2-24-10616/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10616

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I.V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

14 657,09 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Ahto Järvela, Sigrid

Rahkema

Kostja: I.V. (isikukood xxxxxxxxxxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot välja

mõistmise nõudest ja lõpetada selles osas menetlus.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr

L89004505632 tulenev põhivõlgnevus 10 097,83 eurot, intress 614,80 eurot, haldustasu

10 eurot, viivis perioodi 30.11.2022-11.07.2024 eest 2429,88 eurot, viivis perioodi

12.07.2024-29.11.2024 eest 579,63 eurot ja viivis alates 30.11.2024 kuni põhinõude (10

097,83 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1310 eurot.

7. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude (1310 eurot) täies ulatuses hüvitamiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 11.07.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10 097,83 eurot, intress 614,80 eurot,

haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 11.07.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 2429,88 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 12.07.2024 kuni põhinõude (10 097,83

eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 01.08.2024. Hagi on kostjale kätte toimetatud 23.08.2024.

Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

3. Hageja esitas kohtule 22.08.2024 alternatiivse nõude, milles palub välja mõista kostjalt

hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest lepingu kohased põhiosamaksed

nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt

(hagi lisa 1 lk 2), kokku 6395,07 eurot.

4. Kohus võttis alternatiivse nõude menetlusse 09.09.2024. Täiendav hagiavaldus on kostjale

kätte toimetatud 09.09.2024. Kostja ei ole vastust esitanud.

5. Hageja teatas 26.11.2024 menetlusdokumendis kohtule, et loobub võla sissenõudmiskulude

nõudest summas 50 eurot. Hageja seisukoht on kostjale kätte toimetatud 27.11.2024.

Kohtu põhjendused

6. TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus

võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa

sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Hageja on esitanud nõudest osalise loobumise

võla sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot. Kohus võtab osalise loobumise vastu.

Loobumise tagajärjel on hagihind 14 657,09 eurot.

7. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

8. Hageja nõude aluseks on Inbank AS ja kostja vahel 28.09.2020 sõlmitud autoliisingu

(tagatisega laen) leping nr L89004083934. Pärast lepingu muutmist on lepingu uus number

L89004505632. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu

digiallkirjastanud ning et leping oli kostjale kättesaadav internetipangast (sellest teavitati

kostjat ka e-kirjaga). Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu üldtingimused olid

lepingu sõlmimise ajal krediidiandja veebilehel avaldatud, kostjal oli nendega võimalus

tutvuda ning et krediidiandja viitas lepingu sõlmimisel üldtingimustele.

Hageja väitel oli lepingu kohaselt krediidi kulukuse määr 11,47% aastas. Kohus loeb kostja

poolt omaks võetuks hageja väited, et krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti aluseks

laenusumma 14 000 eurot, intressimäär 9,9%, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev

15.09.2025, osamaksete arv 60, laenulepingu sõlmimise tasu 210 eurot, igakuine lepingu

haldustasu 2,50 eurot. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu

sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra.

Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et Inbank AS ja kostja vahel oli sõlmitud autoliisingu

leping, see oli tarbijakrediidilepingule ettenähtud vormis ning ei olnud tühine krediidi

kulukuse määra ületamise tõttu.

Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste

valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et

kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel koguti

kostja pangakonto väljavõte kuue kuu kohta, et tuvastati sissetulek 1100 eurot ning

kohustused 55 eurot.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et laenusumma 14 000 eurot on kostjale

välja makstud 29.09.2020.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et algses lepingus oli intressimääraks 9,9% aastas, ent

26.11.2020 15:34 saatis krediidiandja kostja meiliaadressile xxx teate intressitõusust ning uue

lepingu. Selline lepingu ühepoolse muutmise õigus juhuks, kui laenusaaja ei täida

lepingujärgset kohustust esitada laenu arvelt omandatud sõiduki registreerimistunnistus, oli

algses lepingus ette nähtud. Kohus järeldab eeltoodu põhjal, et krediidiandja tegi

tahteavalduse lepingu ühepoolseks muutmiseks ning see muudatus põhines varasemal poolte

kokkuleppel.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited, et kostja jäi tagasimaksetega viivitusse

ning kui kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega, saatis krediidiandja

08.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja

(kuni 22.11.2022) võla tasumiseks. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väite, et

kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul ja et krediidiandja saatis 29.11.2022

kostjale lepingu lõpetamise teate. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu üles

ütlemise hoiatus ja teade saadeti posti teel kostja kodusele aadressile xxx.

Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ütles makseviivituse tõttu lepingu üles

ning kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja on krediidiandjale tasunud

põhiosa katteks 2880,17 eurot ja peale lepingu ülesütlemist hagejale 1022 eurot. Seega on

kostja põhivõla jääk 10 097,83 eurot.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et Inbank AS loovutas 30.11.2022

kostja vastase nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on intressivõlgnevus alates 21.

osamaksest kuni ülesütlemiseni s.o 29.11.2022, kokku summas 614,80 eurot.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu kohaselt tuli tasuda lepingu haldustasu

2,50 eurot kuus ning et 29.11.2022.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

15.08.2022-15.11.2022 laenuhaldustasud, kokku 10 eurot.

Pooled on lepingus nr L89004083934 kokku leppinud, et viivisemäär on intressimääraga

võrdne, so 9,90% aastas. Pärast lepingu muutmist on lepingu nr L89004505632 kohaselt

viivise määr 14,90% aastas.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 10 097,83 eurot, intressi 614,80 eurot, haldustasu 10

eurot ja viivise alates 30.11.2022, so lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

põhinõude (10 097,83 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14,9%

aastas.

Ajavahemiku 30.11.2022-11.07.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis on 2429,88 eurot.

Ajavahemiku 12.07.2024-29.11.2024 eest, s.o kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 579,63 eurot.

9. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega ja 26.11.2024. Hageja

menetluskuludeks on: riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja tasu 929,50 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega ja 27.11.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 910 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 14 657,09 eurot, millelt on riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 910 eurot. Seega on hagilt tasutud

riigilõiv 910 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu

suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu

suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 5,5 tundi summas 929,50 eurot.

Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi;

-22.08.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi;

-27.08.2024 vastuse esitamine kohtule 0,5 tundi;

-26.09.2024 seisukoha koostamine ja esitamine 0,5 tundi;

-26.11.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega, milles kostja ei ole aktiivselt osalenud. Lähtudes menetlusdokumentide

sisust ja mahust peab kohus 22.08.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 1 tund,

27.08.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi ja 26.09.2024

õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise

esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise

esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku

400 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1310 eurot, millest 910 eurot on riigilõiv ja

400 eurot on lepingulise esindaja kulu.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 1310 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

10. Kohtulahendi täitmine

TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik