3-23-2623/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-23-2623

Otsuse kuupäev

29. november 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Erik Tomingase kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada

kaebajale soovitud vangiregistri päevikukanded

Menetlusosalised

Kaebaja Erik Tomingas

Vastustaja Tartu Vangla, volitatud esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Erik Tomingase kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erik Tomingas (kaebaja) esitas 28. märtsil 2022 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis

saada väljavõtet tema kohta Tartu Vanglas peetavast digipäevikust alates juulist 2019. Tartu

Vangla keeldus 5. aprilli 2022. a otsusega nr 6-24/1653-2 kaebajale kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (vangiregister) kantud

päevikukannete väljastamisest. Kaebaja esitas Tartu Vanglale 22. aprillil 2022 eelnimetatud

3-23-2623

otsuse peale vaide, mille vangla edastas 27. aprillil 2022 lahendamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile (AKI). AKI peatas 12. mai 2022. a kirjaga nr 2.1.-3/22/1140 kaebaja asjas

vaidemenetluse kuni kohtuasjas nr 3-21-2254 lõpliku lahendi jõustumiseni.

2. Kaebaja esitas 30. augustil 2022 Tartu Halduskohtule liitkaebuse, milles taotles mh Tartu

Vangla kohustamist väljastada tema kohta digipäevikusse kogutud andmed. Kaebaja ei

nõustunud Tartu Vangla 5. aprilli 2022. a otsusega nr 6-24/1653-2. Kohus registreeris kaebuse

eelkirjeldatud osas haldusasjana nr 3-22-2231. Kohus võttis 8. novembri 2022. a määrusega

menetlusse kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale alates 2019. a

vangiregistri päevikukanded. Tartu Halduskohus rahuldas 29. septembri 2023. a

kohtuotsusega haldusasjas nr 3-22-2231 kaebuse ning kohustas Tartu Vanglat uuesti läbi

vaatama kaebaja 28. märtsi 2022. a taotluse andmete väljastamiseks. Kohtuotsuse kohaselt

tegi vangla kaebaja 28. märtsi 2022. a taotlust lahendades kaalutlusvea. Tartu Vangla täielik

keeldumine kaebaja küsitud andmete väljastamisest on õigusvastane. Kohus ei saa siiski

asuda vangla asemel hindama iga kaebaja kohta tehtud päevikukande väljastamise

võimalikkust, kuna vangla ei ole vastavat kaalumist ise eelnevalt läbi viinud, vaid on

tuginenud üldisele keeldumise alusele. Tartu Vanglal tuleb uuesti kaaluda, kas väljastada

andmed kaebajale täielikult koopiana, osaliselt kinni kaetud koopiana või kokkuvõttena.

3. Tartu Vangla vaatas kaebaja 28. märtsi 2022. a taotluse uuesti läbi ning jättis selle 1.

novembri 2023. a vastusega nr 1-10/233-10 rahuldamata. Kaebaja esitas 13. novembril 2023

Tartu Vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, mille vangla 16. novembri 2023. a otsusega

nr 1-11/234-2 kaebajale tagastas.

4. Kaebaja esitas 19. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

kohustamiseks väljastada kaebajale tutvumiseks tema kohta koostatud päevikukanded alates

2019. a juulist (haldusasi nr 3-23-2623). Kaebaja põhjendab, et Tartu Vangla jättis Tartu

Halduskohtu 29. septembri 2023. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-22-2231 täitmata. Kaebusele

on lisatud taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

5. Tartu Halduskohus vabastas 28. novembri 2023. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest ning võttis menetlusse Erik Tomingase kaebuse väljastada talle tema kohta

koostatud vangiregistri päevikukanded alates 2019. a juulist. Kohus andis vastustajale tähtaja

kaebusele vastamiseks.

6. Tartu Vangla väljastas 8. jaanuari 2024. a vastusega nr 1-10/24/233-11 kaebajale 28.

märtsi 2022. a taotluse alusel vangiregistri päevikukanded osaliselt. Vangla märgib, et tutvus

kaebaja kohta perioodil 15. juuli 2019 kuni 28. märts 2022 vangiregistri päeviku osas tehtud

kannetega (tegelikkuses kajastuvad vastuses kanded ajavahemiku 10. juuli 2019 kuni 27.

märts 2023 kohta). Vangla ei saa kaebajale väljastada sellist informatsiooni, mis sisaldab

teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta.

Andmete väljastamine ohustaks vangistuse täideviimist.

7. Tartu Vangla esitas 9. jaanuaril 2024 kohtule vastuse kohtunõudele, milles leiab, et esineb

alus haldusasja menetluse lõpetamiseks, sest vangla on kaebaja soovitud toimingu sooritanud.

8. Kaebaja esitas 9. jaanuaril ja 10. jaanuaril 2024 kohtule avaldused, milles leiab, et vangla

ei ole talle mingit sisulist teavet ega digipäeviku kandeid väljastanud. Kaebaja jääb oma

kaebuse juurde ning soovib, et vangla väljastaks talle päevikukanded kogu vangistuse ajast

täies ulatuses. Kaebajale jääb ka ebaselgeks sisutute andmete kogumise vajadus. Tartu Vangla

3-23-2623

8. jaanuari 2024. a vastuses nr 1-10/24/233-11 kajastatud teave ei vasta osaliselt tõele.

Kaebaja palub kohtul hinnata, kas kaebajale väljastatud loetelu ja tegelikud päevikukanded

kattuvad.

9. Kohus palus 11. jaanuari 2024. a määrusega kaebajal esitada seisukoht haldusasja

menetluse jätkamise osas.

10. Kaebaja esitas 12. jaanuaril 2024 kohtule vastuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat

kustutama kõik tema kohta kogutud meditsiinilised sissekanded, põhjendama meditsiiniliste

andmete kogumise ja avalikustamise eesmärki ning kustutama kannete hulgast ebatõesed

viited aset leidnud individuaalse täitmiskava vestluste ja riskihindamiste osas. Kaebaja palub

kohtul hinnata, kas talle väljastatud andmed on samased päevikukannetega.

11. Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2024 kohtule avalduse, milles palub jätkata haldusasja

menetlust sissekannete nr 17-20, 23, 25-27, 29, 34, 35, 37, 42, 45, 47, 48, 56, 59, 62, 66, 68,

70 ja 73 osas. Kaebaja soovib kannete avalikustamist, sest nendes kirjeldatud vestlusi ei ole

aset leidnud. Tegemist on ebatõeste sissekannetega, mistõttu ei saa olla tegemist vangla

julgeolekut ohustava teabega. Alternatiivselt on kaebaja nõus kannete kustutamisega.

12. Tartu Halduskohus lõpetas 25. jaanuari 2024. a määrusega haldusasja menetluse

vangiregistri päevikukannete osas, mille Tartu Vangla 8. jaanuari 2024. a vastusega nr

1-10/24/233-11 kaebajale väljastas. Kohus rahuldas Erik Tomingase kaebuse muutmise

taotluse osaliselt ning luges kaebuse esitatuks Tartu Vangla kohustamiseks väljastada

kaebajale vangla 8. jaanuari 2024. a vastuses nr 1-10/24/233-11 kirjeldatud vangiregistri

päevikukanded nr 17, 18, 20, 23, 25-27, 29, 34, 37, 47, 48, 56, 66 ja 68. Ülejäänud osas jättis

kohus Erik Tomingase kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Sama määrusega andis kohus

vastustajale tähtaja muudetud kaebusele vastuse ja tõendite esitamiseks, sh palus kohus

vastustajal esitada vaidlusalused vangiregistri päevikukanded.

13. Tartu Vangla esitas kohtule 26. veebruaril 2024 vastuse kaebusele, milles palub Erik

Tomingase kaebuse rahuldamata jätta. Ühtlasi esitas vangla vastavalt kohtu juhistele

väljavõtte vaidlusalustest registrikannetest. Vangla palus kandeid sisaldava tõendi osas

kuulutada haldusasja menetluse kinniseks ja piirata kaebaja juurdepääsu sellele tõendile.

14. Kohus kuulutas 28. veebruari 2024. a määrusega haldusasja menetluse Tartu Vangla 26.

veebruaril 2024 esitatud vangiregistri päevikukannete väljavõtte osas kinniseks ning keelas

kaebajal eelnimetatud väljavõttega tutvuda ja saada sellest koopiaid.

15. Kaebaja esitas 28. veebruaril 2024 kohtule vastuse vastustaja seisukohtadele.

16. Tartu Halduskohus otsustas 26. septembri 2024. a määrusega vaadata haldusasja läbi

kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja

neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

17. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

17.1. Vanglal on kohustus kaebajale kõik vangiregistri päevikukanded väljastada. Vangla

keeldumise alused on paljasõnalised ning vastuolus nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu

3-23-2623

õigusnormidega. Kaebajal on võimalik teostada oma õigusi nt teda puudutavate ebaõigete

isikuandmete parandamiseks alles pärast andmetega tutvumist.

17.2. Vaidlusalustes kannetes kirjeldatud vestlusi ei ole kunagi aset leidnud ning kaebajale ei

ole riskihindamist tehtud. Kuna sissekanded on valed, ei saa nendes sisalduda ka vangla

julgeolekut ohustavat teavet. Vangiregistri andmed sisaldavad valeteavet ja faktivigu, kuid

nendele tuginetakse nt tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel. Kaebajale

väljastatud teabes puudub igasugune sisu ning jääb ebaselgeks selliste andmete kogumise

vajaduse põhjus.

18. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

18.1. Andmesubjektil on eelduslikult isikuandmete kaitse seaduse (IKS) kohaselt õigus tema

kohta kogutud isikuandmetega tutvuda. Kaebaja soovis saada andmeid vangiregistrist, millele

juurdepääsu võimaldamisel tuleb lähtuda vangistusseaduse (VangS) §-s 52 sätestatust. Kui

vangla leiab, et teave käib vanglas kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide

hindamise kohta ja selle avalikuks tulek ohustab vangistuse täideviimist, siis võib vangla

andmete andmesubjektile väljastamisest keelduda. Praegusel juhul on tegu sellise juhtumiga,

mistõttu ei väljastanud vastustaja kaebajale kõiki andmeid.

18.2. Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus kinnipeetavaga toimunud vestluse

kohta talletatakse, liigitub vanglatöös kasutatava taktika ja julgeolekuriskide hindamiseks

vajaliku teabe alla. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet

kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel sellele teabele tuginedes teeb ja

kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide

hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Kuivõrd see, milliseid

küsimusi kinnipeetavalt küsitakse ja millele vestlustel rohkem tähelepanu pööratakse, tuleneb

muuhulgas vanglale isiku kohta teadaoleva info pinnalt, siis ei ole õige ka vaidlusaluste

sissekannete puhul viidata konkreetsetele lausetele, milles meetodid ja taktika sisaldub.

Vaidlusalused sissekanded sisaldavadki meetodeid ja taktikat, s.t teavet selle kohta, mida

vangla konkreetse isiku puhul peab oluliseks. Ka järeldused, mida vangla teabe kogumisel

teeb, sõltub paljuski sellest, mis on vanglal isiku kohta juba varasemast teada. Julgeolekualase

teabe kogumist tuleb vaadelda kui protsessi, mille eesmärk on selgitada välja isiku

kriminogeensed riskid ja tagada vangla julgeolek.

18.3. Kui kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla meetodid ja taktika teabe väljaselgitamiseks

ja mida saab vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, siis on võimalik selle

teabega manipuleerida. Kui kinnipeetav ei tea täpselt, kuidas andmete kogumine ja

analüüsimine toimub ning kuidas see mõjutab vanglas järelevalvemeetme valikut, nende

kasutamise aega ja sagedust, siis on julgeoleku tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad

meetmed asjakohased. Kui aga kinnipeetav teab, kuidas, kellelt ja mis laadi teavet nende

riskide hindamiseks kogutakse, siis on tal võimalik teadlikult anda vangla julgeoleku

tagamiseks oluliste asjaolude kohta valeinfot, varjata, eksitada ise või organiseerida eksitava

teabe edastamist koos kaaskinnipeetavatega, et häirida vangla tööd või varjata õigusrikkumisi.

Selle tulemusel on reaalne oht, et vangla hindab julgeolekuriske tegelikust madalamaks ega

pruugi suuta reageerida tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Ühtlasi ei ole välistatud, et

kinnipeetavad võivad neile väljastatud teavet omavahel jagada, mis tähendab, et neile on

lõppkokkuvõttes kättesaadav väga suur osa teabest, mille pinnalt saab teha järeldusi

järelevalvemeetmete ja kogutava teabe kohta, samuti selle kohta, millele vangla

igapäevategevustes tähelepanu pöörab ja kuidas ohte tuvastab või õigusrikkumise

toimepanemise ohu korral nende toimepanemist vanglas ennetab.

18.4. Vanglateenistuses kasutatakse süüdimõistetute kriminogeensete riskide hindamisel

ühtset metoodikat. Riskihindamise ankeedi punktihinnangutes sisalduv informatsioon tugineb

3-23-2623

vanglatöös kasutatavatel meetoditel. Riskihindamise ankeedi kinnipeetavale juurdepääsu

piiramist on peetud korduvalt põhjendatuks ka senises kohtupraktikas, sest sellest nähtub,

milliseid konkreetseid andmeid vangla analüüsib ning millist metoodikat kasutab. Lisaks on

kohtupraktikas jaatatud, et neid andmeid teades on kinnipeetaval võimalik vanglale

edastatavate andmetega tulevikus manipuleerida ja seeläbi vangla otsuseid endale

meelepärases suunas mõjutada. Teave, mida on vaja vanglas viibiva kinnipeetava riskide

hindamiseks, kogutakse muuhulgas ka vangiregistri kannetest. Ka nende kannete

avalikustamisel seatakse vangistuse täideviimise eesmärgid ohtu.

KOHTU SEISUKOHT

19. Vaidluse all on, kas Tartu Vangla jättis 8. jaanuari 2024. a vastusega nr 1-10/24/233-11

kaebajale õiguspäraselt vangiregistri päevikukanded osaliselt väljastamata. Kaebaja leiab, et

vastustaja on kohustatud talle kõik andmed väljastama. Vastustaja hinnangul on andmete

osaline väljastamata jätmine põhjendatud, kuna teave käib vanglas kasutatavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja selle avalikuks tulek võib ohustada

vangistuse täideviimist.

20. Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on kanda kinnipeetavate isikuandmed ühte

andmekogusse ja neid töödelda, anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses viibimise kohta

ning karistuse täideviimise käigu kohta, võimaldada vanglateenistusel oma ülesandeid täites

töödelda andmekogusse sisestatavaid ja seal olevaid isikuandmeid kiiresti ja efektiivselt,

tagada erineva teabe süstematiseeritud kogumine, koondada teavet vangla julgeoleku ja korra

tagamiseks jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud

täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19

„Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“

lisas 1. Üldjuhul on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks

ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud

ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud

isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg-d 1 ja 2). Kinnipeetavale väljastatakse tema

kohta andmekogusse kantud andmeid allkirjastatud taotluse alusel (VangS § 52 lg 4). Sellise

taotluse võib jätta rahuldamata, kui andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös

kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks

tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist,

samuti teistel seaduses sätestatud alustel (VangS § 52 lg 6).

21. Lisaks vangistusseaduse sätetele kohaldub vangla tegevuse suhtes vangistuse täideviimisel

üldjuhul isikuandmete kaitse seadus (seaduse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.

aprilli 2016. a direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates

asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende

eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste

andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus

2008/977/JSK (õiguskaitseasutuste direktiiv)), mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.

aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(IKÜM). See on nii aga vaid juhul, kui vangla tegutseb konkreetses õigussuhtes isikuandmete

töötlemisel õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste direktiivi art 9 lg-d 1

ja 2). Kui vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist,

tuleb järgida IKÜM-is sätestatut (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. a otsus asjas

3-23-2623

nr 3-22-2022, p 17). Praegusel juhul on vaidlusalustes päevikukannetes sisalduv teave

talletatud karistuse täideviimise eesmärgil. Päevikukanded kajastavad kohtumisi ja vestluseid

sotsiaaltöötaja ja vanglaametnikega, sh sotsiaalprogrammides osalemise, riskihindamise ja

individuaalse täitmiskava koostamisega seoses, ning neis tehtud järeldusi. Seega rakendub

andmete suhtes lisaks vangistusseadusele isikuandmete kaitse seadus ja selle aluseks olev

õiguskaitseasutuste direktiiv, täpsemalt IKS § 24 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24.

märtsi 2022. a otsus asjas nr 3-20-332, p 8). IKS § 24 lg 1 p 1 kohaselt peab vastutav töötleja

andmesubjekti soovil andmesubjektile teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed. IKS

§ 24 lg 2 järgi võib vastutav töötleja seaduses sätestatud juhtudel esitada nõutud teabe

andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest, kui see võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse

täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4)

ohustada avaliku korra kaitset; 5) takistada ametlikku uurimist või menetlust. Vastutav

töötleja peab IKS § 24 lg 3 kohaselt teavitama andmesubjekti viivitamata kirjalikult teabega

tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumise keeldumisest ja selle põhjustest.

Põhjendused võib jätta esitamata vaid juhul, kui sellise teabe andmine põhjustaks mõne IKS §

24 lg-s 2 nimetatud asjaolu esinemise.

22. Vangla keeldus kaebajale osaliselt isikuandmete väljastamisest, tuginedes VangS § 52

lg-le 6 põhjendusel, et päevikukanded sisaldavad teavet vanglatöös kasutatavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning andmete kaebajale väljastamine võib

ohustada vangistuse täideviimist. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava

suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangla on

õigesti hinnanud iga päevikukande väljastamise võimalikkust eraldiseisvalt ega ole andnud

hinnangut päevikukannete kogumile, mis ei ole vastavalt kohtute varasemale ulatuslikule

praktikale lubatav. Vangla on vangiregistri päevikukannetega tutvunud ning nende sisu põhjal

andmete väljastamise põhjendatust kaalunud (Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2023. a otsus asjas

nr 3-22-2227; 29. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-22-2231; 6. septembri 2023. a otsus asjas

nr 3-22-1554; 27. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-546; Tallinna Ringkonnakohtu 14.

jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-1420). Vangla on õigesti jõudnud järeldusele, et

vaidlusaluste päevikukannete puhul esinevad koostoimes VangS § 52 lg-s 6 sätestatud

kumulatiivsed tingimused, mille puhul on vanglal õigus andmete väljastamisest keelduda.

Samuti on vangla isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumist piisaval määral

põhjendanud (IKS § 24 lg 3).

23. Nagu kohus juba otsuse p-s 21 märkis, siis kajastavad vaidlusalused päevikukanded

kohtumisi ja vestluseid sotsiaaltöötaja ja vanglaametnikega, sh sotsiaalprogrammides

osalemise, riskihindamise ja individuaalse täitmiskava koostamisega seoses, ning neis tehtud

järeldusi. Kohus nõustub vastustajaga, et teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus

kaebajaga toimunud kohtumiste ja vestluste kohta talletatakse liigitub vanglatöös kasutatavate

meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Vaidlusalustes

päevikukannetes olev info või selle puudumine viitab sellele, kuidas ja millist teavet vangla

kaebaja kohta kogub, milliseid järeldusi sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed

mõjutavad mh kaebaja riskide hindamist, kaebaja suhtes rakendatavaid vangistuse

täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikke abinõusid, järelevalvemeetmeid jne. Teabest

on võimalik teha järeldusi, mida peab vangla konkreetse isiku puhul oluliseks ning kuidas on

vanglateenistujad kaebaja käitumist hinnanud ja tõlgendanud. Vaidlusaluste päevikukannete

kaebajale avalikustamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Teabe avalikustamisel tekib

risk, et kaebaja kasutab teavet enda huvides ära ning muudab edaspidi oma käitumist,

hoiakuid ja meelestatust vastavalt sellele, mis talle päevikukannetest teatavaks sai. Kui

3-23-2623

kaebaja teab täpselt, kuidas erinevate vestluste ja kohtumiste käigus tema kohta andmeid

kogutakse ja analüüsitakse ning mida selle põhjal järeldatakse, siis on tal võimalik teadlikult

oma käitumist muuta, vangla jaoks olulist teavet varjata, anda vanglale valeinfot vms, et

vangla tegevust endale soodsas suunas mõjutada, vangla tööd häirida, õigusrikkumisi varjata

jne (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2023. a määrus asjas nr 3-22-1123, p 9; 29. märtsi

2022. a määrus asjas nr 3-22-320, p 17). Isikul on võimalik vanglat mõjutada teda

puudutavaid julgeolekuriske tegelikust madalamaks hindama, mis ei võimaldaks vanglal

rakendada isiku suhtes enam asjakohaseid meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamiseks, sh tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Samuti ei ole välistatud, et

isik jagab talle teatavaks saanud teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või

julgeolekuriskide hindamise kohta teiste kinnipeetavatega, mis omakorda suurendab

võimalust, et teavet koostoimes teiste kinnipeetavate kogutud teabega kuritarvitatakse.

Eeltoodud omab mõju ka vangla julgeolekule, kuivõrd vangla ei pruugi olla siis suuteline

reageerima tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt.

24. Kaebaja väited selle kohta, et vangiregistris on talletatud valeteavet, kanded sisaldavad

vigu, kannetel puudub sisuline väärtus ning jääb ebaselgeks andmete kogumise vajadus, ei ole

käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Praegu on vaidluse all üksnes vangiregistri

päevikukannete osalise väljastamata jätmise õiguspärasus (IKS § 24 ja VangS § 52) ning mitte

kannete sisu ja nt nende parandamise ja kustutamise põhjendatus (IKS § 25). Seetõttu kohus

eelkirjeldatud kaebaja väiteid sisuliselt ei analüüsi.

25. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vangla jättis kaebajale õiguspäraselt Tartu Vangla

8. jaanuari 2024. a vastusega nr 1-10/24/233-11 vangiregistri päevikukanded osaliselt

väljastamata. Seega jätab kohus Erik Tomingase kaebuse rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Kohus vabastas kaebaja 28. novembri 2023. a määrusega riigilõivu tasumise kohustusest

kaebuse esitamisel. HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 ls 1 alusel jääb seega riigilõiv 20 eurot

Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole kohtule menetluskulu dokumente esitanud, siis

jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider