4-24-3685/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.novembril 2024, Jõhvis

Väärteoasja number

4-24-3685 (244024005081)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Priit Käeni kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri

25.10.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024005081, millega

Priit Käen tunnistati süüdi liiklusseaduse § 2172 järgi ning

karistati rahatrahviga 170 trahviühikut summas 680 eurot

Menetlusalune isik

Priit Käen, isikukood 37101120296, xxx kodakondsus, elukoht

xxx, e-posti aadress xxx

Kaitsja

Tõnu Raidma (kokkuleppel)

e-posti aadress mersoonius@gmail.com

RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 1, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Priit Käeni lepingulise kaitsja Tõnu Raidma kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 25.10.2024 otsus väärteoasjas nr

244024005081 osaliselt, LS § 2172 järgi määratud karistuse ja konfiskeerimise osas.

Mõista Priit Käenile LS § 2172 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks 40

(nelikümmend) trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

Rahatrahv 160 eurot tasuda

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele:

SEB Pank AS EE891010220034796011

Swedbank AS EE932200221023778606

Luminor Bank AS EE701700017001577198

LHV Pank EE777700771003813400

Kohutuslik viitenumber 4100081886.

Jätta juhikaardi konfiskeerimine kohaldamata.

A. M. nimele väljastatud juhikaart nr XXX ( asub eeldatavalt Ida Prefektuuris) tagastada

kotuotsuse teatavakstegemisest viivitamatult A. M. ik XXX.

1 / 11

Kotuotsuse ärakiri edastada A. M. e-postile XXX, (elukoht XXX) teadmiseks.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 06.12.2024.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 29.11.2024.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja

möödumisel (ehk 31.12.2024) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik

T. T. koostas 25.09.2024 väärteoprotokolli. Selles sedastatud väärteo kirjelduse kohaselt juhtis Priit

Käen 25.09.2024 kell 19.21 Ida-Viru maakonnas Jõhvis Jaama tn .X juures mootorsõidukit, milles

oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 25.09.2024 kell 08.08 kuni kell 19.21

kasutas sõidumeerikus teise isiku, A. M., isikustatud kaarti nr XXX.

Väärtegu kvalifitseeriti LS § 2172 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse uurija Eduard

Blaško koostas 25.10.2024 üldmenetluse otsuses on väärteokirjeldus identne väärteoprotokollis

sedastatuga.

Autoveoseaduse § 56 järgi kvalifitseeritava rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatakse VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel.

Otsuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü

õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja

väärteomenetluse lõpetamise alused. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Karistust

kergendava asjaoluna on toodud välja süü tunnistamine teise isiku kaardi kasutamise osas.

Raskendavad asjaolud puuduvad. LS § 2172 alusel määras kohtuväline menetleja isikule

karistuseks rahatrahvi 170 trahviühikut, s.o 680 eurot. Menetlusaluselt isikult ära võetud

autojuhikaart tuleb konfiskeerida ja tagastada see pärast väärteootsuse jõustumist

Transpordiametile.

KAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2 / 11

08.11.2024 registreeriti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas Priit Käeni kaitsja kaebus Ida prefektuuri

25.10.2024 otsusele väärteoasjas nr 244024005081. Kaebuses esitatud seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised.

Menetlusalune isik ei ole kogu otsusega nõus. Priit Käen ei ole ajavahemikul 25.09.2024 kell

08.08 kuni kell 19.21 mitte üheti mootorsõiduki sõidumeerikus tahtlikult teise isiku, A. M.

isikustatud juhikaarti nr XXX kasutanud. Priit Käen ei ole tunnistanud süüd teise isiku juhikaardi

kasutamises.

25.09.2024 hommikul sõitis Priit Käen oma kodu hoovist, Kooli tn 14, Jõhvi, seal seisnud bussiga

Volkswahen Crafter, registreerimisemärk XXX, Jõhvi Põhikooli juurde (Hariduse 5, Jõhvi). Sealt

alustas ta sõitu uuesti pärast kella 15.00. Reeglina juhib seda bussi Priit Käen. Enne seda Priit

Käen ega keegi teine isik nimetatud bussiga umbes nädala aega sõitnud. 25.09.2024 sõitu alustades

näitas bussi sõidumeeriku signaaltuli juhikaardi olemasolu. Kuna menetlusalune isik unustas, et

selle bussiga oli erandkorras nädal varem sõitnud A. M., arvas ta, et sõidumeerikus on tema, s.o

Priit Käeni juhikaart. 25.09.2024 kell 19.21 politsei poolt kontrollides selgus, et A. M. oli oma

juhikaardi bussi sõidumeerikusse unustanud. Priit Käenile meenus siis, et tema juhikaart jäi teie

tema kasutuses oleva bussi sõidumeerikusse. Eksimusest aru saades helistas Priit Käen

elukaaslasele oa palus teisest bussist tema juhikaart kohale tuua. Politsei kontrollis kohapeal

tahhograafi aruannetest nii A. M. kui Priit Käeni juhikaardi kasutamise aegu ning selgus, et ka

juhul kui üks isik oleks kasutanud mõlemat juhikaarti, ei oleks autojuhi töö- ja puhkeaja reegleid

rikutud. Mõlemat kaarti ei oldud nädal aega enne 25.09.2024 kasutatud. Vaatamata sellele, et Priit

Käen ei kasutanud teise isiku juhikaarti tahtlikult ning tegemist oli inimliku eksimusega, koostas

politsei väärteoprotokolli.

Kaebuses tuuakse välja, viitega LS § 2172 kehtestamise eelnõu seletuskirjas selgitatule, et

sõidumeeriku kasutamise regulatsiooni eesmärgiks on vältida autojuhi töö- ja puhkeaja reeglite

rikkumist, teha kindlaks kas ja kui palju on konkreetne juht kasutanud sõidu- ja puhkeaegu, et

saada ülevaade juhi väsimusest. Vaidlusalusel juhul kasutas menetlusalune isik teise isiku

juhikaarti eksimuse tõttu. Tema eesmärgiks ei olnud hoiduda kõrvale kohustusest nõuetekohaselt

andmeid salvestada ja neid esitada. Isik juhtis mootorsõidukit teadmisega, et selle sõidumeerikus

on tema enda kaart. Politsei kontrollis mõlema juhikaardi kasutamise aegu ega tuvastanud töö- ja

puhkeaja rikkumisi. Samuti ei tuvastatud Priit Käeni väsimust ega reaktsioonikiiruse- ja tähelepanu

langust. Seega oli politseil võimalus teostada järelevalvet konkreetse juhi sõidu- ja puhkeaja

kasutamise üle ja saada ülevaade juhi väsimusest. Seega ei hoidnud Priit Käen kõrvale sõidu- ja

puhkeaja andmete salvestamisest ega kontrollijale esitamisest.

A. M. juhikaardi avastamine oli menetlusalusele isikule üllatus ning ta oli väärteoprotokolli

koostamise hetkel nõus, et tema juhitud mootorsõidukis oli teise isiku juhikaart, kuid ta ei

tunnistanud end süüdi teise isiku juhikaardi kasutamises. Seega võiks menetlusalusele isikule ette

heita juhikaardi kasutamise nõuete rikkumist, kuid mitte tahtlikult teise isiku juhikaardi kasutamist

ehk LS § 2172 sätestatud väärteo toimepanemist.

Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks konfiskeerimisotsuse seaduslik alus. VTMS § 67 lg 4

sätestab, et kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja väärteoasjas on

ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud

tuvastada, võib kohtuväline menetleja konfiskeerimise otsustada väärteomenetluse käigus oma

määrusega. Käesoleval juhul on juhikaardi seaduslik valdaja A. M. politseile teada.

3 / 11

Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja 25.10.2024 otsus väärteoasjas nr

244024005081 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p alusel, kuna teos puuduvad LS §

217² sätestatud väärteo tunnused ning tühistada juhikaardi nr XXX, konfiskeerimise otsus ja

tagastada see selle seaduslikule valdajale A. M.ile.

13.11.2024 teatas menetlusaluse isiku kaitsja, et menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja esitab kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr

2440,24,005081 menetlusaluse isiku poolt kaebuses nimetatud asjaolude suhtes ning nõustub

väärteoasja kohtuliku läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Patrullpolitseinik T.T.`i poolt koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 25.09.2024 19:21 aadressil

Jaama tn X, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond juhtis Priit Käen mootorsõidukit, milles oli

kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 25.09.2024 kell 08:08 kuni kell 19:21 kasutas

sõidumeerikus teise isiku, A. M. isikustatud kaarti nr XXX. Samuti teostas tasulist reisijatevedu

autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40

kilomeetrit tunnis, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. Antud teod on kvalifitseeritud

liiklusseaduse § 217'2 ja Autoveoseaduse § 56 järgi. Autoveoseaduse § 56 osas menetleia lõpetas

menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas on kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal,

et menetlusaluse isiku süü LS § 217´2 õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning

põhjendatud on määratud karistuse suurus. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning

isik on teo toimepanemises süüdi. Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusalune isik peatati

hetkel kui sõidumeerikus oli teise isiku isikustatud juhikaart, kuid isik ei tunnista oma süüd selle

kaardi tahtlikus kasutamises.

Samuti on kaebuses viidatud sellele, et menetleia oma otsusega konfiskeeris A. M. autojuhikaardi,

mis tuleb peale otsuse jõustumist tagastada transpordiametile. Konfiskeerimise otsuse osas on

menetleia seisukohal, et see on seaduslik ning põhiendatud. Autojuhikaarti mida kasutab teine isik

ei saa tagastada kaardi omanikule, vaid see tagastatakse autojuhikaardi väljastavale asutusele.

Tulenevalt Liiklusseaduse § 135 lg 2 - Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule

tunnistatakse juhikaart kehtetuks, kui seda kasutab isik, kellele see ei kuulu. Seega, kuna oli

tuvastatud ilmselge juhikaardi kasutamine isiku poolt kellele see ei kuulu, muutus antud juhikaart

kehtetuks ja seetõttu ei tagastata seda ka selle omanikule. Kohtuväline menetleia konfiskeeris

antud juhikaardi ning tagastab selle Transpordiametile. Menetleia on seisukohal, et kuna kaart

muutus kehtetuks ei saaks seda isik ka enam kasutada ning menetleia ei ole rikkunud isiku õigusi.

A. M. tulenevalt Liiklusseaduse § 136 lg 2 p1 ja p 2 kohaselt olles digitaalse sõidumeerikuga

mootorsõiduki juht: peab hoidma kaarti viisil, mis välistab kaardi sattumise teise isiku kätte ning ei

tohi anda oma kaarti kasutamiseks teisele isikule ja peab tagama andmete tegelikkusele vastavuse.

Seega on kaardi omanik samuti osaliselt süüdi selles, et ta jättis oma juhikaardi sõidukisse ning ei

taganud selle, et tema juhikaart ei satuks teise isiku kasutusse.

Mis puudutab Priit Käeni poolt toimepandud tegu siis on menetleia jätkuvalt seisukohal, et isik on

talle süüks pandud teo toimepanemises süüdi. Tulenevalt Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on

väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kaitsja ise ka omapoolses kaebuses viitab

sellele, et Priit Käen juhtis sõidukit milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ja sõiduki

peatamise ning kontrollimise ajal oli sõidumeerikus teise isiku juhikaart. Jääb arusaamatuks, et

millistel põhjustel on kaitsja asunud seisukohale, et Priit Käen pole talle süüks pandud teos süüdi?

Liiklusseadus § 217´2 räägib selgelt ja üheselt mõistetavale, et - teise isiku juhikaardi kasutamise

eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kaebuse punktis 4.2 on väljavõte

seletuskirjast, mille põhiliseks eesmärgiks on kirjeldada see asjaolu, et miks antud sanktsioon peab

olema 300 trahviühikut ehk selle seletuskirjaga selgitatakse vastutuse ülemmäära. Mitte aga seda,

4 / 11

et võõra juhikaardi kasutamise tagajärjel peab tekkima väsimusseisund või miskit muud. Ning ka

selles seletuskirjas on ära toodud asjaolu, et antud rikkumine on tõsine ja võrdväärne KarS § 279

tooduga ehk liiklusjärelevalve takistamisega. Priit Käen tulenevalt Liiklusseaduse § 131 lg 3

kohaselt, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed

salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt.

Ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 16572014 artikkel 34 p 1 kohaselt - Juht kasutab

salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle

võtab. Seega olles digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõiduki juht oli Priit Käen´il teadmine ja

kohustus sisestada sõidumeerikusse enda juhikaart. See asjaolu, et peale politsei poolt sõiduki

peatamist ja esmast kontrolli helistas isik elukaaslasele kes tõi kohapeale isiku enda juhikaardi ja

tänu sellele sai politseiametnik teostada kontrolli isiku töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise

osas ei muuda see Priit Käen´u poolt toimepandud tegu vähetähtsaks või olematuks. Isikut karistati

just teise isiku juhikaardi kasutamise eest mitte aga selle eest, et see tegu tõi kaasa ka tagajärje ehk

väsimusseisundi või muud töö ja puhkeaja rikkumised. Samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 165/2014 artikli 32 lg 3 kohaselt: Salvestuslehele kantud andmete või

sõidumeerikule või juhikaardile salvestatud andmete või sõidumeerikust välja trükitud andmete

võltsimine, varjamine, esitamise takistamine või hävitamine on keelatud. Ka selle määruse punktis

on ära toodud asjaolu, et juhikaardile salvestatud andmete võltsimine või varjamine on keelatud.

Seega kuna Priit Käen ei salvestanud kogu päeva vältel oma juhikaardile andmeid siis seega ta

varjas oma tegelikke andmeid oma töö – ja puhkeaja kohta. See asjaolu, et tagajärg

(väsimusseisund) kui selline ei saabunud ei tee see antud rikkumist olematuks. Politseiametnikul

on õigus kontrollida juhi töö- ja puhkeaja andmeid tagasiulatuvalt kuni 28 päeva. Ja kuna isik ei

salvestanud terve päeva vältel oma juhikaardile andmeid ei ole võimalik ka järgmisel ametnikul

võimalik kontrollida tõeseid töö- ja puhkeaja andmeid, kuna juhikaardile salvestus tegelikku

sõiduaja asemel hoopiski puhkeaeg.

Kaebuses on kaitsja samuti viidanud asjaolule, et justkui vastutab isik ainult meeriku nõuete

rikkumise eest (LS § 217 lg 1 tähenduses), mitte aga võõra juhikaardi kasutamise eest. Menetleja

on seisukohal, et see ei ole kohane ja seda ei ole otstarbekas arutada kuna Liiklusseaduses on eraldi

rikkumise kvalifikatsioon sellise teo eest ette nähtud ( § 217´2 ) ja isikut ei saa karistada muu

rikkumise eest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 27 kohaselt:

Juhikaart on isiklik dokument. Ning juhil ei tohi olla rohkem kui üks kehtiv juhikaart ning ta tohib

seda kasutada ainult oma isikliku juhikaardina. Juht ei tohi kasutada defektset ega aegunud

juhikaarti. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud

kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta.

Samuti kaebusest lähtuvalt isik ei tunnista oma süüd ega kahetse tehtut. Menetleia oli otsuse

koostamisel seisukohal, et isik tunnistas süüd võõra juhikaardi kasutamise osas, kuid kaebusest

lähtuvalt isik süüd ei tunnista. Seega on menetleja veelgi enam kindel, et isikule määratud karistus

vastab isiku süü suurusele ja on kooskõlas karistuse määramise eesmärgiga. Ülaltoodut arvesse

võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palume kohtuvälise menetleja otsus jätta

muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5 / 11

Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste

asjaolude kogumile õigusliku hinnangu.

Isikule on esitatud konkreetne ja selgesõnaline süüdistus, et 25.09.2024 väärteoprotokollis

näidatud ajal kohas ja asjaoludel, olles kohustatud kasutama sõidumeerikut kasutas ta sõidul teise

isiku, nimelt A. M., juhikaarti.

Kõigepealt, tuleb kontrollida, kas menetlusalune isik pidi kasutama sõidumeerikut. Kui vastus

eitav, langeb süüdistus ära, sest juhikaarti kasutatakse sõidumeerikus.

Sõdi- ja puhkeaja kestust ja sellega seonduvat reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus

561/2006. Sellele osutab ka LS § 130 lg 1, mille kohaselt puudutab see määrus sõitjate vedu

teostavaid sõidukeid, milles on üle 9 istekohta ( juht kaasa arvates).

Määruse 561/2006 art 2 sätestab:

1.Käesolevat määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist:

b)reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, mis on ehitatud või alaliselt ümberkohandatud rohkem

kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud, ning on selleks otstarbeks ette nähtud.

Sama määruse art 3:

Käesolevat määrust ei kohaldata vedude korral, mille puhul on tegemist:

a)sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km;

Seega algul kohus kontrollib, kas sõidukis on üle 9 istekohta juht kaasa arvates ja kas sõidukit

kasutatakse regulaarselt reisijateveoks ja liini pikkus on üle 50 km.

Ülekuulamisel selgitas menetlusalune isik, et 25.09.2024 kasutas ta VW bussi. Sõidutades Kohtla-

Järve-Jõhvi-Sillamäe korvpalli poisse, nende vanemaid ja spordiklubi abilisi, samuti arste Narva-

Jõesuust nende õppepäeval. Istekohtade osas ei ole isik segitanud. Igal juhul ei ole tegemist

sõidukiga, mida kasutatakse liinil regulaarselt ja liini pikkus ei ületaks 50 km. Seega art 3

kehtestatud erand ei ole kohaldatav.

Tunnistaja H. ütlustest nähtub, et juht on selgitanud, et ta teostab tasuta vedu, reisijad on tema

enda spordiklubi lapsed, nende vanemad, ja reis pidi olema läbi Voka, Toila, Sillamäe, Kohtla-

Järve Ahtme linnaosa ja lõpp on Jõhvis. Sõidukis viibisid ka mõned isikud, kolm naisterahvast, kes

tunnistasid, et nad on arstid, kes käisid Narva-Jõesuus seminaril ja transporti tellis haigla ise.

Tunnistaja kinnitab, et sõidukis oli reisijaid, samas ei ole näidatud kui palju ja palju on istekohti

sõidukis. Need ütlused ühtivad menetlusaluse isiku enda ütlustega, samuti ka kaebuses

kirjeldatud asjaoludega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 selle lisa 5 kohaselt:

1.SÕIDUKITE JAOTUS KATEGOORIATESSE JA KLASSIDESSE A. Sõidukid jaotatakse

kategooriatesse järgmiselt: 1. M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks

konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid: a) M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel

lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; b) M2 kategooria (buss) on sõiduk, millel

lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass ei ületa 5 t;

Väärteoprotokollis on märgitud, et VW Crafter BKG334 kategooria on M2. See asjaolu

vaidlustatud ei ole. Transpordiameti andmed sõiduki kohta materjalides puuduvad. Kohus

rahuldub sellega, et nimetatud sõiduk vastab M2 kategooriale.

6 / 11

Seega nimetatud sõidukis on kui kaasa arvata juht rohkem kui 9 istekohta. Järelikult kohaldub

sõidukile ja selleg teostatavatele edidele Euroopa määrus 561/2006.

Selle märuse art 1 sätestab:

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide

sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi

sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust.

Lisaks sellele on käesoleva määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika

parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris.

Määruse art 10 sätestab, et veoettevõtjad tagavad sõidumeerikute kasutamist selliselt, et oleks

võimaldatud järelevalve teostamine

Määruse art 4 punkt p:

veoettevõtja – iga füüsiline isik, iga juriidiline isik, iga tulunduslik või mittetulunduslik ühendus

või isikute rühm, mis ei ole juriidiline isik, samuti iga iseseisva õigusvõimega ametiasutus või

iseseisva õigusvõimega asutuse alluvuses olev ametiasutus, mis tegeleb autovedudega kas rendi

või tasu eest või omal kulul.

Kokku võttes märgib kohus, et Priit Käeni puhul on tegemist veoettevõtjaga, kes tegeleb

autovedudega ( autovedu – reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata

sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel art 4 punkt a; ja vahet pole kas see

on tasuline või oma kulul – 561/2006 art 4), veo teostamisel kasutas ta M2 kategooria sõidukit,

millele laieneb sõidumeeriku kasutamise kohustus ja määrus 561/2006.

Euroopa määruse 165/2014 art 2 punkt f:

„juhikaart” – liikmesriigi ametiasutuste poolt konkreetsele juhile väljastatud sõidumeerikukaart,

mille abil on võimalik juhti tuvastada ja mis võimaldab juhi tegevuse andmete salvestamist.

Määruse 165/2014 art 27 sätestab:

1. Juhikaart on isiklik dokument.

2. Juhil ei tohi olla rohkem kui üks kehtiv juhikaart ning ta tohib seda kasutada ainult oma isikliku

juhikaardina.

Määruse 165/2014 art 32 sätestab:

1.Veoettevõtjad ja juhid tagavad digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning

nõuetekohase kasutamise.

Määruse 165/2014 art 34:

1. Juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui

ta sõiduki üle võtab.

LS § 131 lg 3 sätestab:

Kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt.

Määruse 165/2014 näidatud regulatsioonist tuleneb autojuhi ühiseltmõistetav kohustus kasutada

sõidumeerikus ainult oma isiklik kaart, tagades selle nõuetekohast toimimist. Kusjuures art 34

rõhutab, et kohustus kasutada isiklikku kaarti tekib alati hetkest kui isik sõiduki üle võtab.

Järelikult lasub juhile kohustus enne sõidu alustamist veenduda ka selles, et tal on isiklik

juhikaart, ta kasutab seda sõidumeerikus ja kaart toimib nõuetekohaselt. Kasutades teise isiku

juhikaardi, rikub juht LS § 131 lg 3, määruse 165/2014 art 27, 32 ja 34.

7 / 11

Kohus arvates, menetlusaluse isiku ja tunnistaja H. ütluste ning tahhomeetri väljatrükiga on

tuvastatud, et Priit Käen juhis 25.09.2024 kell 19.21 Ida-Viru maakonnas Jõhvis Jaama tn X

juures mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 25.09.2024

kell 08.08 kuni kell 19.21 kasutas sõidumeerikus teise isiku, A. M., isikustatud kaarti nr XXX,

rikkudes sellega LS § 131 lg 3, Euroopa määruse 165/2014 art 27, 32 ja 34.

Kohtu arvates ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga, et tegemist

on tahtliku süüteoga.

KarS § 16 lg 4 kohaselt, paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Menetlusalune isik andis ütlusi, et reeglina on tema kes kasutab seda bussi sõitmisel. Alustades

sõitu 25.09.2024 unustas ta, et mõni aeg tagasi oli buss kasutuses teisel isikul ja teise isiku kaart

ilmselt jäigi pesasse. Menetlusaluse isiku kaart oli välja võetud tegelikult. Sellised ütlused olid

antud kohtuvälises menetluses ja samadele asjaoludele tuginetakse ka kaebuses. Need ütlused ei

ole millegagi ümber lükatud. Kohus leiab, et isiku ütlused on usaldusväärsed, sest eluliselt ei ole

selline situatsioon välistatud. Kohu arvates on eluliselt tõenäoline, et autojuht eksib tööpäeva

algul, eeldades, et sõidumeerikus on tema isiklik juhukaart, kuna reeglina kasutabki bussi just

tema. Kohus on kontrollinud, ükski õigusnorm ei eelda, et juht on kohustatud tööpäeva lõpus

juhikaarti pesast välja võtma ( määrus 165/2014 art 34). Juhile on keelatud kaart välja võtta enne

tööpäeva lõppu, art 34 lg 1. Kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu seda kasutada, tuleb näidata

ajavahemikud kas muu töö, valmisoleku aeg või puhkus-vaheaeg, art 34 lg 3. Art 34 lg 4 näe ette,

et kui sõidukit kasutab mitu juhti, tagab igaüks, et juhukaart sisestatakse õigesse avasse. Seega,

juht võib jätta juhikaart sõudmeeriku avasse pärast tööpäeva lõppu. Sellises valguses on kohtu

arvates eluliselt arusaadavad isiku selgitused, et tema juhikaart jäigi ilmselt teisse bussi ja A. M.

juhikaart jäi bussi, mida kasutas menetlusalune isik 25.09.2024.

Vaidlust ei ole, et määruse 165/2014 art 27, 32 ja 34 panevad juhile kohustuse kasutada juhikaarti

kui isiklikku dokumenti nõuetekohaselt ja seda igal korral kui ta sõiduki üle võtab, teisesõnu kui

isik alustab sõitu sõidukiga.

KarS § 15 lg 3 alusel väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Ei ole õige kaebuses väljendatud seisukoht, et kuna isik ei kasutanud teise isiku juhkaarti tahtlikult,

vaid ekslikult arvas, et sõidumeerikus on tema isiklik juhukaart, siis võib rääkida juhukaardi

kasutamise nõuete rikkumisest, mitte aga tahtlikust teise isiku juhukaardi kasutamisest ehk LS §

217-2 järgi kvalifitseeritavast väärteost. Kohus selgitab, et LS § 217-2 järgi ettenähtud

väärteokoosseisu puhul ei ole nõutav, et tegu oleks toime pandud tahtlusega. Väärteokoosseisu

jaatamiseks piisab, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest.

KarS § 18 lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud seda ette nägema.

Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatult hooletusest.

Alustades 25.09.2024 sõitu, ei teadnud ta, et sõidumeerikus on teise isiku juhikaart, kuid olles

rohkem tähelepanelik ja kohusetundlik, oleks pidanud situatsiooni endale selgeks tegema ja

veenduma, kas sõidumeerikus on tema isiklik kaart, kuna menetlusalusele isikule oli ju teada, et

teine isik omab õigust ja saab ka kasutada sõidukit ja ka temal on isiklik juhikaart, ja ta võib

kasutada ja kasutaski teist sõidukit oma isikliku juhukaardiga.

Kohus leiab, et isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 217-2 järgi.

KONFISKEERIMINE

8 / 11

Kohtuvälise menetleja otsusega on kohaldatud mteise isiku A. M. juhikaardi konfiskeerimine.

Kohuvälise menetleja otsus ei sisalda konfiskeerimisotsuse põhjendusi ega viidet õiguslikule

alusele, millel oleks konfiskeerimine võimalik. Märgitud on, et äravõetud juhikaart tuleb

konfiskeerida ja peale väärteootsuse jõustumist tagastada Transpordiametile. Väärteoptotokollist

nähtub, et võetud ära juhikaart A. M. nimele nr XXX, mis kuulub tagastamisele

Transpordiametile, õiguslik alus ei ole näidatud.

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht konfiskeerimise seaduslikkusest

ja põhjendatusest on meelevalde. Seisukohalt nähtub, et kohtuvälisel menetlejal on

süüteomenetluses kohaldatavast konfiskeerimisest on täiesti vale arusaam. Õige küll on

kohtuvälise menetleja tähelepanek, et LS § 135 näeb ette isikliu juhikaardi kehtetuks tunnistamist,

kui seda kasutab teine isik. Kohus selgitab kohtuvälisele menetlejale, et kehtetuks tunnistamise

menetluse viib läbi Transpordiamet ise ja tegemist ei ole süüteomenetluses kohatatava

konfiskeerimisega.

Menetlusalune isik Priit Käen andis 25.09.2024 ütlusi, et tõepoolest oli sõidumeerikus A. M.

juhukaart, kuna 2 päeva enne sõitis A. M. selle sõidukiga. Menetlusalune isik tunnistas, et

alustades sõitu ei kontrollinud ta kaarti, tema enda kaart jäi aga teisse bussi. A. M. kaart

konfiskeeriti. A. M. 25.09.2025 sõidukit ei kasutanud. Sisuliselt sama asjaolud on toodud ka

kaitsja esitatud kaebuses.

Tunnistaja I. H. ülekuulamisprotokollist nähtub, et kl 19.21 25.09.2024 oli peatatud VW buss

eesmärgiga kontrollida tää- ja puhkeaja reeglite järgimist. Juht Priit Käen, kellelt paluti

sõidumeeriku andmeid. Andmed näitasid, et sõidumeerikus on A. M. juhikaart. Selle peale isik

selgitas, et ilmselt võttis teise bussi ja unustas kaarti vahetada, kuid isik ei olnud versioonis kindel.

Tahhografi anmetest nähtub, et tõepoolest sõiduki BKG 334 sõidumeerikus oli 25.09.2025 A. M.

juhikaart ja see oli kasutusel väärteoprotokollis näidatud ajal. See asjaolu ei ole vaildustatud.

Menetlusalune isik kinnitab ütlustes, et just tema sõitis selle sõidukiga 25.09.2024 ja kasutas

sõidumeerikut. Seega on tõsikindlalt tuvastatud, et menetlusalune isik kasutaski teise isiku

juhikaarti 25.09.2024 .

Käesolevas väärteomenetluses ei ole juhikaart asitõendina kaasatud ega talle kohaldatud KarS-u 9.

jao asitõendeid puudutav regulatsioon. Väärteomaterjalidest ei nähtu ka sedagi, et juhikaart oleks

hoiule võetud KrMS § 125 kohaselt, ega selge, kus ta hetkel üldse asub.

Kohus selgitab kohtuvälisele menetlejale, et konfiskeerimine süüteomenetluses on KarS-u 7. jaos

ettenähtud üks süüteomenetluse mõjutusvahenditest ( § 83-85) ning vara, objektide dokumentide

asitõendina käitlemisel ja konfiskeerimisel tuleb lähtuda seadusest, mitte menetleja suvalistest

kaalutlustest.

Ka LS § 217-2 ei näe ette nimetatud väärteo toimepanemise puhul juhikaardi konfiskeerimist.

Samuti LS-se 5. peatükk, mis reguleerib juhi puhke- ja tööaega, ei näe ette mis tahes

konfiskeerimise kohaldamist.

Euroopa määruse 165/2014 5. ja 6. peatükid, mis reguleerivad juhukaardi ja seadme kasutamise

küsimusi, ei näe ette eraldi võimaliku sanktsioonina juhikaardi konfiskeerimist.

Konkreetselt puhkudeks, kui isik kasutab teise isiku juhikaarti, on liiklusseadusega ettenähtud

norm - § 135 juhikaardi kehtetuks tunnistamine:

„… (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tunnistatakse juhikaart kehtetuks, kui

seda kasutab isik, kellele see ei kuulu.

9 / 11

(3) …

(4) Isik on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul kaardi

Transpordiametile tagastama viie tööpäeva jooksul kaardi kehtetuks tunnistamise otsuse

kättetoimetamise kuupäevast arvates.

(5) Kui isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud aja jooksul tagastanud kehtetuks

tunnistatud kaarti, teeb Transpordiamet isikule ettekirjutuse kaardi tagastamiseks, andes isikule

kaardi tagastamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva.

(6) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.“

Seega vastavalt seadusele, kõigepealt tuleks kaart tagastada isikule, kellele kaart oli väljastatud.

Antud juhul on see A. M.. Kohus teeb otsustuse tagastada viivitamatult juhikaardi nr XXX A. M.

ja teavitab sellest viivitamatult A. M.a ja kohtuvälist menetlejat..

Karistus

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr.

LS § 217-2 näeb ette karistusena kas rahatrahv kuni 300 ühikut ehk summas 1200 eurot või arest.

Karistuse keskmine määr on 150 ühikut summas 600 eurot.

Isik on karistatud rahatrahviga 170 ühikut summas 680 eurot ehk keskmisest määrast suuremal

määral.

Kohus leiab, et kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus ja oma rikkumise tunnistamine. Isik

tunnistas rikkumist juba kohtueelsel uurimisel. Kuigi kaebuses väidetakse, et isik ei tunnista süüd

tahtlikus rikkumises, nähtub kaebuses sisust, et selle väitega püütakse vaidlustada just teo

tahtlikkust, mitte aga rikkumist kui sellist ( ja kaebuse argumentre tahtluse puudumise osas pidas

kohus põhjendatuks). Faktidele, mis on süüdistuse aluseks, isik ei vaidle. Isiku ütustest ja kaebuse

sisust nähtub selgelt, et isiku suhtumine teosse on taunitav, et juhikaardi kasutamise reegleid tuleb

järgida ja kaarti kasutada nõuetekohaselt.

Kohus leiab, et isiku süü suurus väärteos on alla keskmise.

Tegemist on ühel tööpäeval toimepandud rikkumisega, isik kasutas teise isiku kaarti 12 tunni

kestel, mille sisse jäävad nii auto juhtimine kui ka pausid. Kui isik oleks kasutanud teise isiku

juhikaardi näiteks nädala kestel, oleks tema süü oluliselt suurem. Kohus arvestab, et isik pane teo

toime ettevaatamatusest. Tahtliku rikkumise puhul oleks tema süü suurem.

10 / 11

Kohus arvestab väärteo toimepanija isikut.

P. Käen ei ole varasemalt karistatud, vähemalt sellised andmeid ei ole väärteotoimikus kohtule

esitatud. Isikul on töökoht spordiklubis. Arvestades, et tegemist on esimese ettevaatamatusest

toimepandud rikkumisega, võib järeldada, et see on isiku elus üksikrikkumine, mille kordumise

risk on suhteliselt madal. Ei ole ühtki alust väita, et isiku liikluskultuur, töö- ja puhkeaja reeglite

järgimine vajaks jõulisemat korrigeerimist suurema rahalist laadi karistuse kaudu.

Võttes arvesse kergendavat asjaolu ( rikkumise tunnistamine ja kahetsus), süü suurust ( alla

keskmise) ja isikut ( varasemalt karistamata isik), tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast

väiksemal määral. Kohtuvälise menetleja poolt määratud keskmisest määrast suuremal määral

trahv 170 ühikut summas 680 eurot ei ole millegagi põhjendatud ja on karistamise

kohtupraktikaga ilmses vastuolus. Arvestades süü suurust, isikut kirjeldavaid asjaolusid, peab

kohus põhjendatuks, et esimese ettevaatamatuusest toimepandud rikkumise eest tueb karistada

isikut rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot. Kohus leiab, et selline rahatrahv vastab

süü suurusele ning mõjutab isikut piisavalt, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest

KOHTU MEETMED

Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 25.10.2024 otsus väärteoasjas nr

244024005081 tuleb tühistada osaliselt, LS § 2172 järgi määratud karistuse ja konfiskeerimise osas

ning menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldada osaliselt.

Teha selles osas uus otsus, millega mõista Priit Käenile karistuseks LS § 217-2 järgi ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahv 40 trahviühikut summas 160 eurot.

Juhukaardi konfiskeerimine jätta kohaldamata ja A. M. (M.) isiklik juhikaart nr XXX tagastada A.

M. viivitamatult alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

Muus osas jäetakse otsus mutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik

11 / 11