2-18-8695/197 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-8695

Kohtuasi

OÜ Taali Grupp hagi NAIVE FINANTS OÜ ja

aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

vastu nõude tunnustamiseks osaühingu Reyna Trade

(pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. oktoobri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

advokaat Kristi Traagel

Kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis,

registrikood

10214334),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Marko Pilv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13. oktoobri 2023 määrus jätta muutmata.

2. Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

määruskaebus jätta

rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Taali Grupp (hageja) esitas 06.06.2018 Harju Maakohtule NAIVE FINANTS OÜ

(kostja I) ja aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis; kostja II) vastu hagi, milles

palus tuvastada, et kostjate vastuväidetel OÜ Reyna Trade (pankrotis) nõuete kaitsmise

koosolekul ei ole õiguslikku tähendust. Alternatiivselt nõudis hageja tema nõude tunnustamist

võlgniku pankrotimenetluses paludes tunnustada nõuet kogusummas 1 768 376,40 eurot

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud rahuldamisjärgus. Harju Maakohus jättis 02.04.2019

määrusega läbi vaatamata hageja esitatud tuvastusnõuded. Määrus jõustus 20.07.2019. Harju

Maakohtu 28.04.2020 otsusega jäeti kostja I vastu esitatud nõude tunnustamise hagi läbi

vaatamata ning kostja II vastu esitatud nõude tunnustamise hagi rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 31.03.2021 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning

rahuldas kostja II apellatsioonkaebuse osaliselt, muutes maakohtu otsust menetluskulude

jaotuse osas. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus muutmata. Riigikohus tühistas hageja

kassatsioonkaebuse alusel 16.02.2022 otsusega eelviidatud otsuse tervikuna ja saatis asja

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tegi 27.05.2022 otsuse,

millega tühistas Harju Maakohtu 28.04.2020 otsuse osas, milles hagi kostja II vastu jäi

rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus tegi

uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja II vastu ning jaotas menetluskulud. Riigikohus

keeldus 14.11.2022 määrustega kostjate I ja II kassatsioonkaebuste menetlemisest ja jättis

nendega seotud kulud iga kostja enda kanda.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2022 otsusega jaotati tsiviilasja menetluskulud järgmiselt:

-

hageja kanda jäid menetluskulud maakohtus seoses tema nõudega kostja I vastu

tuvastamaks, et nimetatud kostja vastuväide võlgniku pankrotimenetluse nõuete

kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust;

-

hageja kanda jäid menetluskulud maakohtus seoses tema nõudega kostja II vastu

tuvastamaks, et nimetatud kostja vastuväide võlgniku pankrotimenetluse nõuete

kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust;

-

hageja kanda jäid menetluskulud seoses tema määruskaebusega maakohtu 02.04.2019

määruse peale;

-

kostja II kanda jäid kostja II enda ja hageja kõik senised menetluskulud maa-,

ringkonna- ja Riigikohtus seoses kostja II vastu esitatud hagiga nõude tunnustamiseks

võlgniku pankrotimenetluses, välja arvatud kostja II apellatsioonkaebusega seonduvad

kulud, mis jäid kummagi nimetatud poole enda kanda;

-

kostja I menetluskulud seoses eelviidatud nõudega jäid tema enda kanda;

-

kostja I kanda jäid kostja I enda ja hageja kõik senised menetluskulud maa-,

ringkonna- ja Riigikohtus seoses kostja I vastu esitatud hagiga nõude tunnustamiseks

võlgniku pankrotimenetluses;

-

kostja II võimalikud menetluskulud seoses eelmises punktis viidatud nõudega jäid

tema enda kanda.

3. Hageja esitas 21.02.2020 ja 20.03.2020 menetluskulude nimekirjad, milles palus kostjatelt

solidaarselt välja mõista menetluskulud seonduvalt menetlusega maakohtus kokku summas 20

963,75 eurot. Hageja menetluskuludeks olid riigilõiv 300 eurot, määruskaebuselt tasutud

riigilõiv 50 eurot, tõendite saamise kulu 16 eurot, tunnistajate tasu 171,80 eurot ja

õigusabikulu 20 425,95 eurot. Hagejale osutati õigusabi vastavalt 21.02.2020 menetluskulude

nimekirjale 64,95 tundi keskmise tunnihinnaga 170,69 eurot ja 20.03.2020 menetluskulude

nimekirjale 41,2 tundi keskmise tunnihinnaga 226,69 eurot. 11.03.2021 esitas hageja

menetluskulude nimekirjad, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu

ringkonnakohtus summas 10 470,50 eurot, sh riigilõiv 300 eurot. Vastavalt menetluskulude

nimekirjadele osutati ringkonnakohtus õigusabi kokku 57,1 tundi keskmise tunnihinnaga

183,37 eurot. 07.01.2022 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati

hagejale Riigikohtu menetluses õigusabi kokku 20,25 tundi summas 4210 eurot. 05.05.2022

esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid asja teistkordsel ringkonnakohtus

menetlemisel hageja menetluskulud summas 12 236 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotles

hageja menetluskulude kindlaksmääramist kokku summas 47 880,25 eurot. Vastavalt

menetluskulude nimekirjadele teostasid hagejale õigusabitoiminguid viis esindajat, kelle

tunnihind oli järgnev: Toomas Vaher 220 eur/h, 250 eurot/h ja 280 eurot/h; Neve Uudelt 180

eur/h ja 220 eur/h; Kaisa Margus 130 eurot/h, 150 eurot/h, 190 eurot/h ja 210 eur/h; Rety

Estorn 130 eur/h ja Raili Tiits 100 eurot tund. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist

käibemaksuta ning palus märkida, et kostjatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 22.11.2022 ja

14.03.2023 esitas hageja menetluskulude nimekirjade täpsustused. Hageja tõi välja, millised

toimingud seonduvad tema hinnangul tuvastus- ja tunnustamise nõuetega ning esitas oma

seisukoha menetlustoimingute proportsiooni ja kandmise osas vastavalt menetluskulude

jaotusele.

4. Kostja I taotles 20.03.2023 menetluskulude nimekirjas menetluskulude väljamõistmist

summas 3069 eurot (sh käibemaks) ning palus menetluskuludelt välja mõista viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Kostja II esitas 16.06.2023 avalduse, milles loobus menetluskulude hüvitamise taotlusest.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Kostjad vaidlesid hageja menetluskulude suurusele vastu ning leidsid, et hageja on

näidanud temale õigusabi teenuse osutamiseks kulunud aega põhjendamatult suures mahus.

7. Kostja II leidis, et hageja menetluskulud on osaliselt ebavajalikud ja põhjendamatud ning

esitas oma vastuväited konkreetsete menetlustoimingute lõikes. Kostja II hinnangul ei olnud

mitme lepingulise esindaja paralleelne kasutamine vajalik. Hageja menetluskulud ületavad

kostja II menetluskulu ca 2 kordselt. Kostja II leidis, et hageja esindajate töömaht on

põhjendatud maakohtus kuni 82,40 tunni, ringkonnakohtus kuni 28 tunni ja 51 mintuti,

Riigikohtus kuni 11,25 tunni ja asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus kuni 36 tunni

ulatuses. Samuti leidis kostja II, et hageja poolt arvestatud õigusabi tunnitasu määr on

ebamõistlikult kõrge ning ületab oluliselt turu keskmist hinda, milleks on ca 130-150 eurot

tunnis. Arvestades hageja esindajate kõrget kutseoskuste taset ja professionaalsust võib

põhjendatuks pidada mõnevõrra kõrgemat tunnihinda, kuid mitte suuremas määras kui

vandeadvokaat/partneri puhul 170 eurot ning vandeadvokaadi puhul 160 eurot tunnis, millele

lisandub käibemaks. Kostja II esitas ka omapoolse seisukoha menetlustoimingute

proportsiooni ja kandmise osas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 13.10.2023 määrusega hageja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis hageja kasuks kostjalt I välja

menetluskulud summas 4685,27 eurot ning kostjalt II menetluskulud summas 20 861,50

eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 22

333,48 euro ulatuses. Samuti mõistis maakohus kostjalt II hageja kasuks välja viivise

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus rahuldas kostja I taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulud summas 1297,50 eurot ning jättis kostja I menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata 1771,50 euro ulatuses. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja I

vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel

mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 3387,77 eurot ning viivise

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus võttis vastu kostja II 16.06.2023

avalduse menetluskulude hüvitamise taotlusest loobumiseks ning jättis kostja II

menetluskulud kindlaks määramata.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis Harju Maakohus 02.04.2019 määrusega

hageja tuvastusnõuded läbi vaatamata. 12.04.2019 esitas hageja Harju Maakohtu 02.04.2019

määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.06.2019 määrusega

rahuldamata. Ringkonnakohtu 27.05.2022 otsusega jäeti hageja kanda menetluskulud

maakohtus seoses tema nõudega kostjate vastu tuvastamaks, et kostjate vastuväited võlgniku

pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust. Arvestades

menetluskulude jaotust hindas maakohus esmalt, millised hageja ja kostja I menetluskulude

nimekirjades märgitud menetlustoimingud ja menetluskulud seonduvad tuvastusnõudega ja

tunnustamise nõudega ning millised hageja tunnustamisnõuetega seotud menetlustoimingud ja

menetluskulud seonduvad kostjaga I ja/või kostjaga II.

10. Maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Maakohus

viitas TsMS § 175 lõikele 1 ning selgitas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka

esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole

põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda.

Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus

sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures võib menetlusosalisel olla mitu esindajat,

kuid TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui

need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

11. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt teostasid õigusabitoiminguid T. Vaher, N.

Uudelt, K. Margus, R. Estorn ja R. Tiits. Hageja selgitas, et advokaadibüroode töökorralduses

on tavapärane, et tööd tehakse ning kliendi huve kaitstakse tiimis, kellest osad keskenduvad

üksnes menetlusdokumentide koostamisele ja sellega kaasnevale ettevalmistavale tööle ning

osad, lisaks eelnevale, suhtlevad ka vahetult kohtu ja vastaspoolega (esitades oma nime alt

menetlusdokumente, osaledes kohtuistungitel). Selline tööjaotus on hageja hinnangul mõistlik

ja vajalik, tagades muu hulgas selle, et kui üks lepinguline esindaja jääb haigeks või muul

põhjusel ei saa kohtuvaidluse seisukohast vajalikke toimingud teha, on olemas teised isikud,

kes saavad vajalikud toimingud ära teha. Samuti on see mõistlik kohtu ja vastaspoole

vaatepunktist, kes ei pea suhtlema vastaspoole kogu tiimiga (kooskõlastades tähtaegasid ja

istungiaegasid), vaid üksnes ühe/kahe isikuga.

12. Maakohus viitas, et TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest. Maakohus leidis, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et

menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja

mahust. Kohtupraktikas on leitud, et asja tavapärasest suurema keerukuse hindamisel tuleb

hinnata, kas töömaht oli sedavõrd suur, et õigustas mitme esindaja kasutamist, või oli mõistlik

kaasata teine esindaja nt asja mingit aspekti puudutavate eriteadmiste tõttu (Riigikohtu 9.

novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p-d 17 ja 19). Asja keerukuse

hindamisel tuleb arvestada ka asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi,

kas asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid

menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on

tavapärasest suurem. Praegusel juhul läbis vaidlus kolm kohtuastet. Menetluse kestus (ca 4

aastat) oli tavapärasest mõnevõrra pikem. Asjas toimus mitmeid kohtuistungeid, mis kestsid

tunde ja kus kuulati üle ka mitu tunnistajat. Tsiviilasjas esitati erinevaid taotlusi (nt läbi

vaatamata jätmiseks, osaotsuse tegemiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja menetluse

peatamiseks). Kohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata, mida hageja ka määruskaebusega

vaidlustas. Tsiviilasja materjalid asuvad kuues köites, mida ei saa pidada tsiviilasjades

tavapäraseks mahuks. Pooled esitasid oma väidete ja taotluste toetamiseks põhjalikke

õiguslikke argumente ning märkimisväärse hulga tõendeid. Eelnev annab alust pidada vaidlust

keskmisest märgatavalt keerukamaks, mis TsMS § 175 lg 3 tähenduses on tinginud hagejale

vajaduse ja põhjenduse kasutada menetluses mitu lepingulist esindajat. Kohtu hinnangul oli

hageja õigustatud kasutama lepinguliste esindajatena Toomas Vaherit ja Neve Uudelti ning

alates 04.06.2021 Kaisa Margust. Kohus analüüsis hageja esindajakulusid lähtuvalt

põhimõttest, et toimingu ajakulu oleks selle sisu arvestades objektiivselt mõistlik ega

aktsepteerinud kulude ebamõistlikku suurenemist seonduvalt mitme esindaja osalemisega.

Maakohus leidis, et kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole Rety Estorn ja Raili Tiits

menetluses esindajatena osalenud, ei saa nende ajakulu menetluskulude kindlaksmääramisel

arvesse võtta. Samuti ei saa arvesse võtta enne 04.06.2021 menetluskulude nimekirjades

kajastatud Kaisa Marguse ajakulu.

13. Maakohus märkis, et olukorras, kus menetlusosalist on esindanud mitu lepingulist

esindajat, kuid kohus ei pea mitme esindaja osavõttu TsMS § 175 lg 3 alusel põhjendatuks, ei

ole alust tekkinud menetluskulusid lepinguliste esindajate arvuga jagada või arvestada üksnes

ühe lepingulise esindaja kuludega. Kohtul tuleb kindlaks määrata, milline oli vastavalt asja

keerukusele, menetlusdokumentide sisule ja mahule põhjendatud ja vajalik ajakulu teostatud

toimingutele, mida oleks üks lepinguline esindaja menetluses teinud. Õiguskirjanduses on

väljendatud seisukohta, et hüvitamata tuleb jätta vaid kulud, mis lisandusid mitme lepingulise

esindaja kasutamisest ning eelduslikult on selleks nt täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul

asja materjalidega tutvumiseks või mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks

valmistumisel ja sellest osavõtmisel (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5.b). Kohus viitas,

et arvestas viidatud põhimõttega menetlustoimingute hindamisel.

14. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi ning mõistlik ja põhjendatud võib olla tunnitasu kuni 153 eurot

ilma käibemaksuta (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot). Riigikohus märkis, et tunnitasu

hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud

tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka

lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt

RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Lisaks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud

põhjendatuks tunnitasu 160-170 eurot, millele lisandub käibemaks (vt RKTKo 3-2-1-159-16,

p 14). Riigikohtu 03.03.2015 lahendi nr 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab lugeda

põhjendatud tunnitasuks ka 193,20 eurot.

15. Hageja esindajate tunnitasu kolmes kohtuastmes on olnud järgnev: T. Vaher 220 eur/h,

250 eur/h ja 280 eur/h; N. Uudelt 180 eur/h ja 220 eur/h ja K. Margus (pärast 04.06.2021) 190

eur/h. Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist

õigusteenuse osutamisel keskmisest oluliselt kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu.

Käesolev vaidlus oli sisuliselt keerukas, kuid siiski ei ole asjas olnud vaja süstemaatiliselt

tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa

Liidu õigust vms, mis annaks aluse TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel lugeda tsiviilasja sedavõrd keerukaks, et keskmisest kõrgemad

tasumäärad võiksid olla aktsepteeritavad. Arvestades eeltoodut, asja olemust, lepingliste

esindajate kvalifikatsiooni, tunnitasu tõusu ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist

mõistlikku turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud

esindajate tunnitasu põhjendatuks järgnevalt: T. Vaher maakohtus 160 eurot/h,

ringkonnakohtu I menetluses 170 eurot/h, Riigikohtus 180 eurot/h ja ringkonnakohtu II

menetluses 190 eurot/h; N. Uudelt maakohtus 150 eurot/h; ringkonnakohtu I menetluses 160

eurot/h ja Riigikohtus 170 eurot/h ning K. Margus Riigikohtus 170 eurot/h ja ringkonnakohtu

II menetluses 180 eurot/h. Viidatud tunnitasumäärad on käibemaksuta. Maakohus viitas, et

mitmed menetlustoimingud on tehtud mitme esindaja poolt ning sellisel juhul võtab kohus

menetlustoimingu hinnastamisel aluseks keskmise tunnitasu, nt T. Vaheri ja N. Uudelti poolt

tehtud menetlustoimingu keskmine hind on 155 eurot.

16. Maakohus leidis, et hageja kohtukulud maa- ja ringkonnakohtus (s.o hagiavalduse

riigilõiv 300 eurot, tõendi saamise kulu 16 eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõiv 300 eurot)

tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista välja kostjalt I summas 157 eurot ja kostjalt II

summas 451 eurot. Maakohus märkis tunnistajatasu tagastamist on hagejal õigus taotleda

tagasi kohtu deposiidist.

17. Maakohus analüüsis hageja esindajate toiminguid maakohtu menetluses (hageja

21.02.2020 ja 20.03.2020 menetluskulude nimekirjade alusel) ning leidis, et 21.02.2020

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud 24,925 tunni

ulatuses ja 20.03.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud 33,5 tunni ulatuses.

Seonduvalt 21.02.2020 istungiks ettevalmistumise ajakuluga leidis maakohus, et arvestades

asja mahtu, keerukust, poolte seisukohti ja istungi sisu võib mõistlikuks ajakuluks pidada

maksimaalselt 8 tundi 2 lepingulise esindaja kohta. Maakohus leidis, et kostja I peab hüvitama

hagejale tunnustamise nõudega seotud maakohtus tekkinud kulud kokku summas 4431,26

eurot (kohtukulud 154 eurot + õigusabikulud 4277,26 eurot) ning kostja II summas 4855,01

eurot (kohtukulud 154 eurot + õigusabikulud 4701,01 eurot). Hageja menetluskulude

hüvitamise taotlused jäid rahuldamata 11 677,48 euro ulatuses (11 624,12 eurot +9339,63

eurot -9286,27 eurot).

18. Maakohus analüüsis hageja esindajate toiminguid I ringkonnakohtu menetluses (hageja

11.03.2021 menetluskulude nimekirjade alusel). Maakohus märkis, et menetluskulude

kindlaksmääramisel ei saa K. Marguse ajakulu arvesse võtta, kuid vaatamata sellele tuleb

kohtul kindlaks määrata, milline oli vastavalt asja keerukusele, menetlusdokumentide mahule

ja sisule põhjendatud ja vajalik ajakulu teostatud toimingutele, mida oleks üks lepinguline

esindaja menetluses teinud. Seonduvalt apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluga põhjendas

maakohus, et hageja apellatsioonkaebus oli mahukas (ca 42 lk). Kohus on eelnevalt leidnud,

et käesoleva vaidluse puhul oli tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Kostja II väidete

kohaselt kulus kostja II esindajal hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ca 19

tundi. Maakohus leidis, et apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg (43,1h + Toomas

Vaheri 2,7h) on ebaproportsionaalselt suur. Hageja on oma apellatsioonkaebuse esitanud

kokku küll ca 42 leheküljel, kuid suure osa seisukohtadest moodustavad juba varasemas

menetluses väljendatud seisukohad (sh hageja kohtukõne), joonealused viited ja tunnistajate

ütluste ümberkirjutused jms. Samas leidis maakohus, et kaebus on sisutihe ning väga hästi

struktureeritud ja argumenteeritud. Eelnevast tulenevalt hindas maakohus, et

apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud maksimaalselt 32,3 tunni

ulatuses, millele lisandub Toomas Vaheri poolt tehtud toiming ajakuluga 2,7 tundi ehk

apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud kokku 35 tunni ulatuses.

Maakohus leidis, et hageja ringkonnakohtu menetlusega seonduvad kulud on menetluskulude

nimekirjas märgitud toimingute sisu, mahtu ning keerukust arvestades põhjendatud ja

vajalikud kokku 40,25 tunni ulatuses ning kostja I peab hüvitama hagejale

apellatsioonkaebusega seotud kulud kokku 186,38 eurot (kohtukulud 3 eurot + õigusabikulud

183,38 eurot) ja kostja II kokku 6548,62 eurot (kohtukulud 297 eurot + õigusabikulud

6251,62 eurot). Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata 3735,50 euro

ulatuses (9068 eurot+1402,50 eurot-6735 eurot).

19. Maakohus hindas hageja 07.01.2022 menetluskulude nimekirja põhjal esindajate

toimingute ja nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust Riigikohtu menetluses.

Maakohus leidis, et osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud kuni 14,15 tunni

ulatuses ning kostja II peab hüvitama hagejale kassatsioonkaebusega seotud õigusabikulud

summas 2455,50 eurot. Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata 1754,50

euro ulatuses (4210 eurot - 2455,50 eurot).

20. Maakohus analüüsis hageja 05.05.2022 menetluskulude nimekirja põhjal hageja

lepinguliste esindajate toimingute ja nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust asja

teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Maakohus leidis, et hagejale on osutatud

õigusabi saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku kuni 38,10 tunni ulatuses ning kostja I

peab hüvitama hagejale õigusabikulud summas 67,63 eurot ning kostja II summas 7002,37

eurot. Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata 5166 euro ulatuses (12 236

eurot - 67,63 eurot - 7002,37 eurot).

21. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja I peab hüvitama hagejale menetluskulu summas

4685,27 eurot ning kostja II summas 20 861,50 eurot. Hageja märkis, et summa, mille

kindlaksmääramist hageja taotleb, ei sisalda käibemaksu. Seega hüvitamisele kuuluvad

summad on käibemaksuta. Maakohus määras kindlaks kostja I menetluskulude põhjendatud ja

vajaliku rahalise suuruse ning leidis, et hageja peab hüvitama kostjale I maakohtu menetluses

tuvastusnõudega seotud kulud kokku summas 1297,5 eurot (sh käibemaks). Kuna kostja II

loobus menetluskulude hüvitamise taotlusest, võttis maakohus loobumise vastu ning jättis

tema menetluskulud kindlaks määramata. Lähtudes TsMS § 445 lg 1 ja TsMS § 463 lg 2

tasaarvestas kohus hageja ja kostja I vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I hageja kasuks välja

menetluskulud summas 3387,77 eurot. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 ning hageja taotlusest

märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

22. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

mõisteti kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud summas 20 861,50 eurot ning palub

teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kostja II poolt hagejale hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude suuruseks 17 158,97 eurot.

23. Määruskaebuse kohaselt nõustub kostja II suures osas maakohtu määruse seisukohtade ja

põhjendustega, kuid leiab, et osaliselt on maakohtu poolt kindlaks määratud mõistlik tunnitasu

määr ja vajalikuks peetud toimingute maht liiga suur. Maakohus on pidanud vajalikuks

õigusteenust tunnimääraga, mis ületab õigusteenuse turu keskmist hinda. Maakohus on

ekslikult määranud Riigikohtu menetluses hüvitamisele kuuluva vandeadvokaadist partneri

mõistlikuks tunnitasuks 180 eurot (käibemaksuta) ja vandeadvokaadi puhul 170 eurot

(käibemaksuta) ja sellele järgnenud ringkonnakohtu menetluses tasu 10 euro võrra

suurendanud (vastavalt 190 eurot ja 180 eurot tunnis). Riigikohtus toimus tsiviilasja menetlus

2021. aastal ning sellele järgnenud ringkonnakohtu menetluses osutati õigusteenust 2022.

aasta teises pooles. Järelikult tuleb tunnitasu põhjendatuse hindamisel lähtuda 2021-2022.

aastal mõistlikuks peetud tunnitasu määradest. Riigikohus on 2023. aastal tehtud

kohtumääruses leidnud, et sama advokaadibüroo partneri tunnitasu põhjendatud määraks tuleb

pidada 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus

nr 1-21-8988, p 41). Viidatud lahendis hindas Riigikohus osutatud õigusteenuse hinda 2022

aasta osas. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesolevas asjas mõistlikuks peetav tunnitasu määr

olla suurem. Üldteada on asjaolu, et advokaadibüroo partneri tunnitasu määr on kõrgem

võrrelduna sama advokaadibüroo vandeadvokaadi või advokaadi tunnitasu määraga.

Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohtu ja sellele järgnenud ringkonnakohtu menetluse

mõistlikuks peetav tunnitasu määr olla vastavalt partnerist vandeadvokaadi puhul 170 eurot

tunnis, millele lisandub käibemaks ning vandeadvokaadi puhul 160 eurot tunnis, millele

lisandub käibemaks.

24. Lisaks on maakohus ekslikult leidnud, et 21.02.2020 kohtuistungiks ette valmistumise

põhjendatud kuluks tuleb hinnata kahe lepingulise esindaja kohta 8 tundi. Kostja II hinnangul

ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks suuremat mahtu kui 6 tundi. Kõnealusel

kohtuistungil küsitleti tunnistajaid, keda menetlusosalised olid juba suures osas kattuvate

asjaolude osas küsitlenud tsiviilasjas nr 2-18-8699 ca 5 kuud varem. Seega polnud

põhjendatud kohtuistungiks ette valmistumisel nii suures mahus aega kulutada, kuna materjal

ja teemad olid juba suures osas eelnevast tunnistajate küsitlemisest esindajatele teada.

25. Samuti ei saa nõustuda maakohtu järeldusega selles, et hageja apellatsioonkaebuse

koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 35 tundi. Apellatsioonkaebus oli küll

mahukas, kuid selles on suures osas korratud varasema menetluse kestel osutatud seisukohti,

esitatud mitmetel lehekülgedel tunnistajate poolt antud ütluste ümberkirjutisi ja lisatud 2

ekraanitõmmist majandusaasta aruannetest. Kõik need toimingud muudavad

apellatsioonkaebuse mahukamaks, kuid nende teostamine ei ole ajakulukas. Kostjal II kulus

apellatsioonkaebuse koostamisele 3 tundi ja hageja kaebusele vastuse koostamiseks 19 tundi.

Sealjuures on hageja apellatsioonkaebust koostanud kolm erinevat esindajat, milleks puudus

praktiline vajadus ning mis selgitab seda, miks on töömaht sedavõrd suur. Kostja I hinnangul

saab apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvat ajakulu pidada põhjendatuks 22 tunni

ulatuses.

26. Kokkuvõttes tuleks määrata kostjalt II hageja kasuks hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude summaks 17 158,97 eurot (sh maakohtus 4545,01 eurot, ringkonnakohtus

4284,72 eurot, Riigikohtus 2314 eurot ning teises ringkonnakohtu menetluses 6015,24 eurot).

Menetluse edasine käik

27. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

28. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II on vaidlustanud maakohtu määruse

osaliselt hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruse ja menetlustoimingute (21.02.2020

kohtuistungiks ettevalmistumise ja apellatsioonkaebuse koostamise) ajakulu põhjendatuse

osas ning on palunud temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu 3702,53 euro võrra

vähendada.

30. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

31. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud

aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe

tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud

ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava

huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub

eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu

kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 29.09.2021,

2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17- 13164, p-d 9 ja 10; RKTKm 14.04.2021, 2-19-

10324, p 17; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Ringkonnakohus on seisukohal, et

praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.

32. Kostja II on vaidlustanud maakohtu määruse hageja lepinguliste esindajate tunnitasu

suuruse osas seonduvalt 2021.a Riigikohtu menetluses ning 2022.a asja teistkordsel

ringkonnakohtus läbivaatamisel ostutatud õigusteenusega. Hageja lepingulised esindajad

osutasid hagejale eelnimetatud menetlustes õigusteenust järgnevalt: T. Vaher hinnaga 250

eurot/tund ja 280 eurot/tund, N. Uudelt hinnaga 220 eurot/tund ja K. Margus hinnaga 190

eurot/tund. Maakohus on pidanud T. Vaheri tunnitasu põhjendatuks vastavalt Riigikohtus

hinnaga 180 eurot ja sellele järgnenud ringkonnakohtu menetluses hinnaga 190 eurot ning N.

Uudelti ja K. Marguse tunnitasu vastavalt hinnaga 170 eurot ja 180 eurot. Kostja II hinnangul

tuleks hageja esindajate tunnitasu pidada põhjendatuks vastavalt T. Vaheri puhul hinnaga 170

eurot/tund ja N. Uudelti ja K. Marguse puhul hinnaga 160 eurot/tund.

33. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väiteid ei anna alust maakohtu poolt

põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindajate tunnitasu hindasid täiendavalt alandada. Asjaolu,

et kriminaalasjas nr 1-21-8988 on sama advokaadibüroo partneri tunnitasu peetud

põhjendatuks hinnaga 170 eurot, ei anna alust järeldada, et praeguses tsiviilasjas ei saaks

hageja esindajate tunnitasu pidada põhjendatuks ja vajalikuks suuremas ulatuses. Riigikohus

on selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu arvates lähtus

maakohus tunnitasu hindamisel õigesti tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, esindajate

kvalifikatsioonist ning keskmisest sarnase õigusteenuse eest makstavast tasust. Sealjuures

märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on 2022.a pidanud vandeadvokaadist esindaja puhul

kassatsioonimenetluses keskmise keerukusega asjas põhjendatuks keskmist tunnitasu 209,68

eurot (käibemaksuta) (vt RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Kolleegiumi hinnangul on

maakohtu poolt vähendatud hageja esindajate tunnitasumäärad käesoleval juhul põhjendatud

ega ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ja kohtupraktikas

põhjendatuks peetavat tasu.

34. Kostja II on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles maakohus pidas põhjendatuks

ja vajalikuks hageja lepinguliste esindajate 21.02.2020 maakohtu istungiks ettevalmistamise

ajakulu 8 tunni ulatuses ning apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 35 tunni ulatuses.

Kostja II hinnangul saab istungiks ettevalmistumise ajakulu pidada põhjendatuks kuni 6 tunni

ulatuses ja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu kuni 22 tunni ulatuses. Ringkonnakohus

leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt nimetatud toimingute osas

põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu täiendavalt vähendada. Ringkonnakohus ei saa

ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt

seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi

koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas

põhjendatuks (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Vastavalt hageja menetluskulude

nimekirjale kulus esindajatel 21.02.2020 istungiks ettevalmistumisele 11,55 tundi. Maakohtu

määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus ajakulu vähendamisel võtnud arvesse asja

mahtu, keerukust, poolte seisukohti ja istungi sisu. Asjaolu, et istungil küsitleti tunnistajaid,

keda menetlusosalised olid osaliselt kattuvate asjaolude osas küsitlenud teises tsiviilasjas ca 5

kuud varem, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust ajakulu täiendavalt vähendada. Kuivõrd

menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil,

siis ei saa eeldada, et esindaja tuleb kohtuistungile ettevalmistamata või on olnud

ettevalmistamisel ajaliselt piiratud. Arvestades, et tegemist oli keskmisest mahukama ning

keerukama tsiviilasjaga, ei saa ringkonnakohtu hinnangul 8 tunnist kohtuistungiks

ettevalmistumise ajakulu kahe esindaja kohta pidada ülemääraseks.

35. Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale kulus hagejal apellatsioonkaebuse

koostamisele K. Marguse ja N. Uudelti poolt 43,1 tundi ja T. Vaheri poolt 2,7 tundi.

Maakohus on hinnanud apellatsioonkaebuse koostamisega seotud ajakulu põhjendatust ja

vajalikkust ning pidanud seda põhjendatuks kuni 35 tunni ulatuses. Maakohus on sealjuures

võtnud arvesse, et kaebus oli sisutihe ning väga hästi struktureeritud ja argumenteeritud.

Samas on maakohus arvestanud ka seda, et apellatsioonkaebuse mahust moodustasid suure

osa ka varasemas menetluses väljendatud seisukohad, joonealused viited ning

ümberkirjutused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulu hindamisel

diskretsioonipiire ületanud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ei saa maakohtu

poolt kindlaks määratud ajakulu pidada ebamõistlikuks. Ringkonnakohus leiab, et kostja II

võrdlus tema poolt esitatud apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluga ei ole asjakohane, kuna

kostja II vaidlustas maaohtu otsust üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas.

36. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suuruse muutmiseks. Sellest

tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

37. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

38. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov