÕS § 396 raha tagastamise

nõude eeldused täidetud.

Kohus märgib täiendavalt, et leping sisaldab (punktid 10 ja 1: Sa ei või kuni kõigi

Teenuselepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumiseni ning Kauba omandiõiguse

Sulle üleminekuni Kaupa käsutada või ükskõik millisel viisil koormata; 11. teadlik, et Müüja

või Meie oleme Sind hoiatanud, et Osamaksete või muude tasude õigeaegselt tasumata

jätmisel võivad olla Sinu jaoks tõsised negatiivsed tagajärjed (nt Kauba sundmüük)) sätteid,

millest võiks järeldada, et pooled on justkui soovinud müüdavat kaupa ka pantida ning et

müüjal justkui võis olla ka õigus kaup realiseerida tasumata maksete katteks. Seega

kokkuvõttes ei ole selge, kas kostja kauba saanud on, kas kauba omandiõigus on talle üle

läinud, ega müüja pole kasutanud kauba realiseerimisõigust.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõte

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Vastutustundliku laenamise kohustus seisneb seega a) nõutud teabe kodumises ja

kontrollimises ja b) selle alusel hinnangu andmises. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

5.2. Hageja esitatu pinnalt ei saa ka kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja esitatud maksehäireregistri päring (dtl 59) on

tehtud peale laenulepingu sõlmimist (12.06.2024). Esitatud laenutaotluses (dtl 43) on küsitud

üksnes igakuist sissetulekut (märgitud 1200 eurot) ja igakuiseid kohustusi (märgitud 0),

täpsustamata, mida nende all silmas peetakse. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid,

ülalpeetavate arvu, eluaseme tüüpi. Kostja sissetulekute väidetava kontrollimise kohta on

hageja hagiavalduses taasesitanud laenutaotluse andmed (dtl 28), milles ei ole kuidagi

viidatud ühelegi päringule.

Hageja on ise selgitanud, et laenutoote puhul oli oluline laenuandmise kiirus. Kohtu

hinnangul ei saa krediidiandja tuua vastutustundliku laenamise kohustust ohvriks laenamise

kiirusele. Laenu andmise kiirus võib veel täiendavalt olla asjaolu, mille tõttu tarbija laenab üle

võimete, sest protsessis ei küsita tarbijalt eriti midagi ning tal ei ole ka aega järele

mõtlemiseks. Eesti õiguses (ja ka vastu võetud uues tarbijakrediidi direktiivis) ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas tehtud erandeid laenusumma suurusest

sõltuvalt.

6. Nõude loovutamine

Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise

kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning

välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet

loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille

alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale

selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga

selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma

teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.

7. Hageja nõuded

Nagu öeldud, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud kauba kostja poolt kättesaamist ning

selle kaudu lepingu jõustumist, millest tulenevalt on esile toomata VÕS § 396 raha

tagastamise nõude eeldused (et poolte vahel oli kehtiv leping ja et laenusumma oli kostja

kasutusse antud). Sellest tulenevalt jääb põhivõla, kõrvalnõuete ja võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue rahuldamata.

Võla sissenõudmiskulude osas märgib kohus täiendavalt, et kohus selgitas hagejale, et VÕS §

1132 kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud

väljaandes on selgitatud: Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust

sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste

ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s

1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Vastuseks kohtule esitas hageja uuesti kirjade saatmise kuupäevad (dtl 105), st ei toonud välja

lepingulise kokkuleppe olemasolu ega ka tõendanud, et tal ühe kirja saatmise kulu on

justnimelt selline summa. Kohus märgib, et erinevates menetlustes toob hageja kirja saatmise

kulud välja selliselt, et need kokku moodustaks alati VÕS § 1132 piirmäära. Seega mõnes

menetluses on hageja väidetud kulu ühele kirjale 20 eurot, mõnes 25 eurot. Olukorras, kus

lepingus puudub kokkulepe meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata

ka eluliselt usutav, et samasuguse kirja saatmise kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev.

8. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

8.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

8.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2025. a otsusega nr 2-24-

114866.