3-23-600/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-23-600

Otsuse kuupäev

29. november 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi kohustamiseks

väljastada kaebajale tema soovitud vangiregistri andmed (sh tema

isikuandmete töötlemist kontrollida võimaldavad logid)

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja I Tartu Vangla, volitatud esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe

Vastustaja II Justiitsministeerium, volitatud esindaja Kadri Margus

Kaasatud haldusorgan Andmekaitse Inspektsioon, volitatud

esindaja Andres Kudrjavtsev

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X-i kaebus osaliselt.

2. Kohustada Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama X-i 23. jaanuari 2023. a avalduse osas,

milles kaebaja taotleb tema terviseandmete päritolu kajastavate andmete ning

ajavahemiku 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023 osas vangiregistri logide

väljastamist.

3. Kohustada Justiitsministeeriumit uuesti läbi vaatama X-i 16. veebruari 2023. a

avalduse osas, milles kaebaja taotleb tema terviseandmete päritolu kajastavate andmete

ning ajavahemiku 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023 osas vangiregistri logide

väljastamist.

4. Jätta rahuldamata X-i kaebus osas, milles kaebaja nõuab Justiitsministeeriumi

kohustamist väljastada talle teave kaebaja usulist kuuluvust kajastavate andmete

päritolu ja nende andmete kogumise õigusliku aluse kohta.

5. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

3-23-600

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 23. jaanuaril 2023 Tartu Vanglale avalduse, milles soovis teada:

-

kes nimeliselt on alates 7. jaanuarist 2019 tutvunud tema kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (vangiregister) kantud

isikuandmetega;

-

kellele (nimeliselt) ja milliseid andmeid on väljastatud;

-

seadmete IP-aadressid, kust on tehtud tema isikuandmete kohta päringuid;

-

seadmete IP-aadressid, kust on tehtud päringud väljastpoolt vanglat (koduarvutid,

mobiilseadmed);

-

mitu korda on nimetatud aja jooksul tema isikuandmetega tutvutud;

-

kõigi vangiregistrisse kantud meditsiiniliste andmete päritolu.

Tartu Vangla jättis 15. veebruari 2023. a vastusega nr 2-5/43-2 kaebaja teabenõude täies

ulatuses täitmata. Vangla selgitas, et ei ole soovitud info teabevaldaja ning teabe saamiseks

tuleb pöörduda Justiitsministeeriumi poole. Kaebaja esitas samal päeval Andmekaitse

Inspektsioonile (AKI) eelnimetatud vastuse peale vaide, mille AKI 21. märtsi 2023. a

otsusega nr 2.1.-3/23/413-4 tagastas.

2. Kaebaja esitas 16. veebruaril 2023 Justiitsministeeriumile avalduse (registreeritud 20.

veebruaril 2023), milles soovis teavet:

-

kes nimeliselt on perioodil 7. jaanuar 2019 kuni 1. veebruar 2023 tutvunud tema kohta

vangiregistrisse tehtud sissekannetega, kes on teinud sinna sissekandeid ning milliseid

andmeid on väljastatud;

-

millistelt IP-aadressidelt on sooritatud sisselogisid tema isikuandmetega tutvumiseks;

-

kui palju logisid on tehtud koduarvutitest või mobiilsetest seadmetest;

-

tema kohta vangiregistrisse kogutud meditsiiniliste andmete päritolu ja eesmärgi kohta;

-

milline seadus lubab delikaatsete isikuandmetega (terviseandmed) tutvuda igal

vangivalvuril;

-

mille alusel kogutakse vangiregistrisse andmeid tema usu ja veendumuste kohta;

-

kuidas toimub vangiregistrisse kantud ilmselgete ebaõigetel faktidel põhinevate

isikuandmete parandamine või kustutamine.

Justiitsministeerium jättis 22. märtsi 2023. a vastusega nr 11-7/1343-2 kaebaja taotluse

rahuldamata. Vangiregistrisse kogutavad andmed on sätestatud Vabariigi Valitsuse 1. märtsi

2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu põhimäärus“ (määrus nr 19) lisas 1. Logimise ja logide pidamise eesmärk on

ennekõike võimaldada kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, mitte anda

andmesubjektile täpset informatsiooni, kes ja millal on tema andmeid töödelnud. Igal

3-23-600

vanglaametnikul ei ole võimalik tutvuda kaebaja kohta vangiregistrisse kogutud andmetega.

Dokument, kellele ning millised õigused on antud, on tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks. Vangiregistri logid võimaldavad teha järeldusi vangla tööprotsesside, teabe,

kasutatavate meetodite, taktika jms kohta, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja seeläbi

vangistuse täideviimist. Vanglasse vastuvõtmisel teostatava tervisekontrolli käigus kogutud

terviseandmed ja tervise infosüsteemis kättesaadavad andmed kajastatakse vangla

tervishoiutöötaja poolt epikriisis. Epikriisis kajastamisel muutuvad need kaebajale koostatud

epikriisi osaks ja paiknevad andmekogus, mida vangla meditsiinitöötaja kasutab

tervishoiuteenuste dokumenteerimiseks. Kui vangistuse jooksul ja vangistuse täideviimise

eesmärgil kogutud andmed on edastatud vangiregistrisse, siis muutuvad need osaks

vangiregistri andmekogust.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 15. märtsil 2023 kaebuse Justiitsministeeriumi ja Tartu

Vangla kohustamise nõudes. Kaebaja palub väljastada talle taotlustes küsitud teave (teave

meditsiiniliste andmete päritolu kohta; usulise kuuluvuse kohta; logide teostajad ajavahemikul

7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023; IP-aadressid, millelt on logid teostatud; kellele ja mis

eesmärgil on kaebaja kohta kogutud isikuandmeid väljastatud). Kaebusele on lisatud taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus vabastas 24. aprilli 2023. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis menetlusse X-i kaebuse Justiitsministeeriumi ja

Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale tema soovitud vangiregistri andmed (sh

tema isikuandmete töötlemist kontrollida võimaldavad logid). Kohus tunnistas vastustajateks

Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi ning kaasas menetlusse arvamuse andmiseks AKI.

5. Tartu Halduskohus otsustas 26. septembri 2024. a määrusega vaadata haldusasja läbi

kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja

neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

6.1. Määruse nr 19 § 8 lg 4 kohaselt peab andmesubjektile teabe väljastama üldjuhul see

volitatud töötleja, kelle juures isik viibib ehk Tartu Vangla (määruse nr 19 § 4 lg 1 p 1). Tartu

Vangla on omavoliliselt ja õigusvastaselt kehtestanud andmekogule juurdepääsupiirangu.

Kaebaja esitas avalduse andmete ja selgituste saamiseks ka Justiitsministeeriumile kui

andmete vastutavale töötlejale. Andmetele ligipääsu piiramine on vastuolus siseriiklike

õigusnormidega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a direktiiviga (EL)

2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete

töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise

või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist

ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (õiguskaitseasutuste

direktiiv).

6.2. Kaebaja soovis haldusorganitelt logisid veendumaks, et ei esine tema eriliiki

isikuandmete väärkasutamist. Esineb oht, et registris olevad andmed avaldavad mõju tema

lähedastele, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud (nt viisa taotlemisel). Samuti võib

andmekogus olla valeandmeid, mis võivad avaldada mõju tema õigustele (nt tema tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamisele).

3-23-600

7. Vastustajad I ja II paluvad jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused. Kohus ei pea vajalikuks tuua mõlema vastustaja seisukohti eraldi välja, kuivõrd

need on suures osas korduvad.

7.1. Määruse nr 19 § 7 lg 1 järgi on vangiregistri kasutamise õigus vastutava ja volitatud

töötleja teenistujal ja seda üksnes oma teenistusülesannete täitmiseks. Selleks, et anda

teenistujale teenistusülesannete täitmiseks juurdepääs vaid talle vajalikele andmetele, on

loodud erinevad kasutajaliigid (määruse nr 19 § 10 lg 1). Kasutajaliigi sisu ehk andmete

töötlemise ulatuse määrab kindlaks vastutav töötleja, s.o Justiitsministeerium.

7.2. Vangiregistri logid on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ning annavad vastuse

küsimustele, kes, millal ja milliseid konkreetse kinnipeetava andmeid vangiregistris on

töödelnud. Sellise teabe väljastamine võib ohustada karistuse täideviimist, sest võimaldab

teha järeldusi vangla turvameetmete, tööprotsesside, teabe jms kohta. Vastava teabe omamine

annab kinnipeetavale võimaluse teatud juhtudel seda enda kasuks pöörata või sellega

manipuleerida. Samuti võib julgeolekut ohustada olukord, kus kinnipeetavale on teada, et

tema andmeid on vaadatud vahetult enne mõne vanglasisese paigutuse tegemist.

Kinnipeetaval ei ole ega peagi olema teavet kõigi tema suhtes kehtestatud isolatsioonide kohta

ehk milliste teiste kinni peetavate isikutega ta kokku puutuda ei tohiks. Teades konkreetse

paigutuse tegemise aega ja kõrvutades seda logiandmetega, kust nähtub, kes, millal ja

milliseid andmeid on vaadanud, saab juba teatavaid seoseid luua. Mõne logi puhul võib

esmapilgul tunduda, et selle avaldamine mingit ohtu ei kujuta. Siinjuures tuleb aga arvestada

asjaoluga, et erinevate infokildude kõrvutamisel ja võrdlemisel on võimalik saada tervikpilt

tööprotsesside toimimisest. Samuti võib mõne üksiku logi väljastamine jätta andmesubjektile

vale mulje sellest, miks teatud isik mingisuguseid andmeid on töödelnud.

7.3. Pelgalt IP-aadresse puudutav teave ei võimalda andmesubjektil oma andmetele ligi

pääsenud isikuid kindlaks teha. Samuti ei võimalda IP-aadressid eristada, kas päring on tehtud

mobiilsest seadmest või töövälisel ajal. Ka teave selle kohta, kes, millal ja milliseid andmeid

on vaadanud, ei aita kaebaja õiguste kaitsele ilma täiendava andmestikuta kuidagi kaasa.

Selleks, et logiandmed andmesubjekti jaoks arusaadavaks teha, vajaksid need töötleja poolset

täiendavat analüüsi, mis on aga aja- ning ressursimahukas. Logimise ja logide pidamise

eesmärk on ennekõike võimaldada kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, mitte anda

andmesubjektile täpset informatsiooni, kes ja millal on tema andmeid töödelnud. Kaebajale

nelja aasta vangiregistri logide väljastamine võib ohustada karistuse täideviimist

(isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 2 p 1). Lisaks on nelja aasta logide läbivaatamise

ja edastamise puhul tegemist suure mahuga (IKS § 27 lg 3).

7.4. Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 p 6 järgi kantakse vangiregistrisse andmed

kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sh tema

sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuse osutamise

kohta. Vanglasse vastuvõtmisel teostatava tervisekontrolli käigus kogutud terviseandmed ja

tervise infosüsteemis kättesaadavad andmed kajastatakse vangla tervishoiutöötaja poolt

epikriisis. Epikriisi andmed paiknevad andmekogus, mida vangla meditsiinitöötaja kasutab

tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks. Kui vangistuse jooksul ja vangistuse

täideviimise eesmärgil kogutud andmed on edastatud vangiregistrisse, siis muutuvad need

andmed osaks vangiregistri andmekogust. Haigla infosüsteemi LIISA koguvad vanglate

meditsiiniosakonna töötajad andmeid, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega.

Infosüsteemis olevatele andmetele on juurdepääsuõigus meditsiiniosakonna personalil

vastavalt pädevusele, tervishoiuteenuse osutamise eesmärgile ja vastavalt teadmisvajadusele.

Selleks, et hinnata konkreetsete andmete kajastamist haigla infosüsteemis on vaja teada

täpseid andmeid. Andmed selle kohta, kes ja millal on vaadanud digiloos kajastatud andmeid,

on olemas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel.

3-23-600

7.5. VangS § 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste

rahuldamise. Tartu Vanglas on olemas kabel ja töötavad kaplanid. Kaplanid toetavad

kinnipeetavat tema usulistes vajadustes ja aitavad teda. VangS § 51 lg 1 p 2 kohaselt on

vangiregistri eesmärk anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti

kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta.

Siia hulka kuuluvad ka usuga seotud tegevused. Kui kaplan kontakteerub esmakordselt

kinnipeetavaga, kes on selleks soovi avaldanud, siis kaplan küsib ka infot kinnipeetava usulise

kuuluvuse kohta. Kui kinnipeetav avaldab oma usulise veendumuse osas info kaplanile, siis

teeb kaplan vastava sissekande ka vangiregistrisse. Kinnipeetaval ei ole kohustust kaplanile

usuga seotud teavet avaldada. Samuti on kinnipeetaval võimalik lasta kaplanil oma usulise

kuuluvuse andmeid muuta. Oma tööülesannete täitmise käigus aitab kaplan kinnipeetavatel

lahendada küsimusi sellistel teemadel nagu hingehoid, usutalitused, usulised toitumistavad,

pühad, sümboolika ja kirjandus. Kaplanid osalevad ka kinnipeetavate taasühiskonnastamises

ning aitavad luua sidet mõne koguduse või rehabilitatsioonikeskusega, mis võiks pakkuda

kinnipeetavale pärast vabanemist sotsiaalset tuge ja kindlust.

8. Kaasatud haldusorgan esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.

8.1. Isikuandmete kaitse seadusest ja õiguskaitseasutuste direktiivist tuleneb, et

andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, kui seda õigust pole

liikmesriigi seadusega piiratud. VangS § 52 lg-d 4 ja 5 näevad ette, et kinnipeetavale

väljastatakse tema kohta vangiregistrisse kantud andmeid, sh koopia või väljatrükina.

Justiitsministeerium on kaebaja taotlust tõlgendanud enda kohta käivate andmete küsimisena

isikuandmete kaitse seaduse alusel ning AKI nõustub sellise tõlgendusega. Logide pidamise

üheks eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel töötlemistoimingute läbipaistvuse tagamine.

IKS § 24 kohaselt on füüsilisel isikul õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta,

kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmetega.

Sealjuures peab andmetöötleja suutma ära põhjendada, mis põhjusel on toimunud

isikuandmete töötlemine (IKS § 36 lg 1). Selleks tuleb välja selgitada täpsed asjaolud.

Vastasel korral ei saa andmesubjekt tuvastada, kas isikuandmete töötlemisel on rikutud tema

õigusi või mitte. Seadusandja ei ole näinud seaduse tasandil ette absoluutset piirangut

kinnipeetavale tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega, sh vangiregistri logidega,

tutvumisele, vaid on pannud vanglale kohustuse igakordselt kinnipeetava taotlust hinnata ning

langetada kaalutlusotsus, hinnates igat kannet eraldi (IKS § 24 lg 2 p 1 ja VangS § 52 lg 6).

Nii vangla kui ka Justiitsministeerium on pädev hindama, kas konkreetse sissekande puhul on

tegemist informatsiooniga, mille avaldamisest kinnipeetavale on õigus keelduda.

8.2. Justiitsministeerium ei ole kandeid kuidagi eraldi hinnanud ja on kokkuvõttes leidnud, et

kõik logikanded täies ulatuses sisaldavad VangS § 52 lg-s 6 nimetatud informatsiooni ning et

sellise informatsiooni avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või

kriminaalhoolduse täideviimist. VangS § 52 lg 6 kohaselt saab andmete väljastamisest

keelduda kahe kumulatiivse tingimuse esinemise korral ehk siis ei piisa üksnes sellest, et

tegemist on nt teabega meetodi kohta, vaid keeldumise korral tuleb ka põhjendada, kuidas

konkreetsete andmete väljastamine ohustab nt vangistuse täideviimist. Jättes andmesubjektile

logiandmed täies ulatuses väljastamata ilma, et oleks hinnatud eraldi kannete vastavust VangS

§ 52 lg-le 6 ei ole andmesubjektil võimalik kontrollida ka isikuandmete töötlemise

seaduslikkust. AKI hinnangul on küsitav, kas kõik logiandmed sisaldavad endas VangS § 52

lg-s 6 toodud eeldusi. Kuna Justiitsministeerium ei ole oma otsuses keeldumise põhjusi

põhjalikumalt välja toonud, siis ei saa ka AKI võtta hetkel seisukohta, kas logiandmete

väljastamisest keeldumine täies ulatuses on põhjendatud või mitte. Kaalutlusotsuse tegemisel

oleks saanud mh arvesse võtta, kas kinnipeetava taotlus on selgelt ülemäärane ning oma

3-23-600

õigusi kuritarvitav, kuid asja materjalidest ei nähtu, et vastutav töötleja oleks sellist

kaalutlusõigust teostanud.

8.3. Justiitsministeerium on 22. märtsi 2023. a vastuses nr 11-7/1343-2 kaebajale tervise ja

usulise kuuluvuse andmete päritolu ja eesmärgi osas vastanud, kuid vastusest ei ole täpselt

arusaadav andmete päritolu ning mis eesmärgil ja mille alusel neid töödeldakse.

KOHTU SEISUKOHT

9. Vaidluse all on, kas Tartu Vangla jättis 15. veebruari 2023. a vastusega nr 2-5/43-2 ja

Justiitsministeerium 22. märtsi 2023. a vastusega nr 11-7/1343-2 X-ile õiguspäraselt tema 23.

jaanuari ja 16. veebruari 2023. a avaldustes kirjeldatud teabe väljastamata. Kaebaja

eesmärgiks on, et vastustajad väljastaks talle vangiregistri logiandmed, millest nähtuks, kes

nimeliselt ja millal on tema andmetega ajavahemikul 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023

tutvunud ning vangiregistrisse sissekandeid teinud, millistelt seadmetelt päringud on tehtud ja

nende seadmete IP-aadressid ning mis eesmärgil, kui palju kordi ja milliseid kaebaja

isikuandmeid on väljastatud. Samuti soovib kaebaja vastustajatelt teavet vangiregistrisse

kantud terviseandmete päritolu kohta. Kuigi kohtueelses menetluses esitatud taotlustes soovis

kaebaja vastustajatelt teavet mõnevõrra laiemas ulatuses, siis on ta oma nõuet kaebuses

kitsendanud. Täiendavalt soovib kaebaja Justiitsministeeriumilt teavet tema usulist kuuluvust

kajastavate andmete päritolu ja andmete kogumise õigusliku aluse kohta.

10. Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on kanda kinnipeetavate isikuandmed ühte

andmekogusse ja neid töödelda, anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses viibimise kohta

ning karistuse täideviimise käigu kohta, võimaldada vanglateenistusel oma ülesandeid täites

töödelda andmekogusse sisestatavaid ja seal olevaid isikuandmeid kiiresti ja efektiivselt,

tagada erineva teabe süstematiseeritud kogumine, koondada teavet vangla julgeoleku ja korra

tagamiseks jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud

täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja määruse nr 19 lisas 1. Vangiregistris kannetele juurdepääsu

saamise, kannete salvestamise, muutmise ja kustutamise ning päringute kohta salvestatakse ja

säilitatakse vähemalt järgmised andmed (logid): kasutaja ees- ja perekonnanimi ning

isikukood; kuupäev ja kellaaeg; objekt (määruse nr 19 § 20 lg 1 p-d 1-3). Ka eelkirjeldatud

logisid saab pidada vangiregistri andmeteks.

11. Vangiregistris talletatud andmetele kohaldub lisaks vangistusseaduse regulatsioonile

vangistuse täideviimisel üldjuhul isikuandmete kaitse seadus (seaduse aluseks on

õiguskaitseasutuste direktiiv), mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a

määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM). See

on nii aga vaid juhul, kui vangla tegutseb konkreetses õigussuhtes isikuandmete töötlemisel

õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste direktiivi art 9 lg-d 1 ja 2). Kui

vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, tuleb järgida

IKÜM-is sätestatut (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. a otsus asjas nr 3-22-2022,

p 17). Kuivõrd kaebaja soovib vastustajatelt teavet seoses kõikide tema isikuandmete

töötlemisega ajavahemikul 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023, tema terviseandmete

päritolu ning usulise kuuluvusega seonduvate andmete päritolu ja kogumise õigusliku aluse

kohta, siis saab eeldada, et vaidlusaluseid andmeid on töödeldud nii karistuse täideviimise

ülesande täitmisel kui ka väljaspool seda ning et rakenduvad mõlemad (IKÜM ja

isikuandmete kaitse seadus, mille aluseks on õiguskaitseasutuste direktiiv).

3-23-600

12. Üldjuhul on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks

ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud

ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud

isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg-d 1 ja 2). Kinnipeetavale väljastatakse tema

kohta andmekogusse kantud andmeid allkirjastatud taotluse alusel (VangS § 52 lg 4). Sellise

taotluse võib jätta rahuldamata, kui andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös

kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks

tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist,

samuti teistel seaduses sätestatud alustel (VangS § 52 lg 6). Täiendavalt reguleerib IKÜM-i

puhul andmesubjekti õigust tutvuda vangiregistri andmetega IKÜM art 15, mille lg 1 kohaselt

on andmesubjektil õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, mida vastutav töötleja

töötleb, sh saada teada töötlemise eesmärk ning vastuvõtjad ja vastuvõtjate kategooriad,

kellele isikuandmeid on avalikustatud (p-d a ja c). Alused, millal võib art 15 lg-s 1 sätestatud

õiguse ulatust piirata, on sätestatud IKÜM art 23 lg-s 1. Õiguskaitseasutuste direktiivi ja

isikuandmete kaitse seaduse rakendumisel kohaldub IKS § 24 (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 24. märtsi 2022. a otsus asjas nr 3-20-332, p 8). IKS § 24 lg 1 p-de 1-4

kohaselt peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil andmesubjektile teatavaks tegema mh

tema kohta käivad isikuandmed, isikuandmete päritolu käsitletava olemasoleva teabe,

isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse ning vastuvõtjad või nende kategooriad,

kellele andmesubjekti isikuandmeid on avalikustatud. Juhud, mil nõutud teabe võib esitada

andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle esitamisest, on sätestatud

IKS § 24 lg-s 2. Vastutav töötleja peab IKS § 24 lg 3 kohaselt teavitama andmesubjekti

viivitamata kirjalikult teabega tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumise

keeldumisest ja selle põhjustest. Põhjendused võib jätta esitamata vaid juhul, kui sellise teabe

andmine põhjustaks mõne IKS § 24 lg-s 2 nimetatud asjaolu esinemise.

13. Tartu Vangla keeldus 15. veebruari 2023. a vastusega nr 2-5/43-2 kaebajale vangiregistri

logiandmete ja terviseandmete päritolu kajastavate andmete väljastamisest põhjendusel, et

vangla ei ole kaebaja soovitud info valdaja ning haldusorganil ei ole seetõttu võimalik infot

väljastada. Kohus ei nõustu selle seisukohaga. Vangiregistri vastutav töötleja on

Justiitsministeerium (VangS § 51 lg 2, määruse nr 19 § 3 lg 1). Vastutav töötleja vastutab mh

vangiregistrist andmete väljastamise õiguspärasuse eest, teostab vangiregistri andmete

töötlemise üle järelevalvet ning korraldab andmetöötlust (määruse nr 19 § 3 lg 2 p-d 2, 6 ja 8).

Tartu Vangla on vangiregistri volitatud töötleja (määruse nr 19 § 4 lg 1 p 1). Sealjuures

sisestab vangla mh vangiregistrisse kõik andmed sama määruse ja selle lisa 1 kohaselt ning

peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas ja missuguseid andmeid

väljastati. Samuti määrab vangla isikud, kellel on õigus sisestada ja kasutada vangiregistri

andmeid, ning tagab vangiregistri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning

andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele (määruse nr 19 § 4 lg 4 p-d 1-3,

§ 16 lg 1). Määruse nr 19 § 8 lg 4 kohaselt võib vangla väljastada teavet vangistuse,

eelvangistuse, aresti ja kriminaalhoolduse täideviimise kohta. Andmesubjektile teabe

väljastamise otsustab üldjuhul see volitatud töötleja, kelle juures isik viibib. Vajadusel korral

otsustab teabe väljastamise vastutav töötleja ehk Justiitsministeerium. Õigusaktid ei sätesta

ammendavalt, kes kaebaja nõutud andmete väljastamise peab otsustama, kuid vangla poolt ei

ole kaebajale andmete väljastamine välistatud ning kohtule ei ilmne, millisel põhjusel peaks

andmete väljastamise otsustama täies ulatuses just Justiitsministeerium, arvestades ka asjaolu,

et vangla on peamine haldusorgan, kes vangiregistrisse kinnipeetava kohta andmeid sisestab

ja nende andmete väljastamise üle arvestust peab.

3-23-600

14. Justiitsministeerium on jätnud 22. märtsi 2023. a vastusega nr 11-7/1343-2 kaebajale

logiandmed väljastamata, rõhudes logide pidamise peamisele eesmärgile. Samuti tugineb

Justiitsministeerium IKS § 24 lg 2 p-le 1 ja VangS § 52 lg-le 6, põhjendades, et vangiregistri

logid võimaldavad teha järeldusi vangla tööprotsesside, teabe, kasutatavate meetodite, taktika

jms kohta, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja seeläbi ka vangistuse täideviimist.

14.1. Kaebaja kirjeldatud logifailid on käsitletavad töötlemistoimingute registritena IKÜM art

30 ja IKS § 37 tähenduses. Kohus nõustub vastustajatega, et logide pidamise eesmärgiks on

ennekõike võimaldada kontrollida isikuandmete töötlemise õiguspärasust, sh teostada

haldusesisest kontrolli. Sealjuures on aga oluline tagada isikuandmete töötlemistoimingute

läbipaistvus ka füüsilise isiku jaoks, kelle andmeid töödeldakse. Logifailides sisalduvatest

andmetest koopiate edastamine võib osutuda vajalikuks selleks, et isik oleks teadlik oma

isikuandmete töötlemisest ning saaks nende õigust ja töötlemise seaduslikkust kontrollida (vt

ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-2321, p-d 9-11

ning seal viidatud Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-579/21, C487/21 ja C-307/22).

Kaebaja on vastustajate tegevuse ja tema isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimise

tahtele selgelt ka rõhunud, soovides veenduda, et ei toimu tema andmete (eelkõige eriliiki

isikuandmete) väärkasutamist. Seega ei ole õige vastustajate seisukoht, et logide pidamise

eesmärgiks ei ole andmesubjektile vastava teabe andmine ning et sel põhjusel ei ole logide

väljastamine põhjendatud. Kuigi tegemist ei ole logide pidamise peamise eesmärgiga, on

andmesubjektil siiski õigus logiandmetele vähemalt mingis ulatuses ligipääs saada.

14.2. Kaebaja taotluse lahendamisel oli asjakohane lähtuda VangS § 52 lg-st 6 ning hinnata,

kas nõutud logiandmed sisaldavad teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või

julgeolekuriskide hindamise kohta ning kas selle teabe avalikuks tulek võib ohustada

vangistuse täideviimist. Tegemist on kahe kumulatiivse tingimusega, mida tuleb koostoimes

hinnata. Vastustajate välja toodud kaalutlused selles osas on kaalukad, kuid õigustatud ei ole

anda vastavat üldsõnalist hinnangut kõikide logiandmete kogumile, nagu Justiitsministeerium

on seda 22. märtsi 2023. a vastuses nr 11-7/1343-2 ja vastuses kaebusele teinud. VangS § 52

lg-t 6 ei saa tõlgendada selliselt, et välistatud oleks kõigile kinnipeetavatele nende kohta

vangiregistrisse kogutud kõigi andmete avaldamine julgeoleku kaalutlustel või

manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks VangS § 52 lg-s 4 sätestatud õiguse andmeid

saada sisutuks. Haldusorganil on lai kaalumisruum, kas ja millises ulatuses andmed väljastada

ning vanglal ja Justiitsministeeriumil puudub õigus keelduda andmete väljastamist erinevate

logiandmete VangS § 52 lg-le 6 vastavust hindamata. Kõikide logiandmete puhul ei saa

ilmselgelt olla tegemist teabega vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või

julgeolekuriskide hindamise kohta, mille avalikuks tulek võib samaaegselt ohustada

vangistuse täideviimist. Eeltoodut kinnitab kohtute varasem ulatuslik praktika

andmesubjektile vangiregistrist andmete väljastamise kohta (vt Tartu Halduskohtu 30.

septembri 2024. a otsus asjas nr 3-22-2622; 28. aprilli 2023. a otsus asjas nr 3-22-2227; 29.

septembri 2023. a otsus asjas nr 3-22-2231; 6. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-22-1554; 27.

septembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-546; Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2022. a

otsus asjas nr 3-20-1420). Kui vangla töötles isikuandmeid karistuse täideviimise ülesande

täitmisel, on õigustatud tugineda ka IKS § 24 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib piirata andmete

esitamist või keelduda nende väljastamisest, kui see võib takistada või kahjustada süüteo

tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist. Siinjuures tuleb aga

arvestada VangS § 52 lg 6 regulatsiooni ning asjaolu, et isikuandmete puhul, mida vangla

töötles väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, rakendub IKÜM.

3-23-600

15. Justiitsministeerium on kohtumenetluses logiandmete väljastamisega seoses viidanud ka

IKS § 27 lg-le 3, mis sätestab, et vastutav töötleja võib küsida andmesubjektilt taotluse

täitmisega kaasnevate seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis sätestatud mõistlike

kulude hüvitamist või keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on

põhjendamatu või ülemäärane. Kohus ei eita, et kaebaja taotleb suure mahuga andmete

väljastamist. Samas tuleb arvesse võtta, et Justiitsministeeriumi viidatud säte rakendub üksnes

andmetele, mida vangla töötles karistuse täideviimise ülesande täitmisel. Muude isikuandmete

puhul on asjakohane lähtuda IKÜM art 12 lg-st 5, mis puudutab samuti selgelt

põhjendamatuid või ülemääraseid taotlusi. Samuti on kohtupraktikas leitud, et vangiregistrisse

kogutud andmetele juurdepääsu tagamisega kaasnevat halduskoormust võib

juurdepääsutaotluse rahuldamisel arvesse võtta, kuid see ei saa olla iseseisev keeldumisalus.

Vastasel korral ei saakski nt isikud, kes kannavad pikka vanglakaristust ja kelle kohta

eelduslikult on kogutud vangiregistrisse ka rohkem andmeid, oma õigusi sisuliselt teostada

ning nad oleksid ebavõrdses olukorras võrreldes isikutega, kelle kohta on vangiregistris

andmeid veel vähe. Halduskoormuse vähendamiseks on võimalik riigil kaaluda ka

vangiregistri pidamise kohandamist selliselt, et taotluste lahendamiseks vajalik teave oleks

lihtsamini töödeldav (Tallinna Ringkonna 14. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-1420, p 16).

Lisaks ei või sellisel alusel andmete väljastamisest keelduda kergekäeliselt (Tartu

Halduskohtu 28. aprilli 2023. a otsus asjas nr 3-22-2227, p 18; Riigikohtu halduskolleegiumi

21. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-16-2348, p-d 18-20). Kohus ei välista, et kuritarvituse

vältimiseks on võimalik erinevaid meetmeid rakendada ning teatud juhtudel ka taotlus täies

ulatuses rahuldamata jätta, kuid Justiitsministeerium ei ole praegu sellekohast sisulist

kaalumist teostanud, mis õigustaks andmete suure mahu tõttu nende kaebajale väljastamata

jätmist.

16. Terviseandmeid puudutavas osas on Justiitsministeerium 22. märtsi 2023. a vastuses nr

11-7/1343-2 ja mõlemad vastustajad kohtumenetluses andnud kaebajale üksnes üldised

selgitused selle kohta, millised terviseandmed vangiregistrisse kantakse, kuidas

terviseandmeid kogutakse ja need vangiregistrisse talletatakse jne, kuid kaebajale ei ole

väljastatud konkreetselt tema kohta vangiregistris talletatud terviseandmete päritolu

puudutavat teavet. Justiitsministeerium ei ole eelnimetatud vastuses sõnaselgelt keeldunud ka

selliste andmete väljastamisest, vaid on jätnud sisuliselt selles osas kaebaja 16. veebruari

2023. a taotluse õigusvastaselt lahendamata, kuigi oleks pidanud teabe väljastamise otsustama

varasemalt viidatud õigusaktidest lähtudes. Terviseandmete puhul peab silmas pidama, et

tegemist on eriliiki isikuandmetega (IKÜM art 4 p 15, art 9; IKS § 13 lg 1;

õiguskaitseasutuste direktiivi art 3 p 14, art 10), mille töötlemise lubatavus on võrreldes teiste

andmetega oluliselt piiratum (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. a otsus asjas nr 3-

22-2022, p-d 16 ja 18). Seega on selles osas kaebaja soov oma andmete töötlemise

õiguspärasust kontrollida veelgi enam põhjendatud.

17. Seega ei ole Tartu Vangla 15. veebruari 2023. a vastus nr 2-5/43-2 ja Justiitsministeeriumi

22. märtsi 2023. a vastus nr 11-7/1343-2 vangiregistri logide ja terviseandmete päritolu

kajastavate andmete väljastamist puudutavas osas õiguspärased ning kaebaja

kohustamiskaebus tuleb selles osas rahuldada.

18. Kaebaja soovib Justiitsministeeriumilt teavet tema usulist kuuluvust kajastavate andmete

päritolu ja andmete kogumise õigusliku aluse kohta. Eelnimetatud osas ei ole kaebaja

kohustamiskaebuse rahuldamine põhjendatud.

3-23-600

18.1. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta ei ole Justiitsministeeriumile 16.

veebruaril 2023 esitatud avalduses soovinud ministeeriumilt teavet tema usulist kuuluvust

kajastavate andmete päritolu kohta, vaid üksnes selliste andmete kogumise õigusliku aluse

kohta (dtl 54), ning on viidanud soovile saada teavet vastavate andmete päritolu kohta alles

kohtule esitatud kaebuses (dtl-d 3 ja 5). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib

isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama

ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 sätestab, et taotlus toimingu sooritamiseks tuleb

esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis võib

sõltuda sellest, kas isik on esitanud haldusorganit tegutsema kohustava taotluse, juhul kui

mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse. See nõue ei ole asjassepuutuv juhtudel,

kui haldusorgan peab toimingu sooritama omal algatusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 7.

detsembri 2020. a määrus asjas nr 3-19-2448, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).

Vangiregistris kajastuvate isikuandmete päritolu puudutava teabe saamiseks peab isik esitama

haldusorganile vastava avalduse, misjärel saab haldusorgan andmete väljastamise otsustada.

Kuna kaebaja ei ole esitanud Justiitsministeeriumile taotlust väljastada talle teavet tema

usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu kohta, siis ei ole kohustamisnõude rahuldamise

eeldused selles osas täidetud.

18.2. Kaebaja taotles 16. veebruari 2023. a avalduses Justiitsministeeriumilt teavet selle

kohta, millisel õiguslikul alusel vangiregistrisse tema usulise kuuluvuse kohta andmeid

kogutakse. Justiitsministeerium ei andnud kaebajale 22. märtsi 2023. a vastuses nr 11-7/1343-

2 selles osas põhjalikke selgitusi ning on märkinud, et vangiregistrisse kogutavad andmed on

sätestatud määruse nr 19 lisas 1 (usulise kuuluvuse andmed märgitakse vangiregistrisse

määruse nr 19 lisa 1 p 13 kohaselt). Küll aga on Justiitsministeerium oma seisukohti

täiendanud kohtumenetluse raames, selgitades, et VangS § 62 järgi peab vanglateenistus

tagama kinnipeetavale oma usuliste vajaduste rahuldamise ning et andmete vangiregistris

kajastamine on vajalik kaplanitele tööülesannete täitmiseks. Ühtlasi selgitas

Justiitsministeerium, kuidas vastavaid andmeid kogutakse (dtl 85). Kohtupraktikas on

rõhutatud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema täidetud nii

kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei

võimalda õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama kohustada, on see kaebuse

rahuldamata jätmise aluseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. märtsi 2024. a otsus asjas

nr 3-21-2682, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuigi kaebuse esitamise ajal ei pruukinud

Justiitsministeerium olla veel väljastanud kaebajale ammendavat teavet tema usulist kuuluvust

kajastavate andmete kogumise õigusliku aluse kohta, siis on ministeerium teinud seda

kohtumenetluse raames ning kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ei ole selles osas

põhjendatud. Kohtul ei ole põhjust ka kahelda, et Justiitsministeerium lähtunuks nendest

põhjendustest ka kohtueelses menetluses. Kohtu hinnangul ei ilmne ka vajadust käsitleda

selles osas eraldiseisvalt Justiitsministeeriumi 22. märtsi 2023. a vastuse nr 11-7/1343-2

õiguspärasust, kuivõrd kaebaja ei ole eraldiseisvat tuvastamisnõuet esitanud ning see ei oleks

ka tema õiguste kaitseks vajalik.

18.3. Kui kaebaja soovib saada Justiitsministeeriumilt teavet tema usulist kuuluvust

kajastavate andmete täpse päritolu kohta, on tal võimalik esitada ministeeriumile selleks

täiendav avaldus. Samuti on kaebajal võimalik taotleda vastavate andmete muutmist või

kustutamist, kui ta leiab, et vastustajatel puudub õiguslik alus selliste andmete kogumiseks.

Sellisele võimalusele on viidanud ka vastustajad (dtl-d 85 ja 92).

3-23-600

19. Kokkuvõtlikult tuleb kaebaja esitatud kohustamiskaebus vangiregistri logiandmete ja

kaebaja terviseandmete päritolu kajastavate andmete väljastamist puudutavas osas rahuldada.

Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või

toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS §

41 lg 3). Kuna kohtule ei ole kaebaja nõutud andmete sisu teada, vastustajatel on andmete

väljastamisel oluline kaalumisruum ning vastustajad ei ole andmete väljastamise osas õigetele

kaalutlustele tuginedes oma hinnangut andnud, siis ei saa kohus vastustajate asemel andmete

kaebajale väljastamist otsustada, vaid kohustab vastustajaid kaebaja taotlusi vaidlusaluses

osas uuesti lahendama. Sealjuures peavad vastustajad juhinduma käesolevas kohtuotsuses

kirjeldatud asjakohastest regulatsioonidest ja kohtupraktikast. Kuivõrd kaebaja nõuab

andmeid nii Tartu Vanglalt kui ka Justiitsministeeriumilt, siis on haldusorganitel endal

võimalik otsustada, kuidas nad andmete väljastamise otsustamise koormust jagavad, kas

taotlused lahendatakse ühiselt või viitega teise haldusorgani otsustusele jne. Tegemist on

haldusorganite vahelise siseküsimusega. Vastustajatel tuleb vangiregistri andmetega tutvuda,

nende sisu põhjal erinevaid õigusi ja huve kaaluda ning otsustada, kas ja millises ulatuses on

põhjendatud kaebajale tema nõutud andmete väljastamine. Kohus peab tõenäoliseks, et

kaebaja nõutud teave hõlmab vähemalt osaliselt ka andmeid, mida erinevatel kaalutlustel ei

ole võimalik, vajalik või põhjendatud kaebajale avaldada. Lisaks andmetele, mida

vastustajatel ei ole (nt teave selle kohta, kas päring on tehtud mobiilsest seadmest või

töövälisel ajal) või mis sisaldavad teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või

julgeolekuriskide kohta ning mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, ei

pruugi olla põhjendatud kaebajale väljastada ka andmeid, mis ei aita tal oma isikuandmete

töötlemistoimingute õiguspärasust kontrollida (nt logiandmed konkreetsete vangla seadmete

IP-aadresside kohta). Vastustajatel on võimalik ka vastandlikke eesmärke ja õigusi silmas

pidades kaaluda, kas põhjendatud on väljastada konkreetsete isikute nimed, kes ja mis

kuupäevadel on kaebaja andmetega tutvunud või on piisav nende isikute teenistuskohtade

nimetamine (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-

2321, p 12).

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X-i kaebuse osaliselt. Kohus kohustab Tartu Vanglat

vaatama uuesti läbi kaebaja 23. jaanuari 2023. a avalduse osas, milles kaebaja taotleb tema

terviseandmete päritolu kajastavate andmete ning ajavahemiku 7. jaanuar 2019 kuni 23.

jaanuar 2023 osas vangiregistri logide väljastamist. Kohus kohustab Justiitsministeeriumit

uuesti läbi vaatama kaebaja 16. veebruari 2023. a avalduse osas, milles kaebaja taotleb tema

terviseandmete päritolu kajastavate andmete ning ajavahemiku 7. jaanuar 2019 kuni 23.

jaanuar 2023 osas vangiregistri logide väljastamist. Kohus jätab rahuldamata X-i kaebuse

osas, milles kaebaja nõuab Justiitsministeeriumi kohustamist väljastada talle teave kaebaja

usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu ja nende andmete kogumise õigusliku aluse

kohta.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

vabastas kaebaja 24. aprilli 2023. a määrusega riigilõivu 20 eurot tasumisest ning selles osas

jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg-d 2 ja 3). Muude menetluskulude kandmist

asjas ei nähtu ning kui need on menetlusosalistel siiski tekkinud, siis jäävad need kulud nende

endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider