2-22-138437/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number 2-22-138437

Tsiviilasi

Elektrum Eesti OÜ hagiavaldus K. M.

(M.) vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

1490,39 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Elektrum

Eesti OÜ

(registrikood: 11399985), lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema, e-post: jurist@julianus.ee

Kostja: K. M. (isikukood: xxxx), elukoht xxxx,

e-post: xxxx

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista kostjalt K. M. Elektrum Eesti OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1151,02

eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 168,51

eurot.

3. Mõista kostjalt K. M. Elektrum Eesti OÜ kasuks välja viivis 0,06% põhivõlalt

(1151,02 eurot) päevas alates 31.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta maakohtu menetluskuludest 96% kostja kanda ja 4% hageja kanda.

5. Mõista kostjalt K. M. Elektrum Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud summas

595,20 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Elektrum

Eesti OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

2-22-138437

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. I AS ja K. M. sõlmisid 06.03.2017 elektrienergia müügilepingu (I AS esindaja on

allkirjastanud lepingu 06.03.2017 ja kostja 12.03.2017). Leping oli tähtajatu ning tarned

tarbimiskohal Xxxx algasid 01.04.2017.

2. I AS müüs 10.06.2021 Elektrum Eesti AS-ile oma elektri jaemüügi käitise ning sellega

seotud kliendiportfelli (elektrienergia müügilepingud). Müügilepingud läksid Elektrum

Eesti AS-ile üle 01.08.2021.

3. Kostja rikkus elektrienergia eest tasumise kohustust, mistõttu ütles Elektrum Eesti OÜ

lepingu 31.03.2022 avaldusega üles. Leping loeti üles öelduks alates 30.04.2022.

4. Kostja on jätnud hagejale tasumata 1151,02 eurot:

4.1. 01.10.2021-31.10.2021 müüdud elektrienergia (552,342 kWh) eest 73,13 eurot (arve

nr 265719420697);

4.2. 01.11.2021-30.11.2021 müüdud elektrienergia (1109,749 kWh) eest 167,10 eurot

(arve nr 265584382680);

4.3. 01.12.2021-31.12.2021 müüdud elektrienergia (1232,573 kWh) eest 326,39 eurot

(arve nr 265112518526);

4.4. 01.01.2022-31.01.2022 müüdud elektrienergia (1296,029 kWh) eest 210,10 eurot

(arve nr 265477467764);

2-22-138437

4.5. 01.02.2022-28.02.2022 müüdud elektrienergia (1033,832 kWh) eest 140,96 eurot

(arve nr 265261156478);

4.6. 01.03.2022-31.03.2022 müüdud elektrienergia (901,177 kWh) eest 140,72 eurot (arve

nr 265447356403);

4.7. 01.04.2022-30.04.2022 müüdud elektrienergia (742,491 kWh) eest 92,62 eurot (arve

nr 265803913987).

5. Hageja nõuab põhivõla tasumist ning viivist 0,06% päevas põhivõlalt (1151,02 eurot)

alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast (s.o alates 01.06.2022).

Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 168,51 eurot.

Ülejäänud viivise väljamõistmist taotleb hageja protsendina põhinõudelt (s.o alates

31.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni).

6. Täiendavalt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Hageja

selgituse kohaselt koosneb nõue ühe tasulise meeldetuletuskirja saatmisest (16.12.2022)

rahalise arvestusega 25 eurot ning muudest makseviivitusega tingitud kuludest (sh nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud,

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni ja elektronposti teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega

seotud kulud).

7. Elektrum Eesti OÜ esitas 10.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kostja vastu. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite.

Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

8. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 23.04.2023 menetlusse ja määras kostjale

vastamiseks tähtaja. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud elektronposti teel

26.04.2024 TsMS § 314¹ lg 3 p 2 alusel. Samuti on kostjale hagimaterjalid edastatud posti

teel ning jäetud 06.05.2023 postkasti.

9. Kostja teatas 17.05.2023, et lükkab nõude tagasi.

10. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust

20 eurot ja lepingulise esindaja tasust 1118,50 eurot. Hageja ei taotle menetluskuludelt

arvestatud käibemaksu hüvitamist. Hageja taotleb menetluskuludelt arvestatava viivise

väljamõistmist kostjalt.

11. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja

menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõude lahendamine

12. Hageja nõuab põhivõla (elektrienergia teenuse tasu 1151,02 eurot), sissenõudmiskulude

(50 eurot), hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (168,52 eurot)

2-22-138437

ja edasiulatuva viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

13. Kostja nõuet ei tunnista ning teatas 17.05.2023, et lükkab nõude tagasi (dtl 130-131).

Konkreetsemaid vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud.

14. Lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude alus on VÕS § 108 lg 1, § 208 lg 1

ja pooltevahelise lepingu p 4.7. Lepingu täitmise nõude eelduseks on pooltevaheline

kehtiv võlasuhe ning võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine.

15. I AS ja K. M. sõlmisid elektrienergia müügilepingu nr xxxx, lepingujärgne tarbimiskoht

oli Xxxx (dtl 29-32). Kuigi lepingus on märgitud sõlmimise kuupäevaks 06.03.2017, on

kostja allkirjastanud lepingu 12.03.2017. Leping sõlmitakse tahteavalduste vahetamise

teel, seega loeb kohus lepingu sõlmituks alates 12.03.2017. Kuna lepingu alusel alustati

tarneid 01.04.2017, ei oma lepingu sõlmimise täpne kuupäev käesoleva vaidluse

lahendamisel õiguslikult määravat tähendust.

16. I AS võõrandas 11.06.2021 elektrienergia jaemüügi äritegevuse Elektrum Eesti OÜ-le (dtl

159). I AS ettevõtja osaks olev äriüksus, mis tegeles lepingulistele elektrimüügi

klientidele elektrienergia jaemüügiga ja mis koosnes klientidega sõlmitud elektrienergia

müügilepingutest ning sellega seotud varadest ja tegevustest läks alates 01.08.2021 üle

Elektrum Eesti OÜ-le. Selle tehinguga läksid hagejale üle ka kostjaga sõlmitud

elektrienergia müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused.

17. Pooltevahelise lepingu alusel kohustus hageja kostjale müüma elektrilepingus kokku

lepitud tarbimiskoha mõõtepunktis kogu vajamineva elektrienergia. Kostja kohustus

elektrienergia eest tasuma vastavalt börsihinnale (lepingu eritingimused, dtl 29).

Täpsemalt kohustus kostja tasuma elektrienergia eest vastavale talle esitatavatele arvetele

(lepingu üldtingimuste p 4.7, dtl 30).

18. Kostja on jätnud tasumata 01.10.2021-31.10.2021 müüdud elektrienergia (552,342 kWh)

eest 73,13 eurot (dtl 35-36); 01.11.2021-30.11.2021 müüdud elektrienergia (1109,749

kWh) eest 167,10 eurot (dtl 37-38); 01.12.2021-31.12.2021 müüdud elektrienergia

(1232,573 kWh) eest 326,39 eurot (dtl 39-40); 01.01.2022-31.01.2022 müüdud

elektrienergia (1296,029 kWh) eest 210,10 eurot (dtl 41-42); 01.02.2022-28.02.2022

müüdud elektrienergia (1033,832 kWh) eest 140,96 eurot (dtl 43-44); 01.03.2022-

31.03.2022 müüdud elektrienergia (901,177 kWh) eest 140,72 eurot (dtl 45-46) ja

01.04.2022-30.04.2022 müüdud elektrienergia (742,491 kWh) eest 92,62 eurot (dtl 47-

48), kokku 1151,02 eurot.

19. Leping on VÕS § 8 lg 2 kohaselt lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette,

et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lepingu p 4 kohaselt tuli arved tasuda neile

märgitud ajal. Kostja ei ole tuginenud väitele, et ta vaidlustas arved enne tähtaja

saabumist. Seega tuli kostjal lepingujärgsed kohustused täita arvetel märgitud

kuupäevadeks.

20. Maakohus veendus, et kostjale väljastatud arved nr 265719420697 (maksetähtaeg

30.11.2021), 265584382680 (maksetähtaeg 31.12.2021), 265112518526 (maksetähtaeg

2-22-138437

31.01.2022), 265477467764 (maksetähtaeg 28.02.2022), 265261156478 (maksetähtaeg

31.03.2022), 265447356403 (maksetähtaeg 2.05.2022) ja 265803913987 (maksetähtaeg

31.05.2022) on kooskõlas pooltevahelise lepinguga. Kostja on arveid maksmata jättes

rikkunud lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Tasumata põhivõla suurus kokku on 1151,02

eurot.

21. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 208 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt

hageja kasuks välja tasumata põhivõla 1151,02 eurot.

22. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

23. Pooltevahelise lepingu punkti 4.9 kohaselt (dtl 31) kohaldus võlasuhtele 0,06% suurune

viivisemäär (0,06% päevas tähtaegselt laekumata summas). Hageja on arvestanud

sissenõutavaks muutunud viiviseid kostjale kasulikumal moel kogu põhivõla summalt

1151,02 eurot alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Hageja

nõuab viivist kindla summana alates 01.06.2022 kuni 30.01.2023 (hagiavalduse esitamise

kuupäevani) ning on esitanud sellekohase viivisearvestuse (dtl 160). Maakohus ei

tuvastanud viivisearvestuses vigu. Maakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 168,51 eurot (arvestuse

aluseks olev tehe: 1151,02 * 0,06% * 244 päeva).

24. Samuti on TsMS § 367, VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmanda lause ja pooltevahelise

lepingu p 4.9 alusel põhjendatud lisanduva viivise nõue. Kostjal tuleb tasuda viivist

0,06% päevas tasumata põhivõla osalt (1151,02 eurot) alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast (31.01.2023) kuni kohustuse kohase täitmiseni (põhivõla tasumiseni).

25. Hageja on lisaks lepingu täitmise nõudele esitanud sissenõudmiskulude hüvitamise

nõude. Nõude kujunemist on hageja selgitanud järgmiselt: ühe tasulise meeldetuletuskirja

saatmine 16.12.2022 (25 eurot) ja muud makseviivitusega tekkinud kulud (25 eurot), s.o

nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude

avaldamisega tehtud kulud. Kokku nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas

50 eurot. Nõude alusena on hageja viidanud VÕS § 1132 lõikele 2.

26. Kohus selgitas menetlusosalistele 09.10.2024 kohalduvat õigust ning andis hagejale

tähtaja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude põhistamiseks ja tõendamiseks. Kohus

palus hagejal esile tuua meeldetuletuskirjade saatmise asjaolud (millal, millisel viisil,

kuhu ja kellele teade saadeti) ning kas ja milline oli pooltevaheline kokkulepe

sissenõudmiskulude hüvitamise osas. Kohus selgitas hagejale, et kui poolte vahel puudus

kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks, tuleb hagejal tõendada kahju tekkimine ja

selle ulatus. Maakohus juhtis ühtlasi hageja tähelepanu asjaolule, et kohtule on esitatud

üksnes 16.12.2022 elektronkiri, mis on saadetud juba kohtumenetluse ajal (pärast

2-22-138437

maksekäsu kiirmenetluse algatamist). Kohus andis hagejale tähtaja sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude põhistamiseks ja tõendamiseks kuni 18.10.2024.

27. Hageja esitas kohtule 11.10.2024 seisukoha, milles leiab, et hagejal on õigus

sissenõudmiskulusid nõuda tulenevalt VÕS 1132 lõikes 2 ja lepingu punktis 4.8

sätestatust. Hageja on esitanud hagiavaldusega sissenõudmiskuludega seotud tõendid (s.o

16.12.2022 elektronkiri) ning muud tõendid hagejal puuduvad.

28. Maakohus jätab rahuldamata hageja nõude, mis puudutab 16.12.2022 saadetud

meeldetuletuskirja (25 eurot). See kiri on saadetud kohtumenetluse (täpsemalt maksekäsu

kiirmenetluse) ajal. Kohtumenetluse ajal tehtavad toimingud on reeglina hüvitatavad

üksnes menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (TsMS § 162jj). Samuti pole

hageja tõendanud, et selle kirja saatmisega tekkis talle 25 euro suurune kahju.

29. Maakohus jätab rahuldamata ka muude makseviivitusega tekkinud kulude hüvitamise

nõude (25 eurot). Nõude rahuldamiseks ei piisa üksnes viitest VÕS § 1132 lõikele 2 ega

üldsõnalisest kirjeldusest tehtud toimingute kohta.

30. Maakohus ei nõustu hagejaga, et pooltevahelise lepingu üldtingimuste punktis 4.8

sisaldub sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe. See punkt reguleerib üksnes

kohustuste täitmise järjekorda. Selles ei sisaldu sissenõudmiskulude hüvitamise

kokkulepet ega kulude hüvitamise ulatust. Seega saaks sissenõudmiskulude hüvitamise

nõude alus olla VÕS § 115 lg 1. Sel alusel nõude rahuldamine eeldab, et hageja tõendab

kahju tekkimise ja ulatuse. Hageja on esitanud üksnes kirjelduse tehtud toimingutest, kuid

tõendamata on kahju tekkimine ja ulatus. Seetõttu jääb sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue tervikuna rahuldamata.

31. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1151,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 168,51 eurot ja edasiulatuva

viivise (0,06% põhivõlalt päevas) alates 31.01.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hageja sissenõudmiskulude nõue jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

33. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist. Kohus jättis sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude rahuldamata. Nõue jääb rahuldamata ligikaudu 4% ulatuses (arvestuse

aluseks olev tehe: 50 / 1201,02 * 100% = 4,16%). Seega jäävad menetluskulud 96%

ulatuses kostja kanda ning 4% ulatuses hageja kanda.

34. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1398,50 eurot

(riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 1118,50 eurot

(dtl 156-157).

2-22-138437

35. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (280 eurot) vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1

ja lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud.

36. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS §

4842 alusel samuti põhjendatud.

37. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1118,50 eurot ning menetluses tehtud toimingud on

järgmised (dtl 157): nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine ja nende

analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja

komplekteerimine ning esitamine kohtule (ajalise arvestusega 4 tundi), 13.09.2024 ja

11.10.2024 menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine (ajalise arvestusega 1

tund), 22.10.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine (ajalise

arvestusega 0,5 tundi) ning 15.11.2024 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule

esitamine (ajalise arvestusega 1 tund) tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta).

38. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile kulunud

aeg ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja töö piirdus standardse hagiavalduse

koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus

ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja

tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 4 tunnini (TsMS §

175 lg 1).

39. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et

käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest)

mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus,

on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 4 * 80 = 320 euro ulatuses (TsMS

§ 175 lg 1).

40. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 280 + 20 + 320 = 620 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 96% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,96 * 620 = 595,20 eurot. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning

menetluses esindajat ei kasutanud, ei ole tal tekkinud menetluskulusid, mida hagejalt

välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.

41. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik